browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Katkendid E.Tolle loengust Dublinis

september 25, 2017

Ma ütleks, et te kõik olete siin neljal erineval põhjusel. Tõenäoliselt kõige suurem osa teist on siin sellepärast, et teie ärkamise protsess on juba alanud, isegi, kui te ise seda enda jaoks veel päriselt teadvustanud ei ole. Aga te olete juba ärkamas ja sellest ma täna õhtul ka palju räägin. Nii et kui teie jaoks see veel päris täpselt selge ei ole, mida see ärkamine õieti tähendab, siis peaks see teile tänase õhtu jooksul oluliselt selgemaks saama. Ja seda mitte ainult kontseptuaalselt, vaid ka kogemuslikult. 

Teine grupp inimesi siin on need, kes on valmis ärkama. Te olete oma mõtleva meele juba tuvastanud ehk ära tundnud, mis ongi algus ärkamiseks. Ja te olete tulnud siia sellepärast, et teil on niisugune tunne, et sellel “tegelasel” siin täna õhtul võib olla midagi olulist ärkamise kohta öelda, aga te pole siiski veel päris kindel, mida täpsemalt oodata. Seega on võimalus, et te leiate ja kuulete siin enda jaoks midagi, aga võib ka juhtuda, et te ei leia siit täna midagi. Kui te ikkagi päris valmis ärkama ei ole, siis tähendab see vaid seda, et peate veel mõnda aega kannatama.
Kolmas ja suhteliselt väiksem hulk inimesi on siin oma tahte vastaselt… Sest nad ei suutnud “ei” öelda kellelegi, kes neid siia kaasa vedas. Ja mul on kahju, et te nüüd siin olete. Samas, mine tea – te võite siin veel üllatuse osaliseks saada, aga võib ka juhtuda, et see õhtu kujuneb tele jaoks eriti piinarikkaks. Wait and see!
Ja jõuamegi neljanda grupi inimesteni – need, kes sattusid siia kogemata, sest õigupoolest olid nad minemas siin kõrval parallleelselt toimuvale õllefestivalile. Aga kuna palju inimesi olid sisenemas nendest ustest siin, siis sellest inimvoolust kantuna sattusid nad hoopis siia.
Tegelikult on see tähelepanuväärne, et selline üritus nagu õllefestival siinsamas lähedal paralleelselt toimub. See on huvitav, sest mingis mõttes tähendab see kahte halba uudist korraga – mõlemal üritusel on oht sattuda oma mõttetegevusest väljapoole (saalis kõlab naer ja aplaus).
 
*****
 
Just nii kergelt ja poolnaeruselt algaski õhtu praegu maailmatuuril oleva  Eckhart Tollega laupäeval paar nädalat tagasi Dublinis. Tollet on kerge kuulata – kõik on lihtne ja eluline, ei mingeid suuri või udupeeneid sõnu või keerulisi mõttekonstruktsioone. Oma mõnusa huumoriga naerutas ta publikut ka terve ülejäänud õhtu – vahel piisas vaid paarist sõnast ja miimikast. Hea, et teda sai paralleelselt näha ka suurelt ekraanilt. Kohalolemine Eckhart Tollega on puhas nauding ja vägagi ülendav kogemus. 
 
Siin mõned katkendid ja mõtted tollest Tolle õhtust 😉
Maiu Iirimaalt.
 
*****
 
Sa oled siin ja selles hetkes. Ja sa kuuled mind rääkimas. Ja ma kavatsen mõnda aega rääkida aeglasemalt kui tavaliselt. Teen seda selleks, et teil oleks võimalus märgata ja teadlikuks saada nendest väikestest tühimikest ehk vaikusemomentidest sõnade ja lausete vahel. Lihtsalt pane tähele, et lisaks sõnadele on minu kõnes sõnade ja lausete vahel ka niiugused vaikusehetked, tühimikud. Ja te võite äkki avastada, et kui te saate teadlikuks nendest vaikusemomentidest, siis samal ajal te tegelikult ei mõtle. Ei ole võimalik märgata neid lühikesi vaikusehetki ja samal ajal mõelda – teie sees peab olema või tekkima midagi, mis vastaks nendele sõnadevahelistele vaikusehetkedele. Ja see vaikus teie sees ongi teie sisemise teadvuse ruum. Ja võib-olla seeläbi võime ka avastada või teadlikuks saada sellest, kes me tegelikult oleme – kõige olemuslikumal ja fundamentaalsemal tasandil. Oma olemuselt me olemegi  see VAIKNE KOHALOU, TEADLIKKUS JA TEADVUS.  
 
