browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Kõik koerad lähevad taevasse

Ma ei taha halada. Ma tahan jätta meelde. Seda mis juhtus ja mida see minuga tegi. Kuna blogi on nii ehk naa rohkem mu enese aja lugu, siis soovin ma, et see väike koer, kes tõi mu ellu liikumist, mängulisust ja  tingimusteta armastust, jäädvustuks siia. 

Ma olen varem oma elus kordi kuulnud kedagi ütlevat lauset “Mu koer suri ära.” 
Mul on nii kahju…- olen vastanud, aga tunne pole mind liigutanud. Mul ongi kahju, kogu südamest on kahju, aga see kahju on hoopis teistmoodi kahju. Täna ma tean. See on kaastunne, mitte valu. 
Trump elas 13 aastaseks. Viimased 6 päeva ta ei söönud, neli päeva ei joonud ise, aitasin teda. 
Kuigi ta oli eluaeg väga hoitud koer, oli ta viimane kuu sõna otseses mõttes kätel kantud, sest treppidest ta enam ise käinud. 
 
Ainus, mis mind lohutab, on see, et tal pole valusid ja ta oli 13 aastat üleni armastatud ja hoitud koer. Ta magas seal kus tahtis, kuidas tahtis, kaua tahtis. Loomulikult magas ta mu jalgade peal meie voodis. Ta sättis end naljakalt kaua ja lasi end laraki hooga mu jalgade vastu. Mitu korda. Vahel, kui niigi palav oli magada, käis see mulle närvidele ja ma nihkusin eemale, mingi hetke pärast tabas ta selle ära ja niheles järgi. Tal pidi olema füüsiline kontakt. Praegu olen mina see, kes selle järgi nutab…
 
 
 
 
Tema toidukoht oli alati täidetud hea-paremaga ja ma ei tea veel, kaua läheb aega, et poes koerte konservide ja krõbinate eest saab mööduda nii, et peast ei käi läbi mõte – oot, kas ma Trumpale midagi võtsin…
 
Loomulikult sai ta maiuspalu meie laualt. Alati. Sest ta oli meie sõber. Pereliige. Mitte lihtsalt loom või teine liik või keegi, keda peab dresseerima ja allutama. Vahel oli vaja piire seada, aga enamuse ajast lõppes asi meie allumisega talle. Me võtsime teda kui võrdset. Ja seega saigi ta tavaliselt ka viimase ampsu meie kõige parima palast. Isegi siis, kui ta oma söök söömata oli, jälgis meid oma pruunide nööpidega nii kaua, kuni sai ampsu kätte ja siis läks oma kaussi tühjendama. Praegu ma hoian viimast pala käes ja ei saagi nagu aru, et… kuhu või kellele…
 
Ta oli ülemusitatud koer. Need miljonid tänu- ja armastusemusid, mida ta sai oma viimasel elukuul ninale, põsekedele, silmadele, kõrvikutele… Igal õhtul, kui ta voodisse tõstsin, olin talle hästi lähedal, vaatasin talle otse silma sisse, silitasin ja musitasin ja rääkisin, kui õudselt tubli ja ilus ja hea ja armas koer ta on. Ma nägin ta silmapilgutusest küll, kuidas ta seda tegelikult nautis, kuigi välja näitas – ahh, missa plärad. Me rääkisime niimoodi pikalt igal õhtul, ta kuulas mu ära ja mingi hetk pööras pea kõrvale, ma teadsin, et rohkem ei tohi teda segada. Ta oli nagu 96 aastane papi. Ma tundsin et pean tegema ja olema nii nagu talle meeldib, sest see oli juba lõpu algus…
 
Kindlasti küsivad praegu mõned inimesed – miks te koeral lasite piinelda ja talle süsti ei teinud. Mõistan. Nii saavad küsida need, kellel endal koera ei ole, pole kunagi olnudki, kes ei tegele aktiivselt ja igapäevaselt OMA koeraga, või siis need, kellel koer on alles täie tervise juures ja rõõmus või kelle koer on võetud kui koer, aga mitte kui sõber. Seal on tohutu vahe. Aga otse loomulikult käis see meil peast läbi. Minu sees oli seis 70/30. Süstile mõtlemine tekitas minus vale tunnet. Ma käisin inglipoes ja võtsin seal inglite sõnumeid. Koostasin süstiküsimust teadlikult ja võimalikult täpselt, et saada arusaadavat vastust. Vastus oli ARMASTUSEL ON ERINEVAD VÄLJUNDID. See toetas selgust.
 
 
 
 
Paar nädalat tagasi olid tal krambid. Ma ei osanud midagi muud teha, kui teda tugevalt hoida ning rääkida, et üleminek on lihtne, su keha kardab seda, su vaim tahab minna, lõdvestu, ma hoian sind, ära karda, sa oled tubli ja saad hakkama… Ta lõdvestus, masseerisin hellalt ja hakkas rahulikult hingama. Ma ei ole loomaarst, mul pole õrna aimugi, mida peaks antud juhul tegema, tegin seda, mida süda ütles ja usun, et Trumpale see sobis, sest ta rahunes kiiresti. Sellest ajast hakkas ta erakordselt palju mu lähedusse hoidma. Mõistsin, et ta kardab. Ta kartis väga. Üksi olla. Ja mina kartsin ka. Kartsin temast eemalduda, tahtsin olla tema lähedal ja toetuseks, kui saabub SEE HETK. Või kui ma pidingi korraks ära käima, jätsin talle raadio või teleka mängima, tõin vee ja toidu lähemale ja ta ei jäänud kunagi kauaks üksi. Kui tagasi tulin, siis tavaliselt ikka magas rahulikult ja polnud vahepeal tõusnudki.
 
Olin magamata 4 ööd. Koerake oksendas öösiti korduvalt, oli vaja vahetada tekk, puhtaks pesta. Lina ja käpakesed. Püüdsin talle juua anda nii nagu oskasin. Panin ta tema tekile, sooja teki talle peale, ja patsutasin, paitasin, hoidsin kätt ta seljal. Tuli meelde aeg, kui lapsed väiksed olid ja selliseid öid tuli ikka ette. Sain korraks silma looja, kui poiss oli jälle rändama läinud, käpad pingutusest kanged. Oli vaja masseerida ja juua anda.
Viimasel ööl, ENNE SEDA, nägin und. Trump oli UKSE LÄHEDAL ja uksest astus sisse valges kleidis natuke läbikumav naine. Kusjuures ta oli Klaudia Tiitsmaa näoga, kes mängis Üheotsapiletis Inglit. Küsisin, kas sa tulid Trumpa järele, ta noogutas nukralt. Mul oli kerge tunne, et koerakest nii armas ingel toetab! 
Hommikul võtsin poisi sülle nagu alati ja tõin kööki. Panin ta õrnalt köögivaibale, tema pehmele padjale. Valasin leiget vett tassi ja tõstsin lusikaga ta suu juurde, enamus läks maha, aga koera neelamise järgi mõistsin, et ta sai ka juua. See tänulik pilk! Andsin veel. Tasa ja õrnalt. Kuivatasin ta lõua ja keerasin kuiva käteräti ta pea alla, et oleks soe ja mõnus. Panin käe ta pea peale ja silitasin ta nina, ütlesin et ära karda, poiss, kõik läheb hästi. Siis tuli poeg kööki ja arvas, et peaksime ikkagi arsti koju kutsuma ja koera aitama. Ma olen sinuga nõus, ütlesin. Siis avas loomake paar korda suu. Silitasin teda ja hoidsin. Kõik jäi kuidagi vaikseks. Ta pilk läks minult kaugele. Oli juhtunud SEE. Nii vaikselt, nii loomulikult, nii hoituna, rahus ja vaikuses. 
 
Olin põlvili ta kohal ja lihtsalt nutsin lahinal. Kordasin vaid, kui tubli ta on, kui väga ma teda armastan, kui vaba ta nüüd on … Veidi aja pärast tõstsin ta tema pessa, katsin tekiga, süütasin ta ümber 1o küünalt ja palusin toetajatel, inglitel ja meistritel “oma poissi” hoida ja aidata, kui vaja.
Edasi läks imelikuks. Suutsin oma sõpra toetada üleminekul, aga iseennast ei osanud toetada. Oli valusam kui valus. Oli väga tunda mõistuse ja südame vahet. Mõistus sai aru, et koerake oli ju vana ja kannatas, sai valust lahti, aga süda… see igatseb pai teha, kallistada, hoida veel süles südame vastas. 
 
Koristasin kokku kõik Trumpa asjad. Maja on nii vaikne ja TÄIESTI TÜHI. Mõtlen, et kuidas küll üks väike jupp seda suurt maja täita suutis? 13 pikka aastat… 
 
 
 
 
Tänu Trumpale hakkasin ma tegelema nii käimise kui jooksmisega. Me nuhkisime koos 13 aastat igapäevaselt mööda põõsaid, puid, parke ja rannariba. Tema oli see, kes õpetas mulle TÕELIST KOHALOLU. Õpetas mind nägema loodust ja oskas mind tõeliselt välja viia netimaailmast – Ta oli mu tõeline pilet reaalse maailma esiritta.
 
Lein. See on midagi, milles on VAJA üksi olla mingi aeg. Ma ei teadnud, et see on nii isiklik. Sa lihtsalt pead midagi läbi ja üle elama just üksinduses. Sellele ei saa midagi või kedagi lisada- isegi kui sa tahad, ja sellest üksiolekust leinaga ei saa loobuda – isegi kui sa tahad. See lihtsalt on. See käib minust läbi lainena. Läheneb ja kaugeneb. Aidanud on vaid meeldetuletus, et olen ja elan Kõrgemas Loovas Energias ning olen Vaim Kehas. Ja mu väike truu semu on valust vaba. 
 
Toetus. Ma kallistan südamest kõiki neid inimesi, kes mulle helistasid ja küsisid kuidas mul läheb. Inimesed, kes helistasid ja tunnistasid otse, et nad ei oskagi midagi öelda… Ma tean. Pole vajagi. Aga valu sai kergem juba su häält kuuldes või su ridasid lugedes. Ma ei oleks ilmaski osanud arvata, et see niimoodi võib aidata! Suur suur suur tänu teile! Täna ma tean, et isegi kui mul sõnu ei ole, ei jäta ma enam kunagi jagamata kaastunnet. See oli suur õppetund. Ma pole kunagi varem matnud oma tõelist sõpra, seda, kes tingimusteta armastab… Ma ei teadnud, mis tunne see olla võib, mida see minuga teeb, mida tundma ja tajuma paneb. Nii raske ja valus. Aga ma saan hakkama. Tänu sõpradele.  Ma loodan väga, et see valu kunagi leevendub ja pinnale jäävad vaid rõõmuhetked…
 
 
 
 
 
Aitäh sulle, Trump! Sa tegid minust õnneliku inimese!
 
 
Kategooria: Viimased | Kõik koerad lähevad taevasse kommenteerimine on välja lülitatud

Jõulude võimalikkusest kingirallita / Maiu Avaste

Tavaliselt on meil novembri lõpuks kirjad jõuluvanale kirjutatud ja ära saadetud, aga sel aastal on veidi teistsugused lood… Meie 8-aastane Kristina Maia käis siin terve nädala ringi murest vaevatud näo ja olemisega. Kui ma ükskord asja tuumani suutsin tungida, et mis lapsekest vaevab, tuli välja, et ta ei tea, mida jõuluvanalt küsida. Tõeline jõulumure lapsel ju! 😀 Ei suutnud mina ka kuidagi aidata. Küsisin küll, et kas on midagi, mis teda kohe väga rõõmustaks, millest ta vaikselt unistanud on, äkki mõni raamat või mida kasvõi tema sõbrad jõuludeks küsivad jne. Ei midagi! Jäigi nii, et jõuluvana siis üllatab millegagi. Ja meie vanim, 10-aastane Sofia Melanie hiilis ühel õhtul oma voodist välja mulle diivaninurka kaissu ja sosistas: “Emme, ma tean!”. Endal selline naljakas äraseletatud nägu peas. “Nii? Ja mida sa siis tead?”, küsisin mina. Endal selline väike kõhe tunne sees ka, et mine sa tea, mille teadmiseni meie peagi teismeliseks saav tütar on iseseisvalt jõudnud… (Haa – vanemaks olemise rõõmud ja mured ja hirmud). “Ma tean, et jõuluvana pole olemas. Või noh – jõuluvana on tegelikult pigem nagu jõuluvaim, aga mitte persoon. Aga ära muretse, ma Kristinale ei öelnud midagi ega ütle ka. Mängime seda jõuluvana mängu ikka edasi, eks! Ja ma olen nüüd teiega ühel poolel.” Vot sulle siis – ha-ha-ha ja mitte ho-ho-ho – tuleb välja, meil on väike “ülejooksik”… 😀 

 

Paar aastat tagasi oleks äärepealt üks jõulukatastroof juhtunud, kui Sofia klassis üks poiss Freddie kõva häälega kõigile teadustas, et jõuluvana pole olemas. Nooruke õpetaja kaotas pea – saatis kirja Freddie vanematele ja kutsus Freddie ema kooli. Ma nüüd täpselt ei tea, kuidas, aga kuidagimoodi nad selle olukorra ära lappisid ja kõigi “mitteteadjate” laste jõulud said siiski niiöelda päästetud. Kui pärast seda niinimetatud intsidenti Freddie emaga kogemata kokku jooksin, siis vabandas ta mulle, et “Sorry, kui mu poeg Sofia jõulud ära rikkus”. Ma ei saanud mitte mõhkugi aru, et mis mõttes? Sofia ei olnud mulle midagi rääkinud. Kui Sofialt ääri-veeri uurisin, et mida see Freddie seal koolis korraldas, vastas Sofia: “Jõuluvana käib nende laste juures, kes temasse usuvad. Nende juures, kes arvavad, et teda olemas ei ole, ta ei käi. Freddie’l ilmselt ei käi. Vaeseke!” Ja oli see teema lõpetatud.
 
Oh jõulumuresid, jõuluvalesid ja jõulunalja! Tegelikult on see ju isegi armas! Ja koomiline. Ja mulle täitsa meeldib jõule mängida. Nii kaua, kui see mäng piirdub ilusate jõululugude, salmide ja lauludega, jõulunäidenditega (kalkuni konstüümi ma muidugi vabatahtlikult enam teist korda teha ei võtaks), veidrate ja lõbusate juhtumistega, jõulutulede, küünalde ning pirparkookide küpsetamisega, kallitega koosveedetud aja ja hubase olemisega ning jõulumuusikaga (seda ka mõistagi piiratud koguses). Aga teatud maalt kipub see mängulust kaduma. Sealtmaalt, kus ma tunnen, et mulle mingeid pseudojõulumuresid õlgadele üritatakse veeretada ja nendest jõuludest nagu sunnitöö hakkab kujunema. Kogu see jama algab ju juba vahetult pärast jõulude ja aastavahetuse lõppu – vaevalt on kõik see pühadega seotud osturalli lõppenud, kui juba püütakse sulle müüa kõikvõimalikke säästuplaane, ostuplaane jne, mis tagaks sulle aasta lõpuks mingid murevabad jõulud. Murevabad? Seda suurt kingimuret on ehk nii mõnigi meist tundnud, joostes veel advendiaja viimasel nädalal ahastuses ühest poest teise, taskus vajaminevate kinkide nimekiri pikem kui jõuluvana habe…
 
Üsna väärt nõu on muidugi see, et jõulukinkide ostmist mitte viimasele minutile jätta ja osta kasvõi suvel-sügisel, kui satud õige asja otsa ja taskus on see vajaminev kopikas olemas, et see asi jõuluks aegsasti valmis osta. Nii on võimalik neid jõulukulusid pikema aja peale hajutada ja vältida kasutute kinkide ostmist viimasel minutil – et kink kingituse pärast või nii… Ja samas kui mõelda, miks me nii teeme? Mingis mõttes ju narr kah asi ära osta ja näiteks pooleks aastaks “oma aega” ootama jätta. Kui jõuludega seda nn poolkohustuslikku kingirallit ei kaasneks, siis me kõige tõenäolisemalt pakiks selle kingituse jalamaid, kutsuks rõõmsa väikse õhinaga sõbra või kallima mõnda kenasse kohvikusse kohvile ja koogile ning ütleks:”Ülla, ülla! Mul on sulle üks kingitus! Oled mulle kallis! Aitäh, et mu elus olemas oled!”.  
 
Juhtusin ükskord pärast siinset valentinipäeva bussis pealt kuulma kahe naisterahva vestlust, kus nad muljetasid, kuidas ja millega nende kallid abilaasad olid neid valentinipäeval üllatanud. Kogu jutu lõpus nentis üks daamidest: “See kõik oli väga armas ja südamlik, aga mingis mõttes üllataks ja liigutaks see kõik mind palju enam lihtsalt ühel tavalisel päeval, kui seda kõige vähem oodata oskad – out of the blue.”
 
Veel enne, kui ise järgmiste jõulude peale mõtlema hakkame, hakatakse erinevate kanalite kaudu vaikselt ja märkamatult kujundama inimestes ideid, millised näevad välja järgmised täiuslikud ja perfektsed jõulud ning mida selleks ilmtingimata vaja (osta või tellida) on. Ja siis kõik need mustad reeded, hullud päevad ja kõik muud jõuluallahindlused… Meediakanalid ja reklaamid pasundamas “Ära maga maha!”, “Vaata, et sa sellest või tollest ilma ei jää” jne. Oma lapsepõlvest mäletan, et igal aastavahetusel tuli niiöelda “poolkohustusliku” kingina vähemalt üks kuuene komplekt morsiklaase ära 😀 Ajad olid natuke teised – paljusid asju ju nagunii saada ei olnud. Seega morsiklaasid läksid ikka täitsa asja ette. Ja asju niisama kergelt loopides välja ka ei visatud. Nii nagu täna… Kuidas üldse on võimalik midagi maha magada ja millestki ilma jääda tänapäeval, kus kõike on nagunii liiga palju, inimeste elud, kodud ja terve maailm on asjadega lihtsalt nii ülekoormatud, et ookean enam ei suuda vabaneda kõigest sellest tränist, mida uksest sisse kanname ja aknast niisama kergekäeliselt välja viskame. Kogu selles massipsühhoosis kaubamajade ja ostukeskuste vahet amokki joostes ununevad muud jõulurõõmud üldse ära või lihtsalt ei jää nende nautimiseks enam aega. Jõuluõhtuks on keel vestil ja võhm väljas ning hiljemalt aasta lõpuks valitseb tühjus nii hinges kui rahakotis ja pangaarvel. Aga kindlamast kindel on see, et vähemalt järgmise kevadise suurpuhastuse ajal on, mida teha… 
 
No ega see kõik nüüd tegelikult nii traagiline ka vist ei ole.  Ja ma pole mingi Grinch, kes üritab kõigi jõule varastada. Vahel mõjub see jõuludeks valmistumise sigin-sagin ja kerge jõulupaanika nagu vürts jõuluglögile või piparkookidele. Aga ainult õiges koguses, et mitte liiga üle vürtsitada. Ja tegelikult mulle ikka meeldib kinke teha ja kinke saada! Aga need mõttetud ja kasutud kingid…Neid mõttetuid kinke oleme me kõik mingil ajal saanud ja kindlasti ka ise teinud – seda parimate kavatsuste ja soovidega muidugi. Tore on kinkida, kui tead, mis teisele tõeliselt rõõmu valmistab või mida ta vajab. Isegi, kui see on vaid lihtsalt rahasumma, mida mul on võimalik päkapikusussi sisse poetada ja tean, et see aitab ehk mõnda unistust või soovi teoks teha. Arusaamine, et raha kingivad vaid fantaasiavaesed inimesed, on minu arvates ajast ja arust. Samuti meeldis mulle siin ühest ajakirjast loetud-leitud idee kinkida kogemusi, mida nautida pärast jõule ja aastavahetust jaanuaris, kui paljusid inimesi kipub kimbutama see nn pühadejärgne masendus ja talvine madalseis. Mõni kingiks saadud teatri-või kontserdipilet või spa-voucher oleks siis ju täiesti oma kohal? Käsitööd armastava inimesena meeldib mulle ka kinke ise teha. Kuigi jah… ka siin on möödapanemise võimalus täitsa olemas 😀 Mäletan, et ühel aastal tahtsime lastega õpetajatele lõbusaid põletatud mustriga puulusikaid kingipakki teha. Hea, et tegemata jäi, sest nagu hiljem teada sain, on Iirimaal puulusikal lisaks oma praktilisusele veel omamoodi tähendus – nimelt  on puulusikas Iirimaal sama, mis Eestis “pahalapse vitsakimp”. No vot kus lops! Olekski oma puulusikatega täiega puusse pannud! Mõnikord võib kingiks olla see, kui mõni kingitus tegemata jääb…
 
Ühe endise naabrinaisega oli mul kunagi tore diil – mulle meeldis alati jõulupärgi teha ja nii sai tema minult oma uksele pärja ja mina temalt vastukingiks koduse jõulupudingu. Selle väikese kinkide vahetamise lisaboonuseks oli isetegemise ja jagamise rõõm, võimalus vältida kaubanduskeskuses rahvahulgas trügimist ja stressamist ning pealekauba mõnusalt veedetud aeg ja vahetatud uudised sooja teetassi taga hubases koduses köögis. Peale selle said mõlemad kingid pühade lõpuks konsumeeritud ilma oluliselt suurt ökoloogilist jalajälge maha jätmata. 
 
Vastupidiselt levinud arvamusele, et jõulukingid inimesi rõõmustavad ja õnnelikuks teevad, leiavad osad psühholoogid, et see alati päris nii ei ole ja võib paljudes sügaval sisimas hoopis negatiivseid emotsioone vallandada nagu süü- ja häbitunne, kurbus, frustratsioon jne. Isegi, kui kink oli kõige paremini mõeldud.  Ma ei tea – kui jõuludest eemaldada jõulukingid, kas siis saaks sai ilma jahuta? Kui ikkagi tundub, et jõulud ilma kinkideta pole “päris see”, siis äkki prooviks kinkida midagi niisugust, mis võimalikult vähe koormaks – meie endi rahakotti, energiat, planeeti ja teist inimest kasvõi kingi saamise rõõmuga kaasneva tundega, et midagi samaväärset oleks nüüd vaja tagasi ka kinkida… Et ühel hetkel ülemääraseks kujunev tarbimine meid endid lõpuks ära ei tarbi…
 
Meie kõigi rahalised võimalused on küll erinevad, aga üht on meil kõigil absoluutselt võrdselt – 24 tundi ööpäevas ja mitte kellelgi ei rohkem ega vähem. Küsimus on selles, kuidas me seda kasutame? Ma mõtlen, et kui enne mingi jõulukingi ostmist arvutada selle hind ümber nendeks töö- ja ületundideks, mida oma elust kulutasin, et see asi reaalselt ära osta, siis äkki tundub mõnel juhul mingite asjade osas mõttekam see asi üldse ostmata jätta ja kinkida samaväärne aeg endale ja teistele, et nautida koosolemist ning väikseid ja lihtsaid rõõme. Maailmas, kus asju on palju, aga aega kipub nappima…
 
 
Tervitades Iirimaalt,
Maiu
 
 
Kategooria: Viimased | Jõulude võimalikkusest kingirallita / Maiu Avaste kommenteerimine on välja lülitatud

Teadlased on avastanud, et…

Hei! Suhtun alati skeptiliselt juttudesse, mis algavad sõnadega “teadlased on avastanud, et…”. Justkui peaks see siis olema suurim tõde, mitte see, mida ma ise mitteteadlasena kehaliselt kogen. Naljakas, eks. Enne usaldame teadlast, kui oma keha. Aga antud teemal usaldan ma iseennast rohkem, kui kõiki teadlasi kokku. Ning ma usun, et tuleb päev, kus koolitunnid algavad meditatsiooniga ja lasteaedades õpetatakse muinasjutulist vaikust kogema. Aeg, kus me elamegi kõrgemas teadvusetasandis. Seal, kus asjad juhtuvad ja me nimetame praegu seda kohta nimega: oh, imet!

Olen meditatsiooniga tegelenud üle 30 aasta. Seda ka lapsena, mitteteadlikult. Ma püüdsin olla ilma mõteteta. Ja ma avastasin enda jaoks süsteemi, mis minuga hästi töötas. Täna ma kahtlustan, et see on pärit mõnest mu eelmisest elukogemusest, aga mis vahet. Point oli selles, et tuli lugeda numbreid. Ja numbrite vahel oli tee. Numbri juurest järgmiseni tuli jõuda mõteteta. Vahel ma käisin mööda numbrit. No need olid ikka väga suured numbrid maas. Kui tuli mõte, pidin minema algusesse tagasi. Olen seda kasutanud kaua. Sest see toimis minuga. Ja ma pole teadlane. Seega – oma elu nimel – olen ma ise oma Elu eluteadlane ja elan oma elu täpselt nii nagu minu teadlik areng hetkel on. See lapsena mööda numbreid käimine on täna vaadates nagu eluteel käimine, aga hoopis kõrgemas teadvuseseisundis. Praegu ma vajadusel lihtsalt ei mõtle. See on õpitav. Ja nii on. 

Grupis mediteerides kurtis kord üks noor ema väsinult ja tiba sapiselt mulle, et kui lapsed on väikesed, siis on ikka päris raske leida aega meditatsiooniks. Ma tean, mul on ka olnud lapsed väikesed, meil kõigil on. On suur vahe, kuidas sa mõtled, kuidas sa suhtud. Kas sa mõtled, et kogu päev on täis lutipudeleid, mähkmeid, legosid, koristamist ja vaaritamist, millal ma veel pean leidma vaikust, et mediteerida? Või sa mõtled – mida ma täna mediteerimise kõrvale veel teen? 

Meditatsioon ei ole enam ammu kinnisilmi haudvaikuses ommimine! Tihtipeale lähen ma jooksma pigem sellepärast, et teadlikkust ja kohalolu tõsta, et oma energiaid sitiihiatega puhastada, et end tühjaks laadida. Mitte sellepärast, et kilosid kaotada või sporti teha. Jooks on parim meditatsioon! Ja kes soovib tõeliselt meditatsiooni vaikusesse sukeldumist kogeda, see läheb jõulumöllavasse kaubanduskeskusesse peale 18.00. Üks piparkoogimagus superkogemus edasijõudnutele!

Meditatsioonist on saanud eluviis. Ma ei tea, kas ongi enam õige kasutada sõna meditatsioon? Pigem on see kõrgemas – mitte selles mõttes et paremas – teadvusseisundis elamine.  Mina olen Mina – elamine. Minana kehas. Oma Mina täielik tunnistamine. Ühisteadvusest taipamise, suure kergendustunde ja väga tihti ka naerupahvakutega väljumine. Elu kergus. Vabadus olla, tunnetada, luua Kõrgemas Loovas Energias. Veelkord – mitte paremas, vaid korrus kõrgemal lihtsalt. See on meie duaalmaailma üks totramaid komistuskohti, eks? Kas 5korruselise maja 4 korrus on parem kui 2? Ei ole. See on lihtsalt korrus. Aga kurat võtaks neid naabreid, eksole?! (Kui nüüd E.Tolle seda lauset oleks öelnud, siis oleks ta vaikuses paar mintsa kihistanud oma napakat naeru. Mõttepausi koht!)

Pean siiski tunnistama, et mind on lausa 7penikoorma saabastel edasi lükanud Kristiina Raie koolitus. Ma tõesti arvasin, et olen endaga tegelenud. Aga alles praegu kogen ma kehaliselt, mida see tegelikult tähendab. Ja kui suudad juba sekundiga oma suhtumist (loe: teadvust) muuta – Win! 

Ma olin ema juures, tal lendas rõhk lakke, ja ootasin külmas tuules trepi peal kiirabi. See, kuidas ma vibrasin, nii seest kui väljast, oli kogu kehale väga koormav. See oli selline liha väriseb luudel tunne. Tundsin keha abitut olukorda, jäist sisemist ja välisimist külmust. Oota, mida ma vibreerin siin, ma olen ju Vaim kehas!     Piisas sellest lausest. Edasi järgnes nagu mingi seisak. Freeze. Ja ma tean, et see kõlab imelikult, aga nagu sulejope tuli mu keha seespoolt soojendama. Keha lõdvestus automaatselt, pinge kadus, õlad langesid vabaks. Oli täiesti soe! 

Ma tahan selle jutuga öelda seda, et teadlikkus ja teadvusetasandite muutmine ja meditatsioon – see kõik on õpitav, enese teha, juhtida ja valida. Lihtsalt kordades targem on oma teadvuse seisundeid ise õppida tundma ja muutma, kui et selle muutmiseks peaks midagi juhtuma või et keegi teine neid haldaks. Mõelgem – mu trepil külmetamise näide on ju veel väga leebe näide. Aga mida kõike ma selles mõnes sekundis kogesin ja õppisin! 

Ma ei kirjutanud seda eessõna alljärgnevale selleks, et sind kuhugi pöörata. Maailm pöörleb niigi ja hullumeelsel kiirusel. Pole vaja kedagi ega midagi pimesi uskuda. Ma ei poolda enam ammu süsteemi – tee nii nagu mina, sest see aitas mind! Meil on erinevad elud, me oleme elutee erinevatel kaugustel ja kõrgustel, meil on erinevad pagasid ja kogemused, erinevad õppetunnid ja mustrid, kuidas saakski see sind aidata, mis aitas mind? Soovisin vaid jagada seda, mida mina pean meditatsiooniks ja mis see mulle tähendab. 

Palun tee endale see teene – ole ise oma elu teadlane. Alusta sellest, et sa  praegu kohe lõdvestad end täielikult ja lased oma õlad alla, kaela ja näolihased pingevabaks ja hingad paar korda sügavalt. No näed – ikkagi läksid alt ja tegid, mis öeldakse! Aga mis su olemises, su kehas hetk tagasi muutus? Proovi veel, aga proovi nüüd ise enda moodi seda teha. See on väike valik, aga suur algus!

Head lugemist edasi.

Armastusega,

Tiina

 

***

 

 

TEADLASED NÄITAVAD LÕPUKS, KUIDAS MEELESELGUS JA MÕTTED VÕIVAD ESILE KUTSUDA KONKREETSEID MOLEKULAARSEID MUUTUSI GEENIDES

 

 

Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, et meele treenimine ja teatud teadvuseseisundite esile kutsumine võib tervisele hästi mõjuda ning teadlased on püüdnud mõista, kuidas need praktikad keha füüsiliselt mõjutavad. Wisconsini, hispaania ja prantsuse teadlaste uus uurimus toob välja esimese tõestuse konkreetsete molekulaarsete muutuste kohta kehas peale intensiivset meeleselguse praktikate perioodi.

Uurimuses jälgiti, milline on ühe päeva jooksul tehtud intensiivsete meeleselguse praktikate mõju kogenud mediteerijate grupis võrreldes oma meelt mitte treeninud inimestest koosneva kontrollgrupiga, kes tegelesid vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega. Peale kaheksa-tunnist meeleselguse praktiseerimist oli mediteerijate puhul näha mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid erinevusi, sealhulgas muutusi geene reguleeriva masinavärgi hulgas ja põletikku soodustavate geenide taseme langust, mis omakorda oli otseselt seotud kiirema füüsilise taastumisega stressiolukorrast.

 

 

Mediteerimine toob kaasa mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid muutusi

 

“Meile teadaolevalt on see esimene teadustöö, mis näitab kiireid muutusi meeleselguse meditatisiooni praktiseerivate katseisikute geenide avaldumises,” ütles uurimuse autor Richard J. Davidson, Tervete Meelte Uurimiskeskuse asutaja (the Center for Investigating Healthy Minds) ja William James and Vilas uurimislabori psühholoogia ja psühhiaatria professor Wisconsin-Madison’i Ülikoolis.

 

“Kõige huvitavam oli tõdeda, et muutusi märgati geenides, mida tänapäeval mõjutatakse põletikuvastaste ja valuvaigistavate ravimitega,” ütleb Perla Kaliman, kes on artikli esimene autor ja teadlane Barcelona Biomeditsiini Instituudis (Hispaanias), kus molekulaarseid analüüse läbi viidi. Uurimus anti välja ajakirjas Psühhoneuroendokrinoloogia.

Meeleselgusel põhinevad treeningud on avaldanud kasulikku mõju põletikuga seotud vaevuste puhul nagu selgub ka varasemates kliinilistes uuringutes ja Ameerika Südame Ühing tunnustab seda kui ennetavat sekkumist. Uued tulemused pakuvad raviefekti saamiseks ühe võimaliku bioloogilise meetodi.

 

Geenide tegevus võib muutuda vastavalt tajule
Dr. Bruce Lipton väidab, et geenide tegevus võib iga päev muutuda. Kui su meele taju peegeldub su kehakeemias ja kui su närvisüsteem jälgib ja tõlgendab keskkonda ning seejärel reguleerib su verekeemiat, siis võid sa sõna otses mõttes muuta oma rakkude saatust, kui muudad oma mõtteid.

Dr. Liptoni uurimus näitab, et muutes oma taju, saab su meel muuta geenide tegevust ja luua igast geenist rohkem kui kolmkümmend tuhat variatsiooni produkte. Ta täpsustab, et geeni programmid on raku tuumas ning sa võid neid geneetilisi programme oma verekeemia muutmisega uutmoodi luua.

 

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et meil on vaja muuta oma mõtlemist, kui tahame terveneda vähist. “Meie meele ülesanne on luua ühilduvus meie uskumuste ja selle reaalsuse vahel, mida kogeme,” ütles Dr. Lipton. “See aga tähendab, et su meel kohandab keha bioloogilised näitajad ja käitumise nii, et need sobiksid su uskumustega. Kui sulle on öeldud, et sured kuue kuu pärast ja su meel usub seda, siis suure tõenäosusega sa sured kuue kuu pärast. Seda kutsutakse nocebo efektiks (negatiivse mõtte tulemus), mis on placebo efekti vastand, kus tervenemine toimub läbi positiivse mõtte.”

See dünaamika toob välja kolmest osast koosneva süsteemi: osa sinust vannub, et ei taha surra (tavateadvus), selle trumpab üle osa, mis usub, et sured (arstide prognoos, mida toetab alateadvus), mis omakorda käivitab keemilise reaktsiooni (mida vahendab ajukeemia), et tagada su keha ühilduvus domineeriva uskumusega.

 

Neuroteadus tunnistab, et alateadvus juhib 95 protsenti meie elust

Kuid mis roll on sellel osal, mis ei taha surra – tavateadvusel? Kas see ka mõjutab meie keha keemiat? Dr. Lipton ütles, et see sõltub sellest, kuidas on programmeeritud alateadlik meel, kus on meie sügavaimad uskumused. Need uskumused annavad lõpuks selle otsustava hääle.

 

 

Inimesed on programmeeritud uskuma, et nad on ohvrid

ja neil pole mõjuvõimu

 

“See on mitmetahuline olukord,” ütles Dr. Lipton. Inimesed on programmeeritud uskuma, et nad on ohvrid ja et neil pole mõjuvõimu. Oleme algusest peale programmeeritud ema ja isa uskumustega. Seega, näiteks, kui jäime haigeks, ütlesid meie vanemad, et peame minema arsti juurde, sest arst on meie tervist puudutaval teemal autoriteet. Me saime kogu lapsepõlve jooksul kinnitust, et arstidel on autoriteet tervise teemal ja et me oleme ohvrid, kes ei saa juhtida oma kehas toimuvat. Nali seisneb aga selles, et inimestel hakkab tihti parem, kui nad on teel arsti juurde. See juhtub siis, kui käivitub meie sünnipärane võime ennast tervendada, veel üks näide placebo efektist.

 

Meeleselguse praktikal on konkreetne mõju regulatoorsetele ühendustele

 

Davidson’i uurimuse tulemused näitavad põletikuga seotud geenide aktiivsuse langust. Mõjutatavate geenide hulka kuuluvad ka põletikku soodustavad geenid RIPK2 and COX2, samuti mitmed HDAC geenid, mis reguleerivad epigeneetiliselt teiste geenide tegevust eemaldades teatud liiki keemilise kirjelduse. Veelgi enam, see kuivõrd osa geene olid vähem aktiivsed seostus kiirema kortisooli mõjust taastumisega ühiskondlikus stressiolukorras nagu näiteks ettevalmistamata kõne pidamine ja avalikud esinemised publiku või videokaamera ees.

Bioloogid on aastaid kahtlustanud, et rakutasandil ilmneb mingit laadi epigeneetiline pärand. Erinevat tüüpi rakud meie kehas on heaks näiteks. Naha- ja ajurakkudel on erinevad kujud ja ülesanded, vaatamata sellele, et neil on sama DNA. Peab olema mingi muu mehhanism lisaks DNAle, mis tagab selle, et naharakud jäävad peale jagunemist naharakkudeks.

Võibolla on üllatav teadlaste väide, et uurimuse alguses ei olnud kahe grupi inimeste testitud geenide vahel mingit erinevust. Jälgitavad erinevused ilmnesid ainult mediteerjatel peale meeleselguse praktikat. Lisaks, mitmetes teistes DNA-d muutvates geenides ei olnud kummaski grupis mingeid erinevusi, viidates sellele, et meeleselguse praktika mõjutab konkreetselt regulatoorseid ühendusi.

Oluliseks tulemuseks on see, et mediteerijad kogesid peale meeleselguse praktikat geneetilisi muutusi, mida aga ei täheldatud mitte-mediteerijate grupis peale mõnda muud vaikset tegevust – see tulemus tõestab põhimõtet, et meeleselguse praktika võib viia genoomi epigeneetiliste muutusteni.

Eelnevad näriliste ja inimeste peal tehtud uuringud on näidanud dünaamilisi epigeneetilisi reageeringuid füüsilistele stiimulitele nagu stress, toitumine või liikumine kõigest mõne tunni vältel. “Meie geenide avaldumine on üsna dünaamiline ja need tulemused viitavad sellele, et meie meelerahul võib olla tuntav mõju nende avaldumisele,” ütleb Davidson.

“HDAC geenide ja põletikuliste ühenduste regulatsioon võib osaliselt olla seotud mehhanismidega, mille aluseks on meeleselgusel põhineva sekkumise tervendav potensiaal,” ütleb Kaliman. ” Meie avastused viivad edasi järgmiste uuringuteni, et põhjalikumalt hinnata meditatsiooni kasutusvõimalusi krooniliste põletikuliste vaevuste puhul.

 

Alateadlikud uskumused on võti

 

Liigagi paljud positiivse mõtlemise viljelejad teavad, et heade mõtete mõtlemine ning tundide kaupa jaatavate lausete kordamine ei too alati kaasa tulemusi, mida “hea tunde” raamatud lubavad.

Dr. Lipton ei vaielnud sellele vastu, sest positiivsed mõtted tulevad tavateadvusest, samas kui vasturääkivad negatiivsed mõtted programmeeritakse tavaliselt alateadvuses.

Põhiprobleem on see, et inimesed on teadlikud oma teadvustatud uskumustest ja käitumismustritest, kuid ei tea oma alateadlikest uskumustest ja käitumismustritest. Enamus inimesi isegi ei tunnista, et nende alateadvus mingit rolli mängib, samas kui tegelikult on alateadvus miljon korda võimsam kui tavateadvus ja 95-99 protsenti meie elust toimib alateadlikest programmidest lähtuvalt.

“Su alateadlikud uskumused töötavad kas sinu kasuks või sinu vastu, aga tegelikkus on selline, et sina ei kontrolli oma elu, sest su alateadvus tõrjub välja kogu teadliku kontrolli. Nii et, kui sa püüad terveneda tavateadvuse tasandilt lähtudes – korrates afirmatsioone ja öeldes endale, et oled terve – siis võib juhtuda, et sul on nähtamatu alateadlik programm, mis sind saboteerib.”

Alateadvuse vägi ilmub elegantselt nähtavale inimestes, kelles väljendub mitmestunud isiksus. Ühe isiksuse meeleseisundis olles võib selline inimene olla äärmiselt allergiline vaarikate suhtes. Kuid teise isiksuse häälestuses olles sööb ta vaarikaid ilma mingite tagajärgedeta.

