Kuna mind on Zelandi raamatud palju edasi aidanud, siis panen mõne lõigu tema uuest raamatust siia teilegi lugeda, ehk pakub huvi. Inimesed otsivad meeleheitlikult oma eluülesannet ja praktika on näidanud, et arvatakse ja oodatakse, et selles elus peaks inimene olema mingi guru, õpetlane, suurkuju jne. Mulle oli nt tohutu kergendus saada teada, et olen siin seekord puhkusel. Kui teen midagi, mis mind nö põlema süütab, siis on ok ja kui on takistused, siis tuleb valida lihtsalt mingi muu tegevus, et kulgemine õnnistavalt jätkuks. Lihtne, kas pole? Nüüd oli eriti toetav seda ka Zelandilt lugeda. Kui sain raamatu läbi, alustasin uuesti. Ja siis uuesti. Kogen, kuidas kõik tehnikad jõuavad lõpuks ühte kohta. Ikka endasse. Võimas! 
Tiina
 
***
 
Vadim Zeland “APOKRÜÜFILINE TRANSURFING” Esimene raamat. Vabastame teadvuse. Hakkame mõistma,mis toimub.
 
Miks on nii, et kui juttu tuleb oma tee leidmisest, liigub mõte alati mingite kõrgelennuliste ideede suunas? Pole tarvis end algusest peale kohe kõrgele eesmärgile häälestada. Ei maksa end stereotüüpide järgi orienteerida, justkui peaks elueesmärk olema midagi ülimat.
Minu ajal näiteks teadis iga laps, et küsimusele, kelleks sa saada tahad, on õige ja heakskiitu pälviv vastus:”Kosmonaudiks!”
Õiget vastust teadis mõistus täpselt, aga see, mida ta ei teadnud, oli vastus küsimusele, kas ta ikka tahab kosmonaut olla? Mõistate? Mõistus on lapsest peale orienteeritud – puutepunkt on seatud “õigesse” asendisse. Teie ülesanne on see orientatsioon hävitada ja teha endale “restart”. Selleks on vaja lakata eesmärgile mõtlemast ja hakata märkama – panema tähele südame häält. Kui süda näeb oma, annab ta sellest kohe märku. Kuid selleks, et oleks, mida märgata, tuleb silmaringi avardada – käia seal, kus pole kunagi käidud, näha seda, mida varem pole näinud.
***
 
Ettekujutus endast ilma oma eesmärgita pani teid piinlema. See annab tunnistust, et eesmärk võib tõesti teie oma olla. Proovige enda ees teeselda, et ütlete oma unistusest lahti. Kui hing seejuures pööraselt vihastab ja vastu tõrgub, on suure tõenäosusega tegu teie eesmärgiga. KUi aga tunnete kergendust, on samuti asi selge.
 
***
 
Raha – see ei ole eesmärk, vaid teel eesmärgi poole automaatselt tekkiv (mängu astuv) atribuut. Kui eesmärgi elluviimine nõuab raha, järelikult see ka tekib või avanevad uksed selle teenimiseks. Kui slaidi süstemaatiliselt ja sihikindlalt keerutada, ei ole see pilvedes hõljumine, vaid konkreetne töö. Võite seda nimetada ka sihikindlaks pilvedes hõljumiseks. Aga ärge unustage, et avanevate uste märkemiseks tuleb teil taevalaotusest tähelepanelikult alla vaadata!
Seega – mõelda mitte rahale, vaid eesmärgile! Vastasel juhul peegeldab maailmapeegel kõigest teie viljatuid rahaotsinguid.
See ei tähenda, et mõtted peaksid olema nüüd rahavabad. Sama sihikindlalt võite te kinnitada mõttekuju:
Minu rahavood kosuvad üha hoogasamalt, mul on aina rohkem ja rohkem raha ning ma saan osta kõike, mida tahan. 
See, et see esialgu tegelikkusele ei vasta, ei ole üldse tähtis. Tegelikkus moodustub esmalt mõtetes ja siis teie reaalsuses. 
 
***
 

Püstitame küsimuse nii:

Kas te vajate raha või peotunnet?

 
Oletame, et teie unistus täitus: te peesitate Kariibi merel isikliku jahi pardal. Mis te arvate, mida te seejuures kogete – kas elu pidupäeva tunnet? Mitte sinnapoolegi! Tõenäoliselt tunnete hoopis tühjust ja igavust. 
Tuletage meelde, mitu korda olid eesmärgi poole rühkides teie saatjaks hasart, vaimustus, entusiasm! Kui soovitu oli saavutatud, ei tundnud te enam midagi peale tühjuse. Õnne, rõõmu ja täiuslikkuse tunde toob ellu vaba energia ( taotluse energia), mille aktiveerib liikumine eesmärgi suunas. Nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, on see rohkem füsioloogiline kui psühholoogiline omadus. Just seetõttu leitakse õnn ainult teel olles, mitte sihtkohas.
 
