browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Joo end terveks. / Dr Riina Raudsik

veebruar 6, 2016

Inimene koosneb 70-80% veest, mistõttu on vesi kõige loomulikum ravim. Inimesed kannatavad tänapäeval teadmatusest kroonilise veepuuduse käes, oskamata oma haigusi sellega seostada.

Veekogus, mille iga inimene meie kliimas peaks saama, et terve olla, on 30 ml 1 kg kohta. Seega 70 kg kaaluval inimesel tuleks päevas juua 2,1 liitrit vett. Kui veekaotus kasvab pingutuse või kuuma ilma tõttu, peaks vee tarbimist suurendama vähemalt 1 liitri võrra. Vett ei asenda piim, kohv, tee, kissell, mahl, limonaad. Magustatud vee joomine on tervisele kõige halvem, sest see hapestab kudesid – seda võiksid arvestada just lapsevanemad.

Krooniline veepuudus viib esialgu kolesteroolitaseme tõusuni ja hiljem rakkude hävinguni. Miks? Veepuuduse tingimustes hakkab organism kõige rohkem vett võtma just rakkudest ja maks omakorda tootma rakkude elutegevuse kindlustamiseks kolesterooli, et rakumembraane sulgeda ja vett kinni hoida. Kolesteroolitaseme tõus on kaitsereaktsioon veepuudusele ja kudedes toimuvatele happelis-põletikulistele protsessidele.

 

VESI RAVIB PÕLETIKKU, MITTE ANTIBIOOTIKUMID.

 

Teada võiks ka seda, et janutunne on alati hilinenud reaktsioon veepuudusele. Arvatakse, et janutunde tekkimise ajaks on keha juba 400-500 ml võrra veepuuduses. Organism hakkab lööma häirekella: iiveldus, kõrvetised, kõhukinnisus, söögiisu kasv, sagedased põiepõletikud, peavalud, lihasvalud, väsimus, magusaisu ja palju muud. Uriin muutub tumedaks ja lehkavaks. Veri pakseneb, selle voolavus halveneb, tekib trombioht.

Tekivad ka tursed, enamasti jalgadel, silmade all, kätel. Ka siin on lahendus: JOOGE VETT! Tursed on kroonilise veepuuduse tunnused – organism blokeerib vee väljutamist neerude kaudu, et vere ja lümfi mahtu säilitada, mitte haigestuda ja ellu jääda. Normaalse veesisaldusega lümfiringe aitab ka vähki eemal hoida.

Kui inimene jätkuvalt vähe joob, siis kohaneb keha ümber enam napi veega ja haigustele on tee lahti: astma, diabeet, kõrgvererõhktõbi, reumatoidartriit, podagra, mao-ja kaksteissõrmikhaavandid, põie- ja neeruvaagnapõletikud, neeru- ja sapikivid, silma hallkae, veenitromboosid, arterite trombootilised haigused (aju- ja südamelihase infarktid), naha põletikulised haigused jt. Küsimus on ainult ajas, mil need haigused välja kujunevad.

Muide, ka rasvumise põhjuseks on veepuudus, mistõttu kunagi ei õnnestu inimestel kehakaalu langetada ilma normaalse veetarbimiseta. Samas- normaalse veekoguse manustamisel hakkab kehakaal langema ka toitumisharjumusi mitte eriti muutes umbes kahe nädala pärast.

Kõige meeldejäävam näide minu praktikas on 72 aastane naine, kes oli voodihaige, liikus vaevaliselt ainult tualetti. Tal raviti kõrgvererõhktõbe, suhkruhaigust (insuliinisõltuv), podagrat, pearinglust, unetust, langetati kolesteroolitaset ja aeti kehast vett välja. Olukorda halvendas ka ülekaalulisus. Juba kolm kuud pärast seda, kui naine hakkas piisavalt vett jooma, oli kehakaal langenud 15 kilogrammi, endokrinoloog jättis järk-järgult doose kahandades ära insuliini, kuna veresuhkur näitas pidevat langemistendentsi, kõrgvererõhuravimite kogus vähenes, kuni loobusime nendest üldse, podagrast pole jägegi …

Praegu 75 aastane naine on terve ja elujõuline ning mis peaasi – ta pole vee joomist vähendanud. Ta armastab öelda, et kui ta suutis ravimeid õigel ajal võtta, siis miks peaks vee joomise unustama, see ju nüüd ravimite eest.