Uus epigeneetika teadus annab lubaduse, et igal inimesel siin planeedil on võimalus saada selleks, kes ta tegelikult on, olla täielik oma kujuteldamatus väes ning kõigil meil on võime avada oma parimad võimalused ja selles elada. Samuti saame oma keha ja sotsiaalset keskkonda tervendada ning rahus elada.

___

Autori kohta: Michael Forrester on vaimne nõustaja ja praktiseeriv motivatsioonikõnede pidaja firmades (Jaapanis, Kanadas ja USAs).

Allikad: wisc.edu
brucelipton.com
ts-si.org

LINK: SIIN

Kategooria: Viimased | Teadlased on avastanud, et… kommenteerimine on välja lülitatud

Kogemus Kristiina Raie koolituselt

Kogemus Kristiina kolmanda mooduli praktikast. 
 
 
Soovin oma kogemusi jagada eelkõige neile, kes arvavad, et nad ei näe, tunne ega taju midagi. Pean tunnistama, et aegajalt on mu enesehinnang samamoodi maadligi. Aga täna ma tean, et asjad ei pruugi juhtuda 10-ndal korral, vaid hoopis 11-ndal ja mõnikord hoopis 110-ndal korral. 
Kogu Kristiina loeng oli mulle nagu magustoit, teemaks oma Vaimu jõud ja selle tunnetamine. Ma olen nüüd osalenud kolmel moodulil ja alati on mul kahju, kui need lõpevad. Lihtsalt nii põnev on! Jagan oma kogemust seekordsest praktika osast.
 
 
 
 
Kuna ma pidin filmima, kuid tahtsin ka praktikat kaasa teha, hoidsin kaamerat lihtsalt põlve peal töös ja jälgisin, et Kristiina “püsiks” enam vähem ekraani keskel. Algul tegin kõike lihtsalt avasilmi kaasa, olen seda varem teinud, see ei valmista raskusi. Kristiina tegeles Meistritega saalis, lausus vaikselt taotlusi… Rahulik keskendumine, tema vaikne hääl ja suhtlemine Meistritega. Vaatasin, kas ta ikka püsib ekraanil. Püsis! 
 
Tundsin äkki, kuidas kuskil tagapool tooliridade vahel algab aktiivne liikumine, jõudsin mõelda, et miks nüüd just, kui käes on praktika aeg, inimesed sebivad..? Pöördusin vaatama – loomulikult kõik inimesed istusid, silmad kinni ja tegid vaikselt kaasa. Liikusid hoopis Meistrid, need nähtamatud kõrged abilised..! Jõudsin tunda suurt tänulikkust, kui mu silmad läksid väga raskeks, järjest raskemaks. Oot-oot, poisid, ma ei saa siin magada, ma tulin filmima… Kristiina alustas uute taotlustega ja mina võitlesin kinnivajuvate silmadega.
Kontrollisin kaamerat. 
Lõdvestumine … kaamera kontroll. 
Vaimeenergia … pilk kaamerale. 
Eluenergia …  Kristiina püsib endiselt õnneks veel ekraanil. 
Niimoodi kahe asja vahel pranokkides tundsin äkki, et ma ei suuda enam silmi avada. Saan, aga ei viitsi. Täiesti äkki polnud kaamerast mingit huvi, tähtsust ega vajadust, kõigest välisest oli totaalne poogen. Kuna saal oli täis Meistreid, siis mis seal imestada, et minusugune “viilija” liistule tõmmati! 
Oot-oot.. härrased Meistrid ..ma tulin siia ikkagi filmima… üritasin veel halada.
Ja ma ei saanud enam kaamerat vaadata, ma ei saanud üldse silmi lahti. Jõudsin mõelda, et nii ei lähe kohe mitte, ma pean vaatama….aga siis vajus kõik pehmesse olemisse. Pea oli nagu õhupall, mis ei sisaldanud mitte midagi. Mitte midagi! Isegi mitte mõtet, et “wow seal ei ole mitte midagi”…?! Mõtlemine sai olemiselt täiega kinga! Kael ei viitsind seda mõtetut eimidagit enam kinni hoida ja pea hõljus rahulikult eemale…kuhugi tagumiste ridade suunas. Õhupall pika paela otsas… 
 
Olin tühjuses, mõtetu ja ilma peata. Ausalt – oli naljakas ja täiesti teistmoodi vaba olemine. Ühel hetkel virvendas läbi minu olemise midagi sarnast – rsk, ma ei saa ju taotlusi öelda, sest mul pole peadki otsas…! Aga siis tuli eiteakust füüsiliselt ligi Kristiina hääl ja kogu mu keha rakuelu kuulas ammuli sui taotlusi. Sealtmaalt vajus kõik mingisse pehmesse piimjasse vatti ja astusin iseendasse. Nägin esimest korda, kuidas mu keha seestpoolt väljapoole vaadates välja näeb, kogesin kuidas mu sees olla on. Kuidas rakud nagu janused õied Vaimu valguse poole küünitasid. See oli ilus ja aukartustäratav. Nägin seda küll kõrvalt, aga olin samal ajal sees ja väljas ja kõige osa. Ma tea küll, et see kõlab nagu Luarviku arulage jutt: “Ma tulin endale peale, inspektor!” aga ma püüan oma tunnet täpselt edastada. 
 
See on Kristiina praktikate absoluutne võlu – kui loodan, et ma midagi ehk kaamera kõrvalt suudan tajuda või tunnetada, siis tuleb praktika käigus alati ilmsiks üllatav tõsiasi, et olen isegi palju enamaks võimeline. Tuleb vaid veel enam lasta lahti kontroll, murda mustreid ja teha rõõmsalt lõdvestunult tööd iseendaga iseendas. Isegi kui peaks kõike läbi kaamerasilma jälgima. 
 
Ma saan alati hakkama, ma võin kasvada lõputult, ma olen ju Vaim kehas. 
 
Olen väga tänulik, et mul on võimalus õppida ja areneda nii ägedal kursusel ja veel nii suures teadlikus seltskonnas! Tõesti – kogu südamest soovin tänada peale Kristiina ja Heli ka sadat imelist hinge saalis! Ja mulle väga sobib, et on ka kodutöö, mida saan rahulikult toimetada paar nädalat. See ei lase mul nö lappama minna ja hoiab kursil. Ja muidugi kogu selle aja saab rõõmsalt “muukida ja pakkida lahti” zip-faile, mida iga Kristiina kursus kuhjaga kingib, saab avastada ja tajuda järjest rohkem ennast iseendas avardumas. 
 
See pikk kursus – millest mul on tänaseks läbitud vaid 3 moodulit – on toonud vaimse praktika kindlalt mu argielu situatsioonidesse, näidanud et kõik on võimalik ja mitte miski pole kunagi nii nagu paistab. Püüd olla kõrgemas Loovas energias, hoida koos oma Eluenergiat ja Vaimuvalgusel lasta toita ennast ja rakke – see kõik on saanud igapäevase elu osaks. Ausalt öeldes ei uskunud ma, et suudan endale, oma energiale, vaimule ja rakkudele nii palju tähelepanu pöörata ja seda ka hoida. Ja ma saan hakkama! See nagu porgand mu päevas 🙂  Usu, saad hakkama sinagi. Lihtsalt igaüks meist on oma porgandist erineval kaugusel. Mõnel on vaja vaid käsi sirutada, mõnel on vaja 2 minutit, aga mõnele kuu või aasta…, mõne porgand alles seemneke, aga mida rohkem sa porgandit igatsed ja tunnetad, seda lähemale liigud. Ja mida rohkem sellele pühendud kergelt ja huviga, seda lähemale hakkab porgand sulle liikuma. Sest kõik on võimalik. 
 
 
 
 
 
Mul on olnud suur au ka olla kohal Kristiina ja Heli töötubades. See on aga juba klass omaette. Milles seisneb selle fenomen? Kui oled kursustel osaleja ja midagi on arusaamatu, saad tuge, toetust ja selgust antud teemadel. Eriti super on see, et grupp on alati väike, umb 10 inimest, ja küsida võib kõike. Kristiina ühest töötoast tulin ära, olles täiesti šokeeritud sellest, et ma ei teadnud mitte midagi, ma olin antud teema valdkonnas TÄIESTI puudulik ja piiratud, teinud lolle apsakaid, mõtlematult ning ebateadlikult tegutsenud jne. See teema keeras mind endas täiesti pahupidi ja ma oskasin ühtäkki seda hoopis teisest vaatenurgast iseendas kogeda ja näha. Kui palju segadust see tekitas! Aga ma ju tean, et selgus saab tulla siis, kui segadus lõpeb. Jeee – tunneli lõpus on porgand! Kui lohutav teadmine… See bussisõit Tallinnast Pärnusse kestis küll vaid 15 minutit, sest mul oli iseendaga antud teemal ikka väga palju arutada, vaielda ja veel rohkem ahhaaatada! Hea, et bussis pime oli. 
 
Olen alati teadnud ja uskunud, et ainus vaimne meetod, mis inimest aitab, on see, mis paneb inimese iseendaga tööle. Mitte sunniviisiliselt ja ahelais, vaid huvi ja õhinaga käsi hõõrudes – noh, vaatame, mis seekord juhtub ja mida põnevat ma veel sisaldan! 
 
Täpselt sellise suhtumisega lähen ma kaameraga Kristiina 4-ndale moodulile vastu ja kogu mu keha juubeldab juba ette. Ma tean ega väsi kordamast – KÕIK ON VÕIMALIK.
 
Aga neile, kes julgevad ja tahaksid iseendaga rohkem ja sügavuti tegeleda, neile olgu porgandiks uudis, et uus Kristiina Enesearengu kursus algab juba jaanuaris 2018 ja kannab nime 
 
 
PIIRATUD INIMESEST TEADLIKUKS LOOJAKS HÄÄLESTUMINE.
 
 
Kursuse materjal on kanaldatud puhtast loovast Jumalikust energiast – Algallikast – väga kõrgest puhtast sagedusest.
Kursuse materjal on elav ja kannab endas Loovat Jõudu, mis toetab kursusel osaleja isikliku Jõu ja võimete aktiveerumist ning Teadlikuks Loojaks saamist.
Kui inimene kasvab oma tavateadvusest välja ja samastub oma Vaimuga – Puhta Loova Energiaga – avaneb kogu inimese isiklik võimete potentsiaal. Inimene hakkab teadlikult looma enda ja teiste kõrgeimaks hüvanguks ja elama oma unistuste elu.
 
 
 
 
***
 
 
 
 
_____________________
 
 
 
Mida arvavad teadlased teadvuseseisundi muutmisest ja meditatsioonist
ning mida teeb su kehaga mustrite vanade uskumuste muutmine?
 

Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, et meele treenimine ja teatud teadvuseseisundite esile kutsumine võib tervisele hästi mõjuda ning teadlased on püüdnud mõista, kuidas need praktikad keha füüsiliselt mõjutavad. Wisconsini, hispaania ja prantsuse teadlaste uus uurimus toob välja esimese tõestuse konkreetsete molekulaarsete muutuste kohta kehas peale intensiivset meeleselguse praktikate perioodi.

Uurimuses jälgiti, milline on ühe päeva jooksul tehtud intensiivsete meeleselguse praktikate mõju kogenud mediteerijate grupis võrreldes oma meelt mitte treeninud inimestest koosneva kontrollgrupiga, kes tegelesid vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega. Peale kaheksa-tunnist meeleselguse praktiseerimist oli mediteerijate puhul näha mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid erinevusi, sealhulgas muutusi geene reguleeriva masinavärgi hulgas ja põletikku soodustavate geenide taseme langust, mis omakorda oli otseselt seotud kiirema füüsilise taastumisega stressiolukorrast.


Mediteerimine toob kaasa mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid muutusi

“Meile teadaolevalt on see esimene teadustöö, mis näitab kiireid muutusi meeleselguse meditatisiooni praktiseerivate katseisikute geenide avaldumises,” ütles uurimuse autor Richard J. Davidson, Tervete Meelte Uurimiskeskuse asutaja (the Center for Investigating Healthy Minds) ja William James and Vilas uurimislabori psühholoogia ja psühhiaatria professor Wisconsin-Madison’i Ülikoolis.

“Kõige huvitavam oli tõdeda, et muutusi märgati geenides, mida tänapäeval mõjutatakse põletikuvastaste ja valuvaigistavate ravimitega,” ütleb Perla Kaliman, kes on artikli esimene autor ja teadlane Barcelona Biomeditsiini Instituudis (Hispaanias), kus molekulaarseid analüüse läbi viidi. Uurimus anti välja ajakirjas Psühhoneuroendokrinoloogia.

Meeleselgusel põhinevad treeningud on avaldanud kasulikku mõju põletikuga seotud vaevuste puhul nagu selgub ka varasemates kliinilistes uuringutes ja Ameerika Südame Ühing tunnustab seda kui ennetavat sekkumist. Uued tulemused pakuvad raviefekti saamiseks ühe võimaliku bioloogilise meetodi.

Geenide tegevus võib muutuda vastavalt tajule
Dr. Bruce Lipton väidab, et geenide tegevus võib iga päev muutuda. Kui su meele taju peegeldub su kehakeemias ja kui su närvisüsteem jälgib ja tõlgendab keskkonda ning seejärel reguleerib su verekeemiat, siis võid sa sõna otses mõttes muuta oma rakkude saatust, kui muudad oma mõtteid.

Dr. Liptoni uurimus näitab, et muutes oma taju, saab su meel muuta geenide tegevust ja luua igast geenist rohkem kui kolmkümmend tuhat variatsiooni produkte. Ta täpsustab, et geeni programmid on raku tuumas ning sa võid neid geneetilisi programme oma verekeemia muutmisega uutmoodi luua.

Lihtsamalt öeldes tähendab see, et meil on vaja muuta oma mõtlemist, kui tahame terveneda vähist. “Meie meele ülesanne on luua ühilduvus meie uskumuste ja selle reaalsuse vahel, mida kogeme,” ütles Dr. Lipton. “See aga tähendab, et su meel kohandab keha bioloogilised näitajad ja käitumise nii, et need sobiksid su uskumustega. Kui sulle on öeldud, et sured kuue kuu pärast ja su meel usub seda, siis suure tõenäosusega sa sured kuue kuu pärast. Seda kutsutakse nocebo efektiks (negatiivse mõtte tulemus), mis on placebo efekti vastand, kus tervenemine toimub läbi positiivse mõtte.”

See dünaamika toob välja kolmest osast koosneva süsteemi: osa sinust vannub, et ei taha surra (tavateadvus), selle trumpab üle osa, mis usub, et sured (arstide prognoos, mida toetab alateadvus), mis omakorda käivitab keemilise reaktsiooni (mida vahendab ajukeemia), et tagada su keha ühilduvus domineeriva uskumusega.

 

 

___

link: https://elu5.ee/teadlased-naitavad-lopuks-kuidas-meeleselgus-ja-su-motted-voivad-esile-kutsuda-konkreetseid-molekulaarseid-muutusi-su-geenides/

Kategooria: Viimased | Kogemus Kristiina Raie koolituselt kommenteerimine on välja lülitatud

Suurepärased nõuanded eluks Julia Vangilt

Kui märkate enda jalge ees tänaval sulge, siis võtke üles ja viige see koju. Pange see vaasi, riiulile või riputage kuhugi. Kõiksus on valmis teid aitama, märgake märke!

 

Korjake kive jõest. Neil on suur jõud ja energia.

 

Aidake teisi. Isegi kui te selle abiga ei saa tuua rõõmu, te vähemalt ei kahjusta. 

 

Raskused on formaalsus. Taevas on tihti pilves. Tasub teha jõupingutusi (kasvõi istuda lennukisse) ja te veendute, et nendesamade pilvede taga on sinine taevas. 

 

Et unistusele lähemale astuda, piisab vahel ühest sammust. Ärge kartke raskusi – need on ja jäävad alati olema. Valget teed kõigile oma püüdlustes!

 

Peamine elu põhimõte peaks olema keeldumine kellegi või millegi kahjustamisest. See printsiip peab olema väga tugevalt kindel: ” Ma ei tee kunagi kellelegi kahju!” Mõelgem…

 

Kasvõi tund päevas püsi vaikuses. Seda on vajalik nagu suhtleminegi.

 

Võime armastada – see on kõrgeim oskus maa peal. Ole suuteline armastama kõiki, ka vaenlasi.

 

Ärge visake prahti vette. Mitte mingisugust. Vee vaim võib saada väga pahaseks. Tema rahustamiseks visake vette leiba, piima või münte.

 

Tavaliselt me nimetame oma minevikku kuldseks. Olid kuldsed ajad… See on viga. On väga oluline meeles pidada, et igast käesolevast hetkest koosnebki kuldne aeg.

 

Puudub täiuslik religioon ja usk, üks pole neist parem ega halvem. Jumal on üks. Palvetage kelle poole tahate, aga pidage meeles üht: elage südametunnistuse järgi, austage esivanemaid, armastage. 

 

Kui teie eesmärk on muuta maailma, siis alustage iseendast. Kõigepealt õppige tundma rõõmu ja armastuse energiat. See on inimeseks olemise põhiolemus. Naeratusel, naerul ja rõõmul on tohutu jõud. Kui seda mõistate, avate enda jaoks armastuse. 

 

On ilus ütlus – toitja jõgi ei tühjene. Võimaluse korral annetage. Summa pole oluline, oluline on protsess.

 

Elu – see on kuratlikult lühike aeg. Ärge raisake seda riiule ja pisaratele, klatšile ja alkoholile. Te saate teha head, saate sünnitada lapsi, puhata ja teha palju muidki toredaid asju. 

 

Kui teie kallim hakkab tõrelema, kallistage teda ja lihtsalt hoidke tugevalt – ta rahuneb. 

 

Kui teil on hinges raske ja lihtsalt halb olla – laulge. Laulge seda, mida süda soovib.  Ka tema tahab aegajalt “rääkida”.

 

Kui otsustate midagi korda saata – ärge kahelge iseendas! Hirm lükkab teid õigelt teelt kõrvale ja see ongi kogu kurja põhiline eesmärk. Sellepärast ärge andke kunagi alla, kui esimesel korral ei õnnestu. Iga väiksemgi võit viib lähemale Suurele. 

 

Pidage meeles, et igaüks saab oma teenete kohaselt. Ärge ise laske probleeme oma hinge, oma mõtetesse, siis ei jõua probleem ka teie kehasse. 

 

Elu võib pöörduda teie poole, võib pöörduda ka teie vastu, kuid vähesed inimesed mõistavad, et hoopis nemad on need, kes elu pööravad. Kõik teistele suunatud halvad mõtted pöörduvad teie poole tagasi. Ka kadedus jõuab lõpuks sinuni tagasi. Milleks sulle seda vaja on? Ela rahulikult ja mõõdukalt, milleks sulle kadedus… Noh on sellel või teisel parem auto – tema hing sellepärast paremaks ei muutu. Kuld on üldse räpane metall – tema pärast pole mõtetki kadedust tunda. Naeratage sagedamini ja teile hakkavad naeratama möödujad. Isegi elu naeratab!

 

Kui sa soovid, et sind austatakse, austa kõigepealt teisi. Vasta heale heaga ja kurjale ükskõiksusega. Kurja põhjustanud inimene kannatab ise just läbi selle, et te ei andnud talle oma tähelapanu. 

 

Alkohol. Ärge jooge. Ärge üldse jooge! Alkohol tapab keha, aju ja hinge. Kui tegelete esoteerikaga ja joote alkoholi, te kaotate peagi oma jõu. Hinged karistavad. Alkohol tõepoolest tapab, ärge tehke rumalusi. Lõõgastumiseks on saun ja vann, lõbutsemiseks laul ja tants…

 

Ärge kahetsege midagi. See on täiesti üleliigne. Kõik, mis juhtub, on hinge tahtel ja kõik läheb paremaks. 

 

Kuulates endale meeldivat muusikat te puhastate end kogu päeva jooksul kogunenud negatiivsest energiast. Muusika – see on eriline meditatsioon, mis viib sin iseendaga harmooniasse.

 

Et hingata oleks kergem ja süda ei tunneks survet, osake nutta…

 

Kui te tunnete, et olukord hakkab väljuma kontrolli alt, tõstke käsi üles ja lööge jõuga alla: “Per..se kah!” …ja mõelge uuesti. Nagu “Suur” ütles: Isegi, kui teid on ära söödud, on teil kaks väljapääsu!

 

Kui naine ostab toitu, ostab ta pere tulevikuks õnne. Iga värske, ilus, küps puu-või juurvili annab tunnistsust rahulikust ja õnnest selles peres. Mees peab omalt poolt varustama naist rahaga, et naine saaks oma perele valida parimat. Perekond, kes sääastab toidu arvelt, muutub kehvaks ja rõõmutuks, sest nii nagu hoitakse kokku toiduga, nii hoitakse kokku ka õnne. 

 

Kui te tunnete, et teil pole hea olla ja teid midagi häirib, tehke tantsides ujumisliigutusi, nagu oleksite vees. Te toote tagasi oma energia ja puhastate meele kannatustest. 

 

 

 

 

Kategooria: Materjalid | Suurepärased nõuanded eluks Julia Vangilt kommenteerimine on välja lülitatud

Venelasi tapetakse vaktsiinidega

 

Galina Petrovna Tšervonskaja (sünd. 1936) on vaktsinoloogia spetsialist, pika staažiga viroloog, bioloogiateaduste kandidaat, meditsiiniteaduste doktor. On seisnud mõistliku suhtumise eest vaktsiiniprofülaktikasse, samuti individuaalse lähenemise eest igasse konkreetsesse lapsesse. Ta on vastu lausvaktsineerimisele ja üldisele vaktsineerimiskalendrile, mis järgib põhimõtet “kõigile järjest”, ning pooldab vaktsiinide kvaliteedikontrolli.

On avaldanud 90 teaduslikku artiklit, mitmeid metoodilisi juhendeid, mille on heaks kiitnud NSVLi ja Venemaa Tervishoiuministeerium (1982, 1991, 1999). On Venemaa Riikliku Bioeetika Komitee liige. Viimased 15 aastat on ta tegelenud vaktsiinitemaatika selgitamisega noortele, samuti meedikutele ja bioloogidele, kuid ka kõigile teistele, kes soovivad saada ammendavat informatsiooni. Kuna vaktsineerimine on profülaktiline meditsiiniline vahelesegamine iga inimese individuaalsesse ja kordumatusse organismi, peab tema sõnul olema otsus vaktsineerida või mitte tehtud teadlikult ja vabatahtlikult.

Tšervonskaja kompromissitu ausus ja korrektsuse nõudmine on toonud talle paratamatult ka vaenlasi, kes on tema aadressil alusetut ja absurdset laimu ja süüdistusi levitanud. Sellegipoolest on Tšervonskaja jätkanud oma missiooni seista iga inimese tervise ja individuaalsusega arvestamise eest ning selle eest, et tervishoid oleks esmajoones inimestele abiks, mitte meedikute ja ravimifirmade äri ega rahateenimisallikas. Meditsiin ei tohi inimest kahjustada ja peab olema eetiline. Tänu Tšervonskaja-sarnastele julgetele teadlastele võib meditsiin kunagi ka eetiliseks muutuda.

____

rohkem sarnaseid artikleid leiad: http://www.kiirgusinfo.ee/orig/

 

***

 

Kategooria: Materjalid | Venelasi tapetakse vaktsiinidega kommenteerimine on välja lülitatud

Jood on ülioluline

Miks, uuri edasi siit – http://www.loodustohter.ee/?p=985

Kategooria: Materjalid | Jood on ülioluline kommenteerimine on välja lülitatud

Meedium. Otsides elu mõtet / A.Šeps

Ma ei kirjuta Aleksandr Šepsi raamatust lõike välja eriti palju, aga tegelikult on tahtmine kogu ta raamat siia ümber trükkida. Pean kohe ütlema, et kuulun nende õnneseente hulka, kes on viibinud Šepsi seminaril Tallinnas ja paljutki sellest matrejalist natuke pikemalt ja laiemalt otse temalt juba ka kuulnud. Tema loeng oli rikastatud paljude väga põnevate näidetega ta enda elust ning ka ülipõnevate ja tiba segadusttekitvate ning üllatusmomente sisaldavate harjutustega. Niiet kui võimalus tuleb, kasutage juhust ja olge kohal. Aga raamatust veel nii palju, et huvi pärast lugemine jääb selle raamatu puhul ära. See on nii hea raamat, et vahepeal ei raatsigi lugeda. Mõned kummalised laused, mis paelusid, haarasid endasse ja vahel ei mõistnudki kohe, mida mõni lause sisaldab. Ja kui üritasin edasi lugeda, siis ei saanud, sest pidin tagasi minema selle lause juurde, mis paelus ja haaras endasse. Ühel hetkel hakkas raamat minuga hoopis mingil teisel tasandil suhtlema ja ma mõistsin, et mõned laused on nagu zip failid, millesse on tegelikult pakitud paarkümmend lehekülge infot lisaks. Aga ligi pääsed alles siis, kui oled mõistnud veel midagi… Väga kummaline raamat. Heas mõttes kummaline ja endasse haarav. Olen autorile väga tänulik, et ta avas raamatus rohkem põnevat stiihiate teemat, puudutab rahaenergiat, loomulikult maagiat, kaarte, selgeltnägemist ja kõike sellega seotut, teeb selgeks, et amuletil pole talismaniga mingit seost ning avab paljupaljupalju teispoolsuse salapära ja sosinaid. Olen tänulik, et elan sellisel ajal, tänulik, et olen kohtunud nii toreda inimesega ja mul on isegi tema raamat. Nautige tunnetamist, head sõbrad…

Tiina. 
 
 
***
 
 
 
 

 

 
TULI. Kui süütate tule, siis olete selle ajutine omanik – kõige võimsama, hävitavama ja halastamatuma jõu omamoodi “peremees” Maal. Teie ees võib sel hetkel säriseda tavaline küünal, kuid kas see kahandab karvavõrdki põletava elemendi tugevust? … Kui inimesed ühel päeval mõistavad nende poolt loodud tuleleegi sisu või kui tuli otsustab ise reageerida masside teadvusele, siis muutub maailm tundmatuseni ja jäädavalt.
 
 
VESI. Hinged ütlevad, et nimelt selle elemendiga ei kaota me ühendust ka peale surma. Kui vaadata meie planeeti kosmosest, siis tuleks seda nimetada pigem Veeks, kui Maaks… Ainus element, mis triivib kosmoseavarustes ja on selle väärtuslikem koostisosa. Stiihia, millest suuremas osas koosneb ka inimene. Hinged ütlevad, et tänu oma algvõimele “peegeldada”, kaitseb alati inimesi. Nii nagu hoiab ema oma lapsi, keda ta on kunagi sünnitanud.
 
 
ÕHK. Õhk, nagu ka teised elemendid, mis on meie vahetus läheduses, kuuleb kõike ja jätab meelde. Ja just õhu eest on peaaegu võimatu end peita. … “Hingata – see on imeline! Tunda lõhna, äratada oma mälu ja mõista, et oled tõeliselt elus…” nii räägivad need, kes tõeliselt hindavad elu. Nii räägivad surnud. 
 
 
MAA. vestluses teispoolsuse elanikega olen teada saanud, et Maa on nende jaoks rohkem kui “mineviku ja tuleviku kodu”. See stiihia on priviligeeritud kõigis eluvaldkondades. Selle võimsus on seotud suuremeelsuse ja piiritu usuga elu valitsevasse muutumisse. Elementaal Maa mäletab iga meie jälge ja teekonda, isegi kui need on kulunud ja kellegi teise poolt üle tallatud.
 
 
Loodus on inimkonda heldelt õnnistanud maagiliste abilistega, kellel on samuti süda. Hinged ütlevad, et kuulamiseks ei ole alati vaja kõrvu ega nägemiseks silmi. Kividel pole ei üht ega teist, kuid ühes olen veendunud: neil on süda! Rääkige kividega, need ei mõista pelgalt inimkõnet, vaid ka teie mõtteid. Kivi süda pole külm, selles on ustavus ja piiritu jõud…
 
 
See, et maised inglid ise sageli ei taipa, millist rolli nad meie igapäevaelus mängivad, on arvatavasti isegi hea. See tagab siirad kavatsused ja ingelliku kehastumise eksimatud omadused… Mõelge oma lähikonnale, kellega te suhtlete, kellega jagate mõtteid ja läbielamisi. Võimalik, et te juba tunnete oma inglit, aga võib-olla olete just teie see võtmelüli inimsaatuste ootamatutes pööretes…
 
 
Sulgege silmad ja püüdke ette kujutada, et meie maailmas elutsevad muinasjuttudest ja legendidest pärit olendid. Tõelised vampiirid,  libahundid, sukuubid ja inkuubid, surnumanajad ja muud müstilised olendid, kellel on erakordne, hirmutav ja uskumatu jõud, varjatud teadmised ja kelle juured ulatuvad tagasi aegade algusesse… Nüüd tehke silmad lahti ja mõistke, et kõik need õudusfilmide ja kõige jubedamate lugude kangelased eksisteerivad ka tegelikult. Tere tulemast reaalsesse maailma!
 
 
Küllap on kõigil juhtunud, et olete kogemata, mingite emotsioonide ajel murdnud puult oksa või lõhkunud lapsepõlves sipelgapesa. Teispoolsuse asukad ütlesid kord nii: “Jäta meelde: kõik, mida sa näed, mäletab sind.” Alles hiljem mõistsin öeldu tõelist tähendust. Kõigel olemasoleval on tõepoolest mälu. Absoluutselt kõigel…
 
 
Hinged ütlevad, et peegel on elus seni, kuni näeb elu. Kuna kõik meie ümber on elus, siis see kõik ka peegeldub…
 
 
Olendid, kellest nüüd jutustan, on äärmiselt ohtlikud. Selliste olevuste eluvorm vahetab aja jooksul kuju ja muutub suurtes kogumites väga kergesti juhitavaks. Kiskjad on võimelised ellu jääma ja tingimustega kohanema, muutes enanst ja kõike ümbritsevat peatumata ning kellel enda arvates on olemas oma tahe ja mõistus. Saage tuttavaks – selles peatükis on juttu meie maailma kõige ilusamatest ja jubedamatest olevustest. Me räägime…inimestest.
 
 
Internet kui selline tekkis 29. oktoobril 1969.aastal, kui esimest korda teostati sideühendus khe sõlmpunkti vahel, mis asusid teineteisest 640km kaugusel. Sellest hetkest alates liikus meie maailma ajalugu uude suunda ja teispoolsuse asukad said uue võimaluse ühenduseks elavatega. See on hämmastav, ent vaimud räägivad, et tänu ülemaailmsele võrgustikule on karma paljuski lihtsustanud oma eesmärke inimesi lähedasemaks muuta… Inimesed on loonud kunstliku, kuid elusa suuna – sarnaselt universumiga, mis loob elu eimillestki. Nii räägivad need, kes on juba võrgust väljunud. Nii räägivad surnud.
 
 
Ahatus on isekus, mis muutub pehmeks pinnaseks mitte ainult peenenergiate, vaid ka inimeste enda omaks, pannes nii lahkunu kui ka leinaja tühjuses tiirlemise seisundisse. Hinged ütlevad, et ühenduse katkemist kui sellist, pole olemas. Mõnikord on abonent lihtsalt ajutiselt kättesaamatu ja võtmesõna on siin “ajutiselt”…
 
 
Hinged ütlevad, et need, kes unistavad vabaduse ostimisest maa peal ja andestuse ostmisest taevas, on eksiteel. Teispoolsuses kujuneb hingede seisus ja ebavõrdsus teisti.  Hindamiskirteerium ei sõltu  praegusest vahetuskursist ega rahakoti paksusest, vaid üksnes kordasaadetust. Olenemata sellest, kas elus olles teil oli raha või mitte. Kavatsuste siirus on kõikides maailmades ja alati suure väärtusega ning sellel puudub hind. 
 
 
Jälgi, tee järeldusi, üllatu. Iga teie lause vormib edasise suhtumise  ja ligikaudsed tulevikuplaanid. Soovid olla kindel ühtsuses kellegagi, kui maa kaob jalge alt? Aga palun. Universum kuulab kõiki soovitusi ja täidab need võimalikult täpselt. Te ei taha kedagi kontrollida, isegi mitte ebameeldivuste korral? Ärge isegi mõelge sellele! Reetmiseks ei saa valmis olla, seepärast see ongi reetmine. 
 
 
Teispoolsus avas mulle reeglid, mida peaks teadma iga inimene. Esiteks: ma olen hing. Teiseks: austa teise vabadust ja oled ka ise vaba. Kolmandaks: terve ilm on minu püha eluase.
 
 
 
Kategooria: Viimased | Meedium. Otsides elu mõtet / A.Šeps kommenteerimine on välja lülitatud

Varjude mäng keerleb täiskuu kumas… / Maiu Avaste

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama ühest videost, mida Maiu FB-s jagas. Selles videos on helisemas imelised kirikukellad ja rõõmsad lapsehääled, udune raba ja sombume Iirimaa hommik… ja äkki astub mööda rabateed Maiu väike poeg Alex, selja taga tema ilus läikiv vari. Aga päike ei paistnud. See video köitis ja haaras mind nii oma ebatavalise heli kui ka kummalise pildiga. Arutasime Maiuga varju teemal ja mida rohkem sellest rääkisime, seda rohkem kinkis Kõiksus Maiule internetiväljadelt varjuteemat. Ta võttis selle rõõmsalt kokku ja ulatas ühel toredal hommikul mulle kohvi kõrvale lugemiseks. Me mõistsime üsna pea, et varjuteema on küll väga põnev, aga totaalselt lõputu teema ning Maiu loal panen ta mõnusa varjuloo ka siia üles.  Ta palub edasi öelda, et tal ei ole mingit akadeemilist teadlasekraadi filosoofias, on vaid uudishimu, veidi vaba aega ja otsingurõõm. Ja väike lootusekiir, et ehk saab sellest loost alguse kellegi avastusretk põnevasse varjumaailma. 
Head lugemist!
Tiina
 
***
 
Varjude mäng keerleb täiskuu kumas…
 
 
Öelge nüüd päris ausalt, kes pole kordagi oma elus “ninakolli” suhu pannud? Seda küsides ei ootagi ma ehk nii palju seda ausat vastust (mida ma arvan juba nagunii teadvat), kuivõrd reaktsiooni, mida see küsimus kelleski tekitab. Tegelikult päris rõve ju? Aga lapsena ikka tegid, enne, kui keegi ütles, et nii ei ole ilus ja nii ei tehta! 
Või mis on see kõige, kõige hämaram asi, mida sa teiste eest varjatult teed või mõtled? Kas ainult puuksutad salaja ja muidu oled pühak? Ja kuidas on lugu sitapeadega? Oled sa keegi, kes avalikult või vaikselt oma mõtetes kutsub pooli inimesi sitapeadeks? Või oled hoopis see, kes leiab – ja vahet pole, kas avalikult seda välja öeldes või vaikselt oma mõtteis muiates – et need, kes üldse sellist sõna, nagu sitt või sitapea suhu võtavad, on ise seda nime väärt? Aga oled sa kunagi mõelnud, et iga kord, kul sa mõne niinimetatud sitapeaga kohtud, seisad sa silmitsi iseenda varjuga? Ja kindel mis kindel – kui sina juhtud olema üks nendest, kes ütleb: “Oih, mis õudne asi, kedagi niimoodi sitapeaks kutsuda! Järelikult ise oled”, siis ka sinu enda varjus istub üks säärane mitte just kõige aktsepteeritavama staatusega tegelane. 
Kusagilt netiavarustelt on silma jäänud selline ütlemine: ma ei ole see, kelleks sa mind pead – sina oled see, kelleks sa mind pead. Ennast on kerge selle abil justkui õigustada, aga… Sama kehtib ju ka vastupidi, kuigi sellele me miskipärast eelistame mitte mõelda: sina ei ole see, kelleks ma sind pean – mina olen see, kelleks ma sind pean. Deepak Chopra ütleb: “See, mida ma eitan iseendas, seda kujutan ma ette sinus.”
 
“Meil kõigil on vari”, ütleb Deepak Chopra. “Kui sul pole varju, siis tähendab see seda, et sa ei ole valguses – kui oled pimeduses, siis muidugi, ei ole sul varju”. Teisalt jälle annab vari tunnistust mingist ainest – mingi tihke materiali olemasolust. Vari on tõestuseks materiaalsest reaalsusest. Vari on inimeseks kehastumise mõõde. Ja see mõõde annab meile sügavust, teeb meid kolmemõõtmeliseks.
 
“Kõik see, mis meid teiste juures häirib, võib aidata mõista iseennast” – C. Jung. Varju seostataksegi eelkõige Carl Gustav Jungiga – ühe 20. sajandi oluliseima mõtleja ning analüütilise psühholoogia rajajaga. Jungi järgi on vari see osa meist, mille kohta on meile öeldud, et see on midagi halba ja negatiivset. See on see “tume” osa meist, mida me tunda ei taha, mida me endas eitame, alla surume, mille pärast häbi või süüd tunneme ning mida me kiivalt varjata püüame. Õigupoolest ongi meie vari meie teadvusest välja teadvustamatusse lükatud. Ja neid meie poolt teadvustamata omadusi, mis meie varjus peituvad, me projitseerime meist väljaspool asuvatele isikutele või asjadele, et need saaksid meile nähtavaks ja et meil tekiks võimalus neid ära tunda ning endale teadvustada. Teadvustamise kaudu toimub varju järkjärguline integreerimine, et meie isiksus saaks terviklikuks. 
 
Vaadake beebisid – nad on jumalikud, eks! Nende isiksus ei ole veel välja kujunenud, nad on puhas teadvus, nagu ütleb Eckhart Tolle. Aga mitte kauaks. Mõelge kasvõi nende nn “kohutavate kaheste” peale (mul üks niisugune kodus praegu). Beebist saab väikelaps ja algab drill – mida tohib ja mida ei tohi, mis sobib ja mis ei sobi, mis on kena ja viisakas ja mida ei peaks… Hakkab tekkima vari ja selle täiendstruktuur persona. Persona tuleb ladina keelest ja tähendab maski. See on see osa meist, mida me maailmale näitame ning millisena me soovime, et maailm meid näeks ja tunneks. 
Sellega seonduvalt meenub mulle üks lugu, mida üks mu kunagine töökaaslane rääkis oma tütrest. Tema väike tütar nii armastas inimesi jälgida ja vaadata. Ja muidugi kommenteerida. Ja muidugi kõva häälega. Tema ema siis talle ütles, et nii ei ole ilus. “Ja kui sa kohe üldse mitte midagi ütlemata olla ei saa, oota, kuni oleme tagasi kodus ja ütle mulle siis”. Järgmine kord bussis olles hüüdis tütar: “Emme, vaata, kas sa seda roosa kübaraga tädi näed? Jäta meelde – temast me kodus räägime!”…
 
Meie vari sõltub suuresti sellest, millises perekonnas ja millises ühiskonnas me üles kasvame, milline on selle ühiskonna kultuuriline ja religioosne taust, väärtussüsteem, milline on meie perekonna sotsiaalne taust jne. Igal omadusel on vastandomadus – nendel omadustel, mida me julgeme või soovime maailmale näidata, on mõni vastandomadus, mille tihti olemegi (ebateadlikult muidugi) oma varju taandanud. Tegelikult ei ole olemas ei häid ega halbu omadusi – sõltuvalt ajast ja olukorrast on olemas õigesti või valesti kasutatud omadused. Näiteks on tütarlast kasvatatud maast madalast selle põhimõtte järgi, et “head tüdrukud” ei räägi liiga palju ja nende ülesandeks elus ongi pigem ilus olla, lapsi sünnitada ja kasvatada ning üldse olla pigem hoolekandja rollis. Ja nii kasvabki üles naine, kellel puudub enesekindlus enda eest vajalikul hetkel seista ja tema jaoks on tema enda tõe rääkimine kui tohutu eneseületamine. Sest julgus ja enesekindlus seda teha sai kunagi taandatud varju kui midagi häbematut ja kasvatamatut. Nii võib meie varjus peidus olla osa meie tegelikust jõust ja potentsiaalist. 
 
