browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Kas sinu selg on sirge?

märts 17, 2017

Eile oli kevad, täna suvi!

Sest ma kohtusin nii suvise ja rõõmsameelse naeratava ja lahke inimesega! Ta töötab villa Medicas füsioterapeudina ja ta on ka pärjatud imeilusa tiitliga “Aasta heategija 2016”. Palun saage tuttavaks  – Jaanika Kukk. 
 
 
 
 
Kuna ma tundsin end mittereipalt ja kogu olemine hakkas käsitöö tõttu liialt vajuma ning lugesin kineseoteipimisest, soovisin sellest rohkem teada saada. Sättisin sammud villa Medica füsitoterapeudi Jaanika vastuvõtule. Eilsest sinisest taevast ja soojast kevadpäiksest polnud muffigi järgi! Vihma valas kui oavarrest, tuul sundis nina salli sisse peitma, kontsad olid lihtsalt takistusjooksuks. Peast käis teist korda läbi, et äkki ikka polegi teipimine minu jaoks? Eks see mõte ajas naerma ka, sest kui ikka oled juba nii rikutud mõtlemisega nagu mina, siis teipimine viis mõtted hallide varjundite koomilisemat võitu maailma. Tee läks kohe rutem, selg sirutus ja suu kõrvuni jõudsin kohale. 
 
Mind ootas armas noor naine, kes mu suht ebateadlikku teibijuttu kuuldes tüki maad tõsines ning lõpuks leidsime koos, et ma tõesti teibi abi ei vaja oma seljaga. Küll aga trenni. Ma sain niii palju teada vaid poole tunni jooksul! Ma sain teada, mismoodi võib lõppeda pidev teipimine ja miks need nö selga korrigeerivad traksid ei tohikski olla vabamüügis ega kättesaadaval igale inimesele. Ma sain teada, kuidas ja mida teha, kui oled olnud ühes kindlas asendis. Ma sain teada, mil moel on kehas kõik üks ja omavahel seotud. Ma sain teada, mis juhtub naisega, kes kannab pidevalt korsetti. Ma sain enda mõtetele ja eluviisile nii palju kinnitust! Ja me mängisime natuke palli ja muid vidinaid ka. Ja nüüd ma jätan sinu siia lugema Pärnu Postimehe lugu Jaanikast ning lähen ise Tervisepoest endale palli ostma. Ma ei taha vajuda, ma ei taha mutistuda! Ma tahan olla aktiivne, rõõmsameelne, liikuv, treeniv! Ma tahan tunda enda keha kergust, tugevust, sitkust, vastupidavust! Mulle meeldib olla paindlik. Igas mõttes. 🙂 
 
P.S. Kui sa tahad aga kuulda ise, mida Jaanika oma tööst, õlavöötme pingetest, arvutisõltlaste ja istuva tööviisiga inimeste nuhtlusest räägib ning näitab sulle kohapeal ka praktilisi eneseabi harjutusi, siis tule ise kuulama ja liikuma koos temaga juba sel pühapäeval. Loe lõpust villa Medica tervisepäeva teadet. 
 
Kui aga soovid viia oma selja Jaanika vastuvõtule, siis kontaktid siin:
jaanika@villamedica.com, 55517001, 5527131
 
 
 
Ja lugu Pärnu lehest –
 
 

Meil on  siiiralt hea meel, et meie heade ja hästi  valitud spetialistide hulgas on märgatud ja tunnustatud “Aasta heategija 2016” tiitliga füsioterapeut Jaanika Kukke . Tema hoolivust , pühendumust oma patsientidele ei saa täielikult sõnadesse panna kuid hea meelega kajastame  artiklit, mis ilmus Pärnu Postimees 17.detsember 2016.

 

Pühendunud lastele, kellele pikka elu ei ennustata

 

 Teade, et laps elab vaid mõne aasta, purustab hetkega vanemate kogu maailma. Kust saada abi, saamaks hakkama lapsega, kelle elueaks on ennustatud napid aastad ja kes vajab kuudepikkust järjepidevat tööd ja abi kas või keerama või seisma õppimisel? Just selliste murede puhul aitab lapsevanemaid 26aastane füsioterapeut Jaanika Kukk.

“See noor naine vajaks just tunnustust oma tegude eest, sest tihti arvatakse, et mis see võimlejatädi seal ikka teeb. Tegelikult on see väga suur töö ja kuna ta tunneb töövälisel ajalgi huvi, kuidas meil läheb, siis seda sõnadesse panna ei saa,” kinnitab üks lapsevanematest, kelle laps Jaanika Kuke juures ravil käib.