***
 
Kõige tähtsam küsimus siin elus, mis ulatub tagasi Pütagorase aega, on identiteediküsimus – tea, kes sa oled; tunne iseennast.
 
***
 
Suurem osa inimesi arvavad, et nad teavad, kes nad on, sest nad samastavad ennast peamiselt oma füüsilise kehaga või välimusega. See on eriti võimendunud tänapäeval – vaadake kui populaarsed on selfid. Aga see on vaid teie vormiline identiteet. Kõige olulisem on meeles pidada – see on nii oluline, et ma ei saa aru, miks sellest koolis ei räägita – et teie identiteedil on kaks dimensiooni. Selles ühes dimensioonis end vaid füüsilise keha ja välimusega samastades on mõnda aega võimalik täitsa rahul ja õnnelik olla, aga mitte kauaks. Aeg möödub ja kehad muutuvad, välimus muutub ja ühel hetkel võib tunduda, et peeglid pole enam päris nii head, kui nad vanasti olid… 
 
***
 
Vormilise identiteedi järgmine tase on meel – see on kõik kogunenud teadmised, mälestused jm, mida hoiavad elus mõtteprotsessid. Sa võid püüda olla targem, haritum, intelligentsem, kui teised, aga alati leidub keegi, kes teab ikkagi rohkem ja on intelligentsem kui teie – mida siis nendega peale hakata?…
 
***
 
Üldiselt on väga palju erinevaid meele poolt loodud identiteete või enesekuvandeid, aga ükski nendest ei ole kunagi täielikult rahuldav, sest alati jääb ikka midagi puudu – alati on kusagil keegi, kellel on midagi, mida meil ei ole.
 
***
 
Enamasti mõistetakse ego all just suurt ego – seda ego, mis tähendab midagi suuremat, paremat või edukamat kui teised. Aga on olemas ka teistsugune ego. Kui meil ei ole piisavalt palju, millega end samastada – näiteks meie keha ei ole ehk nii ilus ja terve või meil puudub mingi haridustase, sotsiaalne taust jms, siis küsitakse: “kes ma siis üldse olen?”. Tekib ohvri identiteet: “Mind on nii halvasti ja ebaõiglaselt koheldud” või “Mu elu on sünnist saati allamäge läinud”.
 
***
 
Kui te olete sügaval oma meel poolt loodud identiteedi vangis, siis loob ego teile väljaspool pidevalt vaenlasi, et ise elus olla ja oma olemasolu õigustada. Te vajate kogu aeg inimesi, kes teiega ei nõustuks, et neist oma vaenlased teha. See on selline märkamatu ebateadlik protsess – ärge laske sel endid kaasa tõmmata ka läbi sotsiaalmeedia. Ego otsib alati vaenlasi – kedagi, kellega kakelda. 
 
***
 
Vormiline identiteet on kahtlemata olemas. Ma ei püüa teile siin väita, et “ei, ei, te ei ole keha ja sellest pole üldse vaja mõelda või hoolida” või et on liiga ohtlik omada mingeid poliitilisi vaateid. Aga vormiline identiteet ei ole teie ainus ja tegelik “mina”. See ei ole teie sügavam olemus. Niipea, kui te samastate end oma vaadetega, haridustasemega, sotsiaalse taustaga, kultuuri ja rahvusega vms, hakkab ego seda väärkasutama.
 
***
 
Kui peame meeles, kes me tegelikult oma sügavaimal tasandil oleme ja lõpetame enda samastamise oma välimuse, sotsiaalse tausta, hariduse ja muu vormilise maailma “minaga”, siis hakkame suutma oma vaateid ja seisukohti kaitsta ilma sellise tundeta, nagu kaitseksime oma elu. 
 