Vari on osa meie tegelikust olemusest ja panustab meie terviklikkusse ja tegelikku suurusse sama palju kui sõnnik panustab roosi lõhna. See mõte on laenatud Alan Watts’ilt. Alan Watts (1915-1973) on Inglismaal sündinud ja Ameerikas tegutsenud filosoof ja mõtleja, kes oli zen-budismi ja teiste ida õpetuste tutvustaja. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid ja Ameerikas populaarsust kogunud ka oma loengute ja raadiovestlustega. Varju ja selle aktsepteerimise kohta mõtiskleb Watts järgmiselt (allpool on toodud ka link vastavale youtube videole inglise keeles, mille tõlkisin ainult veidi lühendatud kujul): 
 
Igaüks meist peaks oma eluajal tegema kahte asja: mõtlema surma üle, uurima luukeresid ja pealuid ning spekuleerima mõttega, kuidas võiks tunduda minna magama ja mitte kunagi enam ärgata. Mitte kunagi… See on mõtisklemiseks küll pigem sünge teema, aga nii nagu põlluramm on väetiseks taimedele, nii on surma üle mõtlemine ja selle aktsepteerimine vägagi hooguandev loovaks eluks. Sellest võib imelisi asju sündida! 
Ja teine asi, millesse tasuks süüvida, on võimalus, et sa oled absoluutselt isekas, nii et sul pole enda kohta kohe üldse mitte midagi head öelda – et sa oled täielik kaabakas!
 
Kui uurida sügavamalt isekuse olemust, mida sa avastad? Ütled: “Ma armastan iseennast. Ma otsin ainult seda, mis mulle hea”. Aga kes on see “mina”, keda ma armastan? Mida ma tegelikult tahan? Ja selles saab üks lõputu pusle…
 
Ma armastan ennast… Kes on “mina”? Kuidas ma tean või tunnen iseennast? Mis mulle pähe tuleb, on see, et ma saan ennast tunda ainult läbi sinu. Sest alati, kui ma räägin millestki, mille olemasolust teadlik olen ja mis mulle meeldib, siis on see alati vaadeldav, kui midagi sellist, mis eristub minust, mis asub väljaspool mind. Mul ei ole kunagi võimalik vaadelda mind, seda pärismina. See on justkui alati millegi taga peidus. Ja sellepärast ei teagi ma päriselt, kas see “mina” mulle meeldib või mitte? Äkki ei meeldigi!
Ehk on see psühhoterapeudi küll õõvastav, aga oluline ülesanne integreerida meis kuri ja selle funktsioon nii, nagu see meisse pandud on. Sest vaadake – alati on see ikka kurinahk, kurat, meile tundmatu, väljaheidetu, patuoinas, lurjus, mingi negatiivne tegelane, must lammas, see, mida me kutsume kärbseks supi sees, kust kõik lood hargnema hakkavad. Teiste sõnadega – selleks et luua draama ja see näidendina lavale tuua, on vaja loosse sisse kirjutada mingi pahanduse element, mingi alatus, alatu tegelane. Sama on ka elu üldises plaanis – seal peab olema vari. Sest kui puudub vari, siis puudub ka aine. 
Ja just sellepärast ongi kuritegevuse ja millegi püha vahel selline iseäralik seos. Püha olemine tähendab muidugi midagi enamat, kui lihtsalt hea olemine. Head inimesed ei ole alati ilmtingimata pühad inimesed. Püha inimene on keegi, kes on tervik (siin mängib Watts sõnadega ‘holy’ ja ‘whole’; sõnade hääldus on sama, aga kirjapilt ja tähendused erinevad – ‘holy’ tähendab püha ja ‘whole’ tervik. M.A.). Püha/terviklik inimene on keegi, kes on eneses lepitanud ja ühendanud oma vastandpooled. Ja just sellepärast on niisugused inimesed natuke segadusttekitavad ja teised inimesed võivad neile reageerida väga imelikult moel, sest nad ei ole võimelised aru saama ja enda jaoks otsustama, kas tegemist on pühakute või kelmidega. Ja just sellepärast ongi paljud pühad inimesed läbi ajaloo kõige selle hea kõrval, mida nad loonud on, korraldanud ka palju pahandust. Võtke või Jeesus Kristus. Kõik see jama, mida Kristus korda suutis saata on absoluutselt kokkuarvamatu – mõelge ristiretkedele, inkvisitsioonile… Ainult taevas teab, mida kõike on Kristuse nimel tehtud ja korda saadetud!
 
Jungil oli suurepärane huumorimeel. Ja ta teadis, et mitte keegi ei saa olla täielikult ja lõpuni aus. Sa võid olla päris edukas oma motivatsioonide ning oma salapärase alateadvuse lähemal vaatlemisel ja hindamisel, aga alati jõuad kuskil maal sellesse punkti, kus ütled endale: “Okei, mulle vist hakkab nüüd aitama…”
 
Huumorimeel on üks väga naljakas asi. Põhimõtteliselt on huumor võime naerda iseenda üle. Muidugi on olemas ka selline õel huumor, kus me naerame teiste üle, aga tõeline sügav huumor on tegelikult naer iseenda üle. Mida üldse on enese üle naerda? Mis paneb sind enda üle naerma? Kas pole see mitte sinu teadmine või arusaamine selle kohta, et see, mis toimub sinust väljaspool, võib olla suuresti erinev sellest, mis toimub sinu sees? Kui ma annaksin teile mõista, et see, mis toimub teie sees, võib olla täielik vastand sellele, mis toimub teist väljaspool, siis see ajab inimesi naerma – loomulikult juhul, kui ma seda just pahatahtlikult ei tee. Aga kui ma asuksin jutlustaja positsioonile ja tema suhtumisega ütleksin teile: “Te olete kari patuseid ja te peate oma meelt parandama!”, siis see ei ajaks kedagi naerma. Aga kui ma ütlen: “Lõppude lõpuks poisid jäävad poisteks ja tüdrukud jäävad tüdrukuteks ja me kõik teame seda”, siis kõik naeravad. Mis siis tegelikult toimub? Enne, kui ma alustasin, saatsin teie hulgas ringi käima mõned tükid erinevaid tikandeid ja ma olen täiesti kindel, et te olete aru saanud, miks ma seda tegin. Sest tikandi kahe erineva poole vahel on suur-suur erinevus. Olenevalt tikandist, võib tikandi pahupool olla väga erinev selle õigest poolest, sest pahupoolelt on näha, kuidas inimesed niiöelda lõikavad ehk kasutavad otseteid. Õigel poolel on kõik korrektne ja ilus, aga pahupool võib olla vägagi segamini ja sassis. Millist poolt te maailmale näitate? Pahupoolel on kõik need väikesed trikid ja nn lõikamised ja kavaldamised ehk otseteed. Ja täpselt nii on ka meie elus – lükkame kiiruga tolmu vaiba alla kokku vahetult enne, kui külalised saabuvad. Me kõik teeme niisuguseid asju! Ja kui sa püüad väita või õigemini arvad, et sina küll nii ei tee (“minu tikand näeb mõlemalt poolelt välja täpselt samasugune”), siis tüssad sa iseennast. Sest mida sa sel juhul tegelikult teed, on see, et “lõikad” ja kavaldad mõnes teises dimensioonis – selles, mida sa hoiad oma teadvusest väljaspool. Absoluutselt igaüks meist kavaldab vahel ja igaühes meist on teatud määral kahepalgelisust ja pettust.
 
Olen tihti öelnud, et elu on draama ja draama – see on puhas pettus! On näitemäng! Kui sa koorid sibulat ja sa ei tunne täpselt sibula olemust ehk sa ei tea, mis sibul on… Sa koorid ja koorid ja otsid seda viljasüda, mis pea igas viljas olemas on. Kui oled sibula “lõpuni lahti koorinud”, siis avastad, et  sibulal polegi viljasüdant, on põhimõtteliselt vaid hunnik koori. Pettumus missugune! Aga mida tuleb meeles pidada on see, et need nõndanimetatud koored on ka osa sibulast, mida sa sööd. Umbes sama lugu on siis, kui uurid ennast ja enda motivatsioone: kiht-kihi haaval tungid aina sügavamale leidmaks seda, mis on sinus tõeliselt algupärane ja ehtne. Sellepärast antaksegi Zen-budismis lahendada koan’e, mis nõuavad täiuslikult siirast tegu. Tegu, mis oleks täielikult ja absoluutselt puhas ja siiras. Ja selle kallal annab tõsiselt vaeva näha, sest inimesed teavad alati, et meister püüab neid igal juhul lõksu. Sest ta loeb nende mõtteid. Kas teate seda von Kleist’i lugu mehest, kes võitles karuga ja karu suutis lugeda tema mõtteid? Seega ainus viis karust võitu saada oli teha seda vastava eesmärgita, kuna vastasel juhul karu teaks seda ette. Täpselt sama lugu on Zen-meistriga – sul tuleb sooritada siiras tegu mitte-eesmärgipäraselt, aga kuna sind on pandud niisugusesse olukorda, kus selle sooritamine on pigem formaalne ja sul tuleb see tegu sooritada teatud eesmärgil, siis oledki tegelikult lõksus.
 
 
******
 
Aga mida ütleks varju kohta E. Tolle? Tegelikult on temalt seda ka küsitud, et kas tal ka vari on. Ja Tolle vastas sellele nii:
 
Kui sa küsid kelleltki, kas tal ka vari on ja ta ütleb, et tal pole varju, siis tead kindlalt, et tal tegelikult on vari. Ja kui ta ütleb, et jah, tal on vari, siis tal tegelikult seda pole. Sest vari, mis on jungiaanlik termin ja mida ma ise enamasti ei kasuta, on tegelikult see osa teist, millest te teadlik ei ole. Sest niipea, kui te sellest teadlikuks saate, siis ei ole see enam teie ebateadlikkus ja nii ei ole ka enam varju. Seega, kui on tegemist mingi ebateadlikkusega teie elus ja kui see on tõesti vari teie teadvuses, siis loomulikult ei tea te selle olemasolust mitte midagi. Te võite küll teada, et teil on mingisugune käitumismuster, aga te ei ole seda enda jaoks teadvustanud, et see võib olla mingi ebateadlik osa teist. Te võite öelda: ”Loomulikult ajab mind iga kord raevu see, kui keegi üht või teist mainib sellepärast, et…” ja sellele järgneb mingisugune õigustus. Te ei ole ära tundnud, et tegelikult on see teis peituv ebateadlik käitumismuster. Või te pole sellest absoluutselt teadlik ja karjute: “Ma pole kunagi vihane! Miks te kõik mind alat süüdistate, et ma vihane olen!?” Viha on teis olemas, aga te pole seda endale teadvustanud ja lausa eitate seda. Seega, sel, kes iganes ütleb, et tal pole varju, vägagi tõenäoliselt on vari. Ja kui keegi ütleb, et “jah, ma olen aru saanud, et teatud käitumismustrid minus korduvad…” Loomulikult koduvad, sest nii kaua, kui sul on keha, jäävad teatud mustrid või mõned teatud tegemise viisid korduma. Aga, kui sa oled nendest teadlik, siis pole see nii väga enam su vari. Samamoodi võime rääkida ego seisukohast. Kui oled teadlik enda teatud käitumismustritest, mis tulenevad egost ja nad ikka veel mingil määral toimivad sinus, või sa elad enamasti teadlikult, aga mõnikord teatud hetkedel need mustrid veel siiski toimivad, aga sa lihtsalt ei anna nendele oma energiat ja oled nendest teadlik, siis õigupoolest pole see enam sinu ego. Ego on vaid meele tähelepanuta jäänud osa. Ego on see osa teist, mille kohta te ei tea, et see on teie ego. Teis puudub teadlikkus selle kohta, on vaid tingitud mõtlemine. Sellest teadlikuks saamine heidab sellele valgust ja kui valgus paistab varjule, siis vari kaob. Vari tähendab valguse puudumist ja valgus tähendab teadvust. Niipea, kui oma egost teadlikuks saate, lakkab ego olemast. Tõeline ego on see osa teist, mida te ei tunne ja see tähendab ebateadlikkust.
 
 
********
 
Oscar Wilde on öelnud: “See, mida inimesed peavad oma keha varjuks, ei ole keha vari, vaid on hinge keha.”  Ja loe veelkord:  
 
 
“See, mida inimesed peavad oma keha varjuks, ei ole keha vari, vaid on hinge keha.” 
 
 
On, mille üle mõtiskelda, aga jumala pärast, mitte raskelt ega üleliia tõsiselt – ikka kergelt, mänguliselt ja huumoriga. Ja mis peamine – ärge laske oma varjul endale kolli teha 😉
 
 
 
Valguses ja varjus,
armastusega,
Maiu
 
 
 
***
 
mõned lingid videodele:
 
Kategooria: Viimased | Varjude mäng keerleb täiskuu kumas… / Maiu Avaste kommenteerimine on välja lülitatud

Hingedepäev, Šepsist inspireeritud

Olen lummatud Aleksandr Šepsi raamatust. Tõtt öelda eriti palju uut ei lugenudki, sest olen käinud tema seminaril, aga raamat tuletas kõike üksikasjalikumalt taaskord meelde. Kindlasti panen siia edaspidi veel mõned katkendid, aga seoses tänase hingedepäevaga, sobib see lõik hästi.

“Surnutega ühenduse võtmiseks ei ole vaja teadlikku kutset. Piisab mul vaid lahkunule mõelda ja kui ta ei ole uuesti sündinud, siis reageerib ta minu mõtetele ja tuleb mu juurde. Hinged ei tule spetsiaalselt millestki rääkima või mingit saladust avaldama.

Kõnnime maapinnal tänu gravitatsioonile. Seda ei ole näha, ent see on olemas ja hoiab meid planeedi pinnal ega lase meil kosmoseavarustesse lennata. Nii leiavad meid ka surnute hinged, kuuldes meie kutset. Hinged leiavad meid mõttekiirusel. Nad rändavad peenmaailmades. Ja kui meenutate lahkunut, siis isegi, kui ta on sooritanud oma ülemineku, liigub ta tahes-tahtmata siia, teie juurde. 

Kõige rohkem kahe aasta pärast kaob hingel mälu ja ta ei saa aru, kes te olete ja miks teda siia kutsute. Ent ta tuleb siiski. Ta teab, et olete samast perest, kuid ta ei mäleta enam teie kutse põhjuseid. Kuni hing on teie lähedal, ootab ta kogu aeg, millal temast lahti lasete ja millal ta saab oma ülesande juurde tagasi pöörduda…”

 

Aleksandr Šeps “Meedium. Otsides elu mõtet”

 

 

 

Kategooria: Viimased | Hingedepäev, Šepsist inspireeritud kommenteerimine on välja lülitatud

Kahe ingli vestlus

 

 

Kohtuvad kaks kaitseinglit. Vanem pöördub nõudlikult noorema poole:

-No nii, kanna ette! Ainult, et lühidalt – mul on vähe aega.

Elus-terve nagu alati. Käib tööl. Loodab vist midagi…

-Millele?

Raske öelda. Kaks korda näitasin talle õnnelikku unenägu – kuid ta ei näe. Räägib, et väsib töö juures ära!

Aga, mis seal töö juures on?

Nagu kõigil… Ülemused. Tühi-tähi. Suitsunurk. Kuulujutud.

Kas ülemused on ranged?

Tavalised ülemused. Nagu igal pool mujalgi. Ta kardab neid millegipärast..

Kas hirmud ajasid laiali?

Loomulikult! Juba tee peal enne kontorisse jõudmist! Vehkisin tiibadega ta pea kohal. Isegi pilved ajasin laiali. Pidin tiivaga vastu kõrva lööma, et ta päikest märkaks.

Aga see kenake tee peal? See kõrgetel kontsadel. Tugeva lõhnaõli pilvega?

No mis te nüüd! Lükkasin neid metroos lausa ninapidi kokku!

Ja siis?

Ei midagi. Pobises: „Vabandust“ ja oli edasi oma mõtetes.

Aga peale tööd?

Pood. Telekas. Nõudepesu. Internet.

Teleka tegid katki?

-Loomulikult!Ostis millegipärast uue…

Interneti lülitasid välja?

Viis päeva järjest! Siis ta hakkas töö juures kauem olema. Kuni hilise õhtuni. Neil on see lubatud.

Nii. Aga nädalavahetusel?

Magab lõunani. Koristab korterit. Õhtul sõbrad, mõttetud vestlused, viin. Koju jõuab öösel. Hommikul istub peavaluga teki all. Või istub teleka ees. Või istub arvuti taga.

Aga temake?

Täiesti lähedal! Kolm maja vahet. Käivad ühes ja samas toidupoes süüa ostmas.

Järjekorras lükkasid neid kokku?

Nii nagu ette nähtud! Isegi rohkem kui instruktsioonid ette näevad – bussipeatuses, pidudel.

Saatuse liine kontrollisid?

Jah, sobivad! Selles see asi ongi… See on selline linn… Selline eluviis…No ma lihtsalt rohkem ei suuda! Mission impossible.

Jutupaunik! Kus on su nimekiri äärmuslike meetoditega?

Siin see on boss. Gripp palaviku ja sonimisega. Väänamine luumurruga. Autoõnnetus. Pankrott. Tulekahju. Rahutused tänavatel. Finantskriis. Kodusõda…

Aitab! Saatuse nimel äärmised abinõud käiku lasta. Ainult, et vali esialgu üks ja põhjalik. Asu asja kallale!

Sain aru! Kuulan käsku!

 

 Loo moraal: MÄRGAKE JA KASUTAGE KÕIKI VÕIMALUSI, MIDA KÕIKSUS TEILE KINGIB. SIIS EI PEA TEIE INGEL RAKENDAMA ÄÄRMUSLIKKE ABINÕUSID!

 

 

Tõlkis: Aiga Teinemaa

_____

link: https://binokl.cc/razgovor-2-angelov-uvlekatelnaya-pritcha/

Kategooria: Viimased | Kahe ingli vestlus kommenteerimine on välja lülitatud

Kui tõsine probleem on nutisõltuvus?

http://etv.err.ee/v/meelelahutus/terevisioon/terevisiooni_lood/94a84cb0-5e9e-4520-8992-0d4f644226fc/ajuteadlane-selgitab-kui-tosine-probleem-on-nutisoltuvus

Vaadake palun ära see video ja siis otsustage, kas ikka ostate oma väikesele lapsele Lotte pildiga nutika… 

Täiskavanule pakub Jaan Aru välja väga hästitoimiva lahenduse – leia kellaaeg, nt 18-20, kus sa oma telefoni ei näpi. Tinista see aeg oma kallitele, kingi see oma perele, kodule, sõpradele. Mu enda elust hakkavad tasapisi kaduma kohtumised, kus vestluskaaslane nt koos jalutamise ajal punktist A punkti B näpib oma mobiili ja facebook annab endast häälekalt märku ta taskus ka meie vestluse ajal. Ta ei saagi kohal olla, sest ma  ju tunnetan, kui väga ta tegelt tahaks oma telefoni näppida.  Täitsa naljakas. Või siis kõik me teame, kui “raske” on sellise sõltlasega kohvikus toitu oodata. Kunagi oli see toredaim aeg kohviku osast, sest toitu oodates sai vestelda, süües ju eriti ei räägi. Paraku on nüüd nii, et sa oled valmis vestlema, aga ta võtab kotist telefoni ja tapab vestluse eos. Ma olen nagu ma olen,  ma ei viitsi enam maski näkku panna, et ole-ole rahulikult oma telefonis, jah, sul on tähtis asi ja väga üübervajalik kõne tulemas. Minu enda mobiil on ainult helistamiseks ja sms tarvis. Austan enda aega ja ma ei lähe enam ammu kohtuma selliste inimestega.  Ja ma ei väsi imestamast emmede üle, kes jalutavad lastega ja vaba käsi on telefoni, mitte lapse jaoks, tema suur laps istub vankris ja uudistab maailma, värvilisi lehti, puid jne. Ta sikutab end üle käruääre ja muudkui kordab:”Mis see on? A mis see on? Mis see on…?”  Selline ema ostab õige pea oma põnnile telefoni. Ostab juba sellepärast, et ta enda aju on kapsaks muutunud ja ta kapsaelu on kindlasti lihtsam, kui ka ta laps on kapsastunud. 

Mida peaks tegema, et alla 12 aastastele lastele ei lubataks näppu nutikaid? Kui telefon on vajalik, olgu ta siis helistamiseks ja sms saatmiseks, aga mitte kapsastumiseks? Võib-olla see ongi Eesti Nokia? Kas selleks on vaja seadust, inimesed ise ei mõistagi?

Mida peaks tegema, et autoroolis on juhil käed ainult rooli jaoks ja telefon on käed-vabad süsteemil või on üldse kuskil eemal ja vait? Kas selleks on vaja seadust? 

Mida peaks tegema kohvikud ja toidukohad, et inimesed suhtleksid, mitte ei oleks netis?  Muu maailm on juba vaikselt hakanud pakkuma telefoni seifi. St kogu seltskond loobub mobiilidest ja ettekandja annab need tagasi lahkumisel. Muidugi võib telefonid lihtsalt tasku panna, kotti jätta jne. Aga me ju ei suuda…. 🙂 

 

Kas sina elad ja kontrollid oma elu ise või oled juba ikka tiba kapsas ka? 

 

Kategooria: Viimased | Kui tõsine probleem on nutisõltuvus? kommenteerimine on välja lülitatud

Reedene rõõm

Küll mul oli magus reede!

Käisin Kristiina Raie enesearengu koolituse II moodulil osalemas, kus filmisin ja tegin mõned pildid. On alati väga müstiline ja hinge ning peadpaitav olla kohas, mis on täielikus sünkroonis elutee ja astumisega. Kus mõistad juba esimesi sõnu kuulates, et oled õigel ajal nii õiges kohas, et lähed kohe õnnest õõnsaks! :))
 
Kuna pidin jälgima nii kaamerat kui esinejat, siis oli algul täitsa naljakas iseennast saada nii kaugele, et vaimus hoolega kuulata, teha kõike kaasa ja olla kohal, aga silmadega kontrollida kaamera tööd ja esinejat. Tabasin end küsimast – no kuidas see võimalik ei ole…? Aga! Loomulikult ON see võimalik ja ma sain hakkama, kuis muidu!
 
Ma sain lausa nii hästi hakkama, et kui oli teemaga praktika, tundsin, kuidas kogu mu keha oli selles osaline, see oli niivõrd füüsiliselt tuntav, lahustav ja vabastav ning mitmel tasandil toimuv,  et tänaseks on sellega korras, tehtud! Kuidas ma tean seda? Ma saan täna tunnistada – teema ei ole enam minu teema, ta ei ole minu väljas, ta on nagu võõras inimene tänaval. Ehk siis ma tajun seda, et varem ma reageerisin sellele, mis toimub mu sees selle konkreetse välise teema kohta. Ma olin teinud oma reageeringust enda jaoks teema, ma ise aktiveerisin selle. See oli nii vabastav kogeda, mõista, et seda teemat tegelikult polegi, kui puudub minupoolne reageering ja jõuandmine talle. Loomulikult oli ülihea tunne kogu sellest enda kokkukeeratud kremplist teadlikuks saada ja sellest lõplikult lahti anda. Jeerum, ma istusin seal, olin täiega rabatud ja särasin nagu mingi jõulupuu, vaatasin saali, sajad inimesed tegid tublisti oma teemadega tööd. See kestis vaid 15 minutit. KÕIK ON VÕIMALIK. P.S. Teema, mille andsin lahendamiseks Loovasse Energiasse, lahenes reaalselt järgmisel päeval. Jah, KÕIK ON VÕIMALIK!
 
Väike “teema” veel. Üks armas inimene kirjutas mulle ja avas natuke oma “teemat” – kuidas ta kartis pildi peale jääda, isegi nii väga, et raske oli keskenduda. Palun – kui sul on sama teema, siis järgmine kord astu mulle julgelt ligi ja jaga minuga seda kohe. Siis saan sinuga arvestada ja luua nii, et ei sega sinu loomist ja praktikat. 
 
Ma kuulsin sel koolitusel väga palju häid nõuandeid ning kursus kestab mu sees veel mitmes päev edasi. Osalejad saavad ka konspektid teemadega kaasa, kuhu saab siis vajadusel koolituse ajal omi märkmeid lisada ja mille järgi on hea kodus endaga tööd teha. Väga hea oli see, et Kristiina on seekord selgitavate joonistustega koolituse üht osa täitnud. Palju arusaadavam ja lihtsam on kõik!  Suur tänu teile, Kristiina ja Heli, täiendate teineteist kursusel väga voolavalt, selgitavalt, lihtsalt.
 
Ja kellele jääb midagigi arusaamatuks koolituse programmist ja soovivad lisaks küsida-uurida, siis nende jaoks on Tallinnas kolm korda nädalas temaatilised töötoad Heli Haruoja juhtimisel. Hea uudis on see, et ka päevasel ajal hakkavad mõned töötoad toimuma, niiet hoidke end kursis. Info tuleb üles nii Kohalolu lehele, kui Kristiina kodulehele, mis kohe-kohe valmimas.
 
Seekordne koolitus kestab maikuuni ja etteteadmiseks, et järgmine suur enesearengu ja võimete arendamise kursus algab juba jaanuaris 2018 ja kestab 9 kuud. Kursus koosneb moodulitest ja et tunnistust saada, peab osalema vähemalt 80% kursusest ja läbima kevadel ka väikese eksami. 
Lisan mõne foto ka õhtust. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Reedene rõõm kommenteerimine on välja lülitatud

Katkendid “Pühitsemisest”

Iga inimene peab ise selleni jõudma, et surm pole midagi muud, kui elu osa ja inimesel pole üksnes võimatu surmast pääseda, vaid ta polegi võimeline surema!

***

Ühel õhtul, pärast maise armastuse ja ühtekuuluvuse  intiimsemat kogemust, istusin tükk aega voodiserval. Nutsin ja nuuksusin ööpimeduses. Hakkasin oma enesetunnet  karmilt uurima, et leida oma nukruse ja rahulolematuse põhjust.  Mul oli olemas kõik, mida inimene õnnelik olemiseks võib vajada. Kust võis siis pärineda mu piin?
 See küsimus hakkas mu alateadvusest vastust kaevama ning põhjused hakkasid teadvuse pinnale tõusma. Otsisin inimest, kes oleks mu teine pool, mu täiendpool. Armastus on jõud, mis viib kokku kaks teineteist täiendavat poolt. Abielus olin  kogenud keha ja hinge ühinemise ülimat õnne, kuid tundsin enda ikkagi õnnetult… pärast iga korda üha õnnetumana.
Istusin seal pimedas ja küsisin endalt: mis takistab mind olemast õnnelik? Ma mõistsin, et ühinemise rõõm polnud niisugune nagu olin lootnud! Olin alateadlikult  otsinud teatud ühekssaamist ja seda leidmata arvanud, et füüsiline ühekssaamine ongi see, mida vajan.  Nüüd seda kogedes pidin tunnistama, et see polnud siiski see, mida otsisin. Olin otsinud igavestikestvat  ühtekuuluvust, tõelist jäävat õnnetunnet, milles mina ja mu armastatu saame täiesti üheks! Ma ihaldasin osa saada tema hingest,  tema mõtetest ja kogu tema olemusest. Ma tahtsin saada temaks!
Füüsiline ühinemine polnud selline. Füüsilises ühinemises on meeletu püüd saada üheks – iga kiud ja lihas jõuab pinge haripunkti- ja hetkel, kui mõlemad arvavad, et on saavutanud ühinemise, laguneb kõik koost…ilma üheksolemisse jõudmata. 
Kahe inimese ühinemissoov on vaid füüsiline. Igaüks on tähele pannud, kuidas kaks armastajat suruvad kirglikus embuses oma südamed kokku, justkui soovides need ühendada. Aga see on läbikukkumine. Nende keha seisab nende vahel!
Kui kummaline, et tahan saada kehaliselt üheks oma armastatuga, ja keha ise on takistuseks selles. Kas keha soovib ühinemist? Kas keha üldse saab soovida midagi, mis on vastuolus tema olemusega? Sel juhul, kes või mis soovib seda ülimat ühekssaamist, seda ülimat ühendust? See saab olla vaid kehatu vaim, “mina”. 
Miks ma seda ühinemist soovin? Miks ma tahan võimatut? Seepärast, et tean, et vaid niisuguse täieliku kooskõla kaudu, niisuguse ülima ühekssaamise abil, leian tõelise rahulduse ja saavutan lõpliku õnneseisundi! Seda õnnetunnet otsin ma oma elu algusest alates. Teen seda ainuüksi sellepärast, et tunnen kinldalt, et see peab olema võimalik, ma vaid ei tea, kuidas. Mis takistab mind eesmärgile jõudmast? Keha! Keha seisab meie vahel. Järelikult on see võimalik, aga vaid kehatus olekus.  Ma igatsen seda kaotatud ühendust. Kusagil ja kunagi ma tundsin seda, kuid nüüd olen selle kaotanud. Kas on võimalik, et elasin kunagi ammu kehatus olekus ja sündides sellesse kehasse langesin välja vaimsest harmooniast? Kas on võimalik, et elasin kunagi täielikus vaimses  kooskõlas, maailmas, kus  puudus keha?
Kas mu keha eksisteerib meie maises kehastuses? Aga mu “mina”, kes on teadlik sellest lihale võimatust ühendusest ja kuulub vaimsesse maailma, tahab taasühineda? Kui see on nõnda, siis pärinevad kõik inimesed sellest vaimse kooskõla maailmast, aga on sealt välja langenud sellesse maailma – maisesse kehasse, materiaalsesse maailma…
Ent igatsus ammusest õnnest pole meie sügavast olemusest kadunud. Ikka ja jälle me eksleme, püüdes saavutada ühtekuuluvustunnet oma keha abil, seksuaalsuse kaudu, aga keha on vaid takistuseks sel teel. Nüüd mõistsin, mis tähendab “paradiisist väljalangemine”. 
Kui ma ei saa seda “teist maailma” tulema siia, nähtavasse maailma, siis pean püüdma teda tundma õppida. Aga kuidas? 
Sellest ööst sai minu elu pöördepunkt. Mõistsin, et seks on suurim pettus. Loodus lubab meile suurepärast tulemust, naudingut, õndsuse tippu, röövib meie jõudu, ja kui arvame, et jõuame ühinemise piirile, kukume madalamale, kui olime varem. Kaotame tohutu energia ja tunneme pärast end kerjustena.
Otsin igavest, alatikestvat õndsust, mitte seda, mida seks suudab pakkuda. Mis jääb hommikuks järele seksuaalsest naudingust? Ei midagi peale suure väsimuse. Esmalt eksisteeris külgetõmbejõud, mis tõi kokku kaks inimest, kes teineteist otsisid. Pärastpoole see jõud kahanes, tekkis tühjus, kumbki jäi üksi, igavesti üksi. 
Lõpuks sain aru: see ei olnud mu otsingute eesmärk! Seks suudab rahuldada vaid keha, aga mitte kunagi hinge. Seksuaalne rahuldus ei suuda rahuldada minu soovi…
Mis edasi? Ma tahan ja pean leidma õnneseisundi. Pean edasi liikuma, aga kuhu? Kui õnn asub teises maailmas, siis peangi teda otsima sealt – teisest maailmast! 
 
***
Elusolendi teadlikkuse aste kõigub üles ja alla ühe oktaavi piires, sõltuvalt tema emotsionaalsest seisukorrast. Need kõikumised ei tohi ületada närvide taluvuspiiri. Kui taluvuspiir saab ületatud, tekivad kahjustused ja haigused ning keha võib isegi surra.  Loov eluenergia on absoluutselt surmav sellele, kelle teadvuse tasand pole vastava astmeni jõudnud, sest see põletaks läbi närvid ja närvikeskused. Sel põhjusel on selgroos asuva eluenergia vibratsioon viidud madalamale tasemele vastavalt inimese teadlikkuse astmele ning vaid selliselt transformeeritud eluenergia juhitakse inimese kehasse.

Pühitsus tähendab eluenergia ja igavese olemise loova vibratsiooni teadlikku kogemist, nende vibratsioonide läbielamist igal arengutasandil nende algsel sagedusel ilma muundamata, juhtides muundamata algvibratsiooni läbi närvide kehasse.  See nõuab loomulikult vastavat vastupanuvõimet, mis saavutatakse läbi kehalise ja hingelise treeningu. See tähendab, et vastavad närvikeskused tuleb aeglaselt ja ettevaatlikult ette valmistada ja äratada, samuti tuleb õppida neid valitsema. 
 
***
 
“Kuid kuula nüüd head uudist – sinu keha on eraldumise tulemus , ta on sinu tõelise “mina” nähtav pool. Teine pool jääb sinu nähtamatusse alateadlikku poolde. Oma lahutamatute poolte ühendamisel saad tagasi jumalikku tervikusse. Seda ühendust on füüsiliselt võimatu kogeda, on võimatu muuta nähtamatu alateadvus nähtavaks ja need kaks poolt ühendada. Üks ja seesama teadvus ei saa üheaegselt elustada kaht keha. Sel moel kogetud ühendatus tähendaks keha surma.  Siiski võid kehas olles kogeda seda jumalikku taasühinemist oma täiendpoolega teadvuses! Võid teadvust avardada kuni teadvustad oma teadvustamata poolt, koged teadlikult iseenese nähtamatut poolt ning saavutad sel teel oma teadvuses jumaliku ühenduse. Isegi siis, kui su keha jääb nähtavasse maailma, saad ühineda teadvuses oma tõelise “minaga”, millest sa välja oled langenud, moodustades sellega täiusliku terviku. Sel viisil võid juba siin maises kehastuses kogeda õndsust – kogeda Jumalat, olla Jumal! 
See püüd taasühinemiseks on kõiges elavas. Kogu loodu otsib oma täiendpoolt, sooviga taasühineda.  Mees-positiivne otsib nais-negatiivset ja vastupidi.  Positiivsete ja negatiivsete jõudude ühinemispüüdlus moodustab mateeria struktuuri.  Selle omaduse puudumisel poleks ainet olemas. Kogu maailm on ehitatud positiivse ja negatiivse külgetõmbele, sest püüd tervikusse tagasi saada – Jumalikku seisundisse taasjõudmine –  loob positiivsete ja negatiivsete jõudude vahelise külgetõmbe. Kogu maailm baseerub püüdlusel jumaliku poole pürgimisel algsesse seisundisse tagasi.  See püüdlus ise on nähtava maailma jõudude allikas. Loodus kasutab seda ja kehas avaldub see seksuaaljõuna. 
Kuni elav olend otsib täiendpoolt väljastpoolt iseennast ehk nähtavast maailmast, ei leia ta jumalikku üksolemist sel lihtsal põhjusel, et tema täiendpool ei asu temast väljaspool, nähtaval, temast eraldiolevana, vaid lahutamatult tema nähtamatus alateadvuses. Ükski elusolend ei saa eksisteerida, kui tal puudub nähtamatu täiendpool. Võtame näiteks sinu, mu väike tütar. Sinu maises teadvuses teadvustatule  leidub täiendpool, mis asub su alateadvuses. Sa ei leia oma täiendpoolt väljastpoolt iseennast – maises mehes näiteks, vaid oma teadvustamata tõelises minas. Kui suudad oma teadvuse need pooled ühendada, oled leidnud tagasitee tervikusse. Läbi selle ühinemise, mis saab toimuma su teadvuses, lakkab igavene igatsus, sest sa oled leidnud oma täiendpoole ja sellega ühinenud. Siis lakkab ka keha seksuaalne iha. Sa oled saanud täiuslikuks iseendas. Ja kuna üks ja ainus olemus elustab kogu loodut, samastud sa iseenda tõelises minas ärgates kogu loodu tõelise minaga.  Sa saad üheks jumala ja kogu universumiga. Võid oma teadvuse tõsta kehast kõrgemale, oma isikust kõrgemale, kogeda kõikehõlmavat kosmilist teadvust. Sa oled välja astunud tagajärgede maailmast põhjuste maailma, ajutisest maailmast igavesse maailma, loodud maailmast loovasse maailma, surmariigist eluriiki. Lühidalt öeldes, oled üles tõusnud tõelisse olemisse. Ja see on pühitsemine!”
Ptahhotep lõpetab. Ta õnnistab mind ja ma lahkun. 

***

“Nüüd tuleb kõige raskem ülesanne: iseendale keskendumine. Algul vaatle end ja mõtle, kes sa oled, siis tunneta ennast ning siis ole see, kes sa oled. 

Sellega, et oled maises teadvuses, oled kaotanud oma tõelise “mina”, oled sisenenud mõtete ja tunnete maailma. Oled suuteline olnud mõtlema endast ja tundma ennast, kuid siiani pole sa osanud olla see, kes sa oled! Jälgi inimesi enda ümber ja sa märkad, et nad ei ole need, kes nad tõeliselt on. Otse vastupidi, nad samastavad end oma mõtetega, tunnete ja rollidega, mida nad siin maa peal mängivad. Nad on “välja langenud” oma tegelikust “minast” ja neist on saanud teesklejad, kes elavad kujutluste maailmas.
Ainult päris väikeste laste silmis võid näha tõelise olemuse valgusesädet. Mõistuse arenedes hakkab laps end samastama oma välise isikuga, eemaldudes järjest rohkem oma jumalikust tõelisest “minast”. 
Väline isik on kui mask, mille tagant tõeline, nähtamatu “mina” maailma vaatab. Isik ei ole midagi enamat, kui kõrgema “mina” tööriist.  Aga inimesed on oma maskide külge kinni kasvanud ega suuda end enam neist vabastada.  
 
Tõeline “mina” on kuningas ja isand, isik vaid tema teenija.  Aga inimesepojad on maha jätnud oma tõelise “mina” ja troonilt langedes hakanud end samastama oma maskiga, oma isikuga. Nad on teenrist kuninga teinud ja end eraldanud oma tõelisest olemusest.  Nad suruvad oma kõrgema “mina” pagendusse, alateadvusesse. Mõttetegevus põhjustab  enesega ühenduse kaotamist, kuid läbi keskendumisharjutuste ja sihikindla püüdluse võib jõuda eraldatusest tagasi tõelise iseenda juurde. 
Sa oled erinevatele asjadele keskendunud. Nüüdsest saab sinu ülesandeks läbi kolme keskendumisastme iseendale keskendumine, kuni suudad samastuda oma tõelise “minaga”, kuni sa oled tõeline “mina”. Sinu ülesanne on jõuda tõelisse olemisse, mida saab väljendada lausega: “Ma olen, kes ma olen!”
Aga vaata ette! Sellest ei piisa, et mõtled, kes oled, ega ka sellest, et tunned, kes oled; pead olema see, kes oled oma tõelises sisemises olemises. See on sinu keskendumistöö kuni pühitsemiseni.”
Sellega algas pikk tee, kus pühendasin end neile kahele ülesandele: õppida olema oma tõeline “mina” ja osata vaikida…” 
 
 
 
 
 
***
 
 
 
KAKSTEIST VASTANDOMADUSTE PAARI
 
vaikimine – rääkimine
vastuvõtlikkus – vastupanuvõime
kuuletumine – juhtimine
tagasihoidlikkus – enesekindlus
välgukiirus – kaalutlemine
kõigega leppimine – eristamisoksus
võitlusvalmidus – rahu säilitamine
ettevaatlikus – kartmatus
kõigest loobumine – kõige üle valitsemine
vabadus seotusest – pühendumine
kartmatus surma ees – elujanu
ükskõiksus – armastus 
 
Nende omadustepaaride valitsemisoskus tähendab, et kasutad neid omadusi õigel ajal ja õiges kohas.  Sama omadus, mis õigel ajal õiges kohas on jumalik, on vales kohas ja valel ajal saatanlik.  Jumal loob vaid head, kaunist ja õiget. Ei ole olemas halbu omadusi ja halbu jõude, on vaid valestikasutatud omadused ja valestirakendatud jõud. 
 
