browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Katus sõidab täiega

jaanuar 23, 2011

*** *** Ja siin pole mitte pääsukesed traadil…vaid lõksud pesunööril. Lihtsalt- kes meie õues käinud, see teab, kui kõrgel on pesunöörid ja kuidas peab end sirutama, et pesu ulatuks nöörini. Nüüd saaks varsti hanged kuivama riputada… *** Vean kihla, et te pole enne näinud kristalliseerunud pesunööri. Siin see on. *** Selline oli päike ühel hommikul. Pilt on keeratud tagurpidi. 🙂 *** Tänaval on päris sürr liikuda, nägema peab igale poole, nii jalge ette kui taevasse. Muidu saad mõne sõitva katusega üle küüru või purikaga pähe. Meie maja viskas ka lumekatuse minema koos vihmaveerennidega. Ju siis sai villand. Niiet- mul katus sõitis ikka täiega… Saime ka foorumi paika. Nimega Postkast. Me püüdsime teha nii, et asi oleks võimalikult lihtne ja poleks vaja sisselogimist. Nii saime ka tehtud ja asi on natuke veel lapsekingades, mõned pisiasjad voolavad veel paika, tiba muutusi tuleb ja tööd sellega on. Postkasti idee autor on tegelikult Maiu Iirimaalt, kelle lugudega saate ka juba tutvuda. Tänu tema julgustusele ja entusiasmile saigi see teoks. Ootame siis aktiivset ja mõnusat kaasalöömist. Täna on 11.1.2011. Minu maailmas toimus nihe, mis nihutas minu maailmas paljud asjad paika. Ühe hetkega. Rõhutan meelega, et asjad toimuvad minu maailmas. Maitea, kas seda on võimalik mõista, kui asjas ise sees pole… Ega ma ei oska seletada ka muudmoodi, kui suur pilt on laiem. Seal on selgus. Asjad on kristalselt selged. Üle nende kristallselgete asjade sirutub rahu. Ja kindlus. Kindel ja selge teadmine, et ma olen see kes ma olen. Seal on siiras, rahulik rõõm. Mitte rõõmupuhang! Rõõm. Seal on valgus. Armastades valgust, võin armastada ka varje, sest kõik on üks. Paljud pusletükid libisesid neid puutumata paika ja ma alles nö tutvun selle tervikuga. Tajun praegu, et seda seisundit ja “pilti” ei anna sõnadesse panna. Sõnad panevad seisundi lukku, kinni, raamidesse. Ilmselt pole vajadustki. Kuidas keha reageeris? Puhastusega. Süda tampis, ajas iiveldama, lõi “põhja alt”… Muiudgi võib selle loo pealkirja minu vaimuseisundiga ühildada…jumala vabalt….muhahahahaa.