***
 
Väga levinud kannatuse allikas on ka elu – “minu elu”. “Minu elu teeb mind õnnetuks”, “Mul on nii raske ja õnnetu elu”. “Nii palju läks valesti. Nii palju on asju, mida poleks pidanud juhtuma, aga juhtus. Ja nii palju on asju, mis oleks pidanud juhtuma, aga ei juhtunud.” Inimesed elavad kahetsuse ja süüdistavate mõtetega küll enda suhtes – “kuidas ma võisin küll nii loll olla!”, – küll teiste suhtes – “vaadake, mis nad mulle tegid!”. Aga pidage meeles: need on ainult teie mõtted teie peas ja emotsioonid, mis omakorda peegeldavad teie mõtteid. Need on teie mõtted teie elu kohta, aga mitte teie elu. Nii tekib ebateadlik enesekuvand – enese samastamine oma isikliku ajalooga, mis põhimõtteliselt ongi ainult lugu. See on narratiiv teie peas pealkirjaga “Minu elu”.
 
***
 
Ükski kontseptuaalne “mina”, mis iseenesest ongi ego, ei ole kunagi päriselt lõpuni õnnelik ja elab peaaegu pidevas puuduse seisundis. 
“Miskit olulist ja suurt ei ole mu elus veel juhtunud. Ma loodan, et see juhtub – ma isegi ei tea veel, mis see on, aga see miski…”. 
“Mu elu pole veel õieti alanud. Kui ükskord pensionile jään, ma alles hakkan elama… “ Enne seda aga olid teised illusioonid: “Kui ma endale õige kaaslase leian, saan õnnelikuks ja olen seda terve ülejäänud elu”.
 
***
 
Oma 20-ndates eluaastates oli mul suur ego. Pigem küll see negatiivne – ohver-ego – aga ikkagi suur ego. Kui mulle siis mõni selgeltnägija oleks öelnud, et ühel päeval saab minust suur ja kuulus spirituaalne õpetaja, mu ego oleks sellest suures vaimustuses olnud: “Vau! Minust saab keegi tähelepanuväärne!”. Kui see oleks selline teadjam nägija olnud, siis oleks ta mulle öelnud ka järgmist: “Aga enne tuleb sul surra ja see ei hakka sulle mingit isiklikku rahuldust pakkuma. “…
“Oh… That sucks!… Mida te selle all silmas peate, et pean enne surema?”.
“See tähendab, et kogu su kontseptuaalne identiteet peab enne kaduma. Ja kui sinust seejärel spirituaalne õpetaja saab, siis sellel tasandil puudub selline tunne nagu uhkuse tunne.”
 
***
 
Sa oled teadvus, ilma milleta poleks midagi. Ja see ongi sinu essentsiaalne olemus. Sa oled teadlik sellest, kes sa tegelikult oled – see on üks viis seda öelda. Aga täpsem oleks öelda SINA OLED TEADVUS. Sest kui ma ütlen, et sa oled teadlik oma teadvusest, siis sellega ma loon duaalsust, nagu need oleks kaks eraldiseisvat asja – sina ja teadvus, mis on sulle justkui lisatud. Aga tegelikult sina ise oledki teadvus. Kui teadvus saab iseendast teadlikuks siis see tähendab, et su teadlikkus on suurem ja see hakkab muutma kogu sinu mõtlemist. Kui ulatud sellesse dimensiooni, siis muutub sinu mõtlemine palju efektiivsemaks ja loovamaks.
 
***
 
Kujutage ette, et vaatame filmi. Meil on ekraan, prozektor, filmilint, mis jookseb läbi selle prozektori ja valgus selle taga. Tänu sellele valgusele ilmuvad ekraanile kujutised – näeme filmi jooksmas. Ja teie olete üks selle filmi osatäitja, kes mängib oma osa oma stsenaariumi järgi. See stsenaarium on tegelikult teie kontseptiaalne mõtlemine. Te mängite oma mõtete poolt loodud mina. Ja ûhel hetkel kogeb see näitleja ekraanil nagu väikest shokki, kui ta äkki taipab, mis toimub. See on valgus – ilma valguseta ekraanile kujutisi ei tekiks.
 
***
 
Need olid Jeesuse ühed olulisimad sõnas: “Mina olen maailma valgus” (Johannese evangeelium). Ja teises evangeeliumis ta ütleb: “Sina oled maailma valgus.” Nende sõmadega viitas Jeesus inimeste essentsiaalsele olemusele.
Sina oled valgus. Valgus – see on teadvus, mille kaudu kogu maailm end väljendab. 
 