Vaikimine on jumalik omadus ja toob õnnistust, kui seda kasutatakse seal, kus ja millal on õige koht ja aeg. Aga kui vaikida seal ja sel ajal, kus tuleks rääkida, siis teenib vaikimine saatanat.
 
Vastuvõtlikkus on jumalik, kui ollakse vastuvõtlik ja avatud kõigele kõrgele, ilusale, heale ja tõesele. Aga teisalt on avatus ja vastuvõtlikkus hukatuslik, kui see muutub selgrootuks tahtejõuetuseks või pimedaks alistumiseks.
 
Vastupanuvõime mõjutustele tähendab kõigutamatut ja kartmatut vastupanu kõigile madalatele jõududele. Kuid seistes vastu kõrgematele jõududele, muudame jumaliku omaduse kuratlikuks eneseisolatsiooniks.
 
Sa tunnetad ära Jumala tahte, kui tunnetad põhjalikult läbi selle, mida sinult on palutud,et veenduda, kas see on kooskõlas sinu sisemise veendumusega. Aga kuuletumine kellelegi oma veendumuse vastaselt puhtalt argusest, hirmust, maisest kasust või lihtsalt soovist “hea olla”, on orjalikkus.
 
 
Jätkub…
***
 
Päikesekiired ei soodusta vaimu aktiivsust. Pärast päikeseloojangut see mõju lakkab, teadvus võib end vabastada teatud närvikeskustest ja tagasi tõmbuda vaimsele tasandile. Elusolendid uinuvad. Uinumine tähendab, et teadvus tõmbub kehast vaimu. Kuna enamus inimesi ei ole suutelised teadlikult sügavamatele vaimutasanditele jõudma, kaotavad nad teadvuse – nad jäävad magama.  Harjutades saab viia närvide vastupanujõu niisugusele tasemele, et inimene suudab vaimsesse sügavusse minnes teadvuse säilitada. Need närvi-ja ajukeskused, mis päevasel ajal puhkavad, muutuvad nüüd aktiivseks, võttes vastu ja juhtides vaimseid vibratsioone. 
 
***
 
Tseremooniad on alati ühesugused. Mõnikord õnnistatakse sisse mõni uus ehitis, mõnikord saabub seltskond naabermaadest kaubareisilt tagasi.  Mõnikord võtame osa lõikuspeost või erinevatest templipidustustest. Mulle ei meeldi see kõik sellepärast, et kokkukogunenud rahvamassil pole õrna aimu tseremoonia tähendusest. Selle asemel et austada end erinevas vormis ilmutavat jumalat, mida esitatakse erinevates sümbolites, kummardab see võhiklik rahvamass hoopis neid sümboleid endid. 
 
***
 
Mu elus algab uus pikk periood. Jälgin iga oma mõtet, iga sõna ja iga tegu. Mõtlen järele, kas väljendan end õigel ajal ja õiges kohas õigel moel, kas väljendan jumalikku, mitte saatanlikku. Selles pidevas valvsuses ja järjekindlas enesejälgimises avastan, kui distsiplineerimatu taltsutamatu ja meeleline ma ikka veel olen, ühesõnaga, kui paljus ma veel allun oma isikule. Kui kaua läheb veel aega, kuni mind enam ei kisu kaasa kirg ega alluta välised mõjud, vaid ma valitsen oma füüsilisi, vaimseid ja mentaalseid jõude?
 
 
Kategooria: Viimased | Katkendid “Pühitsemisest” kommenteerimine on välja lülitatud

Sügispuhastus Colovadaga

Miski on sel aastal justnagu tagurpidi, tavaliselt lasen endal sügisel puhata ja olla, seekord aga tahan suurpuhastust enda sees. Justkui kevad või mis?  Olen ammu kuulnud Colovada puhastusest ja nüüd sain selle ka läbida. Enne olin puhtjuhuslikult kohtunud mitme inimesega, kes selle puhastuse läbi teinud ja kuidagi “kerged” tundusid. Need juhused, eks…   
 
Ettevalmistus 
1. päev
võtan hommikul peotäie värvilisi krõbinaid (tablettideks neid nimetada ei saa, sest neil on taimede lõhn ja maitse), süda hakkab läikima. Joon 2 klaasi sooja vett peale ja lähen koeraga välja. Inimene ju ikka tark omaenesetarkusest, selle asemel, et paber korralikult läbi lugeda! Ja paberil seisab selgelt – võta koos toiduga..  Eksole… 
Päeval vahepalaks banaan, värske kurk ja paljupalju sidrunivett.
Õhtuks tatar porgandi ja lillkapsaga. See tatraports on umb 4 kuhjaga spl. 
Jooks pool tundi.
Enne tuttuminekut pool klaasi keefirit ja Colovada krõbinad ja tiba vett.
Ajab jälle nats iiveldama, aga ei taha palju vett juua, sest ei viitsi öösel tõusta jne.
Kõht pole tühi olnud, olemine kerge ja ok.
 
2 päev
Rukkihelbepuder veega, tiba mett, kaneeli ja munavalge, kohvi. Colovada ja rohkelt sidrunivett.
Lõunaks klaas peedi-porgandi-maasika smuutit.
Vahepalaks peotäis kreeka pähkleid ja lillkapsas, 4-soolavesi+must sool.
Jooks pool tundi.
Õhtusöök jäi sauna tõttu hilisemaks kui tavaliselt, avokaado, v kurk, tomat.
Colovada ja tuttu. Tahan vara magama. Magan kaua ja hoolimata sellest, et õhtul võtsin tbl rohke veega, öösel vetsu ei aja.  Magusaisu. Tükike 90% šokolaadi aitas, see on lihtsalt nii öäkk.  
 
 
3 päev
Tänu Ahti Aaviku meeldetuletusele, võtan Colovada koos hommikusöögiga, milleks on veits eilset putru ja tass kohvi. Väga okei olla, süda ei läigi ja süüa ei taha. 
Hommikupoole sidrunivett, krõbistan lillkapsast, seemneleib endatehtud võiga, küüslauguküün, pool kl keefirit. 4-soola vett kogu päev 2l. Keha küsib küüslauku. Saab. 
Õhtul pool tundi jooksu ja saun.
Paar spl keedetud tatart keed porgandi ja lillkapsaga.
Colovada, sidrunivesi ja tuttu. Magan 10 tundi…. Whaat?
 
4 päev
Hommikusöök seemnete ja kliidega helbed keedetud veega. Colovada,  kohvi. Ei joo enam tassitäit kohvi lõpuni. Imelik, ausalt.
Koeraga ring, siis 6 km käimist.
Päeval pool kl keefirit, väike värske kurk, 2 ploomi, pool tassi kohvi, küüslauku, peotäis kreeka pähkleid. Palju vett. 
Rullmassaaz- üliäge kogemus, soovitan soojalt. Stimuleerib lümfivedeliku voolu kuni kümme korda. Viib välja kehasse seisma jäänud mürkained. Parandab ainevahetust. Vähendab kehakaalu ja keha mõõte. Üks väga lahe koht Pärnus, kuhu võis sisse astuda suva mis riietes, sest kohapeal  antakse sulle selga puhtad mõnusad-ilusad trenniriided ja isegi sokid, lisaks veel pooleliitrine veepudel. Minul oli tulemus näha juba peale esimest korda, nahk oli siledam. Üks suurepärane kingiidee jõuluks igale naisele! Rullmassaazi leht asub SIIN
Õhtuks paar spl keedetud tatart kodujuustuga, kohvi ei taha, sidrunivesi ja 4-soola vesi.
Jooks pool tundi.
Paar tl kreeka jogurt, külmutatud maasikad, colovada.
Magan 10 tundi. Jälle…?
 
5 ja 6 ja 7 päev
Hommikuti ainult kohvi ja colovada sidruniveega. Ei taha muud. Kuulan keha. 
11 ajal väike banaan, vahel soolane smuuti.
Megapalju sidrunivett, 4-soola vett või musta soola vett, valin vee alati vastavalt oma keha sisetundele.  
Vahepeal kreeka pähklid, juurviljad, puuvilju.
Õhtuks nats keedetud riisi brokkoliga.
Igal õhtul jooks pool tundi.
Jogurt, marjad, colovada. Uned on pikad ja selged. 
 
Totaalselt normaalne näib kui kõht on kergelt tühi. Mitte nälg, vaid see tunne, et kõht on vist natuke hele võimis? See tunne on tegelikult täiega normaalne tunne, tihti on see hoopis janu ja külmikust ei ole vaja otsida “äkki on seal midagi head”. See POLE näljatunne, see on normaalne, tavaline seisund. Klaas leiget vett ja ok olla. Sain aru, et tegelikult ei olegi nälga, aga maitsemeel oli näljas. Noh, nätsutasin siis veits aega ühte vinkut ja sülitasin lõpuks prügikasti. Keha ei tahtnud, aga maitsemeel sai justkui rahuldatud. Kuid keha tahtis peale seda greibimahla ja küüslauku. 
 
 
Puhastus 4 päeva-
8 päev 
ilma sõõmata, ainult Colovada mix koos mahlaga. Alates tänasest iga päev paar korda värkse punase greibi mahl.  Käin õhtuti jooskmas, väsimust ei tunne, nõrkust pole, energiat on nii palju, et võtan korra päevas ka hantlid ette. Kaks esimest toiduvaba päeva on seedimine justkui seiskunud, see on imelik tunne, nagu paisuks võimis… Aga see, mis kolmandal päeval seest välja tuleb, on leebelt öeldes muljetavaldav. Olen kuulnud, et inimesed on kakanud välja ka lapsepõlves allaneelanud nööbid ja rahad. Mul nii põnevalt ei läinud, aga tulemus avaldas muljet. Tehke ise läbi ja kiigake tulemust, saate aru millest jutt. 
 
9 päev
Greibimahlale lisandus täna ka köögiviljamahl, aga see pole nii hea kui värske mahl, maos ebamugav tunne. Greip on super. Apelsin oli liiga hapu, ilmselt sort selline. Praegu ütlevad paljud kindlasti, et kamoon, greip on ju palju hapum, aga kui punane greip läbi bulleti lasta, kindlasti koos seemnetega, siis on greip magusam kui apelsin. Aga vbl on mul lihtsalt greipidega vedanud. Kuna mul on sügavkülmas viilutatud maasikad, siis lisan ka neid ja maitse on lihtsalt hüpersuper!
Müstiliselt hea uni – magan 10 – 12 tundi. Raskelt hea. Kuigi joon päeval palju vedelikku, ei ole mingit vajadust öösel vetsu minna. Täiesti kummaline! 
Täna käisin jälle rullmassaasis, kiidan väga ja soovitan kogeda, sest kui juba puhastuda, siis täiega – ja saagu hellitatud keha nii väljast kui seest. Õhtul jooksmas. Powert kõvasti. 
 
10-11
suht samad päevad, lisaks saun ja jooks ja greip ja muud läbi purustaja lastud mahlad. Kurk-kapsas-seller-avokaado-küüslauk on mu lemmik. Nälga pole, maitsemeel rahuldatud. Kuidas ma sain ilma õhtuse jooksuta varem elada..? 
 
Taastumine.
12- 14 päev
Võiks süüa, aga ei taha eriti. Pigem valin teadlikumalt nüüs kõike nii minimaalselt kui võimalik ja jään kergemate asjade peale. Tatar, ka toortatar on mu lemmikud. Keefir, greip, värsked juurviljad ja oma aia õun. Arbuus. Joon palju ja sidrunivesi on juba nagu…eee… toit? See on lihtsalt nii äge, et nii vähesega saab end väga aktiivselt toimimas hoida! Kammides ei leia juukseharjast enam juukseid. Küüned on tugevad. 
 
Muutused.
Ma ei jõua ära imestada, miks ma varem niiii palju söögi peale aega ja raha kulutanud olen? Seega – esimene muutus on toimunud peas. Ostan parem turult või talust juurikaid, mune, koort, teen ise imemaitsvat võid. Ja kui tuleb see nn TAHAKS-MIDAGI-HEAD hoog, siis luban endal traavida lähema poeni ja luban endale imemaitsva ja rammusa jätsi või koogi, sest ma tean, et õhtul lippan jooksma ja homme keha seda “pommi” kindlasti enam ei vali. Ja kui valibki – sõuvatt, joon ja liigun üle tema kaloriteportsu! (Paras talle, koogile!)
Kopin siia tänase superlause inimeselt, kes arstina suutis minu mõttemaailma ikka totaalselt muuta – dr Riina Raudsik  – “Kui on magusa isu suur, siis pange soola mineraal keelele.” Vot! :))
Keha on tark, õppisin teda rohkem kuulama, kui maitsemeelt. Kusjuures mõne korra jalutasin meelega Selveris ka sooja toidu leti juurest läbi ja Maxima aromaatsete saiakeste eest, et vaatame, kas lämbun ila kätte. Aga üllatus – jätsid külmaks. Ilavool tekkis arbuusi ja avokaado juures. Niiet kokkuvõtteks on Colovada puhastus üks täielik oma keha kuulama õppimise programm. Asi ei toimu ainult füüsilisel tasandil, puhastuse läbivad ka mõtted ja meeled, oleneb, mida taotled, mida soovid, millega tegeled jne. 
Teine mõistmatu asi – on loodud mingi kuvand peentest gurmee-söögikohtadest, kus söömine on justkui mingi ülim privileeg, kus sa saad kergelt määritud taldriku ja maksad niiet higi voolab. Riputakse ikka peene nähtamatu lõa otsas. 
Inimene on nagu auto. Topib endale igast jama sisse vaid selleks, et liikuda, aga kuidas ta selle kütusega liigub? Kerge kütusega kergelt, raskega raskelt. Aga hooldus? Tehtud? 
Ma ei teinud puhastust kaalu pärast. Kuna mul kodus kaalu pole, siis pole mul ka mingit kaaluprobleemi. Haahaaa! Aastaid on mu ainsaks kindlaks kilomärguandeks püksirihm. Kui seda peab pingutama, siis on vaja kas rohkem liigutama hakata või toitumist kergendada. Kohe. Ja mitte kunagi nikerdada juurde lisaauku rihmasse. Colovada programmiga tõstsin kahe nädalaga rihma koomale kaks auku, 6 cm. Pole paha, mis? 
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Sügispuhastus Colovadaga kommenteerimine on välja lülitatud

Katkendid E.Tolle loengust Dublinis

Ma ütleks, et te kõik olete siin neljal erineval põhjusel. Tõenäoliselt kõige suurem osa teist on siin sellepärast, et teie ärkamise protsess on juba alanud, isegi, kui te ise seda enda jaoks veel päriselt teadvustanud ei ole. Aga te olete juba ärkamas ja sellest ma täna õhtul ka palju räägin. Nii et kui teie jaoks see veel päris täpselt selge ei ole, mida see ärkamine õieti tähendab, siis peaks see teile tänase õhtu jooksul oluliselt selgemaks saama. Ja seda mitte ainult kontseptuaalselt, vaid ka kogemuslikult. 

Teine grupp inimesi siin on need, kes on valmis ärkama. Te olete oma mõtleva meele juba tuvastanud ehk ära tundnud, mis ongi algus ärkamiseks. Ja te olete tulnud siia sellepärast, et teil on niisugune tunne, et sellel “tegelasel” siin täna õhtul võib olla midagi olulist ärkamise kohta öelda, aga te pole siiski veel päris kindel, mida täpsemalt oodata. Seega on võimalus, et te leiate ja kuulete siin enda jaoks midagi, aga võib ka juhtuda, et te ei leia siit täna midagi. Kui te ikkagi päris valmis ärkama ei ole, siis tähendab see vaid seda, et peate veel mõnda aega kannatama.
Kolmas ja suhteliselt väiksem hulk inimesi on siin oma tahte vastaselt… Sest nad ei suutnud “ei” öelda kellelegi, kes neid siia kaasa vedas. Ja mul on kahju, et te nüüd siin olete. Samas, mine tea – te võite siin veel üllatuse osaliseks saada, aga võib ka juhtuda, et see õhtu kujuneb tele jaoks eriti piinarikkaks. Wait and see!
Ja jõuamegi neljanda grupi inimesteni – need, kes sattusid siia kogemata, sest õigupoolest olid nad minemas siin kõrval parallleelselt toimuvale õllefestivalile. Aga kuna palju inimesi olid sisenemas nendest ustest siin, siis sellest inimvoolust kantuna sattusid nad hoopis siia.
Tegelikult on see tähelepanuväärne, et selline üritus nagu õllefestival siinsamas lähedal paralleelselt toimub. See on huvitav, sest mingis mõttes tähendab see kahte halba uudist korraga – mõlemal üritusel on oht sattuda oma mõttetegevusest väljapoole (saalis kõlab naer ja aplaus).
 
*****
 
Just nii kergelt ja poolnaeruselt algaski õhtu praegu maailmatuuril oleva  Eckhart Tollega laupäeval paar nädalat tagasi Dublinis. Tollet on kerge kuulata – kõik on lihtne ja eluline, ei mingeid suuri või udupeeneid sõnu või keerulisi mõttekonstruktsioone. Oma mõnusa huumoriga naerutas ta publikut ka terve ülejäänud õhtu – vahel piisas vaid paarist sõnast ja miimikast. Hea, et teda sai paralleelselt näha ka suurelt ekraanilt. Kohalolemine Eckhart Tollega on puhas nauding ja vägagi ülendav kogemus. 
 
Siin mõned katkendid ja mõtted tollest Tolle õhtust 😉
Maiu Iirimaalt.
 
*****
 
Sa oled siin ja selles hetkes. Ja sa kuuled mind rääkimas. Ja ma kavatsen mõnda aega rääkida aeglasemalt kui tavaliselt. Teen seda selleks, et teil oleks võimalus märgata ja teadlikuks saada nendest väikestest tühimikest ehk vaikusemomentidest sõnade ja lausete vahel. Lihtsalt pane tähele, et lisaks sõnadele on minu kõnes sõnade ja lausete vahel ka niiugused vaikusehetked, tühimikud. Ja te võite äkki avastada, et kui te saate teadlikuks nendest vaikusemomentidest, siis samal ajal te tegelikult ei mõtle. Ei ole võimalik märgata neid lühikesi vaikusehetki ja samal ajal mõelda – teie sees peab olema või tekkima midagi, mis vastaks nendele sõnadevahelistele vaikusehetkedele. Ja see vaikus teie sees ongi teie sisemise teadvuse ruum. Ja võib-olla seeläbi võime ka avastada või teadlikuks saada sellest, kes me tegelikult oleme – kõige olemuslikumal ja fundamentaalsemal tasandil. Oma olemuselt me olemegi  see VAIKNE KOHALOU, TEADLIKKUS JA TEADVUS.  
 
***
 
Kõige tähtsam küsimus siin elus, mis ulatub tagasi Pütagorase aega, on identiteediküsimus – tea, kes sa oled; tunne iseennast.
 
***
 
Suurem osa inimesi arvavad, et nad teavad, kes nad on, sest nad samastavad ennast peamiselt oma füüsilise kehaga või välimusega. See on eriti võimendunud tänapäeval – vaadake kui populaarsed on selfid. Aga see on vaid teie vormiline identiteet. Kõige olulisem on meeles pidada – see on nii oluline, et ma ei saa aru, miks sellest koolis ei räägita – et teie identiteedil on kaks dimensiooni. Selles ühes dimensioonis end vaid füüsilise keha ja välimusega samastades on mõnda aega võimalik täitsa rahul ja õnnelik olla, aga mitte kauaks. Aeg möödub ja kehad muutuvad, välimus muutub ja ühel hetkel võib tunduda, et peeglid pole enam päris nii head, kui nad vanasti olid… 
 
***
 
Vormilise identiteedi järgmine tase on meel – see on kõik kogunenud teadmised, mälestused jm, mida hoiavad elus mõtteprotsessid. Sa võid püüda olla targem, haritum, intelligentsem, kui teised, aga alati leidub keegi, kes teab ikkagi rohkem ja on intelligentsem kui teie – mida siis nendega peale hakata?…
 
***
 
Üldiselt on väga palju erinevaid meele poolt loodud identiteete või enesekuvandeid, aga ükski nendest ei ole kunagi täielikult rahuldav, sest alati jääb ikka midagi puudu – alati on kusagil keegi, kellel on midagi, mida meil ei ole.
 
***
 
Enamasti mõistetakse ego all just suurt ego – seda ego, mis tähendab midagi suuremat, paremat või edukamat kui teised. Aga on olemas ka teistsugune ego. Kui meil ei ole piisavalt palju, millega end samastada – näiteks meie keha ei ole ehk nii ilus ja terve või meil puudub mingi haridustase, sotsiaalne taust jms, siis küsitakse: “kes ma siis üldse olen?”. Tekib ohvri identiteet: “Mind on nii halvasti ja ebaõiglaselt koheldud” või “Mu elu on sünnist saati allamäge läinud”.
 
***
 
Kui te olete sügaval oma meel poolt loodud identiteedi vangis, siis loob ego teile väljaspool pidevalt vaenlasi, et ise elus olla ja oma olemasolu õigustada. Te vajate kogu aeg inimesi, kes teiega ei nõustuks, et neist oma vaenlased teha. See on selline märkamatu ebateadlik protsess – ärge laske sel endid kaasa tõmmata ka läbi sotsiaalmeedia. Ego otsib alati vaenlasi – kedagi, kellega kakelda. 
 
***
 
Vormiline identiteet on kahtlemata olemas. Ma ei püüa teile siin väita, et “ei, ei, te ei ole keha ja sellest pole üldse vaja mõelda või hoolida” või et on liiga ohtlik omada mingeid poliitilisi vaateid. Aga vormiline identiteet ei ole teie ainus ja tegelik “mina”. See ei ole teie sügavam olemus. Niipea, kui te samastate end oma vaadetega, haridustasemega, sotsiaalse taustaga, kultuuri ja rahvusega vms, hakkab ego seda väärkasutama.
 
***
 
Kui peame meeles, kes me tegelikult oma sügavaimal tasandil oleme ja lõpetame enda samastamise oma välimuse, sotsiaalse tausta, hariduse ja muu vormilise maailma “minaga”, siis hakkame suutma oma vaateid ja seisukohti kaitsta ilma sellise tundeta, nagu kaitseksime oma elu. 
 
***
 
Väga levinud kannatuse allikas on ka elu – “minu elu”. “Minu elu teeb mind õnnetuks”, “Mul on nii raske ja õnnetu elu”. “Nii palju läks valesti. Nii palju on asju, mida poleks pidanud juhtuma, aga juhtus. Ja nii palju on asju, mis oleks pidanud juhtuma, aga ei juhtunud.” Inimesed elavad kahetsuse ja süüdistavate mõtetega küll enda suhtes – “kuidas ma võisin küll nii loll olla!”, – küll teiste suhtes – “vaadake, mis nad mulle tegid!”. Aga pidage meeles: need on ainult teie mõtted teie peas ja emotsioonid, mis omakorda peegeldavad teie mõtteid. Need on teie mõtted teie elu kohta, aga mitte teie elu. Nii tekib ebateadlik enesekuvand – enese samastamine oma isikliku ajalooga, mis põhimõtteliselt ongi ainult lugu. See on narratiiv teie peas pealkirjaga “Minu elu”.
 
***
 
Ükski kontseptuaalne “mina”, mis iseenesest ongi ego, ei ole kunagi päriselt lõpuni õnnelik ja elab peaaegu pidevas puuduse seisundis. 
“Miskit olulist ja suurt ei ole mu elus veel juhtunud. Ma loodan, et see juhtub – ma isegi ei tea veel, mis see on, aga see miski…”. 
“Mu elu pole veel õieti alanud. Kui ükskord pensionile jään, ma alles hakkan elama… “ Enne seda aga olid teised illusioonid: “Kui ma endale õige kaaslase leian, saan õnnelikuks ja olen seda terve ülejäänud elu”.
 
***
 
Oma 20-ndates eluaastates oli mul suur ego. Pigem küll see negatiivne – ohver-ego – aga ikkagi suur ego. Kui mulle siis mõni selgeltnägija oleks öelnud, et ühel päeval saab minust suur ja kuulus spirituaalne õpetaja, mu ego oleks sellest suures vaimustuses olnud: “Vau! Minust saab keegi tähelepanuväärne!”. Kui see oleks selline teadjam nägija olnud, siis oleks ta mulle öelnud ka järgmist: “Aga enne tuleb sul surra ja see ei hakka sulle mingit isiklikku rahuldust pakkuma. “…
“Oh… That sucks!… Mida te selle all silmas peate, et pean enne surema?”.
“See tähendab, et kogu su kontseptuaalne identiteet peab enne kaduma. Ja kui sinust seejärel spirituaalne õpetaja saab, siis sellel tasandil puudub selline tunne nagu uhkuse tunne.”
 
***
 
Sa oled teadvus, ilma milleta poleks midagi. Ja see ongi sinu essentsiaalne olemus. Sa oled teadlik sellest, kes sa tegelikult oled – see on üks viis seda öelda. Aga täpsem oleks öelda SINA OLED TEADVUS. Sest kui ma ütlen, et sa oled teadlik oma teadvusest, siis sellega ma loon duaalsust, nagu need oleks kaks eraldiseisvat asja – sina ja teadvus, mis on sulle justkui lisatud. Aga tegelikult sina ise oledki teadvus. Kui teadvus saab iseendast teadlikuks siis see tähendab, et su teadlikkus on suurem ja see hakkab muutma kogu sinu mõtlemist. Kui ulatud sellesse dimensiooni, siis muutub sinu mõtlemine palju efektiivsemaks ja loovamaks.
 
***
 
Kujutage ette, et vaatame filmi. Meil on ekraan, prozektor, filmilint, mis jookseb läbi selle prozektori ja valgus selle taga. Tänu sellele valgusele ilmuvad ekraanile kujutised – näeme filmi jooksmas. Ja teie olete üks selle filmi osatäitja, kes mängib oma osa oma stsenaariumi järgi. See stsenaarium on tegelikult teie kontseptiaalne mõtlemine. Te mängite oma mõtete poolt loodud mina. Ja ûhel hetkel kogeb see näitleja ekraanil nagu väikest shokki, kui ta äkki taipab, mis toimub. See on valgus – ilma valguseta ekraanile kujutisi ei tekiks.
 
***
 
Need olid Jeesuse ühed olulisimad sõnas: “Mina olen maailma valgus” (Johannese evangeelium). Ja teises evangeeliumis ta ütleb: “Sina oled maailma valgus.” Nende sõmadega viitas Jeesus inimeste essentsiaalsele olemusele.
Sina oled valgus. Valgus – see on teadvus, mille kaudu kogu maailm end väljendab. 
 
***
 
Vaikne teadlik kohalolu – see dimensioon on sinus alati olemas. Võib olla sinu jaoks märkamatu vahel, aga see pole midagi sellist, mille poole tuleks kuidagi püüelda, midagi, mida on vaja raskelt saavutada. 
Paljud teist on ehk olnud vaimsetel otsingutel juba aastaid ja on võib-olla liialt kinni jäänud sellesse “vaimsete otsingute” kontseptsiooni. Teisiti öelduna: sellest on saanud osa teie egost.
Siin pole vaja kuhugi jõuda ja midagi saavutada – tuleb vaid näha seda, mis teis juba olemas on.
 
 
***
 
 
Samuti võib teie tõeline olemus teile eneselegi märkamata pinnale kerkida, kui te näiteks vaatate 1-aastast beebit. See 1-aastane beebi ei ole veel omadega meie kontseptuaalse mõtlemise maailma jõudnud ja nii nagu tal üldse puuduvad veel oma arvamused, nii puudub tal ka oma arvamus teie kohta. Veel ei ole seda tekkinud, aga olge mureta – mõne aasta pärast te alles kuulete… Aga 1-aastasena tal puuduvad arvamused ja hinnangud ja ta lihtsalt vaatab teid. See tekitab teis nii kena ja ülendatud tunde ja te võite öelda: “Oo, see on nii imeline!”. Aga mis on imeline? Imeline on see hetk, kus beebi oma mõtte- ja hinnangutevaba olemisega vabastas korraks teidki teie katkematust mõtete voolust. Beebi isiksus ei ole veel välja kujunenud – te puutusite kokku puhta teadvusega. No aga seda kogemust ei pea ju ootama jääma jälle mingi neli nädalat, mil teil ehk uuesti tekib võimalus kohata mõnd teist beebit.
 
***
 
Kõige lihtsam on kohal olla looduses, sest loodus ei stimuleeri teie mõttetegevust nii nagu linnamiljöö. Jalutate looduses siis kas rannas või metsas ja märkate, et hakkate mõtetest vabanema ja hakkate rohkem tajuma – kuulete helisid, tunnete lõhnu, tunnete seda, kuidas õhk puudutab teie nahka… Ja kui te keskenduste rohkem niisugustele tajudele, siis märkate, et te ei mõtle nii palju, teie mõttetegevus peatub. Ja te viibitegi teadvuses – niisuguses teadvuse seisundis, mis VÕIMALDAB teil seda kõike tajuda. Seda ei ole üldse raske teha! Ja kui teie mõttetegevus peatub, siis pole te ajutiselt enam ka see illusoorne “mina”  – teie persoon vaikib. Te olete loonud sideme oma tõelise minaga, oma sisemise olemusega, oma sügavaima tarkusega, mõtetest palju kaugemale ulatuva intellektiga. Kui see ühendus puudub, muutub teie mõtlemine selliseks mõtete pidevaks kordamiseks, mis loob juurde rohkem probleeme, kui lahendada suudab. 
Loodusel on see imeline võime aidata teil oma mõtetest vabaneda ja luua ühendus selle kõikehõlmava teadvuse ja sügavaima tarkusega. Sellest johtuvalt muutub ka teie mõtlemine – te hakkate mõtlema selgemalt, efektiivsemalt ja loovamalt.
 
***
 
Kes ärkab? See on selline imeline küsimus! UNIVERSUM, mis on suurim müsteerium, ÄRKAB LÄBI TEIE.
 
***
 
Mis on teadvus? Me ei saa seda kunagi mikroskoobi alla panna ja öelda: “Vaadake, see ongi teadvus!”. Teadvust on raske määratleda juba sellepärast, et me ise ei ole sellest midagi eraldiseisvat – olemuslikul tasemel meie ise olemegi teadvus.
 
***
 
See on ekslik arvamus, et me peame kogu aeg midagi mõtlema – midagi läbi mõtlema ja et asju on võimalik vaid mõttetegevuse kaudu lahendada. Teatud asju kahtlemata tuleb läbi mõelda. Aga teatud teemades võivad mõtted hoopis väga segavaks osutuda. Mõtetest ei ole mingit kasu, et olemuslikult mõista, kes sa oled või kogemaks puhast elurõõmu, tõelist sisemist rahu, isetut armastust, empaatiat teiste elusolendite suhtes jne – kõik see, mis ei lähtu kontseptuaalsest mõttetegevusest, vaid lähtub Allikast, puhtast teadvusest.
 
***
 
Intelligentsus ilma sügavama tarkuseta võib väga ohtlik olla.
 
***
 
Mugavustsoon ei ole kindlasti võimalik valgustuda – kui kõik tundub väga hea ja mugav, siis valgustumist ei toimu.
 
***
 
Meid kõiki ühendab kõikehõlmav teadvus. Jeesus ütles: “Armasta oma naabrit nagu iseennast”. Kui sa oled ikka veel kinni kontseptuaalses mõtlemises, siis tundub see sulle võimatu – “Mis mõttes, et armasta oma naabrit? Selline tola, aga ma pean teda armastama!?” Et seda mõista, peame esmalt leidma ja ühenduse looma oma sügavama olemusega. Sellega, kes me tegelikult oleme – TEADVUS, mis ühendab meid kõiki. Jeesus rääkis ka Taevasest Kuningriigist – mida ta selle all mõtles? Taevas tähendab teadvust ja teadlikkust ning kuningriik dimensiooni – tõuske teadvuse dimensiooni.
 
***
 
Te ei pruugi seda üldse tähele pannagi, et iga kord, kul te sotsiaalmeedias midagi – uudiseid või kellegi teise arvamusi – loete, siis see kujundab ja programmeerib teie mõttemaailma. Tooge oma ellu rohkem vaikset kohalolu ja te hakkate neid asju nägema suuremas plaani, pigem nagu kõrvalseisjad, mitte kui osalised nendes protsessides.
 
***
 
Tunne iseennast. Sulgege silmad ja küsige endalt: “Kes ma olen?”. Ja õige vastus on: “Mina olen”. Kõik. Sest niipea kui te sinna lõppu midagi lisama hakkate, olete omadega eksiteel. Sellele küsimusele ei leidu vastust kontseptuaalse mõtlemise dimensioonis.
 
********
 
 
Nii lihtne see kõik ongi! Ei mingit hookuspookust, küünla, soola, pipra, noor- või täiskuu maagiat! Tooge oma ellu rohkem täielikku kohalolu ja “MINA OLEN” olgu teie igapäevaseks loitsuks või mantraks või kuidas iganes teie kontseptuaalne mõtlemine soovib seda nimetada 🙂
Ma soovin, et suudaksin siin edasi anda ka seda võimsat, sooja ja armastusest kantud aplausi Eckhart Tollele õhtu lõppedes. Aga püüdke seda ise nende sõnade, lausete ja ridade vahelt tunnetada! Selle õhtu energiat ja atmosfääri ei ole võimalik (kui nüüd püüda Tolle sõnadega öelda) kirjeldada kontseptuaalse mõtlemise dimensioonis. Tol õhtul koju tulles minu jalad igatahes maad ei puudutanud ja võimalik, et pimedas helendasin ka 😀 (noh, lapsed eelnevalt küsisid, et kuhu ma lähen ja mida see valgustumine tähendab – sai siis öeldud, et tulen ööpimeduses helendades, aga neil vaesekestel jäigi see nägemata, sest magasid kõik). 
Ja mõelda – see kogemus oleks mul üldse olemata olnud, kui ma veel sama päeva hommikul ühest väikesest sündmusest ja iseenda ebateadlikkusest mõjutatuna oleksin Dublinisse mineku osas meelt muutnud. Aga ma olen ikka paras õnneseen, et mul on paar niisugust sõpra, kes viitsivad niisugustel puhkudel mind sabapidi minu ebateadlikkusest välja tirida. Siinakohal tänan südamest Tiinat ja Kristiinat!
 
Maiu
 
__________________
 
Enne Eckhart Tolle esinemist Dublinis ilmus Iirimaal ajakirjas Positive Life ka Paul Congdon’i intervjuu Eckhart Tollega. Kuna selles on temalt küsitud mitmeid niisuguseid küsimusi, mis on ehk kerkinud ka Kohalolu lehe lugejate pähe, siis tõlkisin teile ka selle jutuajamise. Allikas: summer-issue-2017-feature-interview-with-eckhart-tolle
 
 
Kui me viimati rääkisime, mainisid sa, et kirjutad raamatut Jeesusest. Kuidas on see sul edenenud ja mille kallal sa praegu töötad?
 
Ma ei saa praegu veel täpselt öelda, millal mu kirjutatud materjalist raamat saab. Jeesust on oluline mõista mitmest aspektist: näiteks Jeesus, kui tegelikult elanud persoon, Jeesus kui mütoloogiline tegelane, Jeesus kui spirituaalne ōpetaja. Võin öelda, et Jeesuse õpetused on oluliselt sügavamad, kui paljud regulaarselt kirikus käivad inimesed siiani ehk mõistnud on. Jeesuse õpetuse tuumaks ongi inimteadvuse transformatsioon ja selle väärtalituse äratundmine.  Tema poolt kasutatud mõiste “Lunastus” tähendabki väljumist sellest meie poolt päritud meele väärtalitusest, millele kristluses viidatakse kui “Pärispatule”. Et mõista, mida tähendab “meele väärtalitus”, tarvitseb vaid ajaloo kohta lugeda või ka ainult tänaõhtuseid uudiseid vaadata.
 
 
Sellest ajast saadik, kui me sinuga viimati 2015. aastal vestlesime, on palju maailmas muutunud ja me võime näha, kuidas on inimestes kasvanud hirmud tulenevalt USA ja Inglismaa poliitikast. Kuidas praegusel ajal nö navigeerida?
 
Kõige olulisem on mitte lasta end sellesse liiga palju kaasa tõmmata ja mitte reageerida, uskudes, et probleem on justkui mingites üksikisikutes või inimgruppides. See, mida me uudistes näeme, on tegelikult varjul olnud ebateadlikkuse pinnale tõusmine, et see saaks end välises maailmas läbi mängida. Ebateadlikkust on raske ära tunda ilma selle pinnale kerkimiseta – seda tuleb kogeda mingi välise sündmuse kaudu. Väline maailm on ju meie sisemaailma peegeldus ja seda nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil. Ühest vaatenurgast võivad need sündmused negatiivsed näida, aga kõrgemast vaimsest plaanist vaadatuna on need sündmused inimkonna ärkamiseks vajalikud. 
 
 
Paljud inimesed tundsid, et Barak Obama ajal oli maailm palju sõbralikum ja sealt alates on nüüd tänaseks mingi tagasiminek toimunud. Samas ka 60-ndatel valitses sarnane positiivne meelestatus ja teadlikkus tõus – tunne ja arusaamine, et rahu oli saabumas. Millised on teie tunded selles osas?
 
Teadvuse areng ei toimu ainult ühesuunaliselt tõusvas joones. See on tsükliline protsess ja hõlmab endas ka tagasimineku perioode. Pärast mõningast tagasiminekut toimub jälle edasiminek ja siis kaugemale kui kunagi varem. Ma arvan, et see, mida me praegu kogeme, ongi see tagasimineku tsükkel, aga mitte igaüks ei ole sellesse tõmmatud. Vaid täielikult ebateadlikud inimesed peavad seda kogema ja kannatavad kõige rohkem. Tuleb lihtsalt olla nii teadlik kui võimalik ja mitte teha ühestki inimesest või inimgrupist enda vaenlast. Näiteks võib sotsiaalmeediaski näha tohutult erinevaid reageeringuid ja viha. Seega on eriti oluline tuua teadvuse puhast valgust ka kogu veebis toimuvale suhtlemisele.
 
 
Mida peaks tegema, kui keegi lähedastest – näiteks sõber või kodune – käitub ebateadlikult ja kuidas teda kõige paremini sellisest käitumisest välja juhtida?
 
On äärmiselt oluline, et te ise jääksite reageeringutest ja agressiivsusest vabaks ja et te ei hakkaks teist kellekski halvaks või valesti käituvaks sildistama. Temaga tuleks sellest rääkida siis, kui ta on parasjagu suhteliselt teadlikus seisundis. Kõik inimesed võivad erinevatel hetkedel ja viisidel käituda mingil määral ebateadlikult ja nende tähelepanu juhtimine sellele võib olla üsna delikaatne teema. Kõige tähtsam on see, et seda tehes teie ise oleksite täielikult kohal ja teadlik… Vastasel juhul võite konflikti sattuda.
 
 
Te olete öelnud, et vaimse ärkamisega kogesite enda mõtete vähenemist ’80 protsendi ulatuses’. Kas olete selle taseme suutnud säilitada?
 
Oo jaa! Kõige imelisem asi sellise teadvuse avardumise juures – transformatsioon, mida ma jätkuvalt kogen iga päev – on see, et minu mõttetegevus ei piina mind enam.  Näiteks, kui ma voodisse lähen ja oma silmad sulgen, suudan oma mõtted kohe välja lülitada ja lihtsalt täielikult oma kehas kohal olla. Ja ka päeva jooksul on palju niisuguseid hetki, kus pole palju millestki mõelda, vaid selle asemel ma lihtsalt naudin oma meeltega tajumist, vaadates näiteks taevast ja puid.
 
 
Kas te veedate palju aega looduses?
 