Tuletan veel kord eraldi meelde: kõrgvererõhktõbi on kroonilise veepuuduse haigus. Arteriaalne vererõhk tõuseb veelgi, kui kasutada diureetikume (vett väljutavaid ravimeid). Veepuudusest kõnelevad ka sagedased limaskestade põletikud (nohu, kuiv köha, allergiad, põiepõletikud jne), mida limaerituse, turse ja valu tõttu seostatakse pisikutega, nii et kiirustatakse arstidelt küsima antibiootikume. Vee õigel ja piisaval tarbimisel ei teki ka põletikulisi nahahaigusi, nagu ekseeme, psoriaasi, aknet, ning nahk on siledam ja elastsem.

Vee joomine on inimeste seas siiski juba küllalt levinud, kuid nüüd tuleks veidi rääkida sellest, millist vett juua. Kindlasti on Eestis regiooniti vesi erinev. Maapinnast, ka torustikust võivad joogivette jõuda kloor, pestitsiidid, nitritid, nitraadid, kemikaalid, mistõttu tuleb otsida võimalusi vee kvaliteedi parandamiseks.

Keha seisekeskkond on kergelt soolane ja rakkude elutegevuseks on vajalikud ka mitmesugused soolad. Samuti on tähtis, et keha saaks peale kloriidide ka karbonaatsoolasid, mis töötavad hapete neutraliseerijana, ei lase luudel hõreneda, hammastel laguneda, kehal happeliseks muutuda ja seetõttu haigestuda.

Selleks, et vett aluseliseks muuta, on tõesti hea ja odav variant kergelt sodeeritud vesi (1-1,5 liitri vee kohta 0,5 teelusikatäit soodat või nelja soola nimelist pulbrit (4 Salts)). Maitseomaduste parandamiseks ja C-vitamiini allikana võib lisada ka kolmandiku sidruni mahla liitri vee kohta.

Inimese maos on limaskesta all naatriumbikarbonaadi kiht (rahvakeeles sooda). Liha süües soolhappe süntees suureneb ja mao limaskesta all olev bikarbonaadi kiht neutraliseerib hapet. Kui lihaga või valguga liialdatakse, võib hape limaskesta hävitama hakata ja tagajärjeks on haavandilised mao- või kaksteistsõrmikuhaigused, mis annavad endast teada valuga ülakõhus. Kõhunääre toodab samuti kaksteistsõrmiksoolde naatriumbikarbonaati, et peensoole keskkond oleks aluseline ja imendumine toimuks ideaalselt.

Happeproduktsiooni pikaajaline pärssimine ravimitega ei lase soolhapet sünteesida ja valkude lammutamine kannatab, tekivad puhitused ja seedehäired. Parim lahendus on aluselise vee tarbimine, siis ei blokeerita soolhappe sünteesi, vaid neutraliseeritakse liigne hape ja valgu lagundamine ei kannata.

Tuntud on korallvesi, mis on organismile hästi omastatav ja samuti aluseline. 1-1,5 liitri vee kohta võetakse 1 kotike korallpulbrit. Kõrvalmaitset ei ole.

Populaarseks on saanud šungiidi lisamine veele, millel tänu fullereenidele (süsinikuaatomitest koosnevad molekulid) on tugevad antioksüdantsed omadused. Sisaldab kaltsiumi, rauda ja kolloidhõbedat. Šungiidile omistatakse tugevaid sorbiidseid omadusi, s.t. et ta suudab puhastada veetorusid kolloidrauast ja ülal loetletud kahjulikest lisanditest.