***
 
Vaikne teadlik kohalolu – see dimensioon on sinus alati olemas. Võib olla sinu jaoks märkamatu vahel, aga see pole midagi sellist, mille poole tuleks kuidagi püüelda, midagi, mida on vaja raskelt saavutada. 
Paljud teist on ehk olnud vaimsetel otsingutel juba aastaid ja on võib-olla liialt kinni jäänud sellesse “vaimsete otsingute” kontseptsiooni. Teisiti öelduna: sellest on saanud osa teie egost.
Siin pole vaja kuhugi jõuda ja midagi saavutada – tuleb vaid näha seda, mis teis juba olemas on.
 
 
***
 
 
Samuti võib teie tõeline olemus teile eneselegi märkamata pinnale kerkida, kui te näiteks vaatate 1-aastast beebit. See 1-aastane beebi ei ole veel omadega meie kontseptuaalse mõtlemise maailma jõudnud ja nii nagu tal üldse puuduvad veel oma arvamused, nii puudub tal ka oma arvamus teie kohta. Veel ei ole seda tekkinud, aga olge mureta – mõne aasta pärast te alles kuulete… Aga 1-aastasena tal puuduvad arvamused ja hinnangud ja ta lihtsalt vaatab teid. See tekitab teis nii kena ja ülendatud tunde ja te võite öelda: “Oo, see on nii imeline!”. Aga mis on imeline? Imeline on see hetk, kus beebi oma mõtte- ja hinnangutevaba olemisega vabastas korraks teidki teie katkematust mõtete voolust. Beebi isiksus ei ole veel välja kujunenud – te puutusite kokku puhta teadvusega. No aga seda kogemust ei pea ju ootama jääma jälle mingi neli nädalat, mil teil ehk uuesti tekib võimalus kohata mõnd teist beebit.
 
***
 
Kõige lihtsam on kohal olla looduses, sest loodus ei stimuleeri teie mõttetegevust nii nagu linnamiljöö. Jalutate looduses siis kas rannas või metsas ja märkate, et hakkate mõtetest vabanema ja hakkate rohkem tajuma – kuulete helisid, tunnete lõhnu, tunnete seda, kuidas õhk puudutab teie nahka… Ja kui te keskenduste rohkem niisugustele tajudele, siis märkate, et te ei mõtle nii palju, teie mõttetegevus peatub. Ja te viibitegi teadvuses – niisuguses teadvuse seisundis, mis VÕIMALDAB teil seda kõike tajuda. Seda ei ole üldse raske teha! Ja kui teie mõttetegevus peatub, siis pole te ajutiselt enam ka see illusoorne “mina”  – teie persoon vaikib. Te olete loonud sideme oma tõelise minaga, oma sisemise olemusega, oma sügavaima tarkusega, mõtetest palju kaugemale ulatuva intellektiga. Kui see ühendus puudub, muutub teie mõtlemine selliseks mõtete pidevaks kordamiseks, mis loob juurde rohkem probleeme, kui lahendada suudab. 
Loodusel on see imeline võime aidata teil oma mõtetest vabaneda ja luua ühendus selle kõikehõlmava teadvuse ja sügavaima tarkusega. Sellest johtuvalt muutub ka teie mõtlemine – te hakkate mõtlema selgemalt, efektiivsemalt ja loovamalt.
 
***
 
Kes ärkab? See on selline imeline küsimus! UNIVERSUM, mis on suurim müsteerium, ÄRKAB LÄBI TEIE.
 
***
 
Mis on teadvus? Me ei saa seda kunagi mikroskoobi alla panna ja öelda: “Vaadake, see ongi teadvus!”. Teadvust on raske määratleda juba sellepärast, et me ise ei ole sellest midagi eraldiseisvat – olemuslikul tasemel meie ise olemegi teadvus.
 
***
 
See on ekslik arvamus, et me peame kogu aeg midagi mõtlema – midagi läbi mõtlema ja et asju on võimalik vaid mõttetegevuse kaudu lahendada. Teatud asju kahtlemata tuleb läbi mõelda. Aga teatud teemades võivad mõtted hoopis väga segavaks osutuda. Mõtetest ei ole mingit kasu, et olemuslikult mõista, kes sa oled või kogemaks puhast elurõõmu, tõelist sisemist rahu, isetut armastust, empaatiat teiste elusolendite suhtes jne – kõik see, mis ei lähtu kontseptuaalsest mõttetegevusest, vaid lähtub Allikast, puhtast teadvusest.
 
***
 
Intelligentsus ilma sügavama tarkuseta võib väga ohtlik olla.
 