Jah, veedan küll. Elan Vancouver’is ühes korterelamus, mis asub looduslikule kohale väga lähedal. Kui ma praegu aknast välja vaatan, siis näen suuri imelisi puid, taamal lumega kaetud mäetippe ja selget sinist taevast. On imeline lihtsalt istuda siin ja seda vaadelda. Ja tihti käin ka metsas ja rannas jalutamas.
 
 
Oleme kuulnud, et te väga armaste koeri. Kas teil on ka oma koer, kes teid teie käikudel loodusesse saadab. 
 
Hetkel mul oma koera ei ole, aga vahel vaatan teiste inimeste koerte järgi. Mulle meeldib see, kuidas nad alati kindlalt ja täielikult kohal on ja see rõõm, mida nad väljendada suudavad. Koer ei küsi endalt pidevalt selliseid küsimusi nagu “Kas ma armastan ennast?”, ” Kas ma vihkan ennast?”, “Kas mul on iseendaga veidi keeruline suhe?”. Koer lihtsalt on. Loomad on teadvusega olendid, aga neil puudub kontseptuaalne mõtlemine. Kui inimesed oma mõttetegevusest väljuvad, siis me mingis mõttes saavutame sarnase seisundi, aga lisaks on meil niisugune teadlikkuse dimensioon, mida koertel ei ole. Ja võib tõepoolest öelda, et paljusid inimesi hoiavad nende kassid või koerad hulluks minemast, sest nad aktsepteerivad inimesi just niisugustena nagu nad on ilma kontseptuaalse ja hinnanguid andva mõttetegevuse sekkumiseta.
 
 
Viimasel ajal on vaimsetes ringkondades palju juttu olnud erinevatest taimsetest ainetest. Kas teie näete seda kui teed valgustumisele?
 
Ma ei näe, et need aitaksid kuidagi tõeliselt ja lõplikult valgustuda, aga sellist hetkelist vabadust kontseptuaalse mõtlemise vanglast võivad nad pakkuda küll. Aastaid tagasi küsiti minu käest palju küsimusi LSD kohta ja ma proovisin seda korra, sest ma ei oleks osanud muidu nendele küsimustele vastata. Pärast seda ei ole mul kunagi tekkinud mingit tahtmist seda kogemust korrata. Aga ma saan nüüd aru, kuidas selline tajude ülitugev võimendamine – nagu oleks keegi volüümi juurde keeranud ja mitte ainult kuulmismeeltel vaid ka värvide ja lõhnade tajumisel – jätab mõnedel inimestel oluliselt vähem ruumi sundmõtetele. Mõnel inimesel võivad taimsed ained aidata avaneda, aga sealt edasi tuleks siiski liikuda kohalolu igapäevasele praktiseerimisele ja mitte olla sõltuv mingitest ainetest.
 
 
Mis oleks teie soovitus inimestele, kes sooviksid enda ellu rohkem kohalolu tuua?
 
Ärge jääge ootama mingit kujuteldavad tulevikus saabuvad seisundit või vabanemist või ärkamist, mida te soovite saavutada. Lihtsalt aktsepteerige seda, mis on – käesolev hetk. Aktsepteerige iga hetke oma elus nagu oleks te selle ise endale valinud ja see juba tähendabki vabanemist. Siis te juba oletegi ärganud ja seal polegi midagi enamat otsida või leida.
 
 
Millist nõu te annaksite vanematele, kes soovivad oma lapsi aidata?
 
Kõige tähtsam on anda neile tähelepanu. Paljudel juhtudel vanemad arvavad, et nad annavad lastele tähelepanu, kui nad neil silma peal hoiavad käskude ja keeldudega nagu “tee seda” ja “ära tee toda”. Lapsele tähelepanu andmine tähendab tegelikult lapse vaatamist ja kuulamist – tõelist kohal olemist ja suhtlemist selle lapsega. Kinkige lapsele oma täielik kohalolu. Sel moel ulatub teie põhiolemus lapse põhiolemuseni ja ta tunneb end tõeliselt märgatuna.
Kategooria: Materjalid | Katkendid E.Tolle loengust Dublinis kommenteerimine on välja lülitatud

Pärnu Üliteadvuse Praktika 2017

Kategooria: Materjalid | Pärnu Üliteadvuse Praktika 2017 kommenteerimine on välja lülitatud

Võeh, va käsitööline!

Postimehest :

 

«President Kersti  Kaljulaid nimetas Tulevikutöö konverentsil (13.09 -toim) oma kõnes käsitööd madala haridustasemega inimeste tegevuseks lisades, et õnneks on olemas internet, et need harimata inimesed saavad vähemalt oma tooteid läbi selle müüa,» kirjutas üks nördinud konverentsil osalenu Postimehele.

Ta nimetas presidendi väljaütlemist äärmiselt ebaviisakaks ja ülbeks suhtumiseks. Eriti arvestades asjaolu, et on Eestis võimalik omandada käsitöös ning tööõpetuses kõrgharidust kahes ülikoolis.

«Käsitöö hoiab Eesti kultuuri elus ja kui Eesti president ei väärtusta meie kultuuri, siis kes seda veel peaks tegema?» kirjutas osaleja, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada. Postimehega suhelnud inimese sõnul tekitas presidendi selline väljaütlemine nii mõneski kuulajas trotsi ning pettumust. «Raske on sellise väljaütlemise peale mitte solvuda,» lisas ta.

jne…

***

Nuvatt siis…  sokki kuduma ei lähe selle jubeda solvumisega…  Peenart pettumusega ei hari!

 

 

HARITUSEGA INIMESED PUHKAVAD OMA AJUSID TIHTI JUST KÄSITÖÖGA TEGELEDES. 

 

 

Ja kui presidendiproua (või tema käsitöölisest kõnekuduja või pigem tõlkepilutaja) pole seda ise kogenud, siis ei saa teda sellepärast ju hukka mõista ega süüdistada või talle seda pahaks panna või nüüd siis solvuda nagu laps. No missa ütled nüüd…kusse kõlbab siis?

Ma teen aeg-ajalt käevõrusid, pildistan, loon filme, paljud mu sõbrad nikerdavad millestki midagi ja tegelikult on elu näidanud seda, et me ei teegi seda niivõrd tasu nimel, kui hoopis selleks, et aju saaks igapäevaelu virrvarrist puhkust, et tavamõtted vaigistuks, et tunneks naudingut oma kätega loomisest, et kellelegi rõõmu või üllatust teha…

Haridus on midagi, mida saab võrrelda. Haritus kas on või mitte.

Vbl president pidas silmas vanemaid memmekesi, kes heegeldavad ja koovad ning müüvad tänaval oma tooteid? Ja tõesti, kui riik kingiks pensionile mineku puhul inimesele väikese maalapi, paar kilo seemneid, kilo lõnga, sügisel ja kevadel nädalase soojamaareisi ja läpaka… siis mis muutuks nende inimeste ja kogu riigi elus?

No olgem ausad- kui palju oli ühel tavalisel tänasel 80 aastasel memmel võimalust omal ajal õppida?! Käis karjas, hea oli kui läbis 4 klassi, õppis lugema-kirjutama-arvutama, oli vaja kiirelt tööle minna, et ellu jääda. Ja kui eluaegne töö sai rabatud, haigusi kaela korjatud, siis riigipensionist saab täna hädavaevu toidu ja üüri, rääkimata kuhugi soojale maale konte soojendama minekust nagu muu maailma vanakesed chillivad – siis mis sellel vaesel memmel muud üle jääb, kui sokki kududa ja see maha müüa, mh? Ja tubli on, kui nii palju saavutab! Egas vaene ei pruugi olla hariduseta. Sellistel memmekestel on hingeharitust palju rohkem kui mõnel tähtsal mehel haridust. Ja nii on. 

Ja sina, kes sa presidendi kõne peale solvusid – solvuda saab ainult tõe peale, seega – MOTT. Sest koos käsitööga hoiab Eesti kultuuri paraku tõepoolest vingelt elus veel ka internet, see va imedepõld. Ja karm tõde on – kui sul ikka aju pole, ega sa siis ei oska muhvigi seal netis teha ka. Vaatad aint oma tühja postkasti ja pangaarvet, solvud end haigeks või hakkad jooma…

No kamoon –  lase vabaks…  :)))

 

 

KÄSITÖÖLINE,

JÄÄ RAHULIKUKS, VÕTA ASJA HUUMORIGA JA OLE TEISTE VASTU KENA!

 

Loo point: tõlgendamise küsimus. :))

***

 

 

Kusjuures, kaks aastat tagasi ennustas Kaur Kender edukalt tulevikku – 

 

 

***

 

Ja ikka – Vähem vingu ja rohkem Herbertit :))

 

Kategooria: Viimased | Võeh, va käsitööline! kommenteerimine on välja lülitatud

Kuremäe film

Kuremäe filmi lugu.

See film on kummaline ja video saamislugu hargneb lahti ja avaneb kui lill, läbi üllatavate avastuste. Ka nädalaid hiljem. Kes on käinud Kuremäe pitsilisel kalmistul, see on kindlasti seisnud suure ja uhke musta haua ees, kus puhkab ema Varvara ja see koht on alati kõige kaunimates õites. Ema Varvara oli Kuremäe hoidja, looja ja ehitaja. Kuremäe süda ja aju. Ta  toimetas seal 43 aastat ja suri aastal 2011. Pidustuste ajal oli keegi pannud ta hauale väikese ingli. See tõmbas mind tugevalt juba eemalt, tegelikult palju rohkem, kui miski muu surnuaias. Nägin vaid inglit ja pildistasin teda iga nurga alt. Ta oli lihtsalt kuidagi täiesti ebareaalses kohas, see tibatilluke õrn 5cm valge kuju istus rahulikult paarimeetrisel võimsal mustal graniitkalmul. 
 
Esimesel ööl Kuremäel nägin unes valgeid liblikaid. Täna, paar nädalat hiljem ja valmis filmi taustal, võin aga öelda, et need ei olnud liblikad, need olid inglid, kes mind juhtisid ja aitasid. 
Kui hakkasin filmi kokku panema, siis oli materjali meeletult palju ja valida oli natuke segadusttekitav. Mida võtta, mida jätta? See küsimus lausa kiusas mind. Ühel hetkel sain täiesti kindla vastuse – võta see, mis su hinge liigutas. Otsustatud. Lihtne! Tol hetkel ei taibanud ma veel, et keegi on mu kõrval abis, suunamas ja toetamas kogu projekti.
 
Kui visuaalne pool sai paika, hakkasin otsima muusikat. Siin oli mitmeid võimalusi. Üks ja alati kindel on otsida tasuta muusika youtube videole. Lihtne. Juba samal õhtul hakkas minus miski kripeldama ja ma ei saanud üldse aru, mis ja miks toimub ning miks see niisama jääda ei või…  Millegipärast meenusid mulle pidevalt Maya Petrovna laulud. Olin ta leidnud juba ammu youtubest, otsides oma piltidele taustamuusikat ja mõistsin üsna pea, et just tema hääl ja minu looming on nii ühtekad. Kirjutasin talle tookord oma äratundmisrõõmust ja tänasin, tema tänas ka kenasti ja sinna me viisakus jäi. 
 
Siis andis üks hea inimene nõu kasutada Pärdi muusikat. Mulle meeldis see idee, sest mis heliseks kloostri taustal paremini, kui isand Pärdi looming! Suur amps ajab suu lõhki ja niisama nii suut ampsu ja nime ei haara, isegi näljaga mitte. Sain asjale kinnitust, kui helistasin Eesti Autorite Ühingusse ja sealt anti leebelt nõu, et võib ka maksta ja võib aega võtta jne. Aga aeg – see on see, mida mul ju ei ole. Muud kõike on kuhjaga!
 
(Tol hetkel ma veel ei teadnud, et nädalaid hiljem mainib Maya oma kirjas, et austab ja imetleb Eesti autoritest kõige enam Arvo Pärti… )
 
Vahepeal, keset otsinguid, olin Mayale eestikeelse kirja valmis kribanud ja saatnud Maiule tõlkida. Kuna ma ei teadnud Maya tausta, siis otsisin üles Maya ametliku kodulehe ja mu lõug vajus põrandale.
 
Panen siia killukese tema lehelt- https://www.mayapetrovna.com/
 

Maya’s credits include singing and composing original orchestral scores for an acclaimed film director Baz Luhrmann (Romeo and Juliet, Moulin Rouge, Great Gatsby) and his 10 apple podcasts series for his film, “Australia”, spot featuring Annie Leibovitz, a global advertising campaign Tourism Australia for Asia produced by Revolver Film, “Suzie Lovitt” film about young Jude Law’s son, produced by Sadie Frost, feature thriller “Snakes and Ladders” directed by Bollywood director. Maya’s voice and compositions got into hands of Sydney Studio Orchestra and Sydney Symphony Orchestra, who commissioned her to orchestrate her original composition for Ernst and Young annual awards.

As a musician Maya has performed many one-woman shows playing her original songs also collaborating with some of the noted Australian musicians such as violin player, Naomi Radom, who she recorded a debut album with in Sydney under two piece band, Ponyclub Massacre. They supported artists such as Hugo Race (former of Nick Cave band), Kaki King,  The Old Man River, Howling Bells and Inga Liljestrom. Maya’s collaborations also include working with drummer Tony Buck from the iconic The Necks band, Ben Walsh (The Bird) and CODA band. Maya recorded a punk/drum n bass record Organica (Barcelona), did vocals for uprising dub step Engine Earz band (UK) and did vocals for “Blood Debts” album by Years of Denial with a dj/producer Jerome Tcherneyan. In London Maya become former member of two piece shocking comedy cabaret band Acidpiaf, a collaboration with refined animal from Italy, Chris Costa. One of great contributors to some of Maya’s music sets is London based drummer Francesco Mendolia (Incognito).

Nii kuulus muusik ja mina nuian tema lugusid, milline absurd eksole. Kuna igal pool süttisid punased tuled, siis mõtlesin, et ei otsigi edasi, kasutan ikkagi parem tasuta muusikat, ja sellega mutt. Aga siis oli Maiukene juba jõudnud mu Maya kirja inglise keelde tõlkida ja ütles taevaliku lause – “Isegi kui Maya ütleb Ei! oled sa vähemalt proovinud ja võid alles siis rahuliku südamega muud musa kasutada!” Arvatavasti ei saanud ta tol hetkel isegi aru, et läbi tema rääkisid kõrgemad jõud ja pani otse naelapea pihta. Saatsingi Mayale kirja ära ja igaks juhuks ka mõned oma varasemad videod vaadata ning andsin teada, et seekordne film on kloostrist ja lasin kogu taustamuusika teema lihtsalt endast lahti.. 
 
Nelja päeva pärast olin planeedi õnnelikum õnneseen, sest sain Mayalt lahke loa tema loomingut kasutada, palvega ka teda filmi tiitrites mainida. Mis minus toimus? Tantsu-,laulu- ja elupidu muidugi!
Kuulasin läbi Maya loomingu, valisin välja kolm lugu, tõstsin need oma videosse hooletult ja pikalt vaagimata paika ning hakkasin uurima, kuidas filmiga sobitub. Kuulasin nii, et oma filmi heli oli maha keeratud ja taustaks mängisid Maya lood. Noh, lihtsalt et kuidas on. Filmis on üks selline koht, kus nunnad tegid ikoonidele lillepärjad ümber, pesid neid ja tõstsid õue kuivama. Tilk, tilk…tilkus vesi. Ja häälega! Kas ma jätsin sellelt klipilt hääle maha võtmata? Olin segaduses ja hakkasin asja uurima. Aga ime küll – Maya lugu lõppes vee tilkumisega, mis jooksis sünkroonis mu filmiga. Oli selline tunne nagu mu film semmib tema heliga ikka kohe täiega orgastilises vahekorras… :)) Tibutagi tuli hetkeks selga. Tänasin kõrgemaid abilisi ning lähedamaid – Mayat ja Maiut! Siitmaalt algas imeline kirjavahetus selle pisut isemoodi muusikaingli Mayaga. 
Filmis näeb kahte imekaunist mustas rüüs nunna. Esimene on praegune Kuremäe kloostri peaiguumenja Filareta. Alati muigav ja vägaväga erilise energiaga naine. Teine on alles kuuletuja, nunn Nika, kes vastutab kiriku puhtuse ja sealtoimuva eest. 
 
Esimene film, mida ma ei pidanud ümber näppima. Täna näen vigu, aga las nemad olla – nad kuuluvad siia filmi :))) Filmi lõpus on aga Kuremäe kellade helin. Ma tean, et see on tugev, sättisin ta nii vaikseks kui sain. Puhastagu, mida vaja. Löögu need kellad puhtaks kogu su välja!
 
Olen väga tänulik Kuremäe imelisele loodusele. See tuletas mulle taas meelde mu enda sõnu – selleks, et saada õnnistust, ei pea minema alati kirikusse, võib vabalt minna loodusesse. Nii nagu ema Teresa ütleb – puudki kummardavad sulle. Alati. Tuleb vaid nende juurde minna, õnnistusele avatud olla ja vastu võtta. Vahe on selles, et Kuremäe on püha paik? Milline paik siin planeedil, kus sa astud, polegi püha? Iga päev on püha päev. Kui sa tegeled sellega, mis su hingel laulda laseb…
 
 
P.S. Aitäh sulle, kallis Maiu! Kõige suurem toetus selle filmi koostamise ajal, oli Maiu Avastelt. Maiukene, kellel on 3 väikest last, suutis olla nii suur moraalne- ja tõlketugi, kui üks inimingel üldse olla saab. Ole väga õnnistatud, mu kallis sõber! 
 
P.P.S Thank You, dear Maya!
 
***
 
 
(Kuremäe nunnakoor esinemas Pootsi-Kõpu kirikus. See on eriline südnmus selle tõttu, et see oli esimene kord, kui nunnad esinesid väljaspool kloostrit. Esimene laul on eesti keeles.)
 
 
 

Kategooria: Viimased | Kuremäe film kommenteerimine on välja lülitatud

Pühtitsa pühad

EELMÄNG. 

Sel aastal oli mul väga meeldivalt aktiivne ja tõine suvi, superägedate puhkajate aasta. Ma ei väsi kordamast – inimesed on ilusad ja head! Paraku saab mingi hetk isegi minu suhtlemise karikas täis ja kui seda tühjaks ei saa, siis on veidi väsinud rahulolematus majas. Ennetusravi aitab sel puhul alati, seega teadsin juba suve algul, et tahan siia tulla. Kuremäele. 

Lugesin läbi paar Kuremäega seotud raamatut ja mu tahtmine kasvas veelgi. Kui lugesin raamatut “Pühitsemine”, kasvas äratundmine veel enam ning ajastus oli perfektne – Kott kokku ja teele! Pakkisin kaasa liiga palju asju. Nagu alati. Tüüpiline vähk :)))
 
KUREMÄE

Netist- Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega. Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed. Rohkem infot siin – http://www.orthodox.ee/Puhtitsa-Stavropegial-Dormition-Convent_est.html

 
ÖÖBIMINE
Tasuta ööbimisvõimalus koos tasuta toiduga on nunnakloostris. Lihtsalt mine ja küsi ning sulle antakse. Tasuks jääb siis südame järgi tehtud annetus.  Siin on väljapääs ja abikäsi ehk ka neile inimestele, kes elurataste vahele jäänud, kellele elu hoope jaganud jne. Julgege sisse astuda ja küsida abi, siin on peavari ja toit. Oled hoitud ja toetatud, küll edaspidi kõik korda saab. Jumala abiga, nagu nad armsalt naeratades ise ütlevad. Pealtnäha paistab, et nad palvetavad palju, aga tegelikkuses – nad elavad palves. 
Või siis teine variant, mis asub väljaspool kloostri müüre – väga kodune ja puhas “Kuremäe kohvik-hostel”, kuhu sain endale ülimõnusa pesa koos hommikusöögiga! Imearmas koht, koos hoolivate perenaiste Hille ja Epuga. Epuga oli meil esimene varahommikune kahekõne umbes selline:
Epp – Kohvi või latte?
Mina – Sa ei tee nalja? Tegelt…? Latte!
Epp – Puder või omlett?
Mina – Tegelt? …. Puder!
Epp – Veega või piimaga?
Mina – Tegelt? … Piimaga!
Epp – Võiga või moosiga?
Mina – Tegelt? … Moosiga!
Epp – Võileib singiga või juustuga?
Mina – Tegelt? … Juustuga!
jne :))
 
 
 
UNI
Esimesel ööl nägin unes ühte raagus puud, mille kõik oksad olid kaetud valgete liblikatega. Vaatasin eemalt, et ah mis jama – kapsaliblikad, aga siis läksin lähedale ja nägin, et kõik valged liblikad olid erinevate mustritega, hallikat värvi täpid, triibud, ringid, aga mõned lausa heleroosade mustritega. Läksin unes fotoka järele… loomulikult!
Magasin raskelt nagu beebi. Hommikune äratus oli telefonis aktiivseks jäänud, aga olin sel ajal juba metsajooksul, kui kell helises. 
 
SPORT
Kuna armastan joosta, siis olid mul ka jooksuriided kaasas. Kaks päeva ajasin ühe youtube video järgi taga kohalikku jooksurada. Paar korda eksisin ja palusin end inglitel juhatada ning lõpuks ka leidsin – kloostrit ümbritseb mõnus ca 3km metsarada. Milline õnn! Milline õhk! Taustaks tihti kloostri kellahelinad. Jooksin hommikuringe tihti just hommikuse teenistuse ajal. Õhtused ringid said valges tehtud, kellad mängisid 9 ja 10 ajal. Kõik, kes soovivad täpset rajakirjeldust ja ekselda ei viitsi, võtke minuga julgelt ühendust. Varsti panen rajast ka väikese filmijupi kokku, saate endale teelõigud ära märkida. 
 
ESIMENE PÄEV, TEINE PÄEV
Täiesti kaootiline. Meel oli veel liiga aktiivne ja muudkui juhtis-klaaris-otsis-nuputas. Teise päeva hommikul andsin endale ülesande, mille juurde kogu päeva jooksul jääda püsima. Rabelesin pildistada ja filmida. Ma ei jõudnud end ära imestada, et mind ärritasid inimesed, kes kaamera ette astusid. Seda juhtus kogu aeg! Filmin imelist hetke ja siis jalutab mingi suvaline süüdimatult kaadrisse. Hiljem, päevi hiljem, saan alles pointist aru ja õnnistan mõttes neid kõiki, kellele pobisesin: “Just! Loomulikult… tubli, kõnni kohe keset kaadrit… Deem…” 
 
TEINE PÄEV. SEGADUS JA VIHAENERGIA
Väga imelik lainetus oli kiriku ees. Istusin ja nagu ikka – lihtsalt vaatasin inimesi. Mulle hakkas lähenema vanem paar. Naine pildistas ja et kirikut kaadrisse saada, käis selg ees. Ta ei märganud, et selja taga on väike aste ja enne kui ma teda hoiatada jõudsin, astus ta liiga pika sammu ja kukkus selili, pea käis kolaki vastu kioskit. Panin sekundiks silmad kinni, kui avasin, peksis üks väike umb 4-5 aastane poiss vihaga karjudes kiriku seina. Temaga hakati pragama ja lainetus liikus. Oli väga külm. Korraks. See kõik kestis ehk 10 sek. Selline vihalaine nagu suur ookeanilaine – käis üle ja järgnes vaikus. 
 
TAVATEADVUSE VAIGISTAMINE
See oli ainus ja suurim pääsetee. Andsin vabaks kõik eelnenud arvamused ja hinnangud nii Kuremäe, kui allika, kui tamme, kui ka nunnade, vaimsuse ja iseenda kohta. Kõik lendas ühe pauguga kuhugi tühjusesse ja ma tundsin, et mul ei ole mitte midagi. Mul pole jalgu, pole käsi, pole pead, mitte midagi ei ole. Ma ei ole. On vaid see, mis on. Kuskil. Korjasin end puhtal kujul kokku tagasi. Tundsin, kuidas imede varakambrid avasid uksi… See, et liblikas lendab kaamerale, oli ülim märk mu jaoks, isegi nunnad lõid seda nähes risti ette. Ma ei teadnud, et ma suudan kuulda liblika tiivalööke ja et allikavesi räägib. Kui meel ei sae, on absoluutselt KÕIK võimalik. 
 
PILDISTAMINE JA KEELUD-KÄSUD.
Kirikus ei pildistata. Kusjuures nunnad võtavad oma taskust mobiili ja pildistavad. Esimesed päevad pakkus see mulle teatud hasarti – saan pildi tehtud v mitte. Edaspidi mõistsin, et kui keegi minu koju tuleks ja kaameraga vehkima kukuks, ma ka keelaks ju… Pildistasin kiriku eesruumis sinna põlema pandud küünlaid, isegi seda tuldi keelama ja viidati keelumärkidele. Mis teha – mina ju siia sisse tulin, järelikult pean mina nende reegleid järgima.  Allusin.
 
Aeg on läinud edasi, seelikut ei pea naine selga vedama, ja kirikusse võib minna ka pikkades pükstes, aga pea ja õlad olgu kaetud. Enamus naisi kasutas tavalisi õhukesi salle. Mul oli mõnus soe kapuutsiga kampsun ja ajas ka asja ära. Mehed võtavad kirikusse sisenedes mütsi peast. 
 
Päev enne äratulekut kuulsin ema Zinovialt, et nunna ei tohi pildistada. Tegelikult pildistasid neid kõik, kes kloostri territooriumil nunnasid liikumas nägid. Kui filmisin, siis märkasin, et esimestel päevadel nad keerasid mulle selja, aga pärastpoole ei lasknud end enam häirida. Olen tänulik.
 
PÖÖRDED
Kaks esimest päeva kestis mingi sisemine kamm ja imelikud asjad tõusid üles. Paraku ei olnud mul ka kellegagi võimalust jagada ja ma küsisin-vastasin endale ise. Mitte sellepärast, et kedagi lähedal ei olnud, vaid ma otsustasin vaikida. Õnneks austasid mu sõbradki seda ega helistanud. Palusin palju ka ingleid appi. Kolmandal päeval toimus pööre. See oli väga imelik tunne, tundus nagu mind oleks pööratud väljast täiesti sissepoole, iseenda keskmesse. Mulle meenus moosiga komm lapsepõlvest ja küsimus – kuidas moos kommi sisse saab… Moos oli kommis! Hommikul kloostri poole minnes ja kupleid nähes, oli niivõrd suur tänutunne. Avastasin end noogutamas nunnadele. Nemad noogutasid vastu, mõni naeratas. See oli nii kummaline, et jäin keset platsi seisma ja võtsin sealsamas vastu otsuse, et toimub, mis toimub, ma ei peagi alati kõike mõistma, sest ma olen ju Loovas energias, alati kaitstud ning just see energia, mida vajan, on mind siin kohapeal toetamas. Sellest hetkest muutus kõik. 
 
FILARETA
Eelmine peaiguumenja Varvara hoolitses kloostrirahva eest 43 aastat ja lahkus aastal 2011. Praegu hoiab kloostril silma ja südant peal ema Filareta, keda Varvara valmistas oma järeltulijaks juba 10 aastat. Kummaline on see, aga vbl ka mitte, et ema Filareta sündis siis, kui Varvarast sai Kuremäe kloostri ülem. Mu kodutöö kloostrisse minnes oli ses mõttes poolik, et ma ei teadnud Filaretast midagi, isegi tema pilti polnud näinud. Ühel õhtul ootasin kiriku vastas, millal teenistus lõpeb. Väljas olid vist küll vaid mõned kraadid sooja. Jalad külmetasid. Hoidsin kaamerat vasakus käes, sest parem käsi oli sügaval taskus soojas, sõrmed olid külmast kanged. Äkki astus meie juurde üks kaunis naeratav nunn, kellel ilus rist kaelas. Kõik mu lähedalseisjad tormasid tema suunas, suudlesid risti ja tema kätt. Ta naeratas ja õnnistas igaüht, vaatasin just, et kuidas ta kedagi vahele ei jäta. Ja inimeste vahelt märkas ta mind ja naeratas. Edasi juhtus see, et mul oli soe kuni selle teenistuse lõpuni. Käed olid soojad, jalad olid soojad. Selline on ema Filareta õnnistus. 
 
ÕNNISTAMINE
Kui ma nägin päevi nunnade alandlikku pühendumist ja õnnistamist ja austust, märkasin, et õnnistan tänutundes kõike ja kõiki. Sellest hetkest hakkasid mind ümbritsema vist küll kõik Kuremäe liblikad ja kassid. Ka need kassid ajasid ligi, kes tavaliselt inimeste eest ära lidusid. Tulid, näugusid ja nühkisid vastu sääri ja kadusid jälle oma kassitegusid tegema. Alates tollest päevast õnnistan kõiki. Ma võin kõne ära lõpetada, hõigates:”Tsau!”, aga mõttes õnnistan. Veel oli ka tugevalt tuntav pöördepunkt, kus tunnetasin ära kloostripoole lahtilaskmise ja allika leidmise. Klooster õpetas alandlikkust. Inimene ülendub läbi alandlikkuse. Klooster aitas avada südame neid väravaid, mis veel suletud olid, aitas avada ja valgustas teed sisemusse, allikasse.
 
ALLIKAS
Klooster ja ja kogu see püha paik ise puhastab ja vabastab paljustki, ja see toimub selleks, et olla valmis allikaks. Esimesel päeval tõin allikalt kanistriga vett oma hotellituppa ja sain end üle valada nii nagu soovisin. Ma ei tea, mul pole mingit soovi minna ühisesse jäisesse supluskohta, mille temperatuur on aastaringselt umbes 4 kraadi. Aga võimalik, et ühel heal päeval ma söön oma sõnu :))). Allikal on vaatamist ja tunnetamist ikka üksjagu rohkem, kui kloostris. Jäisesse allikavette kastavad end stoiliselt rahulikud pühamehed, imekauneid palveid laulvad nunnad, sinna kastavad end eakad memmekesed, kelle silmad pärast eriliselt nooruslikult sätendavad-säravad ja mis teha – sinna kastetakse ka imikuid, kes karjuvad tõesti õudses ahastuses vee raudkülmast haardest. Kui oled suplemas käinud, siis ei kuivatata, pannakse kohe oma riided selga ja imekombel jäävat riided kuivaks. 
Aga ma leidsin allikaosa, mis hoidis mu kätt otsekui palves õnnistades, see oli imeline. Mul on tunne, et tegelikult on seal asjad natuke teistmoodi, kui kuulata enda südame sisemist juhatust, siis sind kõigepealt justkui “katsutakse läbi” ja juhatatakse õige lätte juurde. Aga see lugu on osa minust ja nii on.
 
EESTLASED
Eelviimasel päeval nautisin taas päikest ja pildistasin palju. Ei filminud, lihtsalt vaatasin, olin osa rahust. Vasakul pool kloostriväravat on imekaunis suur tamm. Seisin ja rääkisin temaga, kui ilmus eiteakust armas vanem nunn ja küsis, kas ma pildistasin seda tamme. Jaatasin ja vabandasin, et ma ei tea, kas ikka võis pilti teha? Nunn naeratas ja ütles, et ikka võib, see tamm meeldib talle ka, see on ju imekaunis. Siis vaatas mulle tõsiselt silma ja küsis:”Ma olen sind siin juba mitu päeva näinud, kas sa ööbid meil?” Ütlesin, et hostelis. “Aga miks mitte siin, meie juures oled tasuta. Miks sa nii palju pildistad?” Mõtlesin, et krutin teda natuke ja ütlesin, et võibolla hoopis tamm pildistas praegu meid? Siin on ilus ja seda võiks teistele ka näidata, sellepärast. Ta heitis mulle tõsise pilgu ja ajukruttimisest ei tulnud muidugi muhvigi välja. “Kas sa meie pidustusi ka filmisid?” See oli hetk, kus tundsin, et miski osa minust on nagu väike laps, kes äsja taldriku kildudeks kukutanud ja kellelt küsitakse, kas sina tegid… prrr! Vastasin nunnale, et filmisin muidugi, sest see oli väga ilus. Ta haaras mu käe, lõi risti ette ja õnnistas kaamerat ja pilte. Sain teada tema nime Zinovia. Küsisin, kas siin on ka eestikeelt kõnelevaid nunnasid. Loomulikult…ja juttu puhudes viis ema Zinovia mind kokku armsa eesti nunnaga. Ema Zinovia on arvatavasti 70 tuuris, kloostris olnud pea 30 aastat.  Jalutasime emakesega läbi kauni pargi ja marssisime treppidest üles. Kell oli juba 6-7 tuuris õhtul ja ta ütles naeratades, et viib meid eesti nunnaga kokku ja siis kiiresti õunu korjama. Ta samm oli uskumatult kiire ja kerge. Mõtlesin, et enamus temaealisi on selleks ajaks ammu oma päevatoimingud lõpetanud ja maandunud teleka ette seepi vaatama. Aga tema lidub mäest üles kui plika ja siis algab veel õunaralli. Tema korrastada on kloostri aiad. Vaevalt et ta seda üksi teeb, loodan, et küllap on tal ka abilisi,  ja vaatasin teda kõrvalt, ta käed olid ilusad ja ta silmad nii selged ja vaade väga terav ja klaar. 
Üks nunn meeldis mulle eriti. Ta oli justkui rohkem meiepoolsest maailmast, ta naeratas palju, ta suhtles, vaatas silma. Ta oli selline, et kohe-kohe tõmbab litritega mini selga ja lendab diskole. Küsisin ema Zinovialt ainsa naeratava nunna kohta, et kas ta on kuuletuja ja mis ta nimi on. Jah, kuuletuja Nika. Küsimuse peale, kui vana ta on, vastas aia-ingel, et siin meie maailmas ei ole sellel mingit tähtsust. Tundsin end totaalse totuna. Sel päeval, kui ära hakkasime tulema, läksin veel kaameraga kloostrisse. Koguaeg oli tunne, et midagi on veel… Oligi. Sain filmida Nikat. Filmisin teda ja sain aru – just nende sekundite järgi oligi vaja veel tulla…ja sel hetkel Nika aevastas. :)) ning keeras kirikusse. 
 
NUNNAD
Nunn on mustas rüüs, arvad sa? Mitte ainult. Kõik riided ja peakatted on erinevad. Selle järgi saab aru, kes on kes ja kui kaua ta on siin olnud. Esmapilgul või kloostrist vaid läbi jalutades võib näida tõesti, et nad on kõik sarnased. Nähtaval vaid näolapp. Mul ei olnud mingit tegevust, mitte mingit plaani, ma lihtsalt jälgisin ja püüdsin tajuda nende siinoleku peamist põhjust, nende juuste värvi, vanust jne. Niimoodi mängides kaob päev nende imeliste mustade liblikate keskel imekiiresti õhtusse. 
Kuna ma sattusin Kuremäele nende jaoks kõige olulisemal päeval aastas, siis nägin nunnasid tihti liikumas nende piduriietes, ilusates mustades lendlevates rüüdes. Noored on kui mustad liblikad, nad liiguvad kiirelt ja must riie lehvib nende keha ümber, pole näha ei jalgu ega käsi, on vaid hõljumine. See on väga kaunis. Nagu tants. Nagu musta liblika lend.
Kusjuures vanusest rääkides, mõni tundus olevat 15, lausa laps alles, aga kui suu lahti tegi ja palveid lugema hakkas, siis nii võimsalt, et kogu selle võimsa kiriku seinad  hajusid olematuks, oli vaid kuldvalge lõputus. Jah, selles maailmas siin ei ole vanust, ei ole enam oma nime, ei ole juuksevärvi. On vaid kuuletumine. Kümme aastat. Siis pühitsetakse nunnaks. 
 
ERINEVAD MAAILMAD
Esimestel päevadel mõtlesin, et nemad siin kloostris on klappidega, näevad ja elavad ainult omas maailmas. Hiljem mõistsin, et hoopis minul on klapid, kui ma asja nii näen. Tema kummardab ikooni, meie Adidast või Chanel´i või Keskerakonda… Misvahet seal on, see kõik on väline, pealegi pole asjad kunagi nii nagu nad paistavad. Nende maailm, meie maailm. Igaühel meist on ju oma maailm. Seespool kloostrimüüre on üks maailm, väljaspoole müüre teine. Minu sees on üks maailm ja sellega olen ma osa teisest. Kõik on üks. 
 
PÜHTITSA PÜHA
28ndal augustil peab Klooster oma sünnipäeva ja sel puhul tuuakse välja ikoonid ning kloostril on külalisi väga paljudest riikidest. Vaikne paigake oli paar päeva kui mesilaspesa. Ikoonidega läheb pikk rongkäik läbi surnuaia allikale, õnnistatakse allikat. Ümber kauni kloostri laotatakse imekaunis elavate lilledega kaetud muruvaip. Teisel päeval kaetakse pikk pikk laud toiduga kõikidele sünnipäevalistele. Need päevad olid imelised. Filmisin palju. 
 
TAMM
Tamme ümber käib selline stoori, et 16 sajandil nähti mäel imekauni helendava rüüga naise ilmutust ning veidi hiljem leiti tamme alt ikoon. Kuna aga eestlased ei saanud aru, mis sellel kujutatakse, andsid nad ikooni vene õigeusulistele. Tamm oli täitsa olemas. Aga temast on kahju. Sest pidavast torkimisest sandistatud võimas puu on kuivamas. Ilmselt tehti liiga hilja ta ümber aed. Aga seal on tore ikkagi tiirutada, minul tekkis seal absoluutselt oma mantra ja see oli ilus. 
 
VAIKUS
Vaikisin 5 päeva. Kui Merli tuli, sai ta kogu mu sõnadevalangu endale nii pähe, et oli siruli voodis ja sunnitud kuulama. Sorry, paikene. Aga vaikida on vajalik. Dalai Laama on hästi öenud- Rääkides sa vaid kordad seda, mida tead, aga kuulates võid õppida midagi uut. Täpselt nii juhtub, kui suu ei vatra ja peas ka ahvid vaikivad, avaneb hoopis uus maailm ja see maailm on siin, Kuremäel, nii kerge avanema ja olema. Ning lubama sul lihtsalt olemas olla.  
 
FILM
Kuremäest tuleb kino ka. Igatahes… :))
 
PILDID 
tulevad varsti üles fotoblogisse…
 
SA OLED KUREMÄEL, HAKKAD NUNNAKS VÕI?
Ikka. Ja kui tervitan loomaaiast, hakkan loomaks… Whaaaat?
 
***
 
Mu puhkus oli 5-päevane, väga sügav, lõdvestav, teadlik. Pühas paigas. Muidugi võib ka kodus edukalt puhata, sest iga kodu on püha paik. Pühtitsas on asjad tiba teisiti. Seal on peidus midagi põlist, salapärast ja iseäranis lahket. Seal tulevad isegi puud sind tervitama ja kas teate, et seal toimubki see, millest ema Jekaterina räägib –
 
 
“Millised õnnelikud inimesed on need, kes siia sõidavad,”
ütles ema Jekateina palveränduritele,
“puuoksadki kummardavad teile ja Jumalaema õnnistab igaüht!”
 
 
Armastuse ja tänuga õnnistades,
Tiina 
 
Kategooria: Viimased | Pühtitsa pühad kommenteerimine on välja lülitatud

Õnnistusi Kuremäelt

Tere, kulla sõbrad!

Pole olnud mahti blogida, elu on andnud omi valikuid ja võimalusi, et ma ikka aru saaks, kuhu ja miks peaks ja võiks liikuda. Olen pea nädal aega elanud Kuremäel ja hästi palju on siin valgust… Aga luban, et kohe, kui saan mahti, laen blogisse pilte ja mõtteid. Südamest tänulik Kuremäe hostel-kohvikule  supermõnusa pesa eest. Varsti pikemalt. Mis mul siit teile ikka muud soovida on, kui 

OLGE ÕNNISTATUD! 