Poelettidelt võib leida loodusliku elava aluselise Devini vee, mille pH on 9,1.

Veekoguse suurendamine võiks toimuda järk-järgult. Eriti puudutab see vanemaid ja juba kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kes on harjunud vett alatarbima.

NB! Vähene veetarbimine teeb haigeks, seda soodustab ka Eesti inimestel krooniline D3-vitamiini puudus. 5000-8000 rahvusvahelist ühikut (RÜ) päevas hoiab Riina Raudsiku kogemuse põhjal D3-taseme veres 100-250 nanomooli / millimeetris (nmol/ml) tasemel ja tervise korras.

 

originaal: http://raudsik.com/artiklid/joo-end-terveks/

 

***

 

Julgen lisada dr Riina Raudsiku artiklile oma kogemuse vee joomise ja just koralliveega.

Tol ajal, kui korallivesi meil laiemalt avalikuks sai, tahtsin seda proovida. Olin küll veejooja, aga mitte teadlikult ei joonud. Lihtsalt siis, kui janu oli, ja siis ikka klaasitäis või isegi kaks korraga. Mis tähendas seda, et algas lõputu jooksmine vetsu vahet ja vahel oli enesetunne lausa paha. Aeg oli suht keeruline, närviline, palju jooksvaid probleemikesi jne. Ühesõnaga elu oli tõsine. Ei saa öelda, et raske, aga liiga tõsine, liiga asjalik, liiga töine.

Kui Pärnus Karusselli pesas käisid rääkimas koralliveega tegelevad inimesed, siis see äratas kohe huvi, keha ju tundis, mida vajab. Sain oma esimesed pakikesed kätte ja hakkasin tarbima. Paar päeva harjutamist ja siis sain juba pihta, kuidas ja kui palju ja millal minu keha vett vajab. Nädala pärast tundsin, et ei taha paberikotikest vette, tahan koralliliiva. Siiani rebin pakikesed katki ja valan liiva otse vette.  Kahe nädala pärast tulid muutused ja need ei olnud ainult kehalised muutused. Kogu olemine hakkas muutuma, ma tahtsin rohkem liikuda, ma olin kaalust eneselegi teadvustamata kaotanud kilo ja mis kõige olulisem – ma märkasin, et ma naeratan rohkem. Mu elu ja olemine olid muutunud kergemaks. Selge et elu ise ei muutunud, vaid mu mõtlemine, mu arusaamine asjadest muutus. Muutunud oli mu suhtumine! Elu oli ühtäkki selge ja kerge. Mõtted olid kerged ja selged. Kogu olemine oli kerge.

Ees on kevad, eriline aeg, kus veed ja mahlad voolavad. Sel aastaajal räägitakse alati palju paastumisest. Tublid, kes seda teevad. Aga kes ei ole selle peale mõelnud, kuid tahaks sel aastal erilist kevadet kogeda – jooge rohkem puhast vett. Kas korallivett või sidrunivett või shungiidivett – las keha valib talle meeldiva. Ja eraldi tooksin suurte tähtedega välja veejoomise kõrvale ühe vajaliku lisa, see on liikumine. Siin ei saa keegi öelda, et tal on väiksed sissetulekud ja trenni jaoks ei jätku. Ei peagi. Jätke autosse istumata, jalutage poodi. Raske kott? Võtke seljakott. Ärge lubage oma peal hakata otsima vabandusi, kui keha karjub liikumise järele! Lihtsalt minge kohe praegu, sest ühel hetkel võib olla hilja – olete nii ülekaalus, et ei jaksa käia või siis jalad ei kanna seda massi. Kuulake keha. Enne magamaminekut pool tundi kõndimist – ja keha on tänulik, vaim terane ja olemine kerge.  Iga teekond saab alguse esimesest sammust. Tee see samm iseenda heaks. Sel kevadel. Eks?

Tiina Liimandi