Ei ole tulevikus mingit õnne. See on kas nüüd ja praegu… või teisel eluliinil.
 
Vaat seda eluliini – oma teed – tulebki otsida!
Oma tee – see on teekond. Selle teekonna eesmärk ei pea olema mingi konkreetne saavutus. Kõige sagedamini on oma tee eneserealiseerimise katkematu protsess, enda võimete avastamine mis tahes tegevuses ja olukorras. On liikumine – on energia. Saabusime sihtpunkti – liigume edasi!
 
***
Oma eesmärgi saate leida ainult teie ise. Mina saan pakkuda umbkaudse algoritmi.
 
1. Otsingute lähtepunkt on postulaat: teie eesmärk tõmbab ligi kõik selle, mida te elult tahate.
Sellega on kõik arutlused teemal- tahan seda ja seda- lõppenud, sest te saate kõik, mida hing ihkab, tuleb ainult üles otsida OMA RADA.
 
2. Tuleb aru saada, millega te tahate tegeleda. Mitte mida saada! Just nimelt, millega tegeleda – millele enda taotluse energiat kulutada. Tuleb meeles pidada, et eesmärk – see ei ole sihtpunkt, vaid elutee, eneserealiseerimise viis.
 
3. Küsi endalt – Kas see tegevus muudab mu elu pidupäevaks? See ei ole pidulik üritus sihtpunkti jõudmise puhul, vaid tunne, mis on alati sinuga, tunne, mis tekib, kui elu muutub mõtestatuks, huvitavaks, elavaks, rõõmupakkuvaks!
 
4. Otsus peab olema langetatud hinge ja mõistuse üksmeeles, kus hing laulab ja mõistus hõõrub rahulolevalt käsi. See tähendab, et valitud tegevus on hingele armas, sisustab elu ja ei jäta ka vaeseks.
 
5. Kui midagi hetkel silmapiiril ei ole, proovige oma harrastust vaadata teise nurga alt.  Kõigel, mida te oskate teha sundimata ja meelsasti, on tähendus ja väärtus. Arendage oma harratsust, lisage sinna midagi, mõelge välja midagi enneolematut! Peamine printsiip on – Väljuge üldisest rivist ja suunduge oma rajale!
 
6. Kui midagi asjalikku pähe ei tule, tuleb avardada oma silmaringi: Käia seal, kus pole kunagi käidud, näha seda, mida varem pole näinud, teha seda, mida varem pole teinud. Mõistuse ülesanne ei ole isegi mitte midagi otsida, vaid kogu väline info endast läbi lasta, pöörates erilist tähelepanu hingelise mugavuse seisundile. Hing elavneb kohe, kui OMA ära tunneb, te tunnete seda.
 
7. Tuleb kruttida elu pidupäeva slaidi. Töötage selle slaidiga süstemaatiliselt ja siis avab väline taotlus võimalused, mille olemasolu te seni veel ei kahtlusta.  Vaat see punkt eesmärgi otsinguil on kõige efektiivsem. Ta võimaldab näha väljapääsu seal, kus seda olla ei tohiks.
 
***
 
Üldjoontes seisneb probleem selles, et elu kujuneb soovitust sootuks teistsuguseks. Maailm ei kuuletu. Võib ette võtta mingeid katseid teda mõjutada, aga kuna te ei näe kõiki põhjuse-tagajärje ahela lülisid, olete sunnitud tagajärjetult vastu peeglit kopsima…
Eksisteerib ka teine tee. Tuleb endale meenutada, mis on reaalsus – see on teie mõttekujundi peegeldus.  Kui peeglist paistab ikka arulage pilt, tuleb järelikult korrigeerida kujundit. Kõik on väga lihtne – kui on terviklik kreedo, on ka elus kõik nii nagu vaja. Kui kujund ei ole väändunud, läheb peegeldus iseenesest normi. 
Kuidas saada endale oma kreedo? Selleks tuleb teod ja mõtted viia ühise nimetaja alla. Räägin, mida mõtlen ja mõtlen, mida räägin. 
Tuleb lõpetada enda kaheks jagamine hinge ja mõistuse vahel. Nii on palju lihtsam ja kergem elada. Kohemaid langevad õlgadeltkõikvõimalikud liigsete potentsiaalide taagad.
Süütundest ja kohustatusest vabanemiseks tuleb lõpetada enda õigustamine. Vabaneda väärtusetusetundest – lõpetada enda tähtsuse kunstlikule suurendamisele suunatud tegevused. kreedo kujundamisega on kõik lihtne – tuleb lakata kõrvale põiklemast, kavaldamast, valetamast (eelkõige iseendale), manipulaatoritele meele järgi olemast. 
Proovige ja te veendute – see hakkab teile meeldima. Teist saab terviklik ja karismaatiline isiksus. Te jõuate selleni ise, mitte teiste arvel. Ja maailm keerleb teie ümber! Ja kõik hakkab olema just nii nagu vaja.