 

 

 

 

Kategooria: Viimased | Õnnistusi Kuremäelt kommenteerimine on välja lülitatud

Portaalid ja inglid.

http://latene.ee/index.php?route=module%2Fkbm%2Farticle&kbm_article_id=574

Kategooria: Materjalid | Portaalid ja inglid. kommenteerimine on välja lülitatud

Aleksandr Palienko uus video

Kategooria: Materjalid | Aleksandr Palienko uus video kommenteerimine on välja lülitatud

Katkendid Kristiina Raie loengust Pärnus

Kategooria: Materjalid | Katkendid Kristiina Raie loengust Pärnus kommenteerimine on välja lülitatud

Kristiina Raie Pärnu loeng ja praktika

Seekordne Kristiina loeng oli mulle kui palsam hingele. Sain kuulda nii palju sellist, milleni olin omaenesetarkusest jõudnud ja juba kogenud. Loeng oli täis uusi ahhaa-hetki ja äratundmist, samuti mitmeid häid ja lihtsaid nõuandeid ning uudiseid. Meil polnud plaanis loengut filmida, aga ma siiski mõned klipid panen kokku, et saaks osa need, kes kohale ei saa tulla, sest see on oluline ja eluline materjal. Olen Kristiinale vägaväga tänulik selle kohtumise eest ja panen siia kirja mõned enda märkmed loengust. 

Tõuseme põlvedelt jalgadele – aitab sellest orjaenergiast!
 
Vaata, mis teema on sinus aktiivne, tule teemast välja. Su keha läheb kergemaks, sest teemal on kaalu! 
 
Miks peaks meie sees olema aktiivne me kõrgeim visioon endast, oma elust, tööst jne?
 
Millise energeetilise jälje sa endast jätad? Kodus, tööl, kusiganes?
 
Miks teha ajapaus ja viibida mitteplaneeritud ajas?
 
Vaimsed uudised ja maised uudised. 
 
Miks on kasulik elada väljapool duaalset energiat?
 
 
 
 
Pildivalik ka eilsest õhtust, kuis muidu! Väike Ingrid tuli loengusaali näpp hambaaugus ja sinisilmad rõõmsalt säramas, lihtsalt nii armas hetk oli. Oli palju sooje kallistusi ja ikka modellipilte ka 🙂
 
 
 
 
 
Videod panen varsti kokku, astuge Kohalolust läbi!
 
Ilusat suve jätku Loovas Energias!
 
🙂 
Kategooria: Viimased | Kristiina Raie Pärnu loeng ja praktika kommenteerimine on välja lülitatud

Sünnipäeva pillerkaar

Selle aasta sünnipäev oli ülemõistuse äge ja lõbus! Pidasin peent plaani kõigist oma külalistest portree teha. Mõnest õnnestus, mõnda meest oli raske kinni püüda. Kõigepealt algas hommik kingipaki avamisega ja siis hopaaa – lillekimp ukse taga koos kulleriga! Aitäh, kallis Marge, nii äge üllatus! Siit leiate me toredad puhkajad Moskvast, kes tulid mind hommikul kallistama, lillepott ja suur assortiikarp kaenlas ning minu üllatunud nägu nähes pahvatasid naerma:” Nuuu sbasiibo za feisbuuk!” Esimest korda kingiti mulle minupikkused gladioolid ja šokolaadist lill – juba aastaid tahtsin seda maitsta! Ja Fiakene kinkis mulle elus teo ja ütles peo lõpuks: “Tädi Tiia, paiiu õnne!” Ainult meie teame, mida teod üle kõige armastavad. Ok, Fia emme teab sellest ka üht-teist… Piltidelt leiate veel mu jalgu lakkuva Trumpa, noh mul ikkagi kuldsed tossud juuu! Eks ma olen ikka naiivitar ka, ma mõtsin, et Imavere tossud on jalavarjud, aga selgub et mitte… irw… Häbi on, aga ei tunne! Siin on ka minu armas emake ja tema vend, onu Vello. On veel Margeret, nina roosides, siin on mu armsad Anneli ja Kata, Ain ja väike hambutu naeratusega Andreas. On imestav ämmake. On imekaunis Marit, koos Sandriga. On mu kullatükk Preilna, kelle õige nimi on Sofia. On veel Lii ja Anneli ning mu hea sõbranna Veera. Aitäh teile kõigile! Aitäh neile ka, kelle pilti siin pole, aga kes mind armastusega kallistasid, aitäh, mu kallid mehed ja Kristiina! Olin tänu teile kõigile sel päeval täiega õnnest õõnes ja nautisin kogu südamest! Pildid on jumala segi, aga ära lase end sest häirida.

P.S. – Palju õnne sulle ka!

 

      

            

Kategooria: Viimased | Sünnipäeva pillerkaar kommenteerimine on välja lülitatud

Mina ei aita oma naist

Sõber tuli mulle külla kohvi jooma, istusime ja rääkisime elust.

 

 
Mingil hetkel tõusin, et nõusid pesta ja ütlesin sõbrale, et olen kohe tagasi. Sõber vaatas mind sellise näoga nagu hakkaksin kosmoseraketti ehitama. Siis ütles ta mulle imestunult, aga samas ka natuke nõutult:
“Mul on hea meel, et sa oma naist aitad. Mina enam ei aita, sest kui ma aitan, siis ei pea mu naine seda justkui millekski… Eelmisel nädalal ma pesin põrandaid ja ei mingit tänu!”
 
Istusin sõbra juurde tagasi ja ütlesin: “Mina ka ei aita oma naist, sest tegelikult mu naine ei vajagi abi. Ta vajab partnerit.
 
Ma ei aita oma naisel maja koristada, sest ka mina elan siin ja pean samuti koristama.
 
Ma ei aita oma naisel süüa teha, sest ka mina tahan toitu ja seega on minulgi vaja süüa teha. 
 
Ma ei aita oma naisel pärast sööki nõusid pesta, sest ka mina ju söön nendelt nõudelt.
 
Ma ei aita oma naist lastega tegelemisel, sest need on ju ka minu lapsed ja minu ülesandeks on neile hea isa olla.
 
Ma ei aita oma naisel pesu pesta, triikida või kokku panna, sest seal on ka minu ja mu laste riided.
 
Ma ei ole kodus kellelegi abiks, ma elan siin ja olen osa sellest perekonnast.
 
Kas sa, kulla sõber, oled kunagi sellele mõelnud?
 
Ootad suurejoonelist tänu, kui korra elus võtad kätte ja pesed põrandaid? 
 
Millal sina viimati tänasid oma naist, et ta on koristanud kogu maja, pesnud su riideid, vahetanud voodipesud, vannitanud teie lapsed, jõudnud ka süüa teha perele, korraldanud kõike? 
 
Ehk on sulle machokultuur õpetanud, et see kõik ongi tema töö? Või on sind sellise teadmisega kasvatatud, et niisugused kodutööd peavadki tehtud saama, ilma et sina oma sõrmegi liigutaks?
 
Hakka käituma nagu tõeline elukaaslane, mitte nagu külaline, kes tuleb koju ainult sööma, pesema, magama, telekat vaatama ja muid oma vajadusi rahuldama.
 
Tõelised muutused ühiskonnas algavad kodust.
 
Läbi eeskuju õpetage oma lastele, mida tõeliselt tähendab elus kaaslaseks olemine.
 
 
 
***
 
Lugu netiväljadelt, tõlkis Maiu Avaste.
Kategooria: Materjalid | Mina ei aita oma naist kommenteerimine on välja lülitatud

Muuli-stoori

Ma olen vahel ikka mõelnud, et saade “Suletud uste taga” on väljamõeldis ja et elus ei juhtu selliseid asju. Juhtub aga lausa igasuguseid asju ja ma tahaksin ühte lugu siin jagada. 

Majutusse tuli naine, kes kunagi oli muulil käinud lapsena. Nüüd otsustas ta uuesti minna ja vaadata ka täiskasvanuna muul üle. Ilm ei olnud eriti soe, aga kuna ta tahtis jalaga tunnetada kive jne, siis oli ta muulil paljajalu. Lastes oma tähelepanul minna nimesid täis kraabitud kividele, ei osanud ta oodatagi, et järgmine kivi on libe. Ta libastus ja lendas kõrini vette. Ulpis seal ja püüdis kotti mobiili ja asjadega hoida kõrgel, et need märjaks ei saaks. See naine ei oska ujuda.

Mööda läksid kaks väikest jaapanlast. Ta püüdis neile selgeks teha, et hoidku need ta kotti ning üritas välja ronida. Aga riided olid läbimärjad, kampsun ja teksad vett täis, ise ka mitte kõige kergemast klassist, ning kivid libedad ja kinni polnud hakata kusagilt. Japuunid päästsid koti kuivale ja üks püüdis teda hakata välja sikutama. See oli tulutu, ta ei jaksanud. Kümme meetrit eemal seisid kaks eesti noormeest, suured kui kalevipojad. Vaatasid, lihtsalt vaatasid…

Väike jaapanlane üritas anda endast parimat ning sikutades täiest jõust läbivettinud naist, libastus ja lendas vette. “Ou shitt, ou fakk, ou shitt…” kostis läbivettind japuun, kes taipas, et tema telefon ja muud olulised vidinad nautisid juba veealust maailma. Ainus kuiv jaapanlane vehkles. Kuna üks neist oli oma kingad kivile pannud, õnnetuseks liiga vee lähedale ja et elu veel huiavamaks (mitte huvitavamaks) teha, oli ka lainetust ning eemalt hõikasid eestlasest jõujõmmid:”Hei, teie tossud!” ja näitasid näpuga ulgumere poole hõljuvatele japuunipapudele. Ainus kuiv japs üritas tosse päästa, aga libastus ja kukkus vette.

Nähes, et viimanegi väike lootus on läinud libedale teele, otsustas naine võtta kokku kogu jõu ja end sealt kuidagi välja nikerdada. Ta sai hakkama. Jaapanlased said ka kividele valgutud ja olid ilmselgelt väikest japsiviha täis. Eesti suured kujud vahtisid ikka eemal. Naine istus, üleni mudane, värises külmast. Äkki tegi asi talle lõbu, vaatamata külmast ja ebameeldivusest, ta lihtsalt naeris. Japuunid küsisid ehmunult, et aarjuu OK? On on, noogutas naine ja hakkas end püsti ajama. Aga kuna nad seal nüüd kolmekesi üritasid karke alla saada, siis olid nad lihtsalt muulil kogu liikluse kinni pannud. Kui naine pöördus, nägi ta enda taga tulivihasied venelasi, kes hakkasid õiendama, et mida te aelete, tema ei saa edasi minna. Nüüd sai naisel siiber, vaid sekund jõudis ta mõelda, et kuidas see vene keeles on, aga siis lõi käega ja röökis mudasena, hirmutavana ja läbimärjana puhtas eesti keeles:”Siin on libe!”

Venelased said mööda. Eestlased vaatasid endiselt paarkend meetrit eemal nagu teatrietendusel. Japuunid hakkasid ka end minema sättima. Naine värises ja hakkas liikuma. Riided ei olnud lihtsalt märjad, need olid mudased. Nii ta siis läks piki randa. Kena, blond, ridiküliga ja väga mudane. Jõudnud naisterannale, leidis tuulevaikse koha ja kooris end paljaks. Kuna tal olid kuiv ujumistrikoo kotis, siis pani need selga, tilkuvad riided puuokstele kuivama ja hakkas nuputama, kuidas koju saaks. Mingi aja pärast sidus ta kampsuni ümber puusade ja hakkas liikuma. Ta teadis, et on naisterannas.
 
Kõndis vaikselt vee ääres, et mitte paljaid häirida, ning äkki seisis ta ees ihualasti vanamees, kes naeratas õnnelikku hambutut naeratust. Mida kuradit, lõi lõpuks naisel kaan pealt ära, kas see jamadejada otsa ei saagi? Vanamees seisis ta ees, tilluke tilluke tuules hõljumas, hammasteta ülalõug vahuselt irvis. Naisel ei tulnud muud pähe karjuda, kui “This is womens beach!” ja vehkida mudamärgade riietega. Papi kehitas oma kortsus aadamaülikonda ja oli loomulikult sunnitud taanduma. 
 
Selline stoori. Ja seda kõike jutustas ta mulle järgmisel päeval kohvitassi taga. Ma kuulasin, ja mõtlesin, et sellised asjad juhtuvad ju ainult filmides. Selgub, et mitte ainult. Elus leidub ikka libedikke ja pealtvaatavaid mölakaid, abivalmis alamõõdulisi, pröökavaid lolle ja liputajaid. Elus on kõike. 
 
Küsisin, miks see temaga juhtus. Ta arvas, et ta ei olnud kohal. Oli lummatud nimedest kividel, oli keskmest liiga kaugele läinud. Täna lahkus ta majutusest ja ma tunnen temast puudust…
 
Muuli pilti igaks juhuks ei pane …  🙂 
 
 
Kategooria: Viimased | Muuli-stoori kommenteerimine on välja lülitatud

Teoreetik vs Praktik

Eks meis kõigis kükkavad need kaks tüüpi kuskil sees, point on vist selles, kumb on domineeriv pool. Ja äkki on asjad hoopis nii, et teoreetik on naispool ja praktik mees? Või vastupidi? See mõte tuli mulle, kui mitu helistajat järjest kurtsid vanade asjade üle. Olukordi, mida nad kirjeldasid, olin neilt kuulnud juba kordi. Kui ma pakun, mida ma ise antud olukorrast arvan või kuidas näen, öeldakse – ahjaa, ma tean küll, aga unustan ja reageeringutega jaurates ikka ei tea, mida teha…

Kui sa ei tea, kuidas iseennast aidata, siis sa oledki teoreetik, kes on hea kuulaja ja tubli õppija. Või kui sa oled tugev teisi õpetama, aga ise ahastades juukseid sikutad ja endale nõu anda ei suuda, oled teoreetik. Üks pole halb ja teine pole hea, lihtsalt kui jääda liiga kauaks teoreetikuks, asub Elu praktilist osa korraldama ja see ei pruugi olla lillepidu. Kas te pole tähele pannud, et on uskumatult palju inimesi, kes iga oma probleemi taandavad lapsepõlve ja ütlevad igaks vabanduseks, et neil oli raske lapsepõlv, nad said tappa või neid mõnitati koolis jne. Teate, mis mul üks sugulane selle peale kostis? Kirjutan siia tema sõnad:

 

“Ma sittusin ka titena püksi. Aastakümneid enam ei situ …”
 
 
Kõlab julmalt, aga nii on. Ma pole kunagi paremat lauset selle teema kohta kuulnud ega lugenud. Just nii lihtne see kõik ongi, pole vaja asju keeruliseks mõelda ja raskeks mäletada. Nii nagu püksitegemine sinnapaika jäi, nii jäägu ka KÕIK ülejäänu. 
 
Kui midagi juhtub,  eriti ebameeldivat, siis me reageerime. Aga külmutame hetke! See on suur hetk. Isegi kui sel hetkel suuta mõelda:”Ok, mis ma tavaliselt selles olukorras teen?”, on teadvuses toimunud muutus. Siit edasi läheb libedalt, sest oled oma teemast – oma reageeringust teadlikuks saanud. Kas pole vahel hoopis nii, et ega asjade juhtumine närvi ei aja, närvi ajab automaatreageering. Tuleb leida teistsuguseid suhtumisi, eriti humoorikaid, teha midagi täiesti ootamatut. Teha midagi millegagi, mis on alati kättesaadav, kasutada keha – nt teha kümme sõrmenipsu, kümme kükki, endale viis paid, lugeda luuletust. Kõige lähemal sulle oled sa ise, seega – hinga, naerata, ütle endale: “Mina saan alati hakkama ja olen alati hoitud!” Kui midagist tarka esmaabina pähe ei tule, siis võib näiteks kasutada Zelandi absurdiluuletust ja õpetada see selgeks ka oma lapsele, et ta tulevikus vihastades ei sajataks, vaid loeks hoopis:
 
Oranz on taevas, oranz on meri,
oranz on rohelus ja kaamel ka.
Oranzid emad oranzidele lastele
oranze laule oranzilt laulavad.
 
 
 

Anna endale abi. Seda eneseabi tähendabki. Anna endale ise abi. 

 
 
 
Minu elumuutev lause oli “Mina olen see, kes mina olen.” Nii naljakas ja kummaline on täna meenutada, et kunagi tundus see mulle isekas. See imelihtne lause viis mind vaimule lähemale kiiremini kui nii mõnigi keeruline õpetus. Ma olen see, kes mina olen. Mina pole ainult keha. Tänu kehale olen ma vaid nähtavaks saanud. 
 
 
 
 
 
Endaga tegeledes liigub elu üha sinnamaale, et pole üldse vaja enam reageerida, sest ellu enam selliseid asju ei tule. Ikka tuleb üht-teist, aga reageeringud kaovad, tunded jäävad, ja saab võtta kõike, mis tuleb, kui toredaid külalisi. Ok, tulid, istuvad mingi aja ja lahkuvad. Nende toodud kingi – Kogemuse – paneme kõrva taha. Tänutunne.
Ja siin ei saa end petta, et ahh, teen näo, et ei reageeri, mul on savi ja suva.  Reageering kas on või mitte. See on hea praktika, millega iga päev tegeleda. Iga päev õppida, iga päev üllatada end iseenda reageerimise – suhtumisega. Miski ei saa algust väljaspoolt, väljastpoolt tulevad ainult peegeldused ja reageering. Kasvamine algab seest. Iseenda seest. Keskmest. Mina kõrvalt. Minast.
 
Et seda osata, peaks kuskilt otsast alustama. Ainult et – tuleb enda ees aus olla, kui soovida tulemust näha, ei saa jääda teoreetikuks. Praktiseeri. Sa saad hakkama. Pole kuskile pageda ega mõtet kurta, et mis sul viga rääkida, mul pole ju mingeid võimeid, ma olen tavaline inimene. Inimese ainus viga ongi see, et ta ei näe ise, kui võimekas ta tegelikult on. Arvan, et kui inimene keeldub end võimekana nägemast, siis kingib Universum talle katsumusi oma võimekuses veenduda. Kahtlen, kas meist keegi sooviks sellist kingitust?
 
 
 
 
Jää keskmesse. Keskmes on alati kuum suvi ja siia ilmaviiuliving ei ulatu 🙂
 
 
 
Milline õnn!
Mitmemilline ja
Maasikamaitseline!
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Teoreetik vs Praktik kommenteerimine on välja lülitatud

Suur, keskmine või väike probleem?

Ma pole psühholoog ega ekspert. Ma olen täiesti tavaline ema, kellel on 5a tütar. Ma avastasin võimaluse, kuidas kiiresti muuta lapse mõttemaalima suunda sel hetkel, kui kohe-kohe algab järjekordne skandaal mingi pisiasja üle.
 
Alustuseks lühidalt meie oma lugu. Mu tütar pidi minema lasteaeda ja ta elas seda väga üle. Ta ütles, et ei saa kunagi lasteaiaga harjuda. Ka kodus läksid asjad üha raskemaks: tüdruk vihastas järjest tihemini ja läks hüsteeriasse juba iga pisiasja peale. Lasteaias soovitati minna lastepsühholoogi juurde, et olukorda normaliseerida.
Psühholoog andis meile palju head nõu, kuid üks neist oli lausa fantastiline. Ja väga lihtne. Seda tahangi teiega jagada. Ta selgitas mulle, et on hädavajalik anda lapsele tunda, et me austame seda tunnet, mida ta hetkel tunneb. Seega, kriisi ajal, sõltumata selle põhjusest, on vaja aidata lapsel mõelda ja mõista, mis temaga praegu toimub. Kui me tunnistame tema tundeid, ja samal ajal anname talle võimaluse ise osaleda probleemi lahendamisel, saame sellega lõpetada ka raevuhoo.
 
Olukord siis selline – laps on valmis alustama järjekordset skandaali. Põhjus ei oma mingit tähendust – nuku käsi on katki, on aeg magama minna, kodutöö ei õnnestu, lihtsalt ei taheta teha seda, mida palute. Nüüd vaatate lapsele silma ja küsite rahulikult, aeglaselt:
 
 
“Kas see on suur probleem, keskmine probleem või väike probleem?”
 
 
Ma esitan talle küsimuse, ta vastab ja me leiame koos võimaluse, kuidas lahendada olukord, kusjuures tütar teeb ise ettepanekuid, kust ja kuidas otsida lahendust. Väikesed probleemid on tavaliselt lahendatavad kiiresti ja lihtsalt, aga mõned probleemid on meil ka keskmised. 
 
Me saame kõik probleemid lahendada – see aitab lapsel mõista, et mõne asja lahendamine võtab aega. 
Kui probleem on tõsine – täiskasvanu ei tohiks kunagi ignoreerida seda, mida laps peab enda jaoks tõsiseks ja oluliseks, isegi kui see näib täieliku jamana – siis sellele peaks pühendama rohkem aega. Lapsele on vaja selgitada ja aidata mõista, et vahel ei lähe elus nii nagu me soovime, vahel me ei saa kõike, mida tahame. 
 
Toon näiteks meie pere hiljutise juhtumi, kus see meetod töötas suurepäraselt. Valisime riideid kooli minekuks ja tütar oli väga pahur, sest ei teadnud mida selga panna,  väljas oli väga külm, koolis soe. Ta tahtis panna jalga oma lemmikpükse, aga need olid pesus. Ta oli juba alustanud oma torisemisega, kui ma küsisin:”Ütle, kallis, kuidas sulle tundub, kas see praegu on suur, keskmine või väike probleem?”
 
Ta vaatas mulle otsa ja ütles vaikselt:”Väike.”
 
Me juba teadsime, et väikseid probleeme on kerge lahendada. Palusin tal pakkuda lahenduseks variant ning teadsin, et ta vajab natuke mõtlemisaega. Ta ütles:”Ma panen teised püksid!” Kiitsin teda ja ütlesin, et tal on õnneks päris paljude hulgast valida. Ta hakkas naerma ja võttis kapist püksid. Õnnitlesin teda, et ta oskas ise lahendada olukorra. 
 
Muidugi ei ole see mingi võlutrikk lastekasvatamises. Olla lapsega, kasvatada, aidata, minna koos oma lapsega läbi kõikide meie arengufaaside – see on tõeline missioon. Jah, vahel me valime vale tee, siis peab olema tarkust pöörduda tagasi ja proovida ka teist teed. Olles läbinud oma lapsega nii paljusid tema hüsteeriahoogusid, nägin ma lõpuks ometi tunneli lõpus valgust ja kuna see toimis, soovisin seda avastust ka teiste vanematega jagada. Ehk abiks teilegi. 
 
***
 
 
See artikkel on algselt avaldatud Brasiilia blogis Tudo Sobre Minha Mae. Leidsin selle vene netilehelt, tundus asjalik ja vahva olema ning loodan, et see lihtne nipp aitab nii mõnegi väikese draamapõnni mõttemaailma kõige jurakamal hetkel ringi keerata.  Tiina 
🙂
Kategooria: Materjalid | Suur, keskmine või väike probleem? kommenteerimine on välja lülitatud

Katkend “Pühitsemisest”

Katkend raamatust “Pühitsemine”. See peatükk on niivõrd mitmetahuline! See oli mulle väga suur äratundmine ja meeldetuletus oma lapsepõlvest, kui ma arutlesin endamisi, kuidas keegi näeb, mida keegi näeb ja mida mitte. Nii põnev on lugeda, kuidas loo peategelane end nii tillukesena mäletab, kuidas lapsena mõtleb, kuidas vastu võtab, järeldusi teeb, seoseid otsib jne. Imeline raamatukogemus! Lõpuni välja! 
Soovitan kogu südamest. 
Elu on müstika… 
Tiina.
 
 
________
 
 
Ärkamine. 
 
Nagu välgusähvatus läbis mu keha ja hetke pärast maandusin põrandal. Hädaoht! Aidake mind!
Jooksin tagasi tuppa mulle võõravõitu ilusa naise juurde, kellega äsja head ööd olime soovinud. Teadsin, et tema võib mind mõista ja aidata. Veetsin sageli aega koos temaga, sest tundsin end ta seltsis kaitstuna. Nuttes näitasin talle oma pisikest pontsakat kätt, mis rippus jõuetuna ega kuuletunud mulle enam sugugi. 
Ilus naine heitis pilgu mu käele, viskas kleidi, mida õmmelnud oli, käest ja karjatas:”Robert! Robert! Tule ruttu!”
Uks avanes ja sisse astus pikka kasvu täiskasvanud mees, kelle kohta ma ähmaselt teadsin, et ta elab koos meiega ja kuulub kuidagimoodi meiega kokku. … Mees heitis pilgu mu jõuetult rippuvale käele ja ütles:”Arst! Stefi, kutsu kiiresti arst!”
Onu Stefi jooksis välja ja mees küsis meilt, mis oli juhtunud. Me selgitasime talle. Pärast seda, kui mina ja Grete olime head ööd soovinud, haaras onu Stefi mind selga ja tassis magamistuppa.  Seal libistas ta mind seljast maha, aga ma libisesin liiga kiiresti. Et hoida mind kukkumast, haaras ta mul käest. Samal hetkel tundsin paremas randmes ägedat valusööstu.
“Jah, ” lausus pikka kasvu täiskasvanu, “käsi on randmest välja väänatud. Kõige hullem on see, et ma pean tööreisi tõttu kohe lahkuma ega saa jääda arsti ootama. Tänane öö möödub mul nagu nõeltel istudes. Anna mulle kohe teada, kui arst on käinud.”
Ta suudles mind ja ema ning läks. 
 
Vaatasin hämmeldunult otsa ilusale naisele, kes nimetas ennast emaks ja keda meiegi seetõttu emaks hüüdsime.
Röökisin täiest kõrist. Olin tõsiselt pettunud ja hirmunud, kui mõistsin, et täiskasvanud ei saa mind aidata. Nad pole suutelised peatama järjest piinavamaks muutuvat valu ega mu kätt terveks tegema! Kui kuulsin pikka tumedapäist meest mainivat, et veedab kogu öö nõeltel istudes, kasvas mu hämmeldus ja mure tema pärast. Unustasin nutu ja pärisin emalt: “Miks ta peab terve öö nõeltel istuma?” Ema heitis mulle üllatunud, siis puhkes naerma ja lausus: “Sest isa on su käe pärast tõsiselt mures!”
 
Mis vastus see oli?! Täielik mõttetus! See ei selgitanud midagi. Pikk mees, keda me kutsusime isaks, oli tõemeeli lausunud, et istub nõeltel ja nüüd olen mina see, kelle üle ema naerab! Miks ometi? Kordasin ju vaid isa sõnu. Mida mõtles ema, lausudes, et “isa on tõsiselt mures” ja miks isa selle pärast nõeltel istub? Kas see tähendab, et teda võivad nõelatorked ohustada? Ema veetis palju aega õmmeldes ja oli mulle näidanud, kui ohtlik võib nõel olla. Nõela ots on tõeliselt terav ja võib vägagi palju haiget teha! Sellepärast kasutataksegi seda üksnes õmblemiseks.  Mis totrat juttu räägivad mulle täiskasvanud – ja seda ainult sellepärast, et mu käsi on nii abitu ja valus? Miks peab isa istuma öö läbi nõeltel, kui need on ette nähtud vaid õmblemiseks? Ma ei saanud nõeltel istumise kohta edasi pärida, sest sisse astus onu Stefi koos arstiga.
 
Doktor oli pikk ja sõbralik mees, kes vaatas mind kui tuttavat. Ta tõstis mu kõrgele õhku ja rebis mind niimoodi ema kaitsvast väljast eemale. Mu süda täitus pöörase hirmuga, liikumine põhjustas uue piinava valuhoo ja ma pistsin kõigest jõust röökima. Arst asetas mu lauale. Pead vangutades sõnas ta: “Oi, kui kole see väike tüdruk on, kui ta nutab!”
 
Olin vapustatud. Mida? Ta ütleb, et olen kole, kui nutan! Kuidas ta seda teab? Kuni tänaseni olin arvanud, et näha võib kõike, peale minu. Kõiki ja kõiki enese ümber: täiskasvanuid, kokka, Gretet, kanaarilindu, oma mänguasju, isegi mu käsi, mu väikest kõhtu, mu jalgu, kuid minu MINA on nähtamatu. MINA on siin, aga nagu pole ka, ta on kusagil, kuid nähtamatu. Ma polnud siiani näinud oma MINA ning ma ei suutnud ette kujutada, kuidas on võimalik näha seda nähtamatut, mida kutsume MINAks. Kuidas on võimalik, et see täiskasvanu, nähes mu meeleheidet, mu valu ja nuttu, näeb minu MINA? Kui ta näeb mu hämmastust ja kohutavat olukorda, on see tõesti kole. Puhtast imestusest ja hämmastusest lõpetasin ma nutmise ja heitsin doktorile trotsliku pilgu. 
 
Kõik täiskasvanud hakkasid valjult naerma ja ema ütles: “Vaadake, kui edev see väike tüdruk on! Ta kannatab isegi valu välja, et mitte koledana näida!”
See oli järjekordne rumal märkus täiskasvanu poolt. Mida tähendab “edev”? Kuidas ma saan edev olla, kui ma isegi ei tea, mida see tähendab ja kuidas ma “näin”, kui ma isegi ei tea, et olen nähtav? Siiani arvasin, et mina olen see, kes näeb kõike enda ümber olevat, olles ise väljaspool nähtavat. Kõik see nägemine tuleb mul läbi pea. Avasin suu, et esitada järgmine küsimus, kui doktor haaras mu valusast käest ja tõmbas kõvasti, nii kõvasti, et tahtsin jälle karjuda, sest see tegi kohutavalt haiget.  See hull mees lihtsalt tuleb ja sikutab mu niigi haiget kätt! Seejärel väänas ta mu pisikest rannet, mis tegi taas jubedalt valu, kuid järgmisel hetkel oli käsi oma õiges asendis tagasi. “Nüüd võib liiges pisut paiste minna, ööseks paneme käe padja peale ja üsna varsti võime kogu selle loo unustada.”
 
Nüüd hakkasid täiskasvanud rääkima, kui edev ma olin, et vaid edevuse pärast ei nutnud ma üldsegi. Emale avaldas selline käitumine muljet ja see kurvastas mind. Nägin, et ilus võõras naine, keda olin õppinud armastama, ei mõistnud mind. Arst MIND ei näinud ja ma jäin kinldasti nähtamatuks ka emale. Vaatamata sellele kiirgas ta imelist armastust ja pisut hiljem, kui voodisse heitsin ning käe padjale panin, olin õnnelik, et tema kena ja armas nägu aeg-ajalt minu kohale kummardus ning mulle toetavalt naeratas.  Ta kiirgas meeldivust ja soojust ja kuni ta mu kõrval oli, ei tundnud ma üksindust ega mahajäetust. Teadsin, et saan temaga arvestada ja talle toetuda.  Vähehaaval uinusin. Öö möödus ja minu käest sai jälle kuulekas ihuliige, ustav sõber, kes eesolevatel eluaastatel tõi mulle nii palju rõõmu ja aitas mu teadvusetusest ärkvelolekusse. 
 
Aga arst eksis! Ma ei unustanud juhtunut kunagi ja ühtekuulumise seaduse järgi sai temast minu esimese teadvustamiselamuse kaasosaline. 
 
 
Elisabeth Haich, “Pühitsemine”
 
 
 
Kategooria: Materjalid | Katkend “Pühitsemisest” kommenteerimine on välja lülitatud

Mõttemustrite muutmine rahast. Zeland

Mõttemustrite muutmine rahast! Raha tuleb ise teie juurde!

Raha on raske ette kujutada, ilma soovita teda omada. Siin on raske rääkida sõltumatusest, samas võib püüda viia see miinimumini. Rõõmustage kui teie juurde tuleb raha. Mitte mingil juhul ärge kurvastage ta puudumise üle või kaotuse üle, vastasel juhul jääb teda ühe vähemaks. Kui inimene teenib vähe, siis on tüüpiline viga see, ta mõtleb, et raha on alati vähe. Sellise mõtte kiirgamise parameetrid vastavad vaesuse eluliinile. Eriti ohtlik on alluda hirmule, et raha jääb üha vähemaks ja vähemaks. Hirm on väga tugev energeetiliselt täitunud emotsioon. Sellepärast, hirm kaotada või mitte teenida raha, te kõige efektiivsemal viisil segate ära oma energialiinid ja raha hakkabki aina vähem tulema. Ja kui te langesite sellesse lõksu, sellest välja tulla on küllalt raske, kuid võimalik.

Selleks on vaja eemaldada puuduse potentsiaali põhjus, mille te ise lõite. Selle põhjus aga on rahast sõltuvus või liiga suur soov raha omada. Alguseks leppige sellega ja nautige seda mis teil on. Pidage meeles, et alati võib halvem olla. Pole vaja loobuda soovist, omada raha, vaid tuleb rahulikult suhtuda sellesse, et raha ei voola teieni jõena. Tuleb sisse võtta mängija positsioon, kus annad endale aru, et iga hetk võib tekkida võimalus rikkaks saada või kaotada kõik. Raha abiga saab kindlustada endale eksisteerimise materiaalses maailmas. Peaaegu kõik on müüdav ja ostetav, siin peitub oht, näkates säravat sööta, võid sattuda liimile, mis on kaugel sinu õnnest. Eksisteerib müüt, et eesmärgi saavutamiseks on vaja raha. Sel juhul, iga üksiku inimese eesmärk muutub, kunstlikuks asendajaks, mis on raha. Selle pärast inimene ei mõtle mitte ainult eesmärgist, vaid rahast. Ta lakkab mõtlemast, mida ta elult tegelikult tahab ja lülitab sisse viljatu raha järgi jooksmise.

Raha ei ole eesmärk, isegi mitte vahend ta saavutamiseks, vaid kõigest meid saatev vastav täiend. Eesmärk on see, mida inimene elult tahab. On selge, et teatud eesmärgid saab saavutada, omades kotti rahaga. Paljud inimesed nii toimivadki, püüavad kätte saada seda kotti, nad mõtlevad rahast, nihutades sellega oma eesmärgi tahaplaanile. Nii juhtubki, et ei ole raha ja ka eesmärk on saavutamata. Teisiti see olla ei saagi, kuna eesmärgi asemel me oma mõtteenergia kiirgusega oleme häälestatud kunstlikule asendajale. Kui teile tundub, et eesmärk on realiseerunud ainult sellel tingimusel, et te olete rikas inimene, saatke see mõte minema.

Et saavutada eesmärk, mõelge eesmärgist, mitte rikkusest, raha tuleb ise, kuna on meid saatev vahend. Mitte eesmärk ei saavutata rahaga, vaid raha tuleb teel eesmärgi poole. Enamus inimesi talitab aga vastupidi, kas teenivad võõrast eesmärki, või vahetavad eesmärgi kunstliku asendaja vastu, või loobuvad üldse oma eesmärgist ja jahivad rikkust. Tegelikult rikkusel piiranguid ei eksisteeri, te võite soovida kõike mis pähe tuleb. Kui see on tegelikult teie, siis te selle ka saate, kui aga eesmärk on peale sunnitud ei saavuta te midagi. Raha see ei ole midagi muud kui vaid meid eesmärgile saatev vahend. Ärge muretsege raha pärast, ta tuleb ise teie juurde. Kõige olulisem on vähendada raha tähtsust miinimumini, et ei tekiks puuduse potentsiaali. Mõelge ainult sellest, mida soovite saada, ärge mõelge rahast.

Samal ajal on vaja rahasse suhtuda tähelepanu ja hoolivusega. Kui te saate või loete raha, suhtuge hoolivalt rahasse, võtke ta vastu armastuse ja tähelepanuga, andke ära muretult – vabalt. Selline suhtumine ei tekita puuduse potentsiaali. Ei ole vaja muretseda kui te kulutate raha, sellega ta täidab oma missiooni. Kui te olete otsustanud raha raisata, ärge kahetsege. Püüe koguda raha ja võimalikult vähe kulutada, viib tugeva puuduse potentsiaalini. Ühes kohas energia koguneb ja ei liigu kuhugi, sellisel juhul on tõenäosus kõik kaotada. Raha peab targalt kulutama, et oleks liikumine. Seal kus ei toimu liikumist, tekib puuduse potentsiaal. Rikkad inimesed ei tegele asjatult heategevusega. Nii nad alandavad puuduse võimalikkust kogunenud rikkusele.

V.Zeland

 

______

Leidsin selle täna hommikul internetist ja olin tunne, et sellest on paljudele ehk abi, nii tõlkisingi ära. Samas on tema raamatud poodides müügil ka eesti keeles.
Nautige.
28.06.17.

L.Õunpuu

 

Kategooria: Materjalid | Mõttemustrite muutmine rahast. Zeland kommenteerimine on välja lülitatud

Tervenemine raku tasandil

Tervenemine raku tasandil.

Kas te teadsite, et triljonid teie rakud kuuletuvad oma bossile ja see olete teie. Nad teevad ise omi asju, kuni te neid ignoreerite. Kui te vaatate oma keha ja räägite endale, ma loodan, et ta jätkab elu, siis ta jätkabki oma iseenese tarkusest, oma asjade ajamisega. Sest tal puudub siht.

Kuid kui te selle asemel, igal hommikul ärgates häälestute oma raadiojaamale, nimetuse all: „Sina ja sinu rakud!“ Teate, MINA see on grupp rakke ja just see, mis on täna oluline, just see mida me täna teeme, ka see mis toimub tulevikus, just see tervis mis meil ilmneb. Kas te arvate, et see on ainult positiivne mõtlemine? Te mõtlete, see on lihtsalt üks armas positiivne afirmatsioon. Aga kui nad oleksid väga võimsad? Aga kui nad oleksid fokuseeritud sinult endalt sinule ja võiksid ära puhastada kõik haigused? Kui nad nad võiksid muuta sinu toitumist, sealjuures ilma igasuguse dieedita? Ja kui nad muudaksid isegi sinu metabolismi, ainevahetust organismis? Kas te olete kunagi tõsiselt huvi tundnud, miks teie keha teeb seda, mida ta teeb? Kas te olete teda vaadanud küsimusega, miks sa seda mulle tegid? Ometi on teie kehal vastus olemas ja ta ütleks teile: „Sest sa ei ole meiega kunagi rääkinud teist moodi tegemisest, sest sa ei ole meiega üldse midagi rääkinud, sest sa ei usu, et sa seda suudad.“ 

Teie teadvus ei asu ajus, ta ei ole üldse peas, ta ilmneb igas rakus teie kehas, see on üldine koostöö-jõupingutus ja kui sa häälid sõnu kõigile oma rakkudele, siis nad mitte ainult ei kuule sind, vaid nad räägivad ka sinuga. Need, kes teavad millest ma räägin on võimelised puhastama oma keha kõigest mittevajalikust, kõigist ebakõladest, vabaneda mitte ainult haigustest, mitte ainult saada tervist mida te soovite, ka vabaneda hirmust, eemaldada tasakaalutused ja rahutused. Te arvate, et olete sündinud koos nendega, ei, see on teie endi kätetöö kallid. Kas te mõistate, et hirmu atribuut on hirm ise, sees on midagi niisugust, mille on loonud kahtlused ümbritsevast. Ja sellel on võim just sellepärast, et te ei räägi temaga, selle samaga te lubate tal juhtida ennast. Kas te olete sellele kunagi mõelnud? Saabub päev, kui teadvus on võimeline juhtima kogu ümbritsevat füüsikat. 