***
 
Mugavustsoon ei ole kindlasti võimalik valgustuda – kui kõik tundub väga hea ja mugav, siis valgustumist ei toimu.
 
***
 
Meid kõiki ühendab kõikehõlmav teadvus. Jeesus ütles: “Armasta oma naabrit nagu iseennast”. Kui sa oled ikka veel kinni kontseptuaalses mõtlemises, siis tundub see sulle võimatu – “Mis mõttes, et armasta oma naabrit? Selline tola, aga ma pean teda armastama!?” Et seda mõista, peame esmalt leidma ja ühenduse looma oma sügavama olemusega. Sellega, kes me tegelikult oleme – TEADVUS, mis ühendab meid kõiki. Jeesus rääkis ka Taevasest Kuningriigist – mida ta selle all mõtles? Taevas tähendab teadvust ja teadlikkust ning kuningriik dimensiooni – tõuske teadvuse dimensiooni.
 
***
 
Te ei pruugi seda üldse tähele pannagi, et iga kord, kul te sotsiaalmeedias midagi – uudiseid või kellegi teise arvamusi – loete, siis see kujundab ja programmeerib teie mõttemaailma. Tooge oma ellu rohkem vaikset kohalolu ja te hakkate neid asju nägema suuremas plaani, pigem nagu kõrvalseisjad, mitte kui osalised nendes protsessides.
 
***
 
Tunne iseennast. Sulgege silmad ja küsige endalt: “Kes ma olen?”. Ja õige vastus on: “Mina olen”. Kõik. Sest niipea kui te sinna lõppu midagi lisama hakkate, olete omadega eksiteel. Sellele küsimusele ei leidu vastust kontseptuaalse mõtlemise dimensioonis.
 
********
 
 
Nii lihtne see kõik ongi! Ei mingit hookuspookust, küünla, soola, pipra, noor- või täiskuu maagiat! Tooge oma ellu rohkem täielikku kohalolu ja “MINA OLEN” olgu teie igapäevaseks loitsuks või mantraks või kuidas iganes teie kontseptuaalne mõtlemine soovib seda nimetada 🙂
Ma soovin, et suudaksin siin edasi anda ka seda võimsat, sooja ja armastusest kantud aplausi Eckhart Tollele õhtu lõppedes. Aga püüdke seda ise nende sõnade, lausete ja ridade vahelt tunnetada! Selle õhtu energiat ja atmosfääri ei ole võimalik (kui nüüd püüda Tolle sõnadega öelda) kirjeldada kontseptuaalse mõtlemise dimensioonis. Tol õhtul koju tulles minu jalad igatahes maad ei puudutanud ja võimalik, et pimedas helendasin ka 😀 (noh, lapsed eelnevalt küsisid, et kuhu ma lähen ja mida see valgustumine tähendab – sai siis öeldud, et tulen ööpimeduses helendades, aga neil vaesekestel jäigi see nägemata, sest magasid kõik). 
Ja mõelda – see kogemus oleks mul üldse olemata olnud, kui ma veel sama päeva hommikul ühest väikesest sündmusest ja iseenda ebateadlikkusest mõjutatuna oleksin Dublinisse mineku osas meelt muutnud. Aga ma olen ikka paras õnneseen, et mul on paar niisugust sõpra, kes viitsivad niisugustel puhkudel mind sabapidi minu ebateadlikkusest välja tirida. Siinakohal tänan südamest Tiinat ja Kristiinat!
 
Maiu
 
__________________
 
Enne Eckhart Tolle esinemist Dublinis ilmus Iirimaal ajakirjas Positive Life ka Paul Congdon’i intervjuu Eckhart Tollega. Kuna selles on temalt küsitud mitmeid niisuguseid küsimusi, mis on ehk kerkinud ka Kohalolu lehe lugejate pähe, siis tõlkisin teile ka selle jutuajamise. Allikas: summer-issue-2017-feature-interview-with-eckhart-tolle
 
 
Kui me viimati rääkisime, mainisid sa, et kirjutad raamatut Jeesusest. Kuidas on see sul edenenud ja mille kallal sa praegu töötad?
 
