browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

2 detsember Havail. Delfiinid lumetormis!

juuli 18, 2011

Päev sellesse öösse liikus väga murranguliselt. Eesti grupp ja Jorunn jõudsid läbi lumetormi kõik koju, kuigi Eesti grupi lennuk istus paar tundi Münhenis lumevangis. Lokiano hakkas Eesti poole liikuma ja üritasin orgunnida talle võtme kusalegi. Kogu see protsess võttis aega ca 24 tundi. Siis oli mul tunne nagu astusin kusagilei musta pimedusse ja hakkasin seal võitlema. Olin kõigest sellest nii väsinud, ja magamiseks oli vaid 3 tundi, kuid läksin pikali. Vaatasin tähti ja palusin neilt juhatust ja healingut. Siis jäin magama ja nägin sellist õudukat, mida pole elus näinud. Havail olles on vanad havailased ütelnud ,et unenägemine on väga oluline ja seal on palju vastuseid.

Ärkasin kell 6 ja seadsime end valmis delfiiniujumiseks. Inge grupist palus, et delfiinid aitaks saada pehmema maandumise Eestisse ja et tervitaksin delfiine ka teiste poolt. Riietusin üleni sinisesse ja samas ka panin oma sooja jaki peale. Imelik on siin, et vahest on täitsa külm hommikul ja seepärast on see jakk väga hea olnud.

Kui autosse istusime,  siis tundus nagu autol on tiivad, et tee läheb kogu aeg üles ja alla, pea 90 kraadise nurgaga ja tõuseme kohe õhku. Selline tunne tuli jälle, et elan täite rindadega ja lendamise ja vabaduse tunne tuli. Valisin ka Matisha I see your beauty laulu ja lõpuks We are one in the ocean of love. Kui jõudsime Kealakekuasse olid delfiinid just jõudnud. Jällegi oli ookean väga rahulik. Panime end valmis ja tegime täna ka eraldi taotluse vees, et olla tõeliselt imelises olemises. Jõudsime delfiinide sekka ja kujutage ette tunne oli nagu oleksime lumetormis olnud. Sadas lund! Aga ookeanis! Täilik torm, nii et nähtavust isegi polnud. Terve vesi oli selliseid valgeid väikseid tükke täis nagu Avatari filmis need valged helbed mis kätele langesid.

See oli megavõimas tunne jällegi. Vees olid kõik kohalikud delfiiniinimsed: Cathy, Dave, Matisha, Andy, Gretchen ja mõned veel. See oli selline perekondlik tunne. Delfiinid olid väga omas ruumis, vahepeal tulid natuke lähemale, aga enamasti lihtsalt tiirlesid.

Igal pool on sildid, et ärge ujuge delfiinidega, aga delfiinid ei tea seda käsku ja tulevad pea igal hommikul rahulikesse vetesse peale oma öiseid jahte rahulikult magama. Peamiselt tulevad nad sisse ca kl 7 ja lahkuvad 10 ajal, mõnikord on nad aktiivsed kohe hommikul ja pärast unised, mõnikord vastupidi. Neil kes magavad on üks silm kinni. Kuna siia on hakatud tooma rohkem gruppe kogu maailmast delfiinidega ujuma on kohalikud natuke on mures, et see läheb liiga suureks koormuseks delfiinidele ning osad on kohe töötamas selle nimel, et mingil hetkel oleks see tegevus reguleeritud ja ei saaks vabalt enam metsikute delfiinidega ujuda. Havai, Big Island on üks ainsamad kohti maailmas kus delfiinid tulevad ise inimestega ujuma ja on väga interaktiivsed. Nad on ka teistel Havai saartel, aga seal on sageli olud vette minekuks väga rasked kuna on suured lained, või siis on vihmane, et vesi on sogane. Siin on enamasti iga päev vesi selge, aasta läbi 24 kraadi ja õhutemperatuur keskmiselt 30 kraadi iga päev aasta läbi. Siin on suvi 12 kuud aastas! Ma tunnetasin seda tänu et nad on tulnud ja tõeliselt usaldavad inimesi ja tiirlesid meie ümber. Hakkasime jälle laulma ja kui koos lauldud saime, siis hakkasin laulma südame laulu ja keegi mängis kuskil rannas trummi ja see hetk kui hakkasin laulma südame laulu hakkasid delfiinid veest välja hüppama!!! Oleks olnud väga vinge seda filmida ja teiega jagada. See oli nii võimas! Sain sellest sellise energiakicki ja jälle oli tunne, et elan täieliku kohaloluga ja kõik mu sees juubeldas. Vaatasin päikesele vastu, ajasin käed laiali ja ütlesin endas IT IS GREAT TO BE ALIVE! Delfiinid said sõnumid eestlastele kätte ja samuti ka palusin delfiinidelt abi minu tasakaalustamisel eelmise öö kogemuste pärast. See toimis megavõimsalt. Olin nii tänulik südamest.

