browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Head Neljakuningapäeva!

jaanuar 6, 2014

Kallis kohalolev sõber! Kas soovid saada kinnitust sellele, et alanud aasta on ülikülluslik? Jaa? 

Siin on Sulle  tõestus – Kolmekuningapäeval astuvad su ette  lausa neli Kuningat!

 

mehedkoos

 

Räägi oma vanematest

 AIGAR SÄDE: Mind lükati süsteemi poolt valede vanemate juurde, et eos nullida mu potentsiaal.

 KALJU PALDIS: Meie vanematel oli huvitav elusaatus. Nende hingemaailm oli pikka aega eraldatud. Isa oli kaugel Siberis 12 aastat. Ema ootas isa ära ja nad abiellusid. Nad armusid juba 1939 aastal, aga 12aastat pidid olema teinteisest eemal.Kokku said uuesti 1956 aastal. Siis sündis mu vanem vend Arne ja siis meie, kaksikud poisid.

Minu vanemad olid inimesed, kes austasid valikuid, mida inimene endale soovis. Nemad ei pannud pahaks, et koolis õppimine ei olnud kõige edukam. Ema soov oli, et meist, lastest saaksid korralikud, töökad ja ausad nii enese kui ka teiste suhtes. Nad andsid meile vabad valikud ise leida oma elutee. Kahjuks emaga koosolemine jäi väga lühikeseks. Ta lahkus sellest kehast, kui me olime alles 21 aastased. Ma olin emaga väga,väga lähedane, kirjutasin sõjaväest emale ülepäeva kirju koju. Isa elas auväärse eani ja lahkus siit maailmast alles 83 aastasena.

INDREK PALM: Minu vanemad on mulle olnud suured eeskujud, eeskätt suhete alal. Oma teadliku elu jooksul pole ma kordagi kuulnud neid omavahel tülitsemas, alati on nad suhtunud teineteisesse lugupidamise ja austusega. Siit ka minu arusaam, milline üks suhe peaks olema. Nad on olnud väga töökad ja toetavad. Ja kui oli lapsepõlves mingeid nüansse, mis mulle ei meeldinud, siis ma mõtlesin, kuidas suureks saades, teeksin need asjad teisiti.

AVO KLEEMEIER: Polegi kerge seda sõndesse panna, vanemad on ju alati me jaoks üle kõige. Minu jaoks täpselt samuti. Olen nendega alati arvestanud, nii heas kui halvas. Eks me vahel on ka lahkarvamusi esinenud ja mitte vähe, aga nad on vaatamata sellele minu jaoks alati olnud kõige kallimad, poleks ju ka mind ilma nendeta. Ema on olnud enamalt jaolt kodune inimene, tema jaoks on kodu ja pere olnud alati esikohal, ta on mõistev ja heasüdamlik. Alati kui minul teda on vaja olnud siis ta on ka alati olemas. Isa on elanud rohkem omas maailmas. Ta on väga kuldsete kätega inimene olnud, teinud igasugu vahvaid asju mis täitsid mu vajadused varajases nooruses. Ta ei rääkinud reeglina pikki jutte, aga mis öeldud oli siis nii ka jäi. Armastan neid väga.

 

Sinu lapsepõlve imed

AIGAR SÄDE: Ainuke ime oli ehk see, et ellu jäin. Meelistegevuseks oli mõttega pilvedest kujusid koondada, hobuste tegemine meeldis mulle enim. Hiljem, kui taipasin, et teised seda ei oska, olin tõeliselt hämmingus.

KALJU PALDIS: Minu lapsepõlv oli huvitav. Iga päev oli omamoodi elulisvõitlus. Kuid see oli karastav ja andis mulle tõuke olla isiksus selles suures energiaväljas. Lapsepõlves juba tegelesin ennustusega. Pendeldamise teel määrasin koolihindeid. Pendliks oli kiriku lauluraamat,mille ümber oli seotud punane pael ja sinna oli pandud käärid. Elu nooruses oli väga hüplik, aga pidevalt uusi teadmisi jagav. Mu lapsepõlv oli omamoodi seiklus, millest hiljem olen palju iprovisatsiooni saanud. Olen saanud olla ka poliititiliselt iseseisev, mõjutades läbi enda oma klassikaaslasi, kutsudes neid selle ajastu l erinevatesse episoodidesse. Need olid seotud riigivastaste aksioonidega, kirikus käimisega, protestimisega selle riigikorra vastu jne… Kust tulid sellised kummalised tunded ja teadmised, ei teadnud. Teadsin vaid, et oskan olla massist eemal ja mõjutada oma tegudega ka teisi. Julgesin oma mõtteid valgustada ja ei häbenenud teisti mõtlemist. Sellepärast ka 8 klassi lõpetamist kirjutati minu iseloomustus lehele et olen a-poliitik, kes ei allu alati ühiskonna arvamustele ühiskondlikus elus jne…

INDREK PALM: Minu lapsepõlve imed on seotud loodusega. Veetsin suhteliselt palju aega metsas, maal, jõe-järve ääres. Tekkisid tajud kogu elavaga üksolemisest, selline looduse hoomamatu lõputu salapära.

AVO KLEEMEIER: Imesid on minu elus ja eriti lapsepõlves olnud kohe väga palju. Olin lapsena pealtnäha rahulik ja vaikne poiss, kuid väga vähesed tundsid mind sellisena nagu ma tegelikult olin –  rahutu, pidevalt millegi uue otsingul ja tegevuses. Tänu sellele sattusin pidevalt igasugustesse ekstreemsetesse situatsioonidesse ja kogu mu eksistents põhines elu ja surma piiri peal. Enamalt jaolt elu poolel aga kord käisin ka teispoolsuses ära. Eks see olegi minu jaoks suurim ime, et elu kestab edasi, siin ja praegu.

 

Räägi oma lastest.

AIGAR SÄDE: Neid on kolm, üks poeg ja kaksikud tütred. Praeguseks täiskasvanud. On armsad.

KALJU PALDIS: Abiellusin 22 aastaselt imelise inimesega. Meie abielu tõi meile kas imelist last. Poja Marko ja tütre Eleri.

INDREK PALM: Mul on kaks last: tütar 26.a ja poeg 21.a ja kasutütar 20.a Kõik on olnud vanemlikust seisukohast “rasked variandid”, sellised tõsised indigo mässajad. Eks vanemad ikka soovivad, et lapsed saaks selles ühiskonnas kergemini hakkama ja teeks vähem vigu, aga eks kõik peavad omad muhud ikka ise saama ja ei tohi nende õppetunde ning vigade parandusi nende eest ära teha. Hetkel elavad kõik juba oma elu.

AVO KLEEMEIER: Lapsed on kogu mu tulevik, elan ja töötan iga päev nende helgema homse nimel. Kui oma tütre sünnitusmajast koju tõin siis oli see üks ilusamaid päevi mu elus. Nähes naeratust ja rõõmu lapse silmades täitub ka iseendas mingi seletamatu energiaanum, mis annab püsivalt jõudu ja väge järgmisteks päevadeks. Nad kõik on mulle väga väga kallid.

 

Mis on perekond ja kes sinna kuuluvad?

AIGAR SÄDE: Naine, mees ja alaealised lapsed.

KALJU PALDIS: Minu abielu lagunes. Mina lahkusin oma laste ema juurest. Me kasvasime kiiresti erinevatesse suundadesse. Ma tundsin, et ei suuda enam sellist elu elada ja valisin omamoodi põgenemise. Hiljem olen aru saanud, et mulle ei sobinud abielu selline vorm. Ma alati olin ja olen rõhutanud, et soovin olla vaba hing, kes saab vabalt liikuda ja olla see kes tahab. See vahel tundub ülbus teise inimese suhtes-eriti oli see tegu minu ja minu laste emaga seotuna, sest jätsin ta üksinda kasvatama 2 last. Kuid teatud vabanemine abielu ahelast avas minu hinge avardatuse. Alati olen austanud ja austan oma laste ema, kes on minu elu muusa . Hingeline inimene, kellele ma kindlasti pole alati olnud kõige parem mõttekaaslane. Kuid siiani tunnen tema vastu suurt austust, just hingelist, isegi alati ei söanda talle silma vaadata. Tal on sisemised hingelised silmad, mis on väga suure avardusega, sellised hingelised silmad ei räägi häälega, aga räägivad oma vaatlusega. Meil on poja poolt ka üks lapselaps, kes on samuti oma maailma looja. Ta on hetkel 10 aastane ja avastab oma maailma.

Ma olen lapsest saati öelnud et olen vaba hing, kes ei allu ühelegile seadusele , mis on ette kirjutatud. Vaid austan info välja seadusi, kus ei keelata ja ei suruta peale ühte tasandit – mida sa tohid ja mida sa ei tohi. Need seadused, mis me oleme kirjutanud alates 10 käsust piiblis kuni erinevate seadusteni välja on ahistavad. On olnud alati selline sisemine pinge, et kas ma pean juhinduma jälle ettekirjutustest? Kas mind niisama ei usuta, kas ainult käsud ja seadused aitavad edasi liikuda? Seadus tähendab piirangut ja inimese jaoks on ahvatlus sellest välja astuda ja riskida. Sellise ettekirjutusega pannaksegi inimene riskima, et vaata ma tahangi väljuda kontrolli alt ja käituda sedasi, kuidas pole ette nähtud. See on omamoodi sundimine, et inimene käitukski väljapool kirjalikku ettekirjutust. Alati on see maitsvam ja naudeldavam, mis keelatud või mida kätte ei saa… Kuid minu deviis on alati – ära keela ja mul ei teki ahvatlusi ka seda teha. Kui keegi pole keelanud midagi, siis ei tulegi selle peale et teeks kellelegi teadlikult liiga. Aga seadus ju lausa sunnib selleks! See inimkonna kihistumine loobki need alused ja kõik tahavad vaadata raudse eesriide taha jne… Näen väljalist infot, saan näha inimese hingemaailma, saan mõjutada inimese tegemisi, tunnetada tema füüsist jne. Mul on teadmised olemas ja anded ka, siis ei teki ka ahvatlusi. Ma saan kõike siin universumis teostada, aga kas ma pean seda tegema – ei pea, kui see eetilist lubamatu. Kindlasti eetikast võiks eraldi väidelda, kuid mida vähem takistusi seda vähem ka teadlike rikkumisi.

Praegusel eluetapil elan koos ühe inimesga üle 20 aasta. Meie kokkulepe oli kohe, et meie kooselu saab toimima, kui me ei sea takistusi teineteisele. Saame suhelda erinevate sugupooltega oma äranägemise järgi ja saame olla vabad ka oma eluetappidel partneri valikutel. Me võime omale lubada teise inimese lähedust ja armastust, kui me tunneme, et see kokkusaamine on kahele hingele vajalik ja annab sisemise rahulolu. Sedasi teineteist mõistes oleme kulgenud. Austades ja armastades teineteist. Niikaua, kui see eluetapp on meile anuõige . Oleme ka kokku leppinud, kui saame aru, et pole enam teineteisele midagi anda, siis lahkume sõpradena. Meile kuumalegi ei meeldi mänguline kooselu, kus puuduvad tunded. Me tunnustame teineteist iga päev, austame kallistusetega ning kaunistame teineteise maailma ausate sõnadega südamest – Ma armastan sind..

Praegusel viimasel 12 aasta etapil olen seotud vaimse maailma tegemistega. Ennem seda olin ettevõtja kaubanduse alal minu perefirma on sellega siiamaani seotud ja toob ka leiva meile lauale. Ise olen liikunud ärist välja ja tegelen rohkem enda harimisega. Minu maailm on sellel eluetapil hästi huvitav nagu eelnevgi elu osa. Pidev avastamine ja kulgemine erinevatel tegevustel, saan seda teha, mida lapspõlves juba teadsin , liikuda vaimse ja füüsilise maailma vahel. Saades olla nii vaimse energia rüpes, kui ka kogeda ürgset maateeria energiat, kuid ennem kui see on teostunud materjalistlikuks kujundiks. See tähendab et enne kui temast saab maateeria , mida inimene saab füüsiliselt näha ja katsuda. Saan suhelda ürgsete mateeria energiatega, olgu selleks tule, vee, tuule, päikese jne energia, saan nendega koostööd teha paludes nende kaasabil midagi tervendada, kustutada vanu mälestusi jne… samuti saan teadlikult tuua oma keha välja neid toitainete energiad, mida hetkel eksisteerimiseks vajan. Saan suhelda virtuaalsel tasandil kõigi looduses leiduvate energiatega ja nendega koostöös jagada ka lahti seletavaid sõnumeid inimestele. Kuidas inimeste algkehad toimivad ja kuidas neid tunnustades saame oma eluolu muuta paremaks. Kuidas me saame lihtsate teadmiste kaudu oma maailma muuta ja elada tänases eluhetkes. Juhinduda selles et siin mateeria väljas ei ole elutud asju, vaid on elu kõikidel mateeriatel. Iga mateeria suhtleb minuga ja jagab oma õpetusi mulle, kuidas me saaksime neid paremini käsitleda.

INDREK PALM: Perekond on abikaasa, ema-isa, lapsed.

AVO KLEEMEIER: Perekond on minu jaoks kõik mu lähedased. Ma ei oska ühte teisest eraldada, ei erinevaid generatsioone, ega hetkel juuresolevaid inimesi. Nad kõik on võrdselt perekond. Tegelt arvan, et osakeseks perekonnast pean ka paljusid teisi, ehk sõpru kes otseselt ei ole mu kõrval, aga keda ma samuti väga austan, arvestan ja kalliks pean.

 

Mis on sinu jaoks kodu?

AIGAR SÄDE: Isiklik territoorium, oma pesa, tagala.

KALJU PALDIS: Minu jaoks kodu on universum, kus puuduvad piirid ja kõik saavad kulgeda rahulikel eesmärkidel. Ma austan igat kohta, kus ma saan viibida. Seal, kus on mu kehad, seal on minu kodu. Mulle ei meeldi piiridega kaitstud maailmad, kus keegi loeb, et see kuulub ainult temale – see on tema isklik omand. Omandamine on mitmeti mõeldav, me tahame omada siit maailmast kõike ja teadmata, kas me vajame seda, mida me näeme ja saame omada. Olgu see kasvõi vanemlik kontroll lapse üle kogu tema eluetappidel, kellegi staarilik kuulsus, kellegi ainuisikliku tõe teadvus ja valitsemishimu kellegi või kõigi üle jne. Teades, et varsti hajuvad piirid nagu on hajunud ainutõde ühest raamatust, avanenud on infomaailm, kus ei ole enam ühte ainukest tõde, kus kindla raamatu ja ühe inimese teadmine ei anna alust kõiki nii uskuma panna ja peale suruda oma õpetust. Vaid saavad olla võrdsed tõed nii 1 aatasel lapsel kui ka kadeemilisel inimesel. Kus kaovad paberlik tõestus, et minul on document, mis annab eelise omada paremat töökohta, teadmine selles ainuõigest tõest jne…

INDREK PALM: Kodu on minu jaoks koht, kus ma tunnen ennast kõige paremini, võrreldes kõigi teiste kohtadega maailmas. Kodu võimaldab mulle vaikust , rahu, heaolu ja turvatunnet. Kodu toetab nii vaimselt kui füüsiliselt.

AVO KLEEMEIER: Koduks ma ei nimeta otseselt korterit, ega maja. Kodu on minu jaoks koht, kuhu ma alati tulla tahan, kus alati olla tahan. Elu kannab mind väga erinevatesse kohtadesse ja pean nendes kohtades olema, aga ainult ajutiselt, kindla teadmisega, et mingil hetkel ma lähen koju tagasi, sest ainult seal ma tunnen end hästi, puhkan, taastun, töötan, magan. Samuti pean oma kodu ka kõigi nende koduks, kes kuuluvad mu perekonda, olgu see kohake siis suur või väike, aga katsume kuidagi ära mahtuda.

 

Seleta mulle, kuidas sina näed seda, mida teised ei näe

AIGAR SÄDE: Nägemine on tunnete, energiate, info süntees nägemusteks. Seda teevad kõik bioloogilised olevused vastavalt vajadustele, taotlustele ja kogemustele. Seega näevad kõik ühte ja sama objekti erinevalt. Nähtamatu nägemine on püüdlus tundeid võimalikult täpselt võrdluspiltidega iseloomustada/kirjeldada.