Vestlus rakkudega, see on meditatiivne harjutus, mis aitab teil häälestada organismi tervenemisele ja noorenemisele, seda võib teha iga päev. Teile sobival ajal, võtke milline poos iganes, milles te tunnete ennast mugavalt ja lõdvestunult. Sulgege silmad, tehke mõned korrad rahulikku sisse ja välja hingamist. Lõdvestuge ja suunake tähelepanu sellele kehaosale või organile, kus on probleemid, haigus või ebamugavus. Kujutage endale ette, et te suunate selle organi rakkudele, oma Vaimu Jumalikku valgust. Pöörduge oma rakkude poole ja öelge: “Ma tänan teid, et te teenite mind, ma tänan ja armastan teid. Nüüd te lähete Jumaliku kaitse alla, teil ei ole enam midagi karta, te olete armastatud ja kaitstud. Jumaliku Vaimu jõuga te võite saada isegi surematuteks. Ma palun vabandust, selle eest, et siiani ei olnud tähelepanelik teie suhtes ja panin teid erinevatesse olukordadesse, mis olid kahjuliku mõjuga, ma luban, et seda enam ei juhtu. Nüüdsest ma kohustun hoolikalt ja armastavalt suhtuma oma keha rakkudesse.“ Kujutage ette, et Jumalik Valgus täidab iga teie raku ja ütelge oma rakkudele:“ Igaühes teist on talletatud informatsioon tervenemise ja noorenemise kohta. Ma palun teid, see informatsioon üles leida ja alustada tervenemise ja noorenemise protsessi. Pöörduge oma Jumaliku Vaimu poole: „Minu Jumalik Vaim suuna ja kontrolli taastamise protsessi, tervenemise ja noorenemise rakke, ma usaldan selle protsessi täielikult sinu, Vaimu, käsutusse ja luban selle ümber pöörata.“

Nüüd suuna Jumalik valgus oma keha kõigile rakkudele ja ütle:“ Ma palun alustada harmoniseerimise protsessi, teisse salvestatud informatsiooni abiga tervisest, tervenemisest ja noorenemisest. Ma annan kogu oma organismi Jumaliku Vaimu alluvusse – käsutusse. Mina olen terve osa tervest tervikust. Ma palun, minu Jumalik Vaim, võta oma hoole alla minu keha ja õnnista mind tervenemisega.“

 

Netiavarustest leidis ja tõlkis L.Õunpuu. Aitäh jagamast! 

 

Kategooria: Materjalid | Tervenemine raku tasandil kommenteerimine on välja lülitatud

Pühitsemine

Loen hämmastavat raamatut. Elizabeth Haich “Pühitsemine”. 

Elizabethi lugu. Mitte ainult selle elu lugu, vaid terve kogemusteseeria läbi paljude kehastuste. Väga detailsed läbielamised läbi lapsesilmade ning hilisemad üleelamised saavad tema vaimse tee käivitajateks. Elades kahekümnenda sajandi Euroopas, ärkavad temas kauged kirkad mälestused pühitsemisest iidses Egiptuses, kus tema õpetaja, ülempreester Ptahhotep, teda esoteerilistesse saladustesse pühendab. 

Panen siia väikese katkendi. Väikese seepärast, et kui soovisin algul kõiki äratundmisi kirja panna, sain õige pea aru, et peaksin kirjutama siia ümber kogu raamatu. Seda ei jaksa. Suvi on. Ja see raamat on õnnistus, täis imelist äratundmist, eriline lapsepõlve kirjeldus sellest, kuidas laps, kõigest  pooleteist-aastane maailma kirjeldab ja kogeb.  Soovitan südamest selle raamatuga suvel sõbruneda…  / Tiina

…”Sa oled kehasse sündinud ja seepärast oled sa saanud nähtavaks. Sa oled eraldanud oma teadvuse Jumalast, oma tõelisest Minast. Oled välja langenud jumalikust algolekust. Oled sealt välja langenud paljude vormide maailma. Sinust on saanud loodud vorm. Kõik siinolev on osa tervikust, mis koosneb heast ja kurjast. Alates sellest, kui teadvus su kehasse asus, ärkasid sa selles kehas selles maailmas ning su teadvus samastus kehaga.

Söömine on samastumine: mida sööd, sellest koosned ja see sa oled.  Oma mina samastamine kehaga on piltlikult öeldes hea ja kurja tundmise puust vilja söömine ja seeläbi enese sidumine surma kuningriigiga. 
 
Kuid kuula nüüd head uudist – sinu keha on eraldumise tulemus, ta on vaid sinu tõelise mina nähtav pool. Teine pool jäi sinu nähtamatusse alandlikku poolde. Oma lahutamatute poolte ühendamisel saad tagasi jumalikku tervikusse. Seda ühendust on füüsiliselt võimatu kogeda, on võimatu muuta nähtamatu alateadvus nähtavaks ja need kaks poolt ühendada. Üks ja seesama teadvus ei saa samaaegselt elustada kaht keha. Sel moel kogetud ühendatus tähendaks keha surma. Siiski võid kehas olles kogeda seda jumalikku taasühinemist oma täiendpoolega teadvuses. Võid teadvust avardada kuni teadvustad oma teadvustamata poolt, koged teadlikult iseenese nähtamatut poolt ning saavutad sel teel  oma teadvuses jumaliku ühenduse.  Isegi siis, kui su keha jääb nähtavasse maailma, saad ühineda teadvsues oma tõelise minaga, millest sa oled välja langenud, moodustades sellega täiusliku terviku. Sel viisil võid juba siin maises kehastuses kogeda õndsust – kogeda Jumalat, olla Jumal.
See püüd taasühinemiseks on kõiges elavas. Kogu maailm on ehitatud positiivse ja negatiivse külgetõmbele, sest püüd tervikusse tagasi saada – Jumalikku seisundisse tagasijõudmine –  loob positiivsete ja negatiivsete jõudude külgetõmbe.  Kogu maailm baseerub püüdlusel jumaliku poole pürgimisel algsesse seisundisse tagasi.  See püüdlus ise on nähtava maailma jõudude allikas. Loodus kasutab seda ja kehas avaldub see seksuaaljõuna. 
 
Kuni elav olend otsib täiendpoolt väljaspoolt iseennast ehk nähtavast maailmast, ei leia ta jmalikku üksolemist sel lihtsal põhjusel, et tema täiendpool ei asu temast väljaspool, eraldiolevana, vaid lahutamatult tema nähtamatus alateadvuses.  Ükski elusolend ei saa eksisteerida, kui tal puudub nähtamatu täiendpool.
Võtame näiteks sinu, mu väike tütar. Sinu maises teadvuses teadvustatule leidub täiendpool, mis asub su alateadvsues. Sa ei leia oma täiendpoolt väljaspoolt iseennast – maises mehes näiteks, vaid oma teadvustamata tõelises minas. Kui suudad oma teadvuse need pooled ühendada, oled leidnud tagasitee tervikusse, oled samastunud taas Jumalas.
 
Läbi selle ühinemise, mis saab toimuma su teadvsues, lakkab igavene igatsus, sest oled leidnud oma täiendpoole ja sellega ühinenud. Siis lakkab ka su seksuaalne iha.  Sa oled saanud täiuslikuks iseendas. Oled samastunud iseenda tõelises minas ärgates kogu loodu tõelise minaga. Saad üheks Jumala ja kogu universumiga.  Võid oma teadvuse tõsta kehast kõrgemale, oma isikust kõrgemale ja kogeda kõikehõlmavat kosmilist teadvust.  Sa oled välja astunud tagajärgede maailmast põhjuste maailma, ajutisest maailmast igavesse maailma,  loodud maailmast loovasse maailma, surmariigist eluriiki. Lühidalt öeldes, oled üles tõusnud tõelisse olemisse. Ja see on pühitsemine!”
 
Ptahhotep lõpetab.  Näen jumalikku terviklikkust kiirgamas tema  taevalike silmade lõpmatus sügavuses. Näen tõe täiust ta silmis. Ta õnnistab mind ja ma lahkun.

 

 

 

Kategooria: Viimased | Pühitsemine kommenteerimine on välja lülitatud

Vaegnägemisest. Aigar Säde

http://www.aigarsade.com/raamat/pt10.htm

 

 

 

Kategooria: Materjalid | Vaegnägemisest. Aigar Säde kommenteerimine on välja lülitatud

Dieetkook – mu lemmiksõna!

Et ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et kõik sai alguse toidu teadlikust valikust. Ja sellega seoses kerkis üles teema – kas mõistus või keha? Aasta tagasi ütles fitnessivõitja Evelin Ainomäe lause, mille peale mu keha väga tugevalt reageeris – TEE OMA KEHA HEAKS PARIM VALIK. Ja ma olen nii elanud aasta.

Tänaseks olen sealmaal, et söön endiselt noo peaaegu kõike, aga vähestes kogustes, peale sööki on kerge olla. Väldin teadlikult leiba-saia, piimatooted piiratud. Point selles, kui teadlikult piirata, siis meel harjub sellega ja lõpetab nõudmise üsna ruttu. Sest keha seda enam ei vali. Õppige tegema vahet – kas toitu valib keha või meel.
Evelini superpudrust olen juba kirjutanud, aga ei väsi üle kirjutamast ja soovitan neile, kellel kõht korralikult (ikka kord või kaks päevas) läbi ei käi, kes peale sööki tunnevad end väsinuna, mitte energiapommina. Mina teen seda putru nii, et kasutan ainult rukkihelbeid. Keedan mõni minut, lisan soola, kui enamvähem valmis, lisan ühe munavalge, lihtsalt segan sisse ja hoian väljalülitatud pliidil minutikese, muna hüübib kiirelt, koguaeg segada. Lisan südamest kaneeli ja veidikene mett, kui on magusama pudru isu. Aga mesi ei ole seal üldse oluline, kui on külmkapist peoga lisada maasikaid või muid mammusid. Ülimalt kasulik on aga lisada kuivatatud ja hästi peeneks hakitud musti ploome. Peale selle pudru söömist ei tunne kunagi raskust ja meel vabastab su toidumõtetest üsna pikaks ajaks. Eks iseasi ka, kui suures koguses teha. Teen alati väikse portsu ja kui saab liiga väike või olen liiga näljane, lisan rohkem marju, vahel ka kuivatatud hakitud datleid. Kõik õiged asjad on lihtsad. Ja maitsvad. Kui te arvate, et muna seal libedikuna limane ja rõve, siis eksite täiega. Muna teeb selle pudru eriliselt õhuliseks. Või kui viitsite mängida, vahustage munavalge, aga tulemusel vahet eriti ei ole. 
 
On lausa imeline, et kohvik “ISU” omanik Ingrit Perk oli nõus katsetama Evelini menüüga. Kõik lihtsalt kulges ja elustus, see andis meile märku, et liigume õigel teel ning õige pea oli meil võimalus degusteerida ekstrahead dieettoitu Evelini isiklikust menüüst. Kas pole vahva, et nüüd ei saa pugeda ka selle taha, et oi ma ei tea mida süüa. Tule kohale ja söö. Või tee ise. 
 
Valikus on hetkel 4 rooga. Roheline smuuti, õhuline rukkipuder, kanasalat ekstrahea kastmega ja KOOK. Õige pea tuleb lisandub veel maitsvaid toite ning ka kõikide roogade täpne kalorsus koos koostisosadega on kohapeal toitu tellides kohe lugeda. Kas pole äge? 
 
 
 
 
Ma olen nagu Tim – väga suur smuutifänn, eriti rohelise, ja juba tean, et smuutit ei saa kunagi välimuse järgi hinnata. Sedapuhku oli meil proovismuutiks selline mudavärvi jook, mis sisaldas aga ülimaitsvaid asju – banaani, vaarikat, spinatit ja spirulinat. Kõik naersid ja see oli lõbus, aga kui degusteerimiseni jõudsime, siis olid kõik vait ja mõmisesid. Ingrit arvas, et timmib veel värvi. Üllata mind, Ingrit 🙂 
 
 
 
 
Teiseks roaks oligi rukkipuder. See viis keele alla! Hõrk, kerge, maitsestatud armastusega. Seda oskab ainult Ingrit. Ja peal maasikad ja mustikad. Jammi kuubis!
 
 
 
 
 
 
 
Kolmas roog oli kanasalat. Ma ei ole ceasari salati fänn, sest minu jaoks on kaste alati äädikane ja terav, pluss veel peal see mõtetu saiakuubikute jura. Evelini kanasalat oli aga megapehme, samas särtsakas, sest selle peal on Patuvaba Kaste. Mul on küll tunne, et kokk seal lisab mingeid oma salaaineid toidule, et see nii hea tuleb. Küllap noaotsaga armastust…
 
 
 
 
 
 
 
 
Ja tippude tipp oli kook! Dieetkook. Olete kuulnud sellist väljendit? Mu lemmiksõna – dieetkook. KOOK suurte tähtedega, sest see sulas suus, see oli parasjagu suur tükk, mis sisaldas täisterakaerahelveste ja kookose põhja, maitsestamata jogurtit ja mangopüreed, kuhjaga maitsvaid marju…  ja iseloomustamaks sõnad – elukergus, lend, chill, põsemusi, värskus, magus, kuid mitte imal. Maitsemeelte Pidupäev on selle koogi nimi. 
 
 
 
 
Meie ülimaitsev eine oli neljakäiguline, portsud parajad! Kõhud said täiega täis, aga keegi meist ei kurtnud raskuse üle kehas. Milline nauding +  power kehas! Asjaosalised suutsid isegi pildi tarvis leitile hüpata! 
 
 
 
 
 
 
 
Aitäh Evelin Ainomäe, Aveli Jänes, Tim Bluz, Ingrit Perk ja Belinda!
Aitäh olemast valgus, Anette!
Aitäh, kohvik “Isu”!
Oli imeline ja maitsev päev!
 
Kino ikka ka – 
 
 
Astuge ISUST läbi! 
 
 
Kategooria: Viimased | Dieetkook – mu lemmiksõna! kommenteerimine on välja lülitatud

Joo, puhasta, toida ja kaitse. Dr Riina Raudsik

Joo, puhasta, toida, kaitse

Kategooria: Materjalid | Joo, puhasta, toida ja kaitse. Dr Riina Raudsik kommenteerimine on välja lülitatud

Minu aasta ema

Käisin mõned päevad tagasi mööda poode ja igal pool mängis imal emamusa. Selline nukrates toonides ükspaigakesiinilmason.

Miks on emade laulud nii halavad, pisarakiskujad, ootavad ja ohverdavad? Kes oskab, võiks teha ka laulu emast, kes tegelt olemas on, mitte sellest, kes metsarajal kannikesi nillib. Tänapäeva ema paneb laigi ja läheb eluga edasi. Sest elu ei ole enam selline nagu sovetiajal, elu on kiire ja lapsed on elu ehedad õied, keda karistadagi ei tohi. Samas – kas pole kummaline – tol ajal oli karistamine lubatud, tänapäeval on psühholoogidel käed-jalad tööd täis. Tänapäeval elavad juba titedki virtuaalmaailmas, mis neist kord saab pärismaailmas? 
 
Aga mitte sellest ei tahtnud ma, vaid imalatest emalugudest. Oleks aeg kirjutada päris emast, sellest kes tegelt ka olemas on. Sellest emmest, kes on väsinud ja tüdinud rutiinist. Sellest, et ka emad jonnivad ja viskaks end hea meelega poes selili ja lõugaks täiest kõrist, kui näevad, et see või teine asi täna menüüsse ei ulatugi, sest raha ei ole. Jälle makaronid! Aga see-eest armastusega… 
Ka emmed viskaks heameelega oma riided mööda elamist laiali, loobiksid sööki ning näitaks õpetajale ja ülemusele nii keelt, kui kohta. Emad oskavad ropendada niiet maa must. Emad oskavad kakelda ja võivad oma laste nimel tappa ja tapetud saada. Emad armastavad südamest naerda, eriti enda nalja üle. Emad armastavad peitust mängida ja nad tahaksid end vahel peita teisele planeedile, et saaks kasvõi pooleks tunniks vaikust ja oma ruumi. Samas – kui ema on oma beebist lahus pool päeva, siis langeb ta tita ette põlvili, katab ta musidega, haarab ta kaissu ja ütleb et igatsus oli tappev…
 
Emad annavad endast alati parima. Nad annavad selle, mis neis on. Muud pole anda. Ainult see parim on. Seepärast ei saa mitte iial süüdistada oma vanemaid.
 
 
Sa ei ole mõelnud, et võib-olla oli su ema ja isa kohtumise ainsaks põhjuseks sinu aitamine sellele planeedile? 
 
 
Täts it ja ei mingeid agasid! 
 
Sa ainult arvad, et sa tunned oma ema. Paraku pole sul õrna aimugi, mis elu ta elanud on, mis tema sees tegelikult on toimunud, mida ta on tundnud ja üle ning läbi elanud. Emad on üliandekad varjama jamasid vaid selle nimel, et sinul säiliksid lapsepõlvest õnnelikud mälestused…
 
 
Kallista teda ja hoia oma embuses. 
 
See on su ema hinge ja südame ainus toit.  
 
Anna seda oma emale küsimata ja põhjust otsimata,
 
sest see on kõik, mida ta vajab, et olla terve ja õnnelik. 
 
Ja see ei maksa sulle mitte midagi.
 
 
***
 
 
Ja kui su ema keha on lahkunud, siis ära kurvasta.
Ta on sulle lähemal kui iial varem. Just nii nagu sel pildil, oled sa hoitud, hoiatatud, kaitstud ja juhatatud. Alati.
 
 
 
 
 ***
 
 
Aitäh kõikidele, kes mängisid minuga FB pildimängu “Mina ja emme”.
Meie vahvatest piltidest sai kokku filmike me emadele-
 
 
 
 
 
Ilusat emadepäeva!
 
 
Kategooria: Viimased | Minu aasta ema kommenteerimine on välja lülitatud

“Naised köögis” – Aasta ema

Kategooria: Materjalid | “Naised köögis” – Aasta ema kommenteerimine on välja lülitatud

Evelin Ainomäe+ jooks+ ISU+ korallivesi+ tatar

Elu on väga kiire ja kirju ja nii palju toimub, et lihtsalt panen siin sajaga kõik praegu välja! Kuna ma olen Evelin Ainomäe bikiinivormi projekti jäädvustamisega seotud, siis otsustasin ka ise projektiväliselt (issand kui hea väljend!) sisse hüpata. Vorm on parem kui aasta tagasi samal ajal, sest aegajalt olen ikka vehkinud hantlitega ja mõne küki punnitand. Mul on ka suur pall, mille peal saab aeleda ja mõned asjalikud harjutused näitab Evelin ka filmis, leiad allpoolt. Käimas käin juba rohkem ja esimesed katsetused jooksuga on tänaseks ilusti läbitud. Jooksus on minu jaoks üks koht, millest tuleb lihtsalt üle joosta, siis on kõik okei ja võib panna sajaga rahumeeli edasi. 

 
Kirjutan edasi paar päeva hiljem, peale Rademaris käiku ja uute jooksutossude ostmist –

Nüüd tahan aga jagada veel seda, mil moel jooksus seda nn “ühte kohta” ei tulegi. Nimelt peavad sul olema õiged jooksusussid, kus toetatud nii tald, kand kui ka päkk. Rademarist Porta 2s leiad väga hea valiku ja superhindadega tosse. Soovitan uurima minna. Ma proovisin vist küll kogu seinatäie ära ja panin mugavaimad kõrvale ning siis tegin neist valiku. Niimoodi valida on kergem, kusjuures seal on nii, et teenindajatel on kannatus kummist, nii armsad ja teadlikud inimesed! Õhtul siis läksin oma uute tossudega jooksma. Ma ei tundnudki, et jooksen! Tõeline müstika. Ei tulnud mingit nn nõrka kohta ette, ma lihtsalt jooksin. See oli tõeline nauding, lippasin 45 minutit jutti ja kui seisma jäin, tundsin, et tegelt mitte jooks pole raske, vaid pidur on raske. Lõpetasin kuuenda käigu ja käsipiduriga, aga tuleks vaikselt lasta ikka esimese juurde ja siis lõpetada. Missa lõhud masinat, eksole!
 
Mul olid enne jooksmiseks enda arvates väga mugavad jalanõud. Aga seda võrreldes kontsakingadega. Uute jooksutossudega ei anna vanu üldse võrrelda. Niiet – kui soovid hakata jooksmisega rohkem tegelema, siis on kindel, et alustada tuleks jooksu jaoks mõeldud jalanõudest. 
 
 
Selle aasta spordivärv on PIPARMÜNT 
 
 
Ma armastan joosta hämaras. Jooksen ka hommikul, aga naudin õhtust jooksu. See on rahusse voolav päeva lõpp. Pole midagi vahtida, inimesi ei ole, silmad puhkavad, vaadates vaid endasse, jalad jooksevad endasse… Lummav. Rahustav. Maandav.

10 aastat tagasi oli jooksmisel minu jaoks ainult kaks põhjust – sind kas aetakse taga või sa oled juba väga hiljaks jäämas. Hakkasin proovima – jooksin ühe postivahe, siis kaks jne. Ma sain hakkama! Lõpuks jooksime terve kambaga, kes kõik esimesel katsel ütlesid – nad ei ole jooksjad inimesed, aga võib ju proovida… Tol ajal ma lõpetasin pea igal õhtul 10 km ringiga. Siis tuli suvi ja töö, uusi hobisid ning jooksuring katkes.
 
Minu juurde sattus paar päeva tagasi üks armas inimene sellest jooksukambast ja arvas, et kui sporti ei tee ja miski selle juures ei sobi, siis on tegu bakteritega, kes meie sees sporditegemise vastu või šokolaadikoogi poolt on.  Täiesti võimalik ja täiega loogiline! Me ju sisaldame vähem rakke, kui baktereid, seega inimene ei ole rakk vaid bakter ja tont teab, milline on ok bakter ja milline su kehas jamasid kokku keevitab. Tunnen, et see teema mängib uskumuse peale. Samas võin 100% kindlusega väita, et mina sain oma magusaisust lahti punase greibi abiga päevapealt. Greibi endaga polegi suurt pistmist, küll aga  seemnetega. Linnalegend siis selline, et greibi seemnes elab selline supertegelane, kes annab täiega molli sellele bakterile mu sees, kes suhkurt ihaldab. Eks ma nüüd sajaga lihtsustasin teooriat, aga minu peal see toimib. Samas ei pruugi see toimida kellegi teise peal. Pole kahte sarnast keha sarnase mineviku ja bakteripagasiga. Sellepärast ei saa mitte keegi sulle öelda: tee nii, see toimib. Kusjuures greibiseemneõlil polnud absoluutselt mingit mõju. Praegu koorin greibi, panen tükid nutribulletisse ja joon kreemja mahla ära. Haput ei pea kartma, hapu on siis, kui sööd greibitükki, läbi purustaja on mõnus, kergelt mõrkjas maitse. 
 
Ja siis ütles see armas mu kunagine jooksukaaslane, et tema maja eest läheb läbi terviserada. Aga vaat, need krdi bakterid…  Nii armas, eks. See kõik on ainult tore ja naljakavõitu vabandus. Aga tal on tõsine tagajärg, sest kui seda ühte ettekäänet praegu ei kuula, jäävad tulevikus ära kolm probleemi – rasvumise, vererõhu ja suhkruprobleem. On ju mõtet natuke end täna tagant torkida, et homme valudeta elada? Niiet – vut-vut-vut… 
 
Olen tegelenud jooksmisega alles nädala, aga pean ütlema, et muutusi on. 
Muutus nr 1: Söön teadlikult vähem, kui liigun.
Muutus nr 2: Liigun teadlikult rohkem, kui söön.
Muutus nr 3: Kõik on kerge, ka meel. 
Muutus nr 4: Kaotatud 2kg
 
Liikumise kõrval on väga tähtis osa kindlasti joogil. Puhas aluseline ja toitev vesi võiks alati käepärast olla. Minul on sidrunivesi vaheldumisi koralliveega, kuhu lisan ka Himaalaja musta soola ning vahel ka 4soola vesi. Ma pole korralivett aasta otsa tarbinud ja nüüd joon taas. Saan aru, millest ilma olen olnud! Minu jaoks on korallivee teine nimi “Kergus”. Nii keha kergus, meele kergus, kui ka elu kergus. Mitte, et ma nüüd just kergemeelne oleks … aga mine tea, mine tea… 🙂 Abiks ikka. 
 
 
 
FB jooksis üks lugu, et vett ei tohigi niimoodi sisse lahmida, aga olgu see joodud õigel ajal. Tegelen sellega ja mulle sobib seegi,  sobib ka terve päev läbi vee joomine. Ma olen hea jooja, mulle vesi maitseb. Aga hommikuti olid algul silmad paistes. Kui proovisin õigel ajal joomist, kadus see jama ära. Muidugi ma ka ei joo peale 5 õhtul eriti. Klaas sooja sidrunivett peale ärkamist. Kui tunnen päeval sellist külmkapirünnaku tunnet, joon pigem pool klaasi sooja vett. Enne söömist kindlasti veidi vett. Olen joonud ka enne jooksu natuke, ning enne magamaminekut on taas sidrunivesi hea ja siis võib ka tiba mett ja himaalaja soola lisada. Jällegi, oma keha on parim indikaator, kuidas, kui palju ja millal sobib vett endasse lubada. Me oleme vesi. Lihtne, keda kuulata. 
 
Toidus on mul lisaks päris põnev tegelane – idandatud tatar. Kui te ei tea, mida head see kehas võib korraldada, siis panen siia hästi lühidalt: 
Arvatakse, et just tänu idandatud teraviljade kasutamisele ei olnud muistsetel küttidel ja korilastel liigesevalusid ning võitluses saadud haavad kasvasid ruttu ja hästi kinni. Naistel oli suurepärane nahk ja paksud juuksed. Tatravalk sisaldab 18 aminohapet (sealhulgas kõiki asendamatuid) ning tatras on võrreldes teiste teraviljadega mitu korda rohkem vitamiine (B1, B2, B3, B6, B8, B9, E, A, P, C, K) ja mikroelemente (raud, vask, kaalium, kaltsium, magneesium, fosfor, liitium, jood, seleen, tsink, räni).

Kui tatart tarvitada idandamata, siis inimene omastab ainult osa tatras sisalduvaist kasulikest ainetest (omastamata jääb näiteks osa kaltsiumist, magneesiumist ja tsingist) ning tervendamise potentsiaalist. Idanemise tulemusena saab tatar juurde ootamatult palju suurepäraseid omadusi. Idu kasvamiseks sünteesitakse ja kogutakse tatras palju vitamiine, antibiootikume, vähivastaseid aineid, ensüüme, fütohormoone ja teisi bioaktiivseid ühendeid.

Näiteks tekivad kasvuhormoonid giberrelliin ja auksiin, mis aitavad käivitada ja organiseerida tähtsate füsioloogiliste programmide tööd ning koordineerida rakkude, kudede ja organite koostööd, eriti lapse- ja noorukieas. Tatras olev antioksüdantide hulk suureneb enam kui kaks korda, sealjuures nende aktiivsus kasvab kümneid kordi. C-vitamiini hulk suureneb kuni 20 korda, E-vitamiini ja B-grupi vitamiinide hulk kuni 10 korda.

Idanemisel töötab tatar nagu ehtne farmakoloogiline tehas. Idanemisel tekkinud ained on vajalikud organismi puhastamiseks ja soolestiku mikrofloora normaliseerimiseks; need parandavad seedimist, ainevahetust ja vereloomet; tugevdavad immuunsüsteemi; aitavad tasakaalustada organismi happe-aluse vahekorda; stimuleerivad seksuaalset aktiivsust; takistavad enneaegset vananemist. Organism kasutab ensüüme ära mitte ainult toidu ümbertöötlemiseks, vaid ka paljude teiste protsesside käivitamiseks ja läbiviimiseks.

Tatra idandamise käigus paljuneb ka inimese organismile äärmiselt kasulik heinabakter (Bacillus subtilis), mis peab vastu maohappe ründele ja hakkab peen- ja jämesoolestikus aktiivselt paljunema. Bakter hakkab tootma aineid, mis hävitavad teisi anaeroobseid, enamjaolt inimese jaoks patogeenseid baktereid (näiteks stafülokokk, salmonella ja pärmseen).

 

 

 
***
 
 
Olin sel nädalal Tallinnas Evelini pildistamas ja panin ta trennist kokku ka väikese rõõmsa video.
Evelin tutvustas mulle hästi ägedat uut MyFitness klubi Pirita keskuses. Ma olen käinud paljudes treeningsaalides, aga Pirita oma on neist kõigist küll peajagu ja rohkemgi üle! Esiteks on seal valgust ja õhku ning ei saa salata – mingi kummaliselt hea ja mõnus aura. Mulle väga meeldib Evelini lähenemine trennile ja dieedile. Püüdes oma keha võimalikult leebelt ja valutult vormi saada, ilma piitsa ja piparkoogita. Tasa ja targu, mitte äkki ja läbi valu. Ta on andekas, ta oskab oma keha kuulata lausa imetlusväärselt ja õpin seda temalt iga kord, kui kohtume. Loodan, et ta suudab teid inspireerida samamoodi, kui mind ja paljusid naisi… Isegi iirimaal! Pärast trenni läksime majas asuvasse kohvikusse, mis on mu täielik uus lemmik Tallinnas ja mille imekaunis interjöör on lausa pildistamiseks loodud! Saan teile jagada ka hetke, kuidas sünnib uus ja väga vinge idee, millest juba järgmises blogiloos nädala pärast lugeda saate! Evelin rääkis ja ma järjest pildistasin, tema näoilmest on hästi aimu saada, kuidas sünnib idee.  Tegime taaskord ajalugu. 
Evelini blogi saad lugeda ja vaadata SIIT
 
 
 
***
 
 
Eelmine nädal oli üks kaunite inimeste nädal, Siin näete mõnda neist. Evelin, kohvik “ISU” kaunis omanik, kelle silmadesse mu kaamera ära armus, ja minu hea valgushaldjas Anette, keda võite kohata, kui Pärnus Porta Rademarisse jooksususside järele lähete. 
 
 
 
Evelin Ainomäe
 
 
 
 
 
“Isu” kaunis perenaine
 
 
 
 
 
Fotod sünnivad tänu Anette valgustavale käele
 
 
***
 
 
 
Täna, aasta tagasi, võitis Evelin Ainomäe Bikiinifitness võistluse. Film siin – THE WINNER
 
 
Kategooria: Viimased | Evelin Ainomäe+ jooks+ ISU+ korallivesi+ tatar kommenteerimine on välja lülitatud

Mis tagavad hea une ja puhanud keha?

See on lihtne retsept, mis koosneb vaid kahest koostisosast, mille abil magad sa öö läbi ja tõused üles värskena.

Sul on vaja ainult 5 teelusika täit orgaanilist toormett ja üks lusika täis roosat Himaalaja soola. Sega neid hästi ja pane klaaspurki. Parim ainete vahekord on 5:1, kuid sa võid’ maitset vastavalt soovile ka kohendada.

Kasutamine: Võta segu igal õhtul enne magaminekut. Pane see keele alla ja lase sulada. See toimib, sest Himaalaja sool sisaldab üle 80 mineraali ja elemendi, mida keha vajab erinevate protsesside jaoks ning aitab organismil üleöö taastuda. Teiselt poolt sisaldab mesi glükoosi, mis täidab rakud energiaga. Lisaks sellele parandab segu serotoniini sekretsiooni ning sa saad paremini puhata ja keha taastada.
Su keha töötab päeva jooksul kõvasti ja vajab öösel und, et taastuda. Kui sa tunned igal hommikul ennast väsinuna ja depressioonis, siis see lihtne segu garanteerib kvaliteetse une ja puhanud keha!
 
 
 
 
 
Kategooria: Materjalid | Mis tagavad hea une ja puhanud keha? kommenteerimine on välja lülitatud

Rotikuningas

Kui rottide ühiskond avastab rotikuninga, siis ta lahkub.

 

Meie oleme inimesed.

 

Ja meil pole kuhugi minna.

 

 

Parasiitide kari, kes on meile tuttav kui maailmavalitsus, globaalne eliit, sionistid, bänksterid, hallitus, vähkkasvaja jne, keda ühendab nn satanistide sekt, on omandanud juba ammu tehnoloogia, kuidas inimest muuta loomaks – põhimõttetuks, südametuks, hingetuks. Nad on mitusada aastat lihvinud seda meisterlikkust oma kaashõimlaste-kaaskannatajate peal. Lihviti teravaks ja XX sajandil hakati kasutama seda laialdaselt, tuues ühiskonna tervislikku ja moraalsesse-eetilisse plaani sisse niinimetatud rotikuningaid.

Üksteise järel algas suurtes tugevates riikides degradatsioon ja need kõik muutusid järk-järgult tarbimis(lits)ühiskondadeks (потребл/ядей), kus öeldi lahti tõest, traditsioonilistest väärtustest. Selle koletusliku, deemonliku toime tulemusi näeme täna kõikjal maailmas. Ja esmajärjekorras nn tsiviliseeritud riikides. Sellest hetkest, kui see märgistatud koletis sai endale tuule tiibadesse või kabjad alla – ehk võimu, on see protsess pöördumatu. Ja areneb eksponentsiaalselt.
Soovitan lugeda artiklit tähelepanelikult, kus ma põhjalikult avan inimlikkuse kaotamise tehnoloogia olemuse. Kuni me kõik ei tunnista endale, et meid valitsevad ROTID, kelle jaoks me oleme vaid liha, ei õnnestu meil mitte midagi muuta. Ja põgeneda pole meil kuhugi. Kuna seoses “toidubaasi” järsu vähenemise ja “kuningate” arvu kasvuga kahanevad põgenemise võimalused nullini.

Ausalt öeldes ei näe ma võimalust neist vabaneda… ilma suure verevalamiseta… väga suure. Kuid selleks me olemegi inimesed, et surmaohu hetkedel ühineda ja arukate ajurünnakutega leida lahendus ning töötada välja tegutsemise algoritm. Loodan, et veel pole hilja.

Käesolev olukord on loodud tehnoloogiaga, mida teatakse ka nime “rottide kuningas” all. Selle tehnoloogia ülesandeks on lõhkuda olemasoleva sotsiaalse struktuuri peamised sõlmed, nähtamatud alusbaasid ja sotsiaalsete konstruktsioonide tugisambad. Luua ühiskondlik killustatus, kus igaüks on vaid enda eest väljas ja puudub mõiste “oma”. Selle saavutamiseks tuleb lõhkuda moraal. Murtud moraali näitajaks on käitumine, kus omad reedavad omasid.

Selle tehnoloogia olemust saab selgitada eredalt rottide näitel. Need loomad eristuvad oma erakordselt tugeva elujõulisusega. Selle elujõulisuse aluseks on sotsiaalne ühtekuuluvus. Rotid on erakordselt sotsiaalsed loomad. Nad ajavad koos asju, abistavad üksteist, kaitsevad ja võimaluse korral toovad ära haavatud. Rotid tajuvad end ühtse organismina ja ka käituvad nagu üks organism. Nad vahetavad kiiresti informatsiooni, hoiatavad koheselt lähenevast ohust ja annavad edasi kaitsealaseid oskusi. Sellises käitumises puudub omakasu. Kaitsemehhanismil on moraalne olemus.

 

Loe edasi allikast –  Kiirgusinfo lehelt

 

 

Kategooria: Materjalid | Rotikuningas kommenteerimine on välja lülitatud

Supervorm…uuuu…

Kas teil on ka sel kevadel kuidagi eriliselt raske end mingigi trennilaadsuse peale lülitada?
Ootan, millal ometi ärkab minus see minu metsik sisemine jooksjatüüp, kes hommikul jooksma läheb. Maitea, kus ta ringi hulgub, ta ei saa kuidagi end stardipakule veetud. Äkki juba kihutab kuskil ilma minuta? :))
 
Mulle väga sobib fitness-staar Evelin Ainomäe soovitus seoses trenniga – kui endale midagi imaitsvat lubad, siis pole hiljem ju mõtet sellepärast enam põdeda – ära hala ega sae seda peas – parem liiguta keha.  🙂  
Ja pattu panen ma ju ikka kohe rõõmuga, mõlema suupoolega! Muidugi on ämmake ka “süüdi”, mis ta siis teeb nii head pühadetoitu, et selle peale peab terve nädal aega keefiri ja tatra peal olema. Eks ma tegin hea tordi ka. Nutella-toorjuustu-maasika. Viis keele küll teadagi kuhu, paraku ei takistanud edasist õgardlust mitte. Aga ei kurda, sest kõik mis mulle maitseb, on mu kehale hea. 
 
Toitumisega on üldse lõbus ja tiba segane. Tallinnas ma nägin, kui isukalt Evelin sööb mingit sopavärvi putru ja kiidab maitset. Täna pean tunnistama, et sellest sai minu vaieldamatu uus lemmik. Kuna ma piima tarbin vaid kohvi peal ja vahel maiustan kohupiimaga, siis mulle on veega keedetud puder vägagi ok. Minu uueks lemmikuks sai rukkihelbepuder. Sool, tiba kaneeli ja mesi annavad imehea maitse, aga päris väkk-eelarvamus oli mul seoses munavalgega. Õnneks sukeldub muna sügavale pudru sisse ja tulemus saab õhkõrn. Ja muidugi maasikad. Jammi! 
 
Evelini pildistamine oli taaskord väga tore kogemus. Ta on inimene, kes iga kord mind suudab üllatada. Seekord rääkis ta autos minuga prantsuse keeles ja ma sain teada, et ta lemmikkoht on Pariis. Tema puhul peab ikka tõesti paika vanasõna – kes palju teeb, see veel rohkem jõuab. Evelinil on töö, trenn, kool ja pranstuse keel. Ta teeb ja jõuab. Mõned toredamad pildid meie kohtumisest siia ka. Kahjuks ei lase tehnika mul hetkel Evelini filmitud üleskutset siia laadida, aga sõnum kõigile lühidalt –
 
 
KUI TAHAD END SUVEKS BIKIINIVORMI SAADA, SIIS PANE END VALMIS
JA ALUSTA KOOS MEIEGA  JUBA JÄRGMINE NÄDAL!  
 
 
Seekord oli kambas Aveli, kes samamoodi soovib suveks vormi saada.  Naised valisid trenniriideid ja juba järgmisel nädalal on meil kõigil võimalus koos Evelini ja Aveliga hakata trenni tegema!
Otsi trennikad üles ja ole asjaga rohkem kursis, klikkides EVELINI BLOGI, seal on ka video täitsa olemas!
 
 
Supermeikar Reet Härmat ja Evelin Ainomäe
 
 
 
 
 
 
 
 
 
     
 
 
 Aveli ja Evelin
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Endiselt ruulivad kana ja köögiviljad, head raamatud, fotokaamera ja käevõrud, võrukaelad.
Mulle on tulnud põnevaid, ilusaid ja õnnelikke kirju, mis annavad märku sellest, et mu loodud käevõrud “töötavad” kenasti ning olen tänu oma hobile leidnud palju uusi vahvaid sõpru! Südamest aitäh teile, kes te kirjutate! Mulle väga meeldib käevõrusid kokku võluda, teadmata-tundmata nende omanikust muud kui nime. Seda mängu ei saagi sõnadega kirjeldada, see on tunne. Inimesele mõeldes ütleb süda käele, milliseid kive võtta, millist mustrit luua. Kordumatu energiate ja tunnete etendus. Alati uus. Nagu kevad.
 
 
 
Ja mulle meeldib, et langeb lund. 
See lihtsalt on nii imeline. Sinine taevas, soe päike, ärganud sini-valged aiad ja siis… aeglaselt langevad suured lumehelbed…  
 
 
Olge mõnusad ja armastage seda, kes olete ja mida elate.
 
 
Vähem virisemist ja rohkem naeru tuleb igal juhul kasuks!
 
 
 
 
 
 
🙂
 
 
Kategooria: Viimased | Supervorm…uuuu… kommenteerimine on välja lülitatud

Süsteem korraldab…

Ole Dammegård: Süsteem korraldab “Euroopa kevadet”

Kategooria: Materjalid | Süsteem korraldab… kommenteerimine on välja lülitatud

Palun ära jäta mind maha!

