Kohtusin Gerdaga esimest korda Havail. Olime otsimas, sukeldumas, tantsimas ja avastamas maailma, Havaid ja kindlasti kumbki iseennast. Olin siiralt üllatunud, kui kuulsin et Gerda töötab kuskil kontoris ja ei olegi profesionaalne modell või tantsija. Gerda tegi peale Havaid veel mõned olulised hüpped Usasse ja ta tõi sealt kaasa paljude laste jaoks elumuutva teraapiavormi, millega ta toimetab juba hoolega nii Tallinnas kui Pärnus. 

Palun saage tuttavaks – Gerda…

 

Gerda111

 
 
Kes sa oled Gerda Matvere?
 
Olen hingelt tantsija, tantsutreener ja tantsuteraapia treener, ametilt hetkel veel kontorirott (täpsemalt ärianalüütik). Vabal ajal tantsin, kuulates oma keha. See võrdub minu jaoks mediteerimisega. Loen, unistan ja laisklen südamest!
 
 
 
Kuidas sa tantsu juurde jõudsid?
 
Olin lapsena üsna kinnine ja mingil hetkel teismelise-eas hakkasin ennast ahistatuna ja justkui iseenda vangina tundma – vajasin võimalust end mingil moel välja elada ja väljendada. Hakkasin käima erinevates tantsutrennides, mis mõjusid mulle vabastava ja rikastavana. Siis ma ei osanud veel teadlikult läbi liikumise emotsioonidest ja energeetilistest takistustest vabaneda ega oma keha aistinguid tunnetada – see juhtus sammhaaval iseenesest. Mida aeg edasi, seda rohkem tundsin vajadust end liigutada. Olen tänulik, et mu kehal on võime liikuda ja painduda. See on väga suur väärtus! Liikumine ja eelkõige muusika saatel keha liigutamine ehk vaba tantsimine on muutnud mind avatumaks, vabamaks ja mina-isemaks…
 
 
 
Mida tants teeb sinu kehaga?
 
Tants teeb mu keha õnnelikuks. Kui mõtted võivad hüpelda minevikus ja tulevikus, siis see, mis on kehas, on alati siin ja praegu. Kehaga kontaktis olemine aitab olla hetkes ning tantsimine ja muusika kuulamine/tunnetamine panevad kehas eluenergia liikuma. See annab võimaluse vabaneda toppama jäänud vanadest emotsioonidest-energiatest, mis pole enam aktuaalsed, ning täita end uue ja puhta energiaga. Elu on liikumine ja kui ma end “lahti” tantsin, siis tunnen, et olen absoluutselt kõigeks võimeline, tunnen, et saan jälle tõelise iseendana edasi liikuda, täpselt sinna, kuhu parasjagu vaja.
 
Gerda1
 
 
 
Mida teeb lapsega AMT tantsutund?
 
Lastele teen tantsuteraapia trenni nimetusega Autism Movement Therapy, mis on välja töötatud autistlikke lapsi silmas pidades ühe ameeriklanna Joanne Lara poolt, kes on tantsija, eripedagoogika magister ja autistide hariduse ekspert USA-s.
Autism Movement Therapy (AMT) tantsuteraapia trenn koosneb liigutuste kombinatsioonidest, mis aktiveerivad üheaegselt aju erinevad osad. Treeneri liigutuste jälgimine, visuaalne töötlemine ja oma kehaga jäljendamine ning muusika kuulamine ja rütmi tunnetamine toimuvad erinevates aju osades – sellist “ajutrenni” saab pea igas tantsutrennis.
 
Lisaks sellele on AMT trenni tantsudes ja harjutustes kasutatud liigutuste kombinatsioone, mis stimuleerivad aktiivselt tasakaalukeskust. Samuti kasutatakse teatud loomingulistes harjutustes liigutusi ja sõnalist väljendust üheaegselt – need harjutused arendavad enesekindlust ja loovuse väljendamise julgust.
 
Kõikide AMT tantsuteraapia harjutuste ühiseks eesmärgiks on stimuleerida võimalikult paljusid aju piirkondi üheaegselt. Regulaarse stimuleerimise tulemusena tekivad ajus nö sissekäidud rajad, mida mööda info hakkab järjest hõlpsamini liikuma.
 
 
 
Sa tegid sama asja ka Usas, saad sa võrrelda Ameerika ja eesti tantsutundi? 
 
Eesti trennides on tõeliselt kihvt olnud näha, kui hästi lapsed trennis kaasa teevad! See on arvatavasti tänu tublidele emadele, kes on nii pühendunud, soojad ja armsad. Floridas ma sellist asja ei näinud, laps lihtsalt toodi trenni. Naljakas on see, et Eesti lapsed teevad tegelikult väga hästi kaasa ja emad arvavad, et nende lapsed ei ole piisavalt osavad. USA-s oli just vastupidine pilt!
 
Olen väga rõõmus, et Eesti emad trennides nii hoogsalt ise ka kaasa teevad ja sellega oma lastele eeskujuks on! Imetlen kõiki emasid ja vanaemasid, kes oma autistlike või mõne muu erivajadusega lapse või lapselapsega mu trennides on käinud ja käivad! Nad on tõeliselt tublid!
 