Ma ei saa praegu veel täpselt öelda, millal mu kirjutatud materjalist raamat saab. Jeesust on oluline mõista mitmest aspektist: näiteks Jeesus, kui tegelikult elanud persoon, Jeesus kui mütoloogiline tegelane, Jeesus kui spirituaalne ōpetaja. Võin öelda, et Jeesuse õpetused on oluliselt sügavamad, kui paljud regulaarselt kirikus käivad inimesed siiani ehk mõistnud on. Jeesuse õpetuse tuumaks ongi inimteadvuse transformatsioon ja selle väärtalituse äratundmine.  Tema poolt kasutatud mõiste “Lunastus” tähendabki väljumist sellest meie poolt päritud meele väärtalitusest, millele kristluses viidatakse kui “Pärispatule”. Et mõista, mida tähendab “meele väärtalitus”, tarvitseb vaid ajaloo kohta lugeda või ka ainult tänaõhtuseid uudiseid vaadata.
 
 
Sellest ajast saadik, kui me sinuga viimati 2015. aastal vestlesime, on palju maailmas muutunud ja me võime näha, kuidas on inimestes kasvanud hirmud tulenevalt USA ja Inglismaa poliitikast. Kuidas praegusel ajal nö navigeerida?
 
Kõige olulisem on mitte lasta end sellesse liiga palju kaasa tõmmata ja mitte reageerida, uskudes, et probleem on justkui mingites üksikisikutes või inimgruppides. See, mida me uudistes näeme, on tegelikult varjul olnud ebateadlikkuse pinnale tõusmine, et see saaks end välises maailmas läbi mängida. Ebateadlikkust on raske ära tunda ilma selle pinnale kerkimiseta – seda tuleb kogeda mingi välise sündmuse kaudu. Väline maailm on ju meie sisemaailma peegeldus ja seda nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Ühest vaatenurgast võivad need sündmused negatiivsed näida, aga kõrgemast vaimsest plaanist vaadatuna on need sündmused inimkonna ärkamiseks vajalikud. 
 
 
Paljud inimesed tundsid, et Barak Obama ajal oli maailm palju sõbralikum ja sealt alates on nüüd tänaseks mingi tagasiminek toimunud. Samas ka 60-ndatel valitses sarnane positiivne meelestatus ja teadlikkus tõus – tunne ja arusaamine, et rahu oli saabumas. Millised on teie tunded selles osas?
 
Teadvuse areng ei toimu ainult ühesuunaliselt tõusvas joones. See on tsükliline protsess ja hõlmab endas ka tagasimineku perioode. Pärast mõningast tagasiminekut toimub jälle edasiminek ja siis kaugemale kui kunagi varem. Ma arvan, et see, mida me praegu kogeme, ongi see tagasimineku tsükkel, aga mitte igaüks ei ole sellesse tõmmatud. Vaid täielikult ebateadlikud inimesed peavad seda kogema ja kannatavad kõige rohkem. Tuleb lihtsalt olla nii teadlik kui võimalik ja mitte teha ühestki inimesest või inimgrupist enda vaenlast. Näiteks võib sotsiaalmeediaski näha tohutult erinevaid reageeringuid ja viha. Seega on eriti oluline tuua teadvuse puhast valgust ka kogu veebis toimuvale suhtlemisele.
 
 
Mida peaks tegema, kui keegi lähedastest – näiteks sõber või kodune – käitub ebateadlikult ja kuidas teda kõige paremini sellisest käitumisest välja juhtida?
 
On äärmiselt oluline, et te ise jääksite reageeringutest ja agressiivsusest vabaks ja et te ei hakkaks teist kellekski halvaks või valesti käituvaks sildistama. Temaga tuleks sellest rääkida siis, kui ta on parasjagu suhteliselt teadlikus seisundis. Kõik inimesed võivad erinevatel hetkedel ja viisidel käituda mingil määral ebateadlikult ja nende tähelepanu juhtimine sellele võib olla üsna delikaatne teema. Kõige tähtsam on see, et seda tehes teie ise oleksite täielikult kohal ja teadlik… Vastasel juhul võite konflikti sattuda.
 
 
Te olete öelnud, et vaimse ärkamisega kogesite enda mõtete vähenemist ’80 protsendi ulatuses’. Kas olete selle taseme suutnud säilitada?
 
Oo jaa! Kõige imelisem asi sellise teadvuse avardumise juures – transformatsioon, mida ma jätkuvalt kogen iga päev – on see, et minu mõttetegevus ei piina mind enam.  Näiteks, kui ma voodisse lähen ja oma silmad sulgen, suudan oma mõtted kohe välja lülitada ja lihtsalt täielikult oma kehas kohal olla. Ja ka päeva jooksul on palju niisuguseid hetki, kus pole palju millestki mõelda, vaid selle asemel ma lihtsalt naudin oma meeltega tajumist, vaadates näiteks taevast ja puid.
 