Olen seda lugu kirjutanud pea kuu aega. Tahtsin valmis saada naistepäevaks. Ei saanud, sest olen naine ja mõistsin üsna pea, et see teema on lõputu. /Tiina 🙂
 

“Palun ära jäta mind maha!” –

on tihti meie sisehääle vaikne palve, mida me ei kuule. Väline müra ja meeleahvid, keskendumatus ja ükskõiksus – need on mõned kuulmatuse põhjused. Mida me lapsena kuulasime? Sisehäält, vanemaid, ingleid? Vahel tulevad lapsepõlvest meelde mõned seigad, mille üle siiralt olen imestanud – kuidas ma suutsin või kuidas ma üldse ellu jäin? Kuna meil telefoni ei olnud isegi “laua peal” mitte, siis ainsaks kojutuleku õigeks kellaajaks oli – ENNE PIMEDAT OLE KODUS, MUIDU HOMME ÕUE EI SAA. Ma olin õigel ajal kodus ja muidugist mõnikord oli see pimedus alles üsna hämarus, ikka päris suhteline. Meie mänguväljakuks oli terve Mai ehitusrajoon, ehitati ju mitmeid maju korraga. Me mängisime ehitusel letsu, peitust ja kooli, hüppasime 3nda korruse akendelt suurtesse liivahunnikutesse, jooksime viiendale korrusele treppidel, mis polnud veel kinnitatudki ja millel polnud isegi käsipuid… Meie ümber oli õhk paks ehitustolmust, aga kindlasti ka kaitseinglitest. Ma olin ainus laps peres, võiks arvata, et oi kui igav mul oli. Mitte sinnapoolegi! Igav oli mul teistega. Sest siis olid meil tavalised mängud, mängud, mida kõik lapsed ikka mängivad. Omaette mängides tuli mu seltsi Maagia. Vbl me lapsena ei kuulagi kedagi peale oma maagilise sisehääle? Kas praegused lapsed kuulavad oma sisehäält läbi nutiseadmete? 
 
Kui ma oma kunagisest koolimajast möödun, siis näen seal vahel tänapäeva 2 klassi juntsusid. Võrreldamatud meie aja omadega, kes me mängisime letsu, keksu, hüppasime, jooksima võidu ja loopisime palli. Praegu istuvad nad kõnnitee äärekivil, nende tõsised, “valgustunud” näokesed on nutiseadmetes, koos küürus selja ja üliarenenud pöidlalihastega. Veidi eemal on kolm poissi, kes on põlvini saabaste ja tossudega raudkülmas suures porilombis ning vaatamata jäisele veele, on minu jaoks veel õudsem see, et nende nägudel ei ole mittemingisugustki emotsiooni. Kamp väikseid poisse puude all röögivad nagu loomad ja tambivad üksteist suurte puuokstega. See on kõik, mida nad oskavad ja suudavad oma vaba hetkega peale hakata. Ulme!

 
Kui palju me selle virrvarri ja nutiseadmete “valgustavate” ekraanide keskel suudame kuulata oma sisehäält, naised? Ma ei saa midagi kirjutada laste seisukohast, ma näen, et see on mõttetu. Kõik ju teavad kui nüristavalt need lastele mõjuvad, ometi antakse helendavad ekraanid ette. Ma ei saa ka kirjutada meeste seisukohalt, sest ma ei ole mees. Ma tahan kirjutada natuke ühest naiste vaatenurgast, nimelt iseendaks ärkamise poole pealt. Vahet pole, kas kevadine ärkamine, vaimne ärkamine, pole vahet, mis nimi tal on. See on midagi, mis meile on olnud kättesaamatuna näiv, nagu kate silmil, eriti neile, kes vene ajast tulevad, kus kõik inimesed pidid olema ühte nägu hall mass. Arvate, et see on kadunud? See pole kuhugi kadunud. Kõik see eksisteerib praegugi, lihtsalt peenemalt varjatud kujul. Aja taga seda mustrit, mis sulle on lapsest saati pähe heegeldatud – õpi hästi, saa rikkaks, toitu tervislikult jne. Kõik see toimub läbi uue nimetuse “vaimsus” all endiselt. Aga tuletaks keegi selle eluheegeldamise keskel ka aegajalt meelde, et kõige olulisem on kõige keskel osata jääda oma unikaalsuse juurde, oma elurajale, kuulata ennast, hinnata ennast, osata teha enda jaoks parimaid valikuid…
 
 
Kui sa elaksid pimedate maailmas, kui paljudele sa muljet avaldaksid?

 
 
Praegu on imelik aeg, suhted lendavad õhku ja naised kurdavad, et ei saa hakkama suhtega. (Aga mis siis, kui ei peagi hakkama saama? Mis siis, kui see on märk suhe sel moel lõpetada või liikuda suhtega uuele tasandile?) Tegelikult ei saa naised enam hakkama iseendaga suhtes. Mõeldakse üht, tehakse teist, tahetakse kolmandat, välja tuleb neljas variant, kuulatakse kõiki peale iseenda… Minnakse teise nimel enda vastu. Minnakse äärmustesse. Tehakse viisaastaku plaane, aga need lendavad ju kahe päevaga vastu taevast. Siis tuleb kass peale ja hakkab kriipima. Kas vaikitakse või lobisetakse pidevalt oma soovidest ja haavatavusest. Laste vajadused (loe:tahtmised) kasvavad koos nende vanusega. Raha on alati liiga vähe. Tööd on alati liiga palju. Kuidas kõige selle keskel iseenda tunnetus ja kese leida ning sellele ka truuks jääda?
 
Tegelikult ma ei teagi, kas on õige kirjutada SISEHÄÄL, sest see tekitab sellise naljaka saiko-tunde nagu ma kuulaksin peas hääli … mida ma ju niikuinii ka kuulen, eksole ….  johhaidii, ma isegi vastan neile, aga sobivam väljend on kindlasti SISETUNNE.  Sõna “tunne” on kuidagi usaldusväärsem, kindlam ja tugevam, kui hääl. Kuidas sina tunned? 🙂 
 
Aga õnneks mingil hetkel ärkab üks pere heaolu nimel pingutanud emme ikkagi üles ja avastab, et enam ei jaksa vanamoodi. Ilmselt sel hetkel ta sisehääl haigutab ja ärkab. Nagu karu talveunest. Ei ta hooli aastaajast, äratajaks võib olla näiteks üks uitmõttena näiv küsimus, mis koos teiste igapäevastega läbi pea tuiskab- 
 
 
“Kas ma seda tahtsingi?”
 
 
See on ülioluline hetk. Muidugi võivad sisehääle äratada mitmed vaimsed tehnikad, aga needsamad võivad ka hukutada, kui asi muutub äärmuslikuks. Kui tekivad sellised suured ja ootamatud küsimused, ei pea pakkima asju ega kuhugi palverännakule minema vastuse järele. Ma ei peta end naiivse arvamusega, et seal kuskil kaugel palmi all lesivad kenasti kõik mu küsimuste vastused, koos sisemise hääle ja mu hingerahuga. Vaevalt. Nad on alati seal, kus mina olen, sest tõeline palverännak saab toimuda ainult iseenda sees. Küll aga võib eemalt oma asjadele vaadata uue pilguga, kui olla mõnda aega päikesesoojas lõdvestunud ja rohkem avatud iseenda kuulamisele. Abiks ikka…
 
Ja unest ärganud inimesel ei lasu mingit süüd, inimest ei saa arengus süüdistada. Ammugi ei tohiks iseennast süüdistada. Sul ei ole mitte midagi viga, sa oled täiesti normaalne, lihtsalt ärganud – sa ei maga enam ja tead, et vanamoodi enam ei saa. Kui keegi küsiks: “Kuidas sul läheb või kuidas see sulle meeldib või mis sa sellest arvad?” on magava naise vastus kiire:”Normaalne!”.  Teine variant: “Aga mida sina praegu tunned? Mida sina soovid? Mida sina teha tahad?”, on vastus: “Ma ei tea.” 
Loomulikult ei tea, ta ei küünigi sügavamale, ta ulbib ülevaate pärast pinnal. Ta vastutab peres mitmete asjade (loe:kõige) eest korraga ja sukeldumine sügavale iseendasse kaotaks kontrolli kõige, eriti laste üle. Ega üks tavaline kõige eest vastutav pereema ei oskagi sukelduda enam endasse, sest ta ei mäleta teed. Ta ei mäleta enam, milline ta ise on, ilma lasteta, meheta, pereta. Mine enda sisse. Vaata ennast enne pereloomist…. 
 
Milline sa olid enne pere loomist? 
Milline tüdruk sa olid? 
Mida sa armastasid teha?
Kellega oli su esimene kohting?
Mida sa tundsid? Mis sul seljas oli?
Mis sind naerma ajas?
Mis oli su lemmikkoht jalutamiseks?
Millest sa neiuna unistasid? 
Kellega jagasid oma rõõme ja muresid?
Milline tapeet su toas oli?
Kes su sõbrad olid?
Mida sa jagasid oma sõprade, mida salamärkmikuga?
Mis su lemmikriided olid?
Mis aitas, kui sa kurb olid?  
Milline oli armunud sina?
Kuidas sa juukseid kandsid?
Mis oli su lemmiklõhn?
Mäletad, sa naersid nii palju! Kas sa naerad ja lõkerdad täna ka? 
Kas sa mäletad vihmapiisa voolamist aknaklaasil ja oma mõtteid sel hetkel?
Öö läbi tantsimisi? Öiseid jutuajamisi?
 
 
Mis sellest tüdrukust saanud on? Kas pole kummaline, et nüüd, kus sul on kõik olemas, millest unistasid – pere ja kodu ja lapsed… oled sa justkui ise kuhugi kadunud? Nagu Päkapikk ja Maja, otsib inimene pidevas muutuses iseennast. Kelleks sa oled kasvanud? Kas sinu sisehääl elab veel sinus või on koomas? Nagu õudusfilmis – vedeleb maas, juuksed salkus, küüned murtud ja verised, sest ta on kriipinud su hinge uksele sõnad KUULA MIND, ÄRA JÄTA MIND MAHA… 
 
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
Üks naine rääkis loo sellest, kuidas kooselu algas. Naine  ütles mehele:”Ole hea, pane sina voodipesu, ma teen seni toidu.” Toit oli valmis, aga magamistuppa minnes ja voodit nähes tegi naine saatusliku vea – linad olid hooletult üle voodi visatud ja muidugi hakkas naine seda üle tegema. Jäigi tegema. Nüüd, aastaid hiljem, ütles ta – ma poleks pidanud seda tegema, see oli mu elu suurim viga, pluss ma oleksin pidanud toidu põhja kõrvetama. Kusjuures korduvalt. 
 
*
*
*
*
*
 
Teine naine rääkis, kuidas ema talle ütles abielu algpäevil: “Issand, tütar, su mees peseb ise sokke, kas sul häbi ei ole?” Sealtmaalt naise elu muutus. 
*
*
*
*
Kolmas naine tunnistas, kuidas ta täiesti alateadlikult kordab oma ema mustrit – nõustub mehega pimesi.
*
*
*
jne
jne
jne
 
 
Kui kerge on teist inimest panna uskuma oma uskumuste mustreid? Kui lihtne on vanematel seda teha noortega? Või siis inimestega, kes satuvad uude, nende jaoks võõrasse olukorda. Miks me usume teise inimese mustreid? Sellep et meil endal ei ole seda mustrit? Kas sa usud kedagi pimesi? Keda? Miks? Kust sa tead, et ta teab? Aga kust sa tead, et see tema teadmine on sinule vajalik teadmine? Tema ei ole ju sinu lugu. Sul on oma lugu. Kui meid oleks lapsest saati õpetatud muljet avaldama ainult endale, oleks elu kindlasti teistsugune. Aga meid on võrreldud ja hinnatud ning me oleme võtnud juba lapsena omaks avaldada muljet kõigile teistele peale iseenda – vanematele, sõpradele, õpetajale, ülemusele, abikaasale, lastele. “Väikesed hiiglased” sellest räägibki – võistleme, avaldame muljet, püüame meeldida, täna olin ainult 8,4 punkti jagu hea, homme püüan teistest parem olla… 
 
 
Kes sa oled, 4 kümpine naine? Kas oled naine, kellel pole hobisid, kelle enesehinnang on madal, naine kes on arg ja mugav arendama endas uusi oskusi, kasvõi õppima keeli või uusi arvutiprogramme, tegema trenni, kas lubad oma kehal jämedaks minna ega vaata enam, mida suhu topid ja selga paned, naine, kes juba pealelõunal mõtleb – õnneks on varsti öö, tripsutan end veiniga tuttu, elu on niikuinii varsti läbi… 
 
 
Hallooo, naine! Nüüd on aeg lüüa selg sirgeks, minna õppima keeli, meikimist ja maalikunsti, midaiganes, mis sulle meeldib, on aeg reisida, sportida, kohtuda uute ja vanade sõpradega, tegeleda aktiivsemalt oma hobidega. Su uus elu algab nüüd! See on hästi huvitav aeg, kui ema ei pea enam olema koguaeg valvel ja tal hakkab tekkima nn OMA AEG. Nüüd, kus lapsed on juba tublid ja suured ning eeldatavasti oskavad ka vastutada enda eest ja oskavad teha endale võileibu, teevad vahet segamini ja korras toal, saavad ilma ema kõrvalolekuta ise kenasti hakkama. Ja see, et sa lõpuks ennast esimeseks tõstad, ei tähenda seda, et lapsed või pere on nimekirja lõpus. Omad pole seal mitte kunagi. See pole mõeldavgi. Sa tead ju. 
 
 
Ja nüüd on sellel uuel algusel vaja olla tark ja teadlik. Tuleb väga täpselt enda jaoks selgeks teha, mida sa tahad. Kui sa ei tea, mida tahad, aga tead, et asjad peavad muutuma, siis oled juba suure töö teinud. Kui sa tead täpselt, mida sa enam ei taha, oled  veel suurema tööga maha saanud! Kui sa nüüd ikka ei tea, mida sa tahad, siis – kas on õige kõrgematel jõududel paluda end muuta, kui nad on su juba loonud perfektseks?  Või äkki oleks hoopis õigem enam mitte kuulata neid inimesi ja gruppe, kes sind muuta tahavad? Ma ikka mõtlen vahel, et kui kogu see meigindus ja rõivabrändid ühel hommikul maailmas ei eksisteeriks? Kui palju need maskid meid tegelikult muudavad? Kui sa elaksid pimedate maailmas, siis kui paljudele sa muljet avaldaksid? Aga oma Vaimu, oma kõrgema Mina, oma Sisehääle poole võib alati teadmatuses pöörduda palvega: “Palun juhata mind sinna, mida ma vajan! Juhata minuni see, mida ma vajan.” 
Muide. Su ellu võib ahastava hüüde peale ilmuda su saatusekaaslane – õigele teele suunaja. Mis edasi saab, ja kuidas lugu kenasti lõpetada, lugege LaTene lehelt. Lugege kindlasti kõik need, kes on suhtesõltlased ja juba hädas selle nn saatusekaaslasega –  http://latene.ee/index.php?route=module%2Fkbm%2Farticle&kbm_article_id=432
 
 
Jääda iseendaks maailmas, mis püüab sind kogu aeg muuta, on suurim saavutus. R.Emerson
 
 
Kui sa ei tea, mida tahta, siis allu alustuseks oma hetkesoovidele. Tahad minna peale tööd sõbrannaga kinno, mine kinno. Tahad ujuma minna, mine! Soovid üksi jalutama minna, mine. Ja nii arvesta oma soovidega iga päev. Sõida teise linna, külasta sealseid näitusi ja sõpru, kino, teatrit, kaubamaja. Jällegi ei maksa äärmusse minna – see, et sa endast äkki hoolid, ei anna sulle mingit õigust olla lähedastega ebaviisakas või hoolimatu. Hoia meeles, et pere ei ole selles süüdi, et sina päris iseennast enam ei mäleta või veel ei tunne. Samamoodi nagu sinul, on kõigil peres õigus iseendale, oma ajale ja sõpradele, oma vaiksele nurgale, oma mõtetele ja tunnetele. 
 
 
Kui elad ilma oma sisehäält kuulamata, oled nagu tennisepall tühjas ruumis. Põrkad vastu seinu ja väsid.
Tunne on tühi. Ja mitte midagi ei toimu. Rabeled, aga tulutult. Kõik näib mõttetu.
 
 
Teadlikkuse tõus on võimas. Ta võib sind tirida väga paljudesse vaimsetesse gruppidesse ja tehnikatesse. Palun ole tähelepanelik iseenda ja oma tunnete suhtes. Tajun, milline suur lõks on kogu see nn vaimne maailm. Ära luba end (oma aega, raha, oskusi) ära kasutada. Kuula väga tähelepanelikult enda sisehäält ja kui miski natukenegi vastu hakkab – ära vaagi ega aja mingeid juuri ja põhjuseid taga – tee kannapööre ja lahku. Ära luba endaga manipuleerida. Ära looda naiivselt, et keegi muutub. Inimene ei muutu, sa lihtsalt saad teda rohkem tundma, see on kõik. Kui sa oled juba kord või kaks reha otsa astunud ja haiget saanud, ära otsi viga endas, ära oota naiivselt, et ehk ta eemaldub – see on sinu reha, võta vastutus – eemaldu ise! Sest kui sa seda ei tee, tulevad järgmised rehad. Teised ei pea muutuma. Sinul on vaja muutuda ja selleks need rehad tulevadki. Happy days! Kui sul käib kasvõi sekundiks peast läbi mõte – oot-oot, see ei ole mulle päris okei…, siis ükskõik kui oluline ja tore see inimene, grupp, tehnika ka ei ole, eemaldu sealt. Kasvõi selleks, et iseendas selgusele jõuda. Kasvõi ajutiselt. Eemaldu neist, kes sulle raskustunnet tekitavad, eemaldu neist, kellega sul on sõltuvussuhted. Sa ei pea mitte kellegi midagi seletama, põhjendama ega tõestama! Jah, on valus, kui kaotad kedagi, aga sa võidad iseenda ja oma imelise teejuhi –  oma sisetunde – endale tagasi. Sa võidad teadlikkuse ja eneseusalduse. Kirssidega!
 
Üks mu lemmikuid, Zeland, on toonud hea näite – kui sa oled kunstisaalis ja pildid seintel ei meeldi sulle, sa ei hakka ju pilte seinalt eemaldama. Pildid ei liigu, sina liigud. Mine teise saali. Kõik geniaalne on ülimalt lihtne.. 
 
O.Wilde on öelnud, et mõned inimesed toovad õnne, kui tulevad, teised siis, kui lähevad. Aga on ka selliseid inimesi, kelle puhul nii tulek kui minek on puhas õnnistus. Ole alati tähelepanelik inimesega, kes tahab sind muuta. Ära nõustu kellegagi, kes sunnib sind tegema midagi, mida sa ei soovi ega saa teha. Eemaldu nagu hullust sellest, kes halvustab mõnda sulle kallist inimest või su perekonda. Kui inimesega seoses tekib segadus, võta endale iseenda tunnetuseks aega. Keegi teine ei saa sind aidata, sest KÕIGIL ON OMAD MUSTRID. Teiste elukogemused on nagu sõrmejäljed ja need ei kattu iial sinu omadega. Sinu sisehääl on kõik mis sul on. Ilma temata sind polegi olemas.
 
Vaimse maailma otsingud ei pea sugugi olema mingi õudraskelt tõsine rada, et lähed nagu Kristus, okastraat peas ja rist seljas. Vastupidi! Kui sul leidub nt hea sõbrants, kellega koos seda rada käia, siis on see ülilahe teekond. Minge ja võtke kergelt, tantsige ja naerge end läbi kursuste. Nokkige välja see, mis on hetkel vajalik ning viib edasi, olge kohal, teineteisele olemas ja toeks ja ärge jääge kuhugi kinni, ärge muutuge äärmuslikuks. Omavahel on tore ka jagada, arutada ja koos praktiseerida. Olgu see kerge, rõõmus, vabastav ja mõtlik teekond. Kui see on rassiv minek, siis ehk oled juba kuhugi kinni jäänud. Mine kergelt kui liblikas. Mis ei tähenda seda, et sa ei peaks süvenema ja olema pealiskaudne. Võta teeviidaks kergus ja sa oled alati õigel teel. Nii lihtne ongi valikute vahel olla. Kergus vs raskus. Avardumine vs sulgemine. Mida keha tunneb? Suhetega on sama valik. Kui su keha tunneb teatud inimesele mõeldes avardumise ja kerguse tunnet, siis on hästi. Kui kehas on raskuse ja sulgumise tunne, ole tähelepanelik. 
Muide, sarnast tehnikat kasutavad mõned inimesed ka natuke teisel tasandil. Kui ellu tekib uus inimene, siis jälgitakse, kas ja kuidas rahaline seis muutub. Kas rahaline seis suureneb? Kui mitte, tehakse omad järeldused. Selliseid pluss-miinus tehnikaid on ilmselt paljudel kasutusel. 
 
Ja siinjuures tahan ma jagada ka mõne inimese porisemist teemal “ma teen kõike nagu peab, ma olen juba mitu kuud lausa kellaajaliselt teinud, teen nagu ta õpetab, ja nii nagu vaja, aga ikkagi see ei aita!” Vbl sa kontrollid liigselt tehnilist poolt ega oska end sellest pingest vabaks lasta ja asja tundetasandil teha? Vaata, kogu see vaimne staff on koondnimetuse ENESEABI all. Enese abi. On raamatud, on tehnikad ja on õpetajad – nad on erinevate tehnikate sõnumitoojad. Kui sa oled ühte tehnikasse süvenenud 110% ja seda mitte ainult ei proovi, vaid ka täie jõu ja energiaga teed, aga see “ei aita” – eemaldu rahulikult, vbl see ei sobigi sulle, proovi midagi muud. Ja kui sa vaid iseennast kuulad, siis ehk polegi vaja midagi uut võtta, äkki on kõik, mida ammu oled vajanud,  tegelikult sinu sees juba olemas, oodates vaid sinu enda tähelepanu? Aga ära tapa sõnumitoojat, mõista, et see, mida sa tarbid, nõuab enesega tööd, see on ENESE-ABI ja tõeliselt aidata saad ennast ainult sina ise. 
 
Kõikjal ja koguaeg saab õppida, võtta endale vajalik ja parim, ning minna edasi. Kergelt. Millessegi ei pea kinni jääma, kõigest ei maksa teha oma elu eesmärki. Või sa arvad, et elul ongi üks eesmärk? Ma arvan, et igal päeval on oma eesmärk. Igal tunnil on eesmärk. Ole kohal, kuula oma sisehäält ja veendud selles ise. Elu on kerge. Kui on raske, oled vales kohas, valede inimestega, teed valet asja ega kuula iseennast. 
 
 
Me muutume nende inimeste mõjul, keda kohtame. Ja paraku nii palju, et ei tunne ise ennastki ära. Yann Marteli.
 
 
Vabanenud Naised lähevad nö hulluks kätte. Ja hulluks ajab  äärmuslikkus. Uuel lainel surfav naine (vahel ka mees) ei märka kahjuks seda õhkõrna piiri oma uue tegevuse ja äärmuslikkuse vahel. See piir on veel õrnem kui piir hullu ja geeniuse vahel. Läbi oma äärmuslikkuse oleks hea ka oma lähedasi näha. Jälgi end. Kui sinu jaoks enam midagi muud ei eksisteeri kui ainult su uus surfilaud kõrglainel ja kogu pere peab nüüd päevapealt sinu rütmi järgi elama, siis see on kõigile raske. Äärmusse sattunud naine on nende uute asjadega nagu vabaks lastud loom. Ta tahab avastada, lõpuni minna kõiges, mida ta ei tunne, mis on temale uus ja põnev, tal on alateadvuses aktiveerunud mingi kiiks, et ta on aega kaotanud ja nüüd tuleks tegutseda! Halloo, sa oled ju kasvatanud ja kasvanud koos oma perega – ja see ei ole küll kaotatud, vaid hoopis võidetud aeg! …  Meestele siin soovitus – las ta möllab veidi, hoia tal silma peal. Ses mõttes, et ta tunneks end sinuga turvaliselt, julgeks jagada ja oleks sinuga avatud, märka teda nüüd natuke rohkem, ole kohal, kallista ja ütle:”Kõik on hästi.” Naised on erinevad, mõni on jonnakas ega lasegi end aidata – muide, hiljem võib ta sind süüdistada selles, et sa lubasid tal möllata. Vali tark kesktee. Julgusta teda jagama, mis temas toimub, ole lugupidav. Lase tal olla, toeta, aga hoia teda ka õrnalt kahe jalaga maa peal. Kui oskad taibu olla, suudad sa ta väikeste nippidega äärmuslikkusest välja tuua – märka teda rohkem, ära halvusta ega mõista hukka, minge koos reisile, tehke koos midagi täiesti uut jne. Kasvage koos! Ja jumala eest – rääkige, suhelge, naerge! Parim on kallistus. Alati toimiv. Ennastotsiv ja alles avastav naine ei vaja mingit mõistmist, sest ta ei mõista iseennastki absoluutselt. Tema mees on teda kallistanud vaid teatud ühel eesmärgil. Aga naine vajab lihtsalt embuses olemist, mõnusat turvalist hoidmist. Väga. Mõistmine tuleb hiljem.
 
 
Ükspäev käis mul külas imearmas naine, kellega arutasime eluasju ja värki, nii tore oli. Ta tõi mulle paari villaseid sokke, mis olid erinevat värvi. Ülikõva! Sõime kahepeale süümepiinadeta priske koogi ja nautisime olemist. Ta on hetkel oma eluga selles kohas, kus kerkis küsimus – mis on selle kõige mõte? Läksin õhtul magama ja mu peale tuli koos tekiga täielik selgus – sel ei olegi mõtet. Pole mingit põhjust otsida kõiges mõtet ja tulemust ja ülevaadet jne. Mis siis, kui elu lihtsalt on? Ja miks me otsime mõtet? Miks me ei võiks otsida tunnet? Võib-olla ma ise olengi kõige mõte? Võib-olla minu enda rahulolu ja õnnetunne, tänulikkus ja hetke väike rõõm ongi elu kogu mõte? 
 
 
Mind on alati julgustanud pisut hull Osho. Panen siia temaltki väikese katkendi:
“Ära kuula kedagi, vaid jää iseendaks! Lihtsalt kõnni neist mööda, ole ükskõikne. Kui hakkad kõiki kuulama, ärritavad nad sind nii või teisiti. Sa ei suuda kunagi oma keskmesse jõuda.  Igaüks peab muutuma ekstsentrikuks. See tähendab “tsentrist, keskpaigast väljas”, ja me kasutame seda hullude puhul. Ja kogu maailm aitab sul muutuda ekstsentrikuks, sest kõik tirivad sind kuhugi. Su ema tirib sind põhja poole, isa lõuna poole, onu räägib sulle ühte asja, vend midagi muud. Su naine muidugi tirib sind teises suunas – kõik püüavad sind kuhugipoole minema sundida. Vähehaaval saabub hetk, kus sind pole kusagil. Sa jääd lihtsalt ristteele ega liigu kuhugi. Vähehaaval saab sellest su elu – sinust saab ekstsentrik. Ja kui sa kuulad edasi teisi ega kuula oma sisemist keset, siis see olukord jätkub. ..”
 
Siin võib ema,isa, onu ja venna asemele asetada näiteks erinevaid vaimseid tehnikaid, igasuguseid nõuandjaid, õpetajaid … siis saab ehk  pilt veel selgem olema. 
 
 
Ei ole vaja küsida teistelt küsimusi – kes selles süüdi on, miks see nii on, kes ja kus vigu tegi, kas ta armastab või petab mind, milles mu vanemad eksisid, kuidas paremaks saaks minna jne? Teised teavad neid vastuseid ainult nende elust ja kogemustest lähtuvalt. Sealt saad vaid näiteid. On hea kui sobivad, aga need on võõra elu näited ja kogemused. Vbl sul ei ole selle võõra eluga mingit pistmist, aga sa võtad need näited omaks, elad nende järgi… Mis siis võib toimuda, kuidas siis elu muutub? Kui oled astunud võõrale elurajale, mida katavad võõrad kogemused?
 
Kuula, hoia ja armasta oma sisetunnet. Ta on kõik, mis sul on. Töö iseendaga on ainus tänuväärne töö, kus ei eksisteeri iial tööpuudust ja millest ei lähe me keegi pensile. Õnneks! 🙂
 
 
Ma olen naiste poolt. Ma pole meeste vastu.
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Palun ära jäta mind maha! kommenteerimine on välja lülitatud

Naiste maailm või meeste paradiis?

Mosuo rahvas on väike etniline grupp, kes elab Yunnani ja Sichuani provintsides Hiinas, Tiibeti piiri lähedal. Neid on umbes 40 000 ning enamus elab Lugu järve ääres Himaalaja mägedes. Tuhandeid aastaid ei olnud järvele ligipääsuteed ning lähimasse asulasse reisimine võttis aega enam kui kolm päeva. Nii et inimesed elasid oma elu traditsioonilisel moel ilma välismaailmast tulenevate mõjudeta. Nende kogukonna organiseeritust on lääne definitsioonide abil keeruline selgitada, kuid kõige enam kasutatakse selle kirjeldamisel sõna matriarhaat. Naised on sageli perepead, pärimine käib naisliini pidi ning ka äriotsuseid langetavad naised. Kuid erinevalt tõelisest matriarhaadist kipub poliitiline võim olema meeste käes.

 

Loe edasi… http://www.telegram.ee/maailm/mosuo-hoim-kas-naiste-maailm-voi-meeste-paradiis

Kategooria: Materjalid | Naiste maailm või meeste paradiis? kommenteerimine on välja lülitatud

Ära luba seda. Ole teadlik. Tegutse, ja jaga edasi!

See on siin just sinu võimalus. Ära ütle hiljem, et sa ei teadnud, ära virise, et sinust mitte midagi ei sõltu. Ära halise hiljem, et häbi on olla eestlane. Sinu allkiri on siin oluline. Nad võivad mida iganes lubada, kuidas iganes ehitada jne… Ookeanielanike loomulik elu on OOKEANIS. Ma ujusin metsikute delfiinidega hommikuti Havail. Kui mul oli koduigatsus, siis tuli delfiini-emme ja lükkas minu ja enda vahele ujuma oma väikse delfiinipoju. Ta tuli mu laste-igatsust lohutama oma lapsega! Inimene, kes tahab ookeanielanikke akvaariumisse panna… sorry, mulle ei mahu lihtsalt pähe, et keegi saab olla praegusel ajal nii ebateadlik ja taandarenguga. See on häbiväärne. 

Ma tõesti soovin kogu südamest, et kõik ookeanielanikud oleksid vabad! 

Aita peatada ookeanikalade akvaariumi rajamist Eestisse

Kategooria: Viimased | Ära luba seda. Ole teadlik. Tegutse, ja jaga edasi! kommenteerimine on välja lülitatud

Head ärapööramist!

Täna, kevadisel pööripäeval, kirjutas Kalju Paldis Facebookis:

Igal päeval on neli aastaaega. Hommikul on kevad, kui loome uue teo ja paneme ta idanema. Lõuna ajaks on ta kasvamine ja teostamine. Õhtupoolikul, sügisel, saavutab ta lõpliku teostuse ja naudime seda. Esimestel öötundidel ta lahkub ja keha uinub talveunne, et hommikul ärgata kevades ja uue teostusega alata. ILUSAT PIKKA JA KAUNIST KEVADET EMAKESE LOODUSELE!
 
Kui ma Kalju lugu lugesin, siis meenus mulle suurte tammepuude jutt rannapargis. Kord mõtisklesin seal aastaaegade üle ja vana Tamm, pargikunn, andis päris huvitava verisooni selle kohta. Nimelt ütles ta nii:
“Meie jaoks on aasta nagu päev. Puhkemine ja ärkamine on hommik. Sinule kevad. Suvi on meile õitsemise ja tegutsemise, kasvamise aeg. Sügise saabudes sätime end vaikseks, teeme päevast kokkuvõtted, loobume meiegi öö eel riietusest ja poeme valge pehme teki alla tuttu…”
Mõtisklesin tookord, et küllap siis ringid puutüvel ei olegi aastad, vaid päevad?
 

Mõnusat ärapööramist meile kõigile – õnnelikumasse, kergemasse, puhtamasse,

teadlikumasse, lihtsamasse, külluslikumasse jne, uude aastaringi!

 

Kui ma otsisin täna üht hästi kevadetundelist pilti, siis leidsin selle siin. Luisakene ja puhas vallatu kevad. Selline, mis võiks olla kasvõi hetkeks täna meil kõigil. Täis sillerdavat päikest, täis siirast headust, täis andmist ja lubamist, täis pakatamist ja puhkemist rõõmule, soojusele, õrnusele ja kõigele uuele! Ja olgu su käed nagu Luisalgi – ikka valgust täis!

 

Kategooria: Viimased | Head ärapööramist! kommenteerimine on välja lülitatud

Saastareklaam pluss standupnews

Tahtsin kirjutada hoopis muust, aga mulle jäi eile õhtul TV3-st kõrvu lohutav reklaamilause –

 

“KOLMAS LAPS EI LÄHE NII KALLIKS MAKSMA!”

 

Mida pidu meie tänavas? Ongi täitsa okei kasutada sellist lauset? Nipp on siiski selles, et mitte kolmas  laps ei saa 500, vaid kolm last kokku saavad 500. Kolmas saab 300. Aga et esimene laps ikka vaevalise 50 peal tiksub, sellest riik ei rõkka. Milline mõnus ajupesu riigilt enne emadepäeva, palju õnne! 

Säästureklaam e. saastareklaam. Parem on tõesti telekat mitte avadagi, kui sellist totrust tuleb. Sattusin ükspäev pilte näppides kõrvalt kuulma uudiste ülevaadet, see oli tõeliselt koom. Kuidas neil endil naer peale ei tule, ma aru ei saa, antakse ju eetrisse mingi totaalne suvaline soga. Enamus laused on rittapandud x-väljendid, mis tegelt ongi lihtsalt mula, koondnimega uudised. Mul on tunne, et mingi meeskond töötab selle nimel, et justnimelt “teha” selliseid absurdseid sõnavalingu-uudiseid. Vastavalt sellele, kuidas veel kõrgem kamp otsustab vaatajaskonna ajudega manipuleerida. Ja mitte et ma nüüd oleks tohutu Aigar Säde fänn, aga ma ei imestaks üldse, kui need uudised mingeid koode sisaldavad. (Kuigi – reklaam, mis algab kiire sõnavalanguga “Tähelepanu, tegemist on ravimiga “- ON KOOD , sest ta juba “töötleb” tervet inimest). Ja vaadake – järjest rohkem leitakse uudiste teemasid facebookist ja youtubest. Ikka tsirkust ja leiba! Seega … mitte miski pole nii nagu paistab.

 

Vaadake näiteks seda mula siin – http://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2017/03/16/ossinovski-vananev-elanikkkond-paneb-tervishoiususteemi-topelt-surve-alla

 

Või siis veel üks pealkiri uudistest – Eesti merendus on põhjas, aga võimalik on tagasi pinnale tõusta. Filmi esimene lause kõlab kui Prostokvašino multikas: “Meremessil tõdeti, et meri on Eestis väga aktiivselt kasutuses ja seda nii reisimise kui kaubavedude osas.” Hetk hiljem tõdetakse üle tõe, et ühtegi laeva pole enam kaotada teistele riikidele…  😀 Whaaaat…?

Või kas pole kriipi lause – “Eesti Energia teatas täna, et müüs enamusosaluse Jordaania põlevkiviprojektis ja teenis seeläbi umbes 20 miljonit dollarit kasumit.” No kuulge, viige minema Jordaaniasse mu aiast see hall putka, mis saadab mingeid x-numbreid kuhugi, millest mul endal aimugi ei ole, rääkimata õigustest seda kasti avada.

 

 

Nüüd ma saan aru, miks uudistelugejad seisavad, see on miski standupcomedyvärk?

Vbl nad loevad uudise ära ja siis kükitavad laua taha, et naerda?

Ma küll naeraks. Või nutaks? Ei tea! Ega tahagi teada, 

sest ei anna sellele teemale enam täna ega edaspidi ega tagurpidi mitte mingit energiat.

 

 

Kas sa vaatad iga päev uudiseid? Tubli! Kas sa vaatad kohe kahelt kanalilt? Sina oled ju topelttubli! Midaaaa? Keegi vaatab lausa kolmelt kanalilt pluss vene kanalid? Wow, sinule me peaksime küll puhtusepreemiat “Aju Puhtax!” maksma… või siis juba unerohtu kirjutama. Tegelt ka  – parem maga, on ohutum. Aju ei tee vahet, kas sa vaatad tõde või valet. Aju jaoks sa koged seda saasta kehaliselt. Niiet vaata aga uudiste kõrvale ka igasuguseid haigeid kukkumise-saateid ja joodik-venelasi ka. Ära unusta vägivallafilme ja õudukaid. Pluss veel pokemonid ja tahvlid. 

…Ja siis imestame, kust haigused tulevad… 

Mäletate seda filmi “Roheline ilus”, kus kõik telekad, ekraanid ja mikrouunid olid kodudest tänavale visatud… Küllap nad mõistsid, kuidas peast terve olla. 

Aga see on ainult minu pühapäevane, pesupesemisekõrvane arvamus, eks 🙂  Ma lähen nüüd õue! 

 

Ja siia lõppu üks väike soovituslik filmijupp, et oma prillid natukenegi selgemaks saada  🙂 – 

Kategooria: Viimased | Saastareklaam pluss standupnews kommenteerimine on välja lülitatud

Kas sinu selg on sirge?

Eile oli kevad, täna suvi!

Sest ma kohtusin nii suvise ja rõõmsameelse naeratava ja lahke inimesega! Ta töötab villa Medicas füsioterapeudina ja ta on ka pärjatud imeilusa tiitliga “Aasta heategija 2016”. Palun saage tuttavaks  – Jaanika Kukk. 
 
 
 
 
Kuna ma tundsin end mittereipalt ja kogu olemine hakkas käsitöö tõttu liialt vajuma ning lugesin kineseoteipimisest, soovisin sellest rohkem teada saada. Sättisin sammud villa Medica füsitoterapeudi Jaanika vastuvõtule. Eilsest sinisest taevast ja soojast kevadpäiksest polnud muffigi järgi! Vihma valas kui oavarrest, tuul sundis nina salli sisse peitma, kontsad olid lihtsalt takistusjooksuks. Peast käis teist korda läbi, et äkki ikka polegi teipimine minu jaoks? Eks see mõte ajas naerma ka, sest kui ikka oled juba nii rikutud mõtlemisega nagu mina, siis teipimine viis mõtted hallide varjundite koomilisemat võitu maailma. Tee läks kohe rutem, selg sirutus ja suu kõrvuni jõudsin kohale. 
 
Mind ootas armas noor naine, kes mu suht ebateadlikku teibijuttu kuuldes tüki maad tõsines ning lõpuks leidsime koos, et ma tõesti teibi abi ei vaja oma seljaga. Küll aga trenni. Ma sain niii palju teada vaid poole tunni jooksul! Ma sain teada, mismoodi võib lõppeda pidev teipimine ja miks need nö selga korrigeerivad traksid ei tohikski olla vabamüügis ega kättesaadaval igale inimesele. Ma sain teada, kuidas ja mida teha, kui oled olnud ühes kindlas asendis. Ma sain teada, mil moel on kehas kõik üks ja omavahel seotud. Ma sain teada, mis juhtub naisega, kes kannab pidevalt korsetti. Ma sain enda mõtetele ja eluviisile nii palju kinnitust! Ja me mängisime natuke palli ja muid vidinaid ka. Ja nüüd ma jätan sinu siia lugema Pärnu Postimehe lugu Jaanikast ning lähen ise Tervisepoest endale palli ostma. Ma ei taha vajuda, ma ei taha mutistuda! Ma tahan olla aktiivne, rõõmsameelne, liikuv, treeniv! Ma tahan tunda enda keha kergust, tugevust, sitkust, vastupidavust! Mulle meeldib olla paindlik. Igas mõttes. 🙂 
 
P.S. Kui sa tahad aga kuulda ise, mida Jaanika oma tööst, õlavöötme pingetest, arvutisõltlaste ja istuva tööviisiga inimeste nuhtlusest räägib ning näitab sulle kohapeal ka praktilisi eneseabi harjutusi, siis tule ise kuulama ja liikuma koos temaga juba sel pühapäeval. Loe lõpust villa