 

Peale seda tulime veest välja kohe koos mitme inimesega ja tegime mõned keerud ja sukeldumised ja kohalik fotograaf filmis meid ja tegi mõne pildi ka. Peale seda kutsus ta meid enda juurde delfiinipilte vaatama. Ta elab mäe otsas, kus on palju kohvifarme ja tegi tuuri oma maja aias. Seal oli palju puid, ning ta näitas kus miski asi asub ja mis puuviljaga tegu on. See oli nagu väike jalutuskäik botaanikaaias. Maja ise oli ka väga lahedalt tehtud. Vannitoas oli suur pilt delfiiniperest, põrandad on kaldu ja mis siis? Peaasi et asi on korras. Küsisin Paulilt, et kas kohvi on tema enda aiast, ta ütles et ei ole, et kellegi teise aiast. Kohalikel on mõnus huumorimeel. Seepeale ta näitas ja lasi välja valida mõned pildid ning tahame temaga alustada koostööd et saada veelgi toredamaid pilte ja videosid. Pikemas perspektiivis ise sedasama teha, pilte ja filme iga grupi inimestega eraldi. Kogu korralik HD tehnika aga maksab päris kenakese kopika ning teiseks peaks vabasukeldumise oskused olema nii vabad ja head et kaamerat oskad ja saad hoida väga stabiilselt. Paul on selline südame tasandi inimene, kes tõeliselt teeb kõike südamest, tal on null ego ja ta nägi enne välja nagu jõuluvana. Nüüd ta sööb vähem ja treenib rohkem, viimase 6 kuuga on ta väga kõvasti alla võtnud ja nägi 20 aastat noorem välja. Paul pakkus meile oma elamist selleks ajaks kui Konasse tagasi tuleme, kuna ta ise hoolitseb ühe teise maja eest see aeg. See on megaküllus mis läbi tema meile sülle sadas! Olime väga tänulikud. Pühapäeval ööbime seal ühe öö ja seejärel veedame nädala Puna piirkonnas ja siis tagasi Konasse.

 

Siis läksime tagasi Manini beachi kuna oli liiga vara veel süüa. Manini beachi näitas meile Andy ja see oli megavõimas kogemus juba esimesel korral. Oma iseloomult on see rand väga naiselik. Kui seal olla on selline tunne nagu oleksid ema süles. Seal on palju sünni ja surma energiat kuna seal on väike sünnikauss, mis täitub ookeani veega koos lainetega. Väga eriline. Kui seal suudmes lamada, on tunne nagu ookean hingaks. Väga võimas kogemus. Läksime sinna, viskasin pikali ja jäin kohe magama. Magasin vist ca 1 tund ja see aeg tundsin kuidas energiad toimetasid ja tasakaalustasid eelmisel ööl toimunut. Seejärel käisime söömas. Island Naturals on megavõimas ökopoodide kett kogu saare peal, mis toetab kogu saare kohalikku tootmist. Kui seal lõuna süüa, siis õhtul süüa eriti ei tahagi.

 

 

Seejärel oli mul pandud aeg kohalikes selgeltnägijate juurde, et küsida mõned küsimused.

Kohal oli kaks uut õpilast ja üks õpetaja. Neil on roosilugemine ja aura lugemine ning võib küsida küsimusi. Kuna mul olid mõned asjad kinni jooksnud vajasin välist peegeldust.

 

Kõigepealt nägid nagu roosi kõikumas, ise tundsin nagu oli vesiroos. Sisemine osa avanenud, väljast kaitseks veel lehed koos. Ta rääkis ka kahest erinevast ringist, üks sinine, teine roheline. Need olid eelmised elud. Üks elu oli selline kus olin ühte torni kinni pandud ja mind pani sinna kinni minu isa. Ma olin nagu nõid ja väga hea selgeltnägija ja inimesed arvasid ka et olin väga ohtlik kuna teadsin nii palju. Sealt sai alguse võitlus patriarhaalse võimu vastu. Mehed nägid minus ohtu. Ning ma olin surutud kasti ja reeglitesse. Hakkasin sammhaaval aimu saama. See oli väga põnev, nagu samm sammu haaval avanev uus maailm ja selge pilt. Teine elu oli selline kus ma olin väike tüdruk ja olin rannas. Otsisin merekarpe ja nägin enda ees vett. Seal oli selgem osa ja tumedam osa. Ning ma olin koos delfiinidega ning tegin seal koostööleppe teatud grupi valgustöötajatega, et ma aitan kaasa maailma kõrgema energia tõstmisele ja see on tehtud sadu elusid tagasi.

 

Olen vana hing ja väga tugeva eluenergiaga, mul on head selgeltnägemisvõimed ja elujõud on üle keskmise võimas. Mind pole väga kerge ümber programmeerida ilma minu osaluseta. Minu energiaga oli ühendatud mingi suurem õpetaja või guru, kes natuke liiga palju suunas, selle saime eemale lükatud ning kehas oli kohe hoopis teine tunne. Minu eluenergia tunneb end Havail väga hästi kuna siin on palju tule energiat ja saan siin delfiinidega olla, kes on parimad koostööpartnerid maailma vibratsiooni tõstmisel.

 

Viimasel ajal olen saanud kutseid Kauai’ saarele. Seal olevat mul olnud palju eelmisi elusid. Natuke kardan sinna minna seepärast. Looduses peaks seal saama megakogemusi ja samas peaks see olema väga toitev ja hoidev kogemus. Väga rahustav. Hakkan seda uurima kui kulgeb kenasti käin jaanuaris ära.

 

Mees ja naisenergiate võitlus on kestnud väga võimsalt viimase aasta jooksul. Ning see on kohati olnud väga suur võitlus, sest meesenergia on olnud seotud selle eelmise eluga kus olin seal tornis kinni ning see oli otseselt seotud varjude meaailmaga. Hakkasime seda raku tasandil vabastama. Ma tunnetasin ise et mul on olnud teemad meeste usaldusega, sest olen väga saanud haiget sellega nii selles elus kui ka paljudes eelnevates. Selleks et saaks tulla kaksikvaim on kõigepealt vaja endas meesenergiat usaldada ning see lasta naisenergiaga ühinema. Esialgu tuleb teha kutse talle, siis emmata.

 

Tundsin et peale seda sessiooni oleks vaja mul minna Manini randa kõike seda integreerima ja mitte väga palju sellest rääkida. Palusin Kirstil mind alla sõidutada ja läksin randa, juba mõteldes kuidas viskan pikali oma lemmikkohale ja uinun ja lasen energiatel toimetada. Kuid seal koha peal nägin mingeid asju, kui tahtsin natuke veel lähemale minna kargasid nurga tagant välja kaks koera ja üks oleks peaaegu mulle kallale tulnud. Ma ehmatasin jubedalt ja hüppasin tagasi ning hakkasin eemale minema vaikselt kui koeraperemees tuli vee alt välja kutsus koerad korrale.

 

Olin sellest nii shokis et hakkasin nutma. Tahtsin tõesti oma kohale minna ja integreerida toimunu. Kuid seda polnud võimalik teha.

 

Sain aru mis toimus oli et ma olin oma peas loonud mingi asja valmis, aga Havail käivad asjad omamoodi, et voolamises. Ning mitte ei tohiks klammerduda millessegi või kellessegi. Siis sain ka aru et need koerad esindasid tegelikult minu meesenergiat nagu ta enne oli, selline ründav. Kes kohe haugub ja tuleb kallale.

 

Läksin vaatama siis ühte teise kohta, aga seal olid ka inimesed. Mõtlesin et otsin siis vaba koha keset laavavälja ja tegin seda ning siis viskasin pikali. Mingi aeg vaatasin ja nägin minust 10 meetri kaugusel seismas meest. Ta rääkis seal telefoniga. Ta oli seal päris kaua aega. Sain aru et see oligi meesenergia kutse tantsule. Seejärel läksin puu alla, mis oli väga kutsuv. Sain ühenduse puuga ja seal puu all oli väga rahulik ja hoitud tunne. Oli nagu tunne et puu on nagu mees ja naisenergiate segu, et vorm mis seisab on meesenergia ja juured ja kasvamine on naisenergia. Olin seal hoitud nagu või sees. Nii hea tunne oli. Jälgisin päikeseloojangut. See oli väga võimas. Päikeseloojangud siin on multidimensionaalsed. Taha tekkis nagu mingi linn ja mäed. Siis mingi hetk tegin silmad lahti ja vaatasin endast paremale kus enne oli mees seisnud ning seal oli üks paar, mees ja naine, hästi armastavalt ümbert kinni hoidmas. Sain aru, et integreerumine oli toimunud. Tahtsin isegi tänada neid, kuid nad olid ära läinud juba. Siis kui jõudsin ranna piirile tulid just Kirsti ja Ave ja ajastus oli täiesti perfektne. Tegime aurade vaatamise harjutuse. Nägime puude ja mäe aurat ning samuti nägime ka iseendi aurasid ja veel lisaks ka nagu võrgustikku ranna ümber. See oli megavõimas!!

 

Selline võib olla üks tavaline päev Havail. Siin tegeled iseendaga ja endasse vaatamisega absoluutselt kogu aeg. Ja kasvamine tänu sellele on turbokiirusega. Keha muutub järjest paremaks ja rahulikumaks. Ning kõik hakkab järjest rohkem voolama. Elu on Havail olles pea täiesti draamavaba. Siiani kui on draama olnud siis on tulnud sisse väljastpoolt. Tegu on ju ka saarega. Kõik ei jõua siia. Havai on saar, mis asub kõikidest maismaadest kõige kaugemal.

 

Imelist alohat kõigile,

Crystal Ra