 
Kas te veedate palju aega looduses?
 
Jah, veedan küll. Elan Vancouver’is ühes korterelamus, mis asub looduslikule kohale väga lähedal. Kui ma praegu aknast välja vaatan, siis näen suuri imelisi puid, taamal lumega kaetud mäetippe ja selget sinist taevast. On imeline lihtsalt istuda siin ja seda vaadelda. Ja tihti käin ka metsas ja rannas jalutamas.
 
 
Oleme kuulnud, et te väga armaste koeri. Kas teil on ka oma koer, kes teid teie käikudel loodusesse saadab. 
 
Hetkel mul oma koera ei ole, aga vahel vaatan teiste inimeste koerte järgi. Mulle meeldib see, kuidas nad alati kindlalt ja täielikult kohal on ja see rõõm, mida nad väljendada suudavad. Koer ei küsi endalt pidevalt selliseid küsimusi nagu “Kas ma armastan ennast?”, ” Kas ma vihkan ennast?”, “Kas mul on iseendaga veidi keeruline suhe?”. Koer lihtsalt on. Loomad on teadvusega olendid, aga neil puudub kontseptuaalne mõtlemine. Kui inimesed oma mõttetegevusest väljuvad, siis me mingis mõttes saavutame sarnase seisundi, aga lisaks on meil niisugune teadlikkuse dimensioon, mida koertel ei ole. Ja võib tõepoolest öelda, et paljusid inimesi hoiavad nende kassid või koerad hulluks minemast, sest nad aktsepteerivad inimesi just niisugustena nagu nad on ilma kontseptuaalse ja hinnanguid andva mõttetegevuse sekkumiseta.
 
 
Viimasel ajal on vaimsetes ringkondades palju juttu olnud erinevatest taimsetest ainetest. Kas teie näete seda kui teed valgustumisele?
 
Ma ei näe, et need aitaksid kuidagi tõeliselt ja lõplikult valgustuda, aga sellist hetkelist vabadust kontseptuaalse mõtlemise vanglast võivad nad pakkuda küll. Aastaid tagasi küsiti minu käest palju küsimusi LSD kohta ja ma proovisin seda korra, sest ma ei oleks osanud muidu nendele küsimustele vastata. Pärast seda ei ole mul kunagi tekkinud mingit tahtmist seda kogemust korrata. Aga ma saan nüüd aru, kuidas selline tajude ülitugev võimendamine – nagu oleks keegi volüümi juurde keeranud ja mitte ainult kuulmismeeltel vaid ka värvide ja lõhnade tajumisel – jätab mõnedel inimestel oluliselt vähem ruumi sundmõtetele. Mõnel inimesel võivad taimsed ained aidata avaneda, aga sealt edasi tuleks siiski liikuda kohalolu igapäevasele praktiseerimisele ja mitte olla sõltuv mingitest ainetest.
 
 
Mis oleks teie soovitus inimestele, kes sooviksid enda ellu rohkem kohalolu tuua?
 
Ärge jääge ootama mingit kujuteldavad tulevikus saabuvad seisundit või vabanemist või ärkamist, mida te soovite saavutada. Lihtsalt aktsepteerige seda, mis on – käesolev hetk. Aktsepteerige iga hetke oma elus nagu oleks te selle ise endale valinud ja see juba tähendabki vabanemist. Siis te juba oletegi ärganud ja seal polegi midagi enamat otsida või leida.
 
 
Millist nõu te annaksite vanematele, kes soovivad oma lapsi aidata?
 
Kõige tähtsam on anda neile tähelepanu. Paljudel juhtudel vanemad arvavad, et nad annavad lastele tähelepanu, kui nad neil silma peal hoiavad käskude ja keeldudega nagu “tee seda” ja “ära tee toda”. Lapsele tähelepanu andmine tähendab tegelikult lapse vaatamist ja kuulamist – tõelist kohal olemist ja suhtlemist selle lapsega. Kinkige lapsele oma täielik kohalolu. Sel moel ulatub teie põhiolemus lapse põhiolemuseni ja ta tunneb end tõeliselt märgatuna.