Neid sõnu kuuldes on füsioterapeut üllatunud ja ütleb, et viis peret, kelle lastega ta praegu tegeleb, on talle pigem sõbrad kui patsientide emad-isad. Nemad on ühtlasi põhjus, miks Kukk põhitöö kõrvalt Villa Medicast Pärnu Haiglaski töötab. “Nood viis peret ongi minu patsiendid Pärnu Haiglas. Rohkem patsiente pole ma seal endale juurde võtnud,” selgitab Kukk.
Ja see vahetu suhtlus lastega. Lapsed ju ei kurda üldse, vaid tulevad minu juurde, lai naeratus näol! See teeb tuju heaks. Jaanika Kukk.

“Mäletan, et kui läksin Tartu tervishoiu kõrgkooli õppima, mõtlesin, et minust saab inimene, kes hakkab tegelema vanainimestega,” meenutab Kukk.

“Ja kuni kooli lõpuni teadsid kõik, et ma olen see, kes just vanainimesi aidata tahab. Juhtus aga nii, et Pärnu Haiglal oli pakkuda kohta vaid lastefüsioterapeudile.” Ja kuigi Villa Medicas on tema kliendid tõesti enamasti eakamad, arvab ta, et peamised töövõidud tulevad just eelmainitud lastega.

“Kui laps, kellele on antud elada aasta ja kes on praegu juba seitsmene, kuid kelle areng on kahjuks mõnekuuse lapse tasemel, suudab nüüd lõpuks abivahenditega seista, on suur võit,” leiab söakas naine, kelle meelest annab tahtejõuga paljugi korda saata. Seepärast püüab ta peredele olemas olla siiski, kui nad küsivad nõu mõne tarviliku aparaadi soetamiseks.

 “Sellelesamale lapsele otsime võimalust muretseda tahvelarvuti koos programmiga, mis aitaks meil teada saada, kui palju ta meie kommunikatsioonist aru saab,” räägib Kukk. Perel, kus kasvab puudega laps, on palju raskem majanduslikultki, sest kõik vajalik on kallis. Seda mõistes otsustaski noor füsioterapeut jääda tööle Pärnu haiglasse, kus lastele võimaldab ravi haigekassa.

Kaks korda nädalas käib füsioterapeut ühe pere last aitamas kodus. Ülejäänutega hoitakse ühendust iga päev telefonitsi ja meilitsi. “Näiteks läks üks neist neljast perest, kelle lapsel on praegu võimalik hingata vaid läbi kõrri paigaldatud trahheostoomi, lapsega Tallinna tähtsale operatsioonile ja pärast seda kirjutas isa mullegi, kuidas neil läheb,” kõneleb Kukk.

Tegelikult võtab ta väikeste hoolealuste vanemaid juba kui sõpru. “Meil on arsti ja patsiendi vaheline barjäär ammu ületatud,” naerab ta. Ja ütleb, et näiteks 1. septembril käidi üheskoos koogiga külas patsiendil, kes sel aastal pidanuks minema esimesse klassi, sest sai juba seitsmeseks vaatamata esialgu lubatud aastale.

Tiheda töögraafiku tõttu jõuab Kukk mõni päev koju alles kell kümme õhtul. Ta tunnistab, et on vahetevahel küll väsinud, kuid patsientide ilmseid edusamme nähes mõistab oma töö väärtust. “Ja see vahetu suhtlus lastega. Lapsed ju ei kurda üldse, vaid tulevad minu juurde, lai naeratus näol! See teeb tuju heaks,” jutustab vestluskaaslane rõõmsal meelel. “Ja kui vanemad saadavad veel sellise kirja, siis tunnen, et teen õiget asja.”

Füsioterapeut ei piirdu üksnes ravimise ega vanematele toeks olemisega. Nimelt osaleb noor naine koos 13 noorega heategevusjooksudel, millega kogutakse Selveri linnajooksudel, mis hõlmab seitset jooksu, haigetele lastele vaja minevate esemete ostuks raha.

“2017. aastal kogume raha lihashaigele noormehele ja seljaajusongaga tüdrukule abivahendite soetamiseks,” selgitab Kukk. Ta lisab, et 2015. aastal koguti Lastefondi kaudu sõidutoetust tema patsiendile Kellile, et too saaks käia Pärnus taastusravis ja Tallinnas-Tartus arstide juures. “2016. aastal toetasime MTÜ Enneaegsete projekti “Tahan olla koos emmega”,” meenutab ta toitmisabivahendite ostuks raha kogumist.

Jaanika Kukk on veendunud, et suurim töövõit seisab veel ees, sest arenemisruumi on palju. Nii soovibki ta minna edasi õppima, et Eestiski leviks mõtteviis: iga laps, olgugi talle antud elada vaid mõni aasta, väärib tähelepanu ja abi.

Allikas: Pärnu Postimees 17.detsember 2016

***