KALJU PALDIS: Minu teadmiste allikaks on infoväli, kes suhtleb minuga otse ilma abivahendita –raamatuta, internetita jne.. Kindlasti selleks kus ma olen praegu on suur teene ka inimestel , kes minu õpetajatena esitavad mulle järjest rohkem ja rohkem uusi välja kutseid. Ma saan kirjutada iga päeva kohta ühe raamatu, kus suheldes inimeste ja nende tegemistega saan sellise elupagasi, mis on kirjeldamatu, selleks tahangi öelda, et eraldi välja tuua ühte näidet on raske. Kuid kindlasti tahan rõhutada tänapäeva noorsoo kaitseks ühe sõnumi. Nende hingede teadvus on nii kõrge ja meie poolt õpitu mahajäämus nii suur. Kahjuks me õpetame uue ajastu isiksusi. Läbi oma mineviku kogemuse, mis ei toimi enam sellel ajastu etapil, eelkõige käib see meie peadagoogide kohta, kelle õpetus on oma ajastus jalgu jäänud. Tihti kohtudes noortega ja nendega vesteldes, näen nende hingi karjumas – Mida te teete? See õpetus, mida annate on ajalugu ja ei toimi meie ajastu verstapostil! Õppige palun ümber ja andke võimalus ka meil kaasa rääkida! Eriti valus on kõrgahariduse omastajatel, sest õppejõududeks on meil vana ajastu teoreetikud, aga mitte praktikud. Praktilisi teadmisi kahjuks meie õppetoolide juhendajatel ei ole. Kuid maailm liigub ja see teadmine ei ole enam teadmine, vaid on mineviku meenutus sellest hetkest kui ta kirja pandi. Praktika on uue teooria alus ja selleks tuleks pidevalt muuta õppe- raamatuid ja anda noortele edasi uuenenud teadmised.

INDREK PALM: Ma ei ole väga visuaalne, mulle tulevad lihtsalt teadmised või teated, samuti tunnetan füüsiliselt erinevaid energiaid, energiavälja.

AVO KLEEMEIER: Seda vist ei saagi seletada. Saab ju näha oma silmadega reaalset pilti ümbritsevast, aga samuti saab näha energeetilist pilti mis on sama reaalne nagu päike taevas. Iga situatsiooniga, iga inimese ja tema tegevusega kaasneb oma energeetiline taust, mida paraku füüsiline silm ei näe, vaid näeb läbi vaimse silma, kui seda saab niimoodi nimetada. Läbi vaimse maailma energia tunnetuse saabki näha iga olukorra või inimese kõiki tahkusid, läbi selle saab ka reaalselt ajas tagasi minna, või ette, et näha inimese tegevuse tagajärgi ja palju palju muudki.

 

Inimesed, kes helistavad sulle peale 20 õhtul. Tahad sa neile midagi öelda?

AIGAR SÄDE: Tavaliselt mulle peale kella 8 õhtul ei helistata kui just pole eelnevalt kokku lepitud. Kui nii ikkagi juhtub, siis soovitan inimesel mulle helistada siis, kui on end kaineks maganud või vastasel korral ei võta ma ta kõnesid enam vastu.

KALJU PALDIS: Mina olen alati olnud nõus suhtlema inimestega olenemata kellaajast, kui tal on väga tähtis küsimus, mis vajab vastust. Tema teadmine ja hingerahu annab ka mulle võimaluse olla õnnelik. Eelkõige see on minu üks areguetappe. Ma tihti just öösel kirjutan ja vastan inimeste küsimustele, mis igapäevaselt tulevad mu emailile. Ma ei ole kunagi selle vastu, et inimese jagavad oma hinge valu ja mõtteid minuga. Aitähh neile, et meie vahel on nii suur usaldus.

INDREK PALM: Inimesed kellel loomulikku intelligentsi napib, neile ei aita see ütlemine ka midagi. Kui asi häirivaks muutub, tuleb töötelefon õhtul välja lülitada.

AVO KLEEMEIER: Minu telefon on läbi aegade olnud kättesaadav kõigile, see on tingitud mu tööst ja klient saab minuga alati ühendust, sõltumata kellaajast. Jah, kohati on sellest ka tüli olnud, kuna mingi aja elasingi reaalselt töö juures. See periood oli väga väsitav, aga samas oli see ka minu enda areng, tänu millele kasvasin mina ise ja oskan nüüd nii mõnelegi teed juhatada. Ka praegu, kui keegi mulle hilja helistab, siis enne kui ma talle midagi ütlen, püüan ma ta ära kuulata.

 

Meil on hea sinult nõu küsida. Kellelt küsid sina?

AIGAR SÄDE: Ennekõike oma abikaasa käest – naised teavad, mehed arvavad. Tehnilistes asjades küsin nõu nendelt, kes on antud teemaga rohkem kursis.

KALJU PALDIS: Kindlasti kõiki teadmisi ma ei oma, kuid kuidagi nad ikka tulevad mulle… kas täna või hetk hiljem. Ma julgen ka öelda, kui mul puudub teadmine sellel hetkel. Vahel ütlen, et see teadmine ei ole veel minuni jõudnud, kuid ma kaasan oma head kolleegid siit teadmistemaailmast ja annan neile edasi selle inimese hinge soovi. Minu jaoks siin maailmas ei ole enam halbu inimesi ja see teadmine on jõudnud mulle kogemuste kaudu.

INDREK PALM: Eekõige jälgin iseenda seest tulevaid vastuseid. Kõrgem mina on hea abimees. Kui on mingi spetsiifiline küsimus, siis mõttes ketran läbi, kes minu tutvusringkonnast sellel alal kõige pädevam on, ja küsin temalt. Kui ta ei oska vastata, siis uurin, keda ta oskaks soovitada, kes teab. Tavaelu küsimusi arutan tihti ka abikaasaga.

AVO KLEEMEIER: Hahaha, kellelt siis ma küsin, pakun, et iseendalt. Mu elu on olnud äraütlemata kirju, kokku viinud mind igasugu inimeste, olukordadega ja tänu kõigele sellele on mul ka kogemustepagas tohutu suur. Kogemusi olen saanud tegelt seinast seina ja ma olen tegelt tohutu tänulik igale olukorrale oma elus, sest just tänu kõigele sellele olen praegu see, kes olen. Ei halvem, ega parem, vaid just see kes olen. Kui ma ise ei oska oma varasalvest head nõu leida, siis julgen täiega tunnistada oma rumalust ja oihhh tunnen kaasa kõigile nendele, kelle poole ma siis pöördun. Küsin ma niikaua kuni saan vastuse oma küsimusele.

 

Milline on sinu jaoks põnev klient?

AIGAR SÄDE: See, kes on oma sisemist mina väärtustanud, kes tegeleb probleemi lahendamisega, mitte selle peitmisega.

KALJU PALDIS: Ka mina olen lahterdanud inimesi nii ühele poole kui ka teisele poole mõtteteed. Kuid kogedes, et kõik siin maailmas on vajalik – kas siis negatiivselt peegeldavad teod, mis kutsuvad suuremad inimmassid nii mitte käituma, või vastupidi – on jumalikud olemused, kelle energiväli toob juba tuhandetele hingerahu ja valguse heale mõttele ning edasiliikumisele.

INDREK PALM: Inimene, kes on avatud uutele asjadele, valmis seiklema ja ei võta elu ülearu tõsiselt.

AVO KLEEMEIER: Absoluutselt iga klient on minu jaoks põnev. Ei ole võimalik teha vahet, et üks on parem või teine kehvem. Olen vahest liiga lihtsameelne, aga suhtun kõigisse põnevusega. Olen endiselt arvamusel, et õpin igast situatsioonist ja head olukorrad annavad alati kiire ja kohese tulemuse. Kas saan mingi tunnetuse, või asja. Kuid ka alguses kehvana tunduvad olukorrad osutuvad aja möödudes suurepärasteks, kuna õppetunni saame me reeglina just nendest. Küsimus on vaid ajaühikus, kui ruttu me millegist lõpuks aru saame. Kõik edasine on juba lihtne, ning alguses negatiivsena tunduv energia asendub ise positiivsega.

 

Milline on klient, kes oskab sul juuksed püsti vihastada?

AIGAR SÄDE: Sellised ei kuulu mu klientide hulka (ma ei lase neid kliendi staatusesse). Aitan ennekõike neid, kes teevad ennekõike kõik endast oleneva ja alles seejärel tulevad minult lisakillukest saama, et pilt tervikuks liita.

Ma ei kasuta väljendit klient, kuna see jätab kaubandusliku mulje. Minu jaoks on lihtsalt inimesed, kellega suhtlen seinast-seina vastavalt olukorrale. Mõnikord ollakse tänulikud kui ma näo täis sõiman – see vabastab köidikutest, lõhub roosa mulli ja on igat moodi värskendav. Samas on sõimamine vägagi peen kunst, kus pead tegema seda nii, et isik ei solvuks ega kapselduks.

KALJU PALDIS: Ma olen sõnn ja minu viha on impulsiivne, eriti siis kui tegu on teatud poliitiliste ambitsioonidega, kus üks hulk inimesi eelistavad, et nemad võivad lubada rohkem kui teised. Et kõik peavad alluma tema teadmistele, et ta on jumala asemik siin maailmas. Kindlasti ka rahvuslikul pinnal, kui inimene tulles ühte kohavälja, kus on kujunend teatud kultuurilised eripärasused, ei austa neid, vaid igroneerib ka keeleliste tunnuste kaudu või muude mitteaustavate tegevustega selles koha väljas jne

INDREK PALM: Üldiselt on mul hea enesevalitsus. Aga mulle ei meeldi klient kes küsib, aga ei kuula. Kes ei usu mitte millessegi, mida ma räägin; kes süüdistab kõiki teisi oma hädades ja ei ole nõus mitte midagi muutma enda juures, samas aga nõuab kategooriliselt, et keegi peab teda aitama ja kiiresti…

AVO KLEEMEIER: Minu juuksed ei tõsuse ei viha ei millegi peale. Mul selline ludi soeng, mis ei reageeri millegi peale. Seega viha minus ei ole, elu on liialt lühike, et seda viha peale kulutada. Mõneti nõutust, või siis ärevust kipub tekitama klient, kes elab teadmatuses. Hea lihtne on töötada inimesega, kellel on selge arusaam, mida ta tahab või otsib. Vähemalt selline kes suudaks oma soovi kuidagigi, mingitki moodi ära sõnastada. Nendele tuleb tõesti kõike algusest peale seletama hakata, et 2+2 võib olla 4, aga vahel võib olla ka mõni teine number. Parasjagu nii nagu vaja on. Hea, kui ta ka siis suudab asjale pihta saada, aga vahel on ka sedatüüpi inimesi, kes ongi eluaegsed otsijad, kes ei suuda võtta vastuseid isegi kui sa need talle sülle asetad. Samas on nemadki igavesti vahvad inimesed, mina isiklikult tänan neid, eriti selle eest, et neil on püsivalt kannatlikkust olla järjekindlad ja mulle näiteks mingi õppetund üle korrata. Just, nad toovad meieni sõnumeid mida me pole piisavalt hästi selgeks saanud ja annavad meile võimaluse need uuesti ja uuesti üle korrata. Nad panevad end rumalasse situatsiooni, näivad totrana, aga samas on nad väga tugevad inimesed, sest suudavad ära kannatada meiepoolse iroonia, halvakspanu, jne. müts maha nende ees.

 

Kas sinul on ka nii, et midagi ei suuda, ei oska jne? Kuidas sina end tasakaalustad?

AIGAR SÄDE:Ma ei suuda ega oska enamuses asju, vähemalt nii, nagu tahaksin. Suvalise asja oskamiseks tuleb pühendada selleks isiklikku aega. Väga mugav on ju teiste seljas sõita ja nõuda, et sina oskad, sa pead tegema (minu elu õnnelikuks). Tasakaalustamine on asja ärategemine – selleks tuleb jällegi aega eraldada – ja kõik laabub varem või hiljem ja seda paratamatult.

KALJU PALDIS: Kui ma tunnen et on halb, siis eelkõige puhastan oma teadmiste ja kehavälja. Raiun käte või pendli kaasabil läbi vanad mõttenergiad, mis toidavad praegust teadvust. Tahaksin, et minu keha välja voolaks pidevalt uus teadmine ja energia. Sama nagu me joome oma kehasse seda emakese looduse vett, mis kogu aeg on eineva maitse ja tunnetega voolavuses, vesi on üks universaalne energia, kes pidevalt kohtab oma teel uusi teadmisi, võnkelisi vibratsioone, puutub kokku erinevate mateeriatega ,mida leidub maa sisemuses. Ta on pidevalt voolav ja läbides erinevad tundevorme, jõuab ka minu kehavälja ja füüsisesse. Kehaväli võtab vastu teada atmosfäärist ja mateeria keha käbi voolava vedeliku.

Kui paluda sellel voolaval vedelikul oma kehavälja puhastada , siis ka ta seda hea meelega teeb, sest tema see atmosfääriline energia tahab pidevalt meile pakkuda hetke maailma, sama on ka vee füüsilise energiaga, ta on heameelega nõus meie füüsiskeha puhastama kas nahapinnal või füüsise sisemuses. Me peaksime ainult talt paluma, et ta toimetaks selle nimel, et väljundaks meie kehapinnalt ja sisemusest mineviku mõtted ja füüsilised jäägid, mis on tihti toodud meie kehasse nii toidu kui ka oma füüsilsite sõnumite kaudu…..

INDREK PALM: Kõike ei saagi osata ja suuta, ma panen lati täpselt nii kõrgele , kust jaksan veel üle hüpata. Enda tasakaalustamiseks kasutan: AT puhastuslauseid, Access`i mõnda küsimust ja kustutuslauset ning tähelepanu suunamist oma kehas olevale energiale (E.Tolle kohaloleku harjutused )

AVO KLEEMEIER: Keegi meist pole ju sündind tarkus, kes kõike oskab. Öeldakse ka teadjate poolt, et see kes kinnitab end oskavat kõike, ei oska tegelikult midagi. Loomulikult on ka minuga sama lugu, arvan, et oskan paljut, aga samas õppida on alati midagi veel. Seepärast ongi iga hetk elus oluline millest õppida ja võtan ma tõesti kõik. Vähemaga ma ei lepi. Kuid, kui ei oska, siis ma õpin, käin, küsitlen, usutlen, vaagin, arvutan, ühesõnaga püüan teha kõik, et see miski omale selgeks teha. Aga tasakaalustamine, polegi mõelnud selle peale. Siiani olen püüdnud iseendaga hakkama saada, küllap olen ise niipalju tugev isik, et oma tasakaal paigas püsiks. Küllap annab sellele tugeva eelise oma kodu, mu perekond ja teised mulle kallid inimesed, kelle keskel olles ma tunnen end suurepäraselt. Vahest sellest mulle piisabki. Ka tegevus, millega tegelen annab tohutult palju, mulle meeldib teha asju mida ma hästi oskan, ning see annabki mulle piisavalt tugeva energia edasi rühkida. Samas käin ka teiste juures abi otsimas, kui ise enam tõesti kuidagi hakkama ei saa.

 

Mis sind vihastab? Milline on vihane sina? Mis teed siis?

AIGAR SÄDE: Püüan vihastamisest hoiduda, kuna selle käigus lüpstakse sind tühjaks. Viha provotseerijad on tavaliselt vampiirid, kes sellest energiast toituvad. Viha on meesenergia, äärmuslikult lõhkuva iseloomuga. Kasutan seda aegajalt vastase vabastamiseks köidikutest/müüridest – et talle reaalsuse nägemist võimaldada. Samas pean ennast kontrollima, et üle piiri ei läheks. Viha pole soovitav kasutada teise isiku olematuks tegemise tagamõttega – see on vastuolus kosmilise eetikaga.

Vihane mina on mõnedele meeldiv ja mõnedele ebameeldiv olenevalt vaatleja positsioonist. Siin on samuti erinevad tagamõtted. Kui vihastad selleks, et teisi allutada või alandada, et teiste arvelt endale paremat positsiooni kindlustada – siis on viha negatiivse alatooniga ehk elu pärssiv. Kui vihastad selleks, et ennast teiste poolsest allutamise püüdlusest vabastada – siis on viha positiivse alatooniga ehk elujaatav.

INDREK PALM: Ma arvan, et hetkel ma suudan nii palju kohal olla ja ennast jälgida, et ma ei vihasta. Ma kas eemaldun ebameeldivast olukorrast, üritan seda muuta või siis lepin sellega ja lähen oma asjadega ikka edasi.

AVO KLEEMEIER: Seda peaks ilmselt küsima nende käest kes mind sellisena näevad. Olen kindel, et nende käest saaksime selgema ja õiglasema vastuse. Arvan, et kui miskit sellist ka juhtub, siis on see tingitud mingist inimlikust rumalusest, kus minu arvamus ei pruugi ühtida kellegi teise omaga ja kui siis ei suudeta leida mõlemaid pooli rahuldavat lahendust, tekibki mingi viha. Tegelt ei ole see kõige õigem väljend. Pigem ma tunnen siis jõuetust olukorda muuta paremuse poole ja koos sellega võib kaasneda mingi negatiivne impulss, mille ma pärast iseendaga nõu pidades omale selgeks püüan teha. Aga neid olukordi on väga vähe, vähemalt ma ise arvan nii.

 

Mis sind kurvastab?

AIGAR SÄDE: Ma ei saa väita, et mind miski kurvastaks. Pigem võiks rääkida totaalsest aja ja vahendite raiskamisest. Kui üritad midagi välismaailmas korraldada, siis sumbub 9/10 su energiat selle tõttu, et inimesed on suurelt jaolt tuimestatud, jõuetud, sünteesivõimetud, osavõtmatud. Üldine olukord on nutune.

KALJU PALDIS: Mind kurvastab see, et inimesed ei julge olla iseenda peremehed ja alluvad massipsühoosile. Jäädes kinni aja hetkesse, mida ammu pole enam. Mineviku heaolu on kõige hullem vaenlane ja paneb inimesed kammitsasse. Hiljem hakkavad tarvitama antidepresante, mis veel rohkem viivad ta ahastusse. Sest tänapäeva farmaatsiamaailm ei ole enam tervendav, vaid vastupidi – orjastab inimese vaimu ja keha oma ahelatesse. Mürgitades tema iga kude vajab ta tervenemiseks uut annust, mis on kindlasti veel ohtlikum. Minu deviis on inimkonnale – Kui me oleme oma mõtetega teinud endale negatiivse tundmuse, siis saame ka seda tühistades oma maailma muuta. Me oleme ju ise tervendajad, looduses ju ei ole ülejäänud looduslikel olevustel tohtreid, aga ometi nad tervenevad ja loovad oma tegemistega uusi kujundeid ning vorme. Inimene peaks eeskuju võtma ja ennast tervendama sama rohuga, millega ta ennast haigeks tegi. Mõtlemisele leidma uued nägemused ja usldama oma mõttekäiku, aga mitte 100% uskuma teise isiksuse kogemust. Võtma sealt oma nägemuse, kuid kindlasti lisama oma tunnetusliku teadmise.

INDREK PALM: Rumalus, ebaausus, ahnus ja hoolimatus.

AVO KLEEMEIER: Jah, selliseid asju ikka on, mind kurvastab eeskätt teiste kurbuse nägemine. Reeglina tuleneb see mingitest hädaolukordadest ja tagajärgedest. Eriti mu lähedaste seas, kui näen mingit mossis nägu siis see teeb ka minu oleku kurvaks. Mitte kauaks küll, kuna siis ma püüan alati leida mingi lahenduse, et see näolapike jälle särama lööks. No kui mitte päris särama, aga natukenegi, siis oleks juba hästi. Elus mul on tõesti olnud igasugu olukordi, eriti kurbasid kuna nendest sõltus sageli mu enese (lähedaste) elu või selle korraldus ja ilmselt olen nüüdseks piisavalt karastunud, et ka miski tõsisem mureolukord enam otseselt rööpast välja ei löö. Toetudes oma kogemustele võin kindlalt väita, et nutt ja hala ei aita, ning otsused, mis tehakse selle kurbuse, või hetkeemotsiooni ajel osutuvad hiljem kehvadeks. Sellises olus on ikka esmatähtis tasakaalu saavutamine, saavutada suutlikus olukorda kainelt kõrvalt näha ja siis tegutseda.

 

Mis sind hirmutab?

AIGAR SÄDE: Olen hirmude tasandist välja kasvanud.

KALJU PALDIS: Tead võibolla veel eilse päeva alateadvuslikud kogemused, mis ühtepidi piduradavad ka minu unistusi ja uusi tegemisi, aga üha enam vähem ma tunnen eilse päeva mineviku surutist. Kuidagi julgen koheselt eilse päeva selja taha jätta ja olla selles tänases päevas. Kuid kindlasti on veel rohkem vaja teha mõistlusliku puhastust oma teadmiste vallas. Mida puhtaM, on aju väli seda vähem on takistusi näha. Ja minevik ei sunni eilse moodi käituma.

Vaata mind, ma olen tänane päev ja kõige tähtsam mõttekaasalane praeguses hetkes. Kui ma seda mõistan, siis olen kõige õnnelikum inimene . Kasvõi praegu kus ma kirjutan sulle oma mõtetest, mis tulevad hetke olukorras minuni. Ma ei suuda ette mõelda, mida ma pean kirjutama . Väljendan seda hetke tunnet ja salvestan ta praegu paberile. Jäägu see tunne ka siia paberile, mille ma füüsiliselt olen materjaliseerind siia lehele. Aga alati jätan oma mõttemaailma ukse avatuks, las kiirgab nende ridade vahelt neid teadmisi, mida iga inimene vajab . Kiiraku siit paberilt iga inimesele see teadmine ja tõ,de mida ta hetkel vajab. Tunnetagu inimene oma sisemisemaailmaga seda tõde, mida ta hetkel vajab ja lugegu oma tõdemus välja läbi oma maailma.

INDREK PALM: Tegelikult ei hirmuta mind miski. Kõik hirmud baseeruvad ühele suurele hirmule – surmahirmule. Kui sa oma sisemas tead, et surma pole olemas, siis muutuvad kõik hirmud tühiseks. Kõik, mis meie ellu tuleb, on suures plaanis meie vaimu arengu jaoks kasulik ja vajalik.

AVO KLEEMEIER: Ahhaaaaa, vat seda vastust ma ikka ei anna küll, andes välja sellise info teeksin iseennast kergesti haavatavaks. Ei ütle, ehk vaid niipalju, et ega ikka karda küll miskit. Võtan vastu kõik inimesed ja olukorrad jm. Just sellistena nagu nad on, aksepteerin igaühe õigust olla ja teha just nii nagu talle meeldib ja tegelt mingit hirmu ei tekigi. See on kadund, nii lihtne.

 

Mida sa teed, kui süda ja mõistus on vastuolus?

AIGAR SÄDE: Panen nad uuesti koostöösse.

KALJU PALDIS: Kui minu mõistus hakkab peale suruma eilset tõde, siis puhastan ja võtan maha eilse nägemuse energeetilise puhastuse näol ja palun tänast hetkelist teadmist siit infoväljast. Seda ma teen läbi taotluse, häälega paludes tänast ainuõiget lahendust sellele küsimusele. Kui see täna ei saa teoks, siis usaldan, et see teadmine, mida vajan, ei ole hetkel vajalik, vaid tuleb anuõigel ajahetkel minuni. Sest aja liikumine on kiirenenud ja sellega ka uute teadvuste intesviisus on loonud uued nägemused selles elust. Eilne päev on tänase päeva ohtlik spämm, mis tahab siduda meid minevikkku. Selleks puhastan pidevalt oma aju vanadest teadmistest. Sama kehtib ka minu loengute kohta. See, mida ma eile lugesin, ei ole enam aktuaalne tänasele loengu külastajale, palun tänase päeva teadmiste liikumist minu infovälja ja nende teadmiste pilte soovingi just inimestele edastada. Kuid suuremalt osalt nende kuulajate infoväljad annavad ise juhiseid, kuidas ma pean ennast väljendama ja mida nad tulid juurde õppima ja kogema.

INDREK PALM: Üritan kuulata südant.

AVO KLEEMEIER: Juhtub, ikka juhtub ka sellist olukorda. Kuid pole ju võimalik üheselt sellele vastata, ma olen ju sünnilt kaalud ja siis ma kaalungi. Kaalun päeva, kaks, niipalju kui leian vaja olevat ja reeglina jõuan ka tulemusele. Aga tegelikult on süda mu vaimse poole esindaja, mõistus aga esindab materiaalset poolt, ning vastuse otsingul püüangi omale selgeks saada millest vastuolu tekib. Kas see on materiaalne või vaimne probleem ja siis tuleb ka vastus kergemini. Saladuskatte all ütlen, et enamalt jaolt valin selle, mis süda ütleb kuna see mõistus võib sageli eksitav olla. Tuu juhindub ikka sellest, et suuremat mammonat omale krahmata, aga sel teel on ka riukaid kordades rohkem mille otsa sa komistada võid.

 

On sul mingi rituaal, ilma milleta päev ei alga või öö ei tule?

AIGAR SÄDE: Ei.

KALJU PALDIS: Minu rituaal on tervitus isendale ja mind ümbritsevatele kehadele kes on minu kehastuse osad, siis ma joon teadlikult paar klaasi vett ja palun selle veekogusel puhastada minu organism vandest energiakogumikest. Kindlasti ka füüsiline keha peab vabanema vandest keharakkudest, mis on lõpetanud oma töö ja vajavad kiiret väljundamist. Kindlasti tänan pidevalt info välja, mis annab mulle uusi teadmisi ja kindlasti tänan emakese looduse energiaid, kes toidavad minu keha. Sest minu toitumine koosneb natuke teistmoodi tavateaduslikust mõttemaailmast. Ma toitun põhiliset veest ja ümbritsevast infoväljast toon oma kehadele neid ained, mida tavaliselt inimene füüsilise toidu kaudu manustab. Mina ei kasuta enam neid mateeriad, vaid võtan selle ümbritseva info loodusväljast, kus ta on olemas. Me teame seda, muidu me ei kasvataks ja korjaks loodusest neid aineid, mis meie keha nõuab. Ta nõuab seda loomulikul teel, sest meile on õpetatud ainuviisiline toitumine. Läbi mateeria ometi me suurema osa mateeriast peale söömist väljundame ja jätame oma kehale need nähtamatud ained, valgud, mineraalid jne…

INDREK PALM: Hambapesu ja AT puhastuslaused. (Tõmban tagasi kõik selle, mis kuulub mulle,läbi puhastava filtri, ja saadan tagasi kõik selle, mis mulle ei kuulu, sinna kust see tuli)

AVO KLEEMEIER: On küll. Õõ tuleb ikka siis kui enam püsti seista ei suuda. Magama jään küll kohe, sahh-matt ja valmis. Aga vat hommik tahab küll pisut häälestamist. Ma ei ole just varajane tõusja, kadestan neid kes saavad veel sängis väherda ja tegudele minna kui ise tahavad. Ei tea kas neid palju ongi, aga mina tahan hommikul paar tassi kanget kohvi ära juua. Pealegi mitte kiirustades, vaid mul kulub selleks oma kindel aeg. Eks see olegi minu jaoks vajalik iseolemise aeg, mis annab mulle terveks päevaks hea enesetunde.

 

Üksikul saarel olles saad endale külla kutsuda paar inimest meie planeedilt, kes need on, ja miks?

AIGAR SÄDE: Saarel üksikuna olles ei kutsu ma külla kedagi – vastasel korral ma poleks sel saarel enam üksi. Kui mul aga endast mõõt täis saab (mida vaevalt et juhtub), siis kutsuksin külla need inimesed, kellega mul tekkisid huvipakkuvad kontaktid nn paratasandil. Siis saaks kontrollida info kattuvust ka maisel tasandil. Samas pole mul võimalik sellele küsimusele vastata, kuna minu tänane arvamus kohe kindlasti ei kattuks olukorraga, mil kunagi ehk üksikul saarel olles.

KALJU PALDIS: Üksikul sAarel olles kutsun omale külla kindlasti erinevad inimesed, eriti need, kelle suur kogemuslik pagas. Ma ei tAha rõhutada elukutseid, sest minul on igal inimeselt palju kogeda. Kuid kindlasti kutsun kodutu inimese, kes jagab oma hingelisest vabadusest teadmisi ja õpetab ka meile unustatud looduseadusi, mida nad pidevalt liikudes erinevatel tegemistel omastavad.

INDREK PALM: Üks võiks olla mõni budistlikku või hinduistlikku kultuuri teadjamees, kellega maailma asjadest rääkida. Teine võiks olla MacGyver, kes ehitaks paarist puutüvest ja palmilehtedest suure purjeka ja saaks soovi korral sealt saarelt lahkuda.

AVO KLEEMEIER: Üksikul saarel olles saad endale külla kutsuda paar inimest meie planeedilt, kes need on, ja miks? Jube küsimus, kui saan neid valida siis oleks muidugi vahva, kui need oleksid sellised huvitavad, omajagu pöörased, kes ei kardaks miskit ette võtta, et eluga edasi minna. Võiks olla mitte vingatsid, kuna vingu kätte võib ka parim ära kooleda. Nali muidugi, aga ma olen selle koha pealt väga leplik kuju ja eelistusi ei tee. Kes parasjagu käeulatusse satub, siis see kaasa ka tuleb. Küll siis vaatame mis me seal ette võtame.

 

Millised omadused peaksid naisel olema, et sulle muljet avaldada? Ja milline üks omadus võib selle kõik nullida?

AIGAR SÄDE: Väga riukalik küsimus. Mehed on alatised uudsuse otsijad. Naine, kes on avatud südamega, on alati ka uudne ja huvipakkuv. Taolisel naisel puudub omadus, mis suudaks alanud suhtlemist ära nullida.

KALJU PALDIS: Naistega on mul olnud ja on kogemused, mis on mind alati edasi viinud. Nende energiamaailm on olnud mulle inspiratsiooniks kogu elu. Ma nautlen naiste tundevälju ja väga harva pettun neis. Kindlasti iga naine ei olegi mulle inspireeiv, kuid alati proovin leida temaga hingelise mõtte. Vahel see sellel hetkel ei toimi, kuid toimib mõni aeg hiljem. Olen vahel üllatunud eelarvamulikust mõttest, mille ma olen kujundanud minevikuhetkest. Kui julgen selle lahti lasta, siis uus kohtumine on tihti väga hea ja mõlemapoolselt üllatusterohke.

INDREK PALM: Armastus ja hoolivus nii enda kui teiste suhtes, intelligentne ja hea huumorimeelega. Nullida võib selle suur EGO ( Mina, Minu, Mina tahan, igatahes Mina… jne)

AVO KLEEMEIER: Jällegi vastan samuti, ei sea eelistusi. Ma ei sea naisele eelistusi, hinnanguid, ootusi ja elus püüan lähtuda sellest mida näen. Omavahelise sobivuse võimaluse saan teada alles siis kui ma seda naist kohtan. Alles siis saan teada kas ta meeldib mulle või mitte. Elu on pikk ja ma ei ela vaid üks päev, omadus mis ühel hetkel on vastumeelt võib järgmisel päeval osutuda hindamatuks. Muutun ju ka mina igas hetkes ja ka minu põhimõtted muutuvad samuti. Inimese kes mulle meeldib ma tunnen reaalselt ära temast õhkuvast energiast. See on ainus mida pole võimalik petta, energeetiline vibratsioon kas ühtib, või mitte. Vahepealset polegi. Kõik muud füüsilised omadused on sageli illusioon. Ühte ma tegelt ei talu küll, aga jätan selle igale enesele avastada.

 

Kui ma su välja kutsun, siis millise söögikoha sa valid, miks?

AIGAR SÄDE: Ma ei raiskaks aega söögikohtadele. Kui tingimata valima peab, siis ehk mõni marjamaa, seenemets vm looduslik söögiala ja võimalikult privaatne.

KALJU PALDIS: Kui tulen sinuga välja toiduenergiad nautlema, siis valin just sellise koha, kus kokal on oma isiksuseväljendus ja julgus oma tegemisi ja teadmisi jagada. Koht, kus on südamlik hingeline väli ka ruumi ja inimese tasandil. Ta võib olla üksik kohvik, mis välisega ei hiilga, aga seal toimetab hing.

INDREK PALM: Mulle meeldib jaapani köök ja kalatoidud.

AVO KLEEMEIER: Mulle meelib omamoodi aura, teatud hubasus, vaikne olek, hea söök ja jook. Selle põhjal ma ka oma eelistust teen, samas olen sinuga solidaarne ja kindlasti tahan ma, et koht kuhu läheksime meeldiks ka sulle, vastasel korral ei sobiks see sulle ja tulemus oleks sama tühine. Hea, kui selles kohas pakutaks seda kohapeal tehtavat ülepanni pannukat. See mulle maitseb ja ma pistaksin neid nõrkemiseni. Teen neid vahel isegi, harva küll, aga siiski.

 

Mis on armastus ja milline on armunud sina?

AIGAR SÄDE: Teaduse keeles kõlaks see umbes nii: sümbiootiline narkomaania. Bioloogia seletab, et sümbioos on vastastikku kasulik kooselu. Kõik ülejäänud narkomaania liigid on armastuse kahvatud aseained. Veidi kosmilisemast plaanist vaadelduna on armastus ideede väli, millest ideede maaletoojad on naised. Kui inimene mõne idee saab, tunneb ta end kõrvust tõstetuna nagu armumise puhulgi. Mehe ja naise vaheline armastus on duaalsüsteemis veidi keerulisem. Ideel pole väärtust kui sellega midagi ei tehta. Mees on ideede/armastuse materialiseerija, oma jõuga liigutaja. Teisiti öeldes vaatleme armastust + jõudu, mille väljundiks on armastuse jõud.

Aegajalt kohtab ka armunud mind, mis annab tunnistust sellest, et olen veel elus. Kuidas ma sel juhul välja näen, peab jääma selle otsustada, kes suutis mu kaardimajakese lammutada.

KALJU PALDIS: Armastus on vaba hingeline rõõm kahe isiksuse vahel. Ma olen armunud ja armun igapäavaselt inimestesse. Eelkõige just märkan seda oma klientide pealt, nähes temas armastuse valgust. Ma ei tee vahet, kas see inimene on 20 aastane või 80 aastane. Ma näen neis kõigis seda elu armastuse sädet, mis ka mind sütitab.

INDREK PALM: Armastus ei ole kindlasti vastastikune sõltuvussuhe, emotsionaalsete nõuete esitamine vastastikku. Enamuse jaoks paraku, on ta ego tugev vajadus sügavama ja täiuslikuma minapildi järele, mille ajutiselt keegi teine rahuldab. Armastus on rõõmu , kerguse ja hoolivuse seisund. Armastuse kese paikneb sinus endas, tal ei ole vastandit ja tingimusi, mille kadumisel kaob ka tunne. Armunud mina – tahaks jagada oma rõõmu kogu maailmaga!

AVO KLEEMEIER: Armastus on minu jaoks eriline tunne, pole veel vist kedagi kes oskaks selle tunde sõnadesse panna, ega suuda ka mina, aga proovin kuidagi oma nägemust selgitada. Armastus on tunne, mis paneb sind tegema asju, liigutama mägesid, see on teise inimesega absoluutne sobivus ja harmoonia. Seda tundes sa hoolid teisest, aksepteerid igat tema valikut, sest tahan ju anda talle absoluutse arengu. Soovides talle parimat, ma ei piira teda vähimalgi moel. Arusaam armastusest on samuti ajas muutunud. Kunagi noores põlves olles armunud oli see tunne teistsugune, nüüd on muutunud oluliselt sügavamaks, tasakaalukamaks. On ju olemas klassikaline tõlgendus armastusest oma pere ringis, oma naise, laste, asjade vastu. Sõltuvalt inimesest võib see olla avardav, pakkudes rahuldust kõigile, aga võib olla ka piirav, mis tekitab teise vastu omanditunnet. Sügavam ja tasakaalukam armastus on absoluutne, seda tundes puudub omanditunne, on vaid soov olla selle kellegi jaoks see kes oled ja aksepteerid teda täpselt samuti, sa ei oota kuna sinult miskit palutakse vaid loed ja näed seda soovi juba tema silmadest. Püüad avardada teise piire pakkudes kõiki sulle kättesaadavaid võimalusi eluks, õppimiseks reisimiseks, enesearenduseks jne. Samamoodi võib tunda armastust looduse, loomade, teiste inimeste vastu, sa lihtsalt tahad parimat ja teedki selleks kõik. Tunnet ei saa sõnadese panna, kuid olen kindel, et igaüks kes seda tunda saab ei saa seda mitte märgata. Armunud mina, ilmselt nüüdseks olengi kasvanud selle sügavama armastuse suunas, olles üks eriline ja kummaline tüüp.

Küllap ma teen siis igasugu jaburusi mis mulle endale tunduvad head ja vajalikud olema. Aga ainult mulle, loodan, et ka sellele teisele, kellele ma neid lollusi teen.

 

Klassika – mis on õnn?

AIGAR SÄDE: Õnn on sisemine tasakaal, kus antu ja saadu on omavahelises tasakaalus.

KALJU PALDIS: Õnn on olla hetke olemuses, kasvõi praegu kell 4 öösel seda kirja kirjutades. See mote, mida ma hetkel jäädvustan, on juba õnneterake, mis hetkel mulda saab. Ma olen õnnelik, et minu ümber on maailm, mida saan pidevalt avastada, kogeda seda uut ja avastamiväärset hetke.

INDREK PALM: Kui saad hea tervisega, rõõmutunne südames, sammuda läbi elu, tehes asju , mis sind innustavad ja sind on toetamas hooliv ja armastav kaaslane.

AVO KLEEMEIER: Õnn on mu elu üks lahutamatu koostisosa, täpselt nii ma arvangi igal alanud päeval hommikukohvi juures. Õnn on täielik harmoonia ja rahulolu iseendaga, ümbritsevaga, oma tegevusega, teiste inimestega. Teadmine, et olen, suudan ja teen täpselt nii nagu ma teen, rõõmsal meelel, ilma haletsuse, vingu ja hädaldamiseta ongi minu jaoks õnn. Õnn ei ole kunagi mägede taga, ei tule ta ka siis kui saabub palgapäev, või kui ostan uue maja või teleka. See kõik on küll abivahend selle tunde tundmisel, kuid otseselt mitte õnn. Õnn on ikkagi mu igas hetkes, nüüd, siin ja praegu, lihtne.

 

Kust tulevad lapsed?

AIGAR SÄDE: Oleneb vaimolendist, kes keha asustab/hõivab. Kuigi see pole täpne, sest keha loob iga vaimolend endale ise, kasutades kehasüsteemide maatriksit, ema poolt tulevat kasvuenergiat ja isa poolt tulevat jõudu. Vaimolend võib pärineda mistahes kõiksuse punktist.

KALJU PALDIS: Lapsed uued kehastused, sünnivad materiliseerimise teel.

INDREK PALM: Räägitakse, et ema kõhust. Laiemas plaanis tuleb kõik Algallikast, kui tema füüsiline väljendus universumis ja sinna pöördub see kõik mingi aja pärast ka tagasi.

AVO KLEEMEIER: Kes seda siis ei teaks, isegi 1 klassis õpetati, et kapsalehe alt.

 

Mida beebi teab?

AIGAR SÄDE: Seda, mis on säilinud tema mälus tema eelneva eksistentsi kohta. Lisaks tundeid, mida tundis ema tema kandmise ajal. Peame teadma, et me ei suuda lapse jaoks midagi salajas hoida – nad on selgelt-tundjad. Seega vastutame iga oma mõtte eest ja ka tagamõtete eest, miks me üldse vastavaid mõtteid haume, neis oleme.

KALJU PALDIS: . Hing, kes tuleb maale kogema seda kehastust, valides omale vanemad, olles kohe õppes aru saama seda maailma omamoodi ja sealt edasi liikudes, hakkab kujundama enda maailma ja andma ka oma kogemusega teadmisi teistele. Tänapäeva hinge kehastsused on kahe sammu võrra ees meie sünniaja kogemusest. Nemad on teinud teene ühiskonnale ja võtnud omaks kvanthüppe, et kiiremini juhtida ka meid uude maailma. Ainuke asi on see, kas täiskasvanu tahab seda lapse teadmist ja tunnestust näha ja kogeda või tahab olla minevikus kinni oma lapsepõlve kogemuses.

Minu arvates me täiskavanud teeme ühe suure vea – me oleme kinni minevikus ja tihti kirume oma lapsepõlve! Unustades, et kui me sünnime, siis tulles siia maailma me tegime juba valikud just seda hetke kogeda. See, mis toimus meiega lapsepõlves on hetkekogemus, mis oli suureks arendajaks ja õpetajaks, kuidas me tulevikus peaks või ei peaks käituma. Ärgem jäägem lapsepõlve piltidesse kinni ja ärgem süüdistagem neis kedagi.

INDREK PALM: Kõike, mida tal on vaja parasjagu teada.

AVO KLEEMEIER: Vat see on keeruline. Ma ei mäleta iseennast sellisena, ei oska täpselt öelda mida beebi teab. Usun, et ta teab palju, vähemalt kõike seda mis tal tarvis on, natuke süüa, juua, toekalt magada, teab, et tuleb valjul häälel kõiki oma soove esitada, motiveerivalt. Küllap oleks ka meie, suurte elu oluliselt lihtsam, kui oleksime aegajalt just beebi teadlikkusega. Siis oleksime sama otsekohesed, lihtsad ja selgepiirilised ilma valskuse ja valeta.

 

Mees-mees. Naine-naine. Samasooline armastus sinu vaatenurgast.

AIGAR SÄDE: Ei oska kommenteerida kuna endal kogemused puuduvad ja kui neid on olnud eelmistes kehastustes, siis pole need üles (tänasesse) kerkinud.

KALJU PALDIS: Ma suhtun kahe inimese suhtesse väga suure lugupidamisega. Kõigil on õigus kogeda nii hingeliselt, kui ka kehaliselt neid sugupooli, mis neile meeldivad. Austan kõiki paare, kes leiavad teineteist ja on koos õnnelikud sellel eluetapil. Minul ei ole õigus sildistada, kuidas keegi peab kellegagi paaris olema. Kui nad ei tee liiga kolmandatele isksustele, siis palun. Austan isiksuste vabadust.

INDREK PALM: Mõistuse tasandil ma lasen kõigil olla sellised nagu nad ise soovivad – lubamise kunst. Füüsilisel tasandil ma ei soovi ise olla pealtvaataja nende armumängudele, see lihtsalt ei haaku minuga.

AVO KLEEMEIER: Armastus tavasuhtes, ehk mees naine on ka looduse poolt olnud elu allikaks, aga samasooliste suhe ei too kaasa uut elu. Samas absoluutse armastuse seisukohast ei saa piiritleda keda sa armastad, mees meest, naine naist, mees kümne naisega või mehega, looma, puud, liblikat või mis iganes. Aksepteerin selle võimalikkust, kuid mulle isiklikult meeldib füüsilisest seisukohast siiski naine. Jäägu igale õigus teha ise omi valikuid.

 

On sul konkreetne soovitus, millele võiks tähelepanu pöörata praeguses energias naine. Mees?

AIGAR SÄDE: Otsida/meenutada hetki, mil tundsid, et oled ürgnaine või ürgmees. Ja need omadused uuesti aktiveerida vastavalt kaasaja nõuetele.

KALJU PALDIS: Praegusel eluetapil jah hakkavad meie elus mängima suurt rolli ka energeetilised tunnetuslikud väljad. Nendeks on see virtuaalse maailma käsitlev pool. Kus appi tulevad kätega mittekatsutavad kehaosad. Meie algkehad, mis on meie füüsisväljas, kuid natuke eemal füüsisväljast. Need tundekehad vajavad samasugust pai ja hellitust, kui me pakume füüsiskehale. Tunnetuslik ja nähtamatute kehade koostöö on alus ka intiimsuhete arengule. Teades paljude naiste vestlusi sellel teemal, tahavad naised, et meespooled ka paneksid rohkem rõhku selle tunnetsliku poolele. Kahjuks on meil need teadmised napid ja palju sellest ei räägita ja ei ole ka kogemuslike õpetusi. Kui ise olen seda kogemust saanud jagada teatud riituslikel õhtutel naistega, siis kogemus on vapustav ja seda ei saa kahe sõnaga kirjeldadagi! Kuid kindlasti see nähatamatu tunnetuslik intiimsus liigub edasi füüsistasandile ja annab oma tundeid veel edasi füüsisele mitmeid päevi. Kuid usun et sinna on inimkond liikumas, eks see virtuaalne maailm on selle tee eelkäijaks.

INDREK PALM: Kõige tähtsam olenemata soost: on õppida jälgima ja kontrollima oma sisemist seisundit. Sa lood pidevalt seda, mida sa sisaldad. Vabanemine negatiivsest sundmõtlemisest on esimene kõige olulisem samm. Kui su peas keerlevad kogu aeg ühed ja samad mõtted, siis pöörduvad ikka ja jälle tagasi ka need olukorrad, millest soovisid vabaneda.

AVO KLEEMEIER: Praeguses energeetikas mis on meile antud kasutada tekitab paljudes segadust just sama armastuse energia. Kõiksusest on seda meile antud sedavõrd palju, et paljud inimesed ei oska sellega toime tulla. Olles kammitsetud vanadest arusaamadest armastusest ja selle väljendusest on paljudel keeruline toime tulla uue vibratsiooniga, see täidab inimeste südameid, tekivad uued inimesed kes on meeldima hakanud, kuid see kõik surutakse enestes alla. Hirm tunda, hirm välja näidata omi emotsioone on suurte probleemide algataja. Tekib armukadedus mis põhineb instinktil omada, mis pärinebki varasemast peremudeli arusaamast. See omakorda lõhub tohutult seni toiminud suhteid, elusid. Praegune armastuse energia on aga kordades suurem, vabam piirangutest ja suunab meid uute väärtuste suunas ja see panebki meis südamed põksuma. Soovingi nii meestele kui ka naistele, julgege olla ja aksepteerige üksteist sellistena nagu te olete, püüdke olla mõistvamad, arusaajamad.

Hoidke ja armastage üksteist, elu möödub kiirelt ja kunagi, selle finishis alles märkame, kuivõrd palju, meile tähtsaid inimesi on me eludest lahkunud mingi tühiasja pärast, mingi arusaamatuse, kadeduse või selge lolluse pärast. Kuid siis on juba liiga hilja, hoidke omale kalleid nüüd ja praegu.

 

On sul unistus?

AIGAR SÄDE: Neid on palju ja ootavad aega, mil nad realiseeritud saaks.

KALJU PALDIS: Unistus on tõene vorm. Kuid ainuke asi on selles et me tahame unistsut koheselt rakendada ja teama kaudu midagi elus muuta., kuid ühe asja me unustame kas me vajame ja on meil hetkel vaja just seda unistusest tulnud pilti kasutada Võibolla mei vaja aga tahame ette saada, et kunagi nautleme. Paneme ta oma kodu varasalve ja unustame te sinna ja juba haarame uue järgi . see sismine ahnus inimese maailmas on väga suur, me ei tea kas me ikka saame talle pühendada oma aega ja tegemisi. Kuid minu unistuseks on et kõik inimesed on vabad ja ei oma sõltuvust kellegi teadmistest et me saaksime olla kõigi ja kõigega võrdesed partnerid. Et kellegi ei ole ülemvõimu teise üle, kõik saavad võrdselt ja seda mida nad hetkel vajavda ning olla selle hetkega koos nagu armukesega, kes meie igat hetke oskab teha nauditavaks.

INDREK PALM: Minu unistus on töötada ja elada mingi aeg tsivilisatsioonist kaugel asuval troopilisel saarel.

AVO KLEEMEIER: Ikka on, palju ja suuri. Unistus põhineb mõttejõul ja mõte ilma järgneva teota on tühi sõnakõlks. Seepärast unistan suurelt ja püüan nende täitumiseks ka miskit ära teha.

 

Kui sul oleks võimalik saada endale praegu võluväel mingi oskus, siis mis see oleks?

AIGAR SÄDE: Võluväel saadud oskused ei kanna. Tasuta lõunaid pole.

KALJU PALDIS: Kui ma saaks võluväe, siis kindlasti tahaks olla muusika maailma helides. Kus minu keha väljad saavad tunda seda helilist maailma ja mõista helide kaudu seda vibratsiooni, mida nad annavad meie teadvusele, kindlasti omal ajal oli unistus- tahtsin omastada kõiki maailma keelelisi teadmisi, et saaksid füüsilises keeles väljendada oma mõtteid erinevatele rahvastele. Kuid nüüd ma tean juba uute energiate saabumisega kaovad meie keelelised bärjäärid ajudes. Me võime ja saame kõnelda oma emakeeles ja kuulaja võtab oma aju kaudu vastu kogu minu poolt lausutud info. Lühidalt öeldes, kaovad meie ajudes piirangud, kus mõistmise energia oli suletud ja töötasid ainult teadmised, mille me olime viinud oma teadmisse läbi materia vormi.

INDREK PALM: Ülim tervendamise oskus

AVO KLEEMEIER: Ei teagi mis see täpselt olema peaks, aga tahaksin rohkem maaema kasuks teha. Et me ei küllastaks maaema oma negatiivse kasuahnusega.

 

Mida ootad algavalt aastalt?

AIGAR SÄDE: Rohkem empaatiat, hoolivust ja taipamist, et kõik, mida teed, tuleb ringiga sulle endale võimendatud kujul tagasi.

INDREK PALM: Soovin, et kõik projektid ja ettevõtmised tooksid mu ellu kerguse- ja rõõmutunnet.

KALJU PALDIS: Mida siis oodata sellet aastalt? Kindlasti on aeg praegu huvitav, kus saame elada ainult tänases päevas. Loodusjõud annavad meile märk,u et ela ainult tänases hetkes ja naudi seda, mida ma täna sulle pakun. Kindlasti murranguliste energiate näol ma ootan rohkem energeetilist avatuse maailma kulgu. See tähendab, et maailm muutub avatumaks infotasandil ja sellega avanevad uued teadmised, mis viivad meid rohkem lähemale vaimsele tasandile. Et õpiksime rohkem tunnetama algseid ürgseid jõude, kes loovadki meile võimalused, et saaksime kasutada nelja põhi energia olemust nendeks on kindlasti maa, õhu, vee, tule ja eeterlikke energiaid.

AVO KLEEMEIER: Eneseteostust, arengut, rahu ja armastust ja küllust, selle kõigis avaldumisvormides.

 

Sinu soov sellele, kes praegu su sõnu loeb?

AIGAR SÄDE: Õnne võti asub su enda sees – loo endale olukorrad, kus sul jätkub rohkem aega oma siseprobleemide lahendamiseks. Tõeliselt tasakaalus oled siis, kui sulle ei tee haiget teiste arvamus sinust.

KALJU PALDIS: ELA HETKES, KUS SA PRAEGU HINGAD JA KOGED SEDA ELU HETKELIST TUNNETUSTUSLIKU KOGEMUST.

INDREK PALM: Minevik ja tulevik saavad eksisteerida ainult mõtteis. Käesolev hetk on ainuke tegelikkus – püsi selles!

AVO KLEEMEIER: Rahu meile kõigile!

 

***

Aigar Säde

aigar.sade@gmail.com

www.aigarsade.com

***

Kalju Paldis

kalju@energoman.ee

tel: 5018260

www.energoman.ee

***

Indrek Palm

indrek.palm@hotmail.com

tel:5036246

www.tasakaalukeskus.ee

***

Avo Kleemeier

akleemeier@gmail.com

tel: 56632800

www.auratransformatsioon.eu