browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

21.veebruar,2010

juuli 18, 2011

21.veebruar,2010

Eestis möllavad praegu nii rasked ja keerulised energiad, et lausa õhust võid tunnetada ahastust, lootusetust, mahajäetust ja vaesust. Külm teeb lisaks oma töö. Kaduvad töökohad, muserdatud inimesed, kustunud lootused…

 

Tarbimisühiskond on oma eksistentsi lõpetamas ja mis selle asemele tuleb, ei tea meist keegi.

Aga ma küsin täna endalt – kas me tõeliselt vajasime niipalju asju? Vaatan oma kodus ringi… miks mul on näiteks kodus seitseteist erinevat küünlajalga? Hea küll, enamus neist on vist kingitud… Aga kõiksugu nänni, prihti-prahti, tühja-tähja, raamatuid, mida ma ilmselt enam kunagi ei loe, nõusid, mida ma heal juhul korra aastas kasutan. Miks tuuakse meile Eestisse lilli Hollandist? Vett Prantsusmaalt?

Tegelikult meie äsjane tarbimishullus andis tööd ja leiba miljarditele inimestele kogu maailmas. Mis saab edasi? Suur protsent inimestest tegelesid mingi pseudotööga. Turundus, reklaamindus, juura, rahandus, PR ja muu mullindus. Tegelikult need töökohad ju reaalset lisaväärtust ei loonud, aga mull oli suur. Ja palgad korralikud. Kõiksugu administraatorid ja osakonnajuhatajad, kooskõlastajad, peaspetsialistid ja muidu kamandajad. Ja pabereid – oi, küll sai ikka metsa maha võetud . Iga paberi kohta veel kolm paberit ja veel paber, et paber sai vastu võetud. Olen ise selles süsteemis töötanud ja tean, millest ma räägin. Kogu seda süsteemi toitis tegelikult see inimene, kes midagi reaalset tegi. Meisterdas, kasvatas, valmistas, maalis, õmbles, projekteeris, õpetas, küpsetas. Mida iganes. Ma arvan, et nüüd ja edaspidi saamegi me toime tulema läbi iseenda käteosavuse ja oskuste. Mõni ütleb seepeale, et kas me tõesti läheme nüüd tagasi naturaalmajandusse ja kiviaega. Vaevalt. Aga kogu endine süsteem on kokku varisemas ja selles ei kahtle vist küll enam mitte üks terve mõistusega inimene. Need töökohad, mis on kadunud – planeet Maa ei vajanud neid enam. Ka Eestimaa mitte. Ta vajab midagi muud. Inimene, pane oma mõistus tööle ja tunneta, miks sa siin hetkel oled. Mida sa oskad ja millest naudingut tunned? Mis on see, mida sa oskad nii hästi, et sa võid tegelikult sellest ära elada . Mis on tegelikult põhjus, et me siin oleme? Teha karjääri ja õppida ametit? Äkki on meie kehastumise eesmärk olnud hoopis muu – õppida armastust, andestust, naudingut, kohalolutunnet, vabadust, ülevust ja teisi emotsioone.

Aga materiaalne toimetulek? Lugesin jälle Krayoni „Lõpuaegu”. Mida tal selle kõige kohta öelda on?

“SUHTLEMINE UNIVERSUMIGA

Kui mul oleks võimalik nimetada sulle ühte peamist asja kirjeldamaks, kuidas teispoolsus meiega tööd teeb, siis ma ütleksin, et nad töötavad sõna otseses mõttes. Paljud valgustatud usklikud arvavad endiselt, et universum sarnaneb teatud mõttes vaimse jõuluvanaga, kes teab, millal sa magad või oled ärkvel, millal sa oled hea ja millal halb… ja sul pole vaja teha muud, kui vaid kohal olla, ning asjad sajavad sinu jaoks taevast alla. Teatud mõttes ongi see tegelikult nii. Kui sa astud oma rada, siis avanevad tõepoolest sinu võimalused, et võiksid neist kinni haarata. Siiski võiks siin arvesse võtta palju enamat.

Tea seda, et kui universum kannab su läbi juhendaja vahetuse ning sa muundad negatiivset energiat edukalt positiivseks, siis oled sa universumi silmis oma töö tegija ja lepingujärgsete kohustuste täitja. Juhtud sa samal ajal ka näljas olema, pole universum sellest teadlik! Kuidas võib see nii olla (võid sa küsida)? Ära unusta, et sa oled bioloogiline olend, kes läbib oma õppetükke väikeses kultuurilises kuldkalavaasis, mis on ainuomane inimestele. Universumit tuleb informeerida sellest, mida sa vajad, ning see toimub oma juhendajatega suhtlemise kaudu. Kuigi see võib näida veider, tuleb kõiki mittevaimseid asju küsida. Universum teab tõepoolest, milline on sinu järgmine karma õppetund või mida sul läbi tuleb teha või siis milline suurepärane võimalus sinu poole teel on, ent teda on vaja informeerida sellest, mida sina tolles kuldkalavaasis eksiteerimiseks vajad. Kõigepealt vajad sa toitu! Seda saad sa töötamise läbi raha teenides (raha ei ole vaimne mõiste). Ära palu üksikasjalikke stsenaariume; teavita selle asemel oma juhendajaid, kuidas asjad sinu maailmas üldiselt käivad. Krayon meenutas meile selgesti, et juhendajad on meie peamiseks ühenduslüliks loorist teisel pool olevaga. Anna neile teada, kui vajad tööd, palju raha sul tarvis on või kuidas võiks universum aidata sul jõuda sinnamaani, et saad töötada vähem ja teenida rohke jne. Ära mine saaavutamisviiside küsimuses liiga üksikasjalikuks, sellega kitsendad sa tulemust, kuna asi toimub tähttäheliselt. Teavita neid oma vajadustest, kuid ära ütle neile, kuidas seda sinu jaoks saavutada. Seda nimetatakse kaasloomeks.

Juhendajatel on tegelikult vaja, et nendega räägitakse. Sõnasta need asjad valjul häälel. Kuula iseend neid sõnu lausumas (nii, et need kõlaksid veatult); seejärel tõmbu tagasi! Sa saad oma küsitu kindlapeale. Ma olen kogenud seda ikka ja jälle. Kui ma ei suhtle, siis asjad marginaliseeruvad. Kui ma aga seda teen, hakkavad asjad juhtuma ja seda kõige ootamatutel viisidel. Jätka alati seda suhtlemist (peaaegu nagu igapäevast palvet), ent ära unusta jätta endale aega ka vaikseks kuulamiseks.

… Kõige olulisemaks on juhendajatega suhtlemisel (arva ära!) ARMASTUS. Ilma selleta pole sul lihtsalt võimalik suhelda. Armasta oma juhendajaid nii, nagu armastad Jumalat. Armasta neid nii, nagu sa armastaksid oma armastatuimat inimest, lemmiklooma või muud Maa peal elavat olendit. Kujutle end nende embuses, kus kõik kallistavad… seejärel alusta suhtlemist. Sa soovid tulemusi? Nii need tulevadki.”

 

Armastusega Anneli