 
 
Kui emme lapsega kaasa tuleb tantsima, siis mida ta peaks enne teadma?
 
Kui ema või vanaema (või miks mitte ka isa või vanaisa) lapsega kaasa tantsima tuleb, peaks ta esmalt teadma seda, et kui talle tundub, et laps ei saa tantsuliigutustega hakkama, siis see on täiesti okei. See, et laps on kohal, siin, talle uues keskkonnas, ja kasvõi vaatab trenni kõrvalt, on lapse jaoks juba tulemus.
 
Kuna trenni ülesehitus on pikka aega üks ja seesama, ongi see selliselt tehtud, et esimese kuu või paari jooksul on tiba keeruline kõiki liigutusi kaasa teha. See ei tähenda, et laps ei areneks. Alati areneb, iga tunniga areneb! Eriti autistidele on vaja anda hästi palju aega kohanemiseks, harjumiseks.
 
Mina ei poolda sundimist – oluline on, et lapsel oleks selles trennis tore ja fun ja vahva. Et ta tajuks, et on siia alati rõõmuga oodatud, et ta tahaks tulla!  Ka siis, kui ta terve tunni lihtsalt aknast välja vaatab. Mis siis! Ülejärgmises tunnis ta vbl juba tantsib, sest ta keha valib selle ise.
 
Vanemad peaksid lihtsalt nautima lapsega koosveedetud aega ja mitte tundma nördimust või pettumust, kui trenn lapsele liiga keeruline tundub. Trenn koosneb erinevatest osadest ja igaüks teeb täpselt nii palju, kui tema suudab ja seda, mida tema suudab. Iga korraga suudetakse järjest rohkem. Protsess ja areng ongi olulised. Kohe ei saagi kõike osata, ei peagi!
 
 
 
Kas tantsima võivad tulla kõik lapsed või ainult autistid? Mis vanuses lapsi sa trenni ootad?
 
Kõik lapsed on oodatud! Eriti aga soovitan lisaks erivajadustega lastele tulla häbelikel ujedatel lastel, sest AMT tantsuteraapia trennides nad saavad voolava vaba võimaluse end väljendada ja olla loovad täpselt sellistena nagu nad on, absoluutselt ilma mingi hukkamõistu või negatiivsete hinnangute andmiseta.
 
Siiani on mul käinud lapsed ja noored vanuses 2-17. Kui piisavalt palju noori huvi tunneb, et eraldi grupp kokku saada, siis teen noortele eraldi trenni, kus lihtsamad koordinatsiooniharjutused on asendatud natuke keerulisema koreograafia ja ka vaba tantsuga.
 
 
 
Kuidas üks tund välja näeb?
 
Tund kestab ca 45 minutit sõltuvalt laste arvust. Tunni ülesehitus on alati samasugune. Esmalt on soojendusvõimlemine  muusika taustal ja tantsimine peegli ees. See paneb korraga tööle aju erinevad osad – trennis osaleja peab üheaegselt muusikat kuulama, rütmi tajuma, treeneri liigutusi visuaalselt töötlema ja oma kehaga jäljendama.
 
Peale seda istume ringis põrandal ja teeme kehaga (eelkõige kätega) ning häälega erinevaid harjutusi, mis arendavad suhtlemisoskust, loovust ja julgust ennast väljendada.
 
Siis teeme koordinatsiooniharjutusi muusika rütmis. Seejärel on aktiivne liikumine vaheldumisi erinevate harjutustega mööda diagonaale või ringis, mis õpetab pidevat tasakaalu taasleidmist, aitab tunnetada ruumi ja parandada koordinatsiooni, samuti aitab füüsiliselt väsitada, kuna kasutan selles osas üsna tempokat muusikat.
 
Peale seda teeme muusika saatel veel ühe tantsu ja lõdvestusvõimlemise peegli ees. Lõpetuseks kuulame koos üht Havai muusikapala, millele olen peale salvestanud ise ookeanis delfiinidega ujudes kinnipüütud delfiinihääled ja korallikrõbina – selle taustal saab mõnusalt pikutada trenni lõpetuseks.
 
Kokkuvõtlikult öeldes – AMT tantsuteraapia trenn on kasulik, kuna erineva iseloomuga harjutused ja protsessid, mida aju peab nende harjutuste tegemiseks teostama, sunnivad kasutama mõlemat ajupoolkera. Veel kokkuvõtlikumalt – see on vahva ajaviide, mis on üheaegselt lõbus, teraapiline ja arendav.
 
 
 
Kus ja millal toimuvad Tallinna ja Pärnu tantsutrennid?
 
 
Tallinna trennid toimuvad igal laupäeval kl 12.00
RoosiKodu Stuudios aadressil Mõtuse 11
 
 
Pärnu trennid toimuvad 2 korda kuus
Ainula Balleti- ja Iluvõimlemise Stuudios
aadressil Vee tn 2
(septembris on Pärnus trennid 7. ja 21. kuupäeval,
oktoobris 5. ja 19. kuupäeval, kell 12.00).
 
 
Siin on video 6.septembril filmitud tantsutrennist Tallinnas-
 
 
Lisainfo saamiseks võib mulle kirjutada : gerda.matvere@gmail.com
või helistada: 5277474
 
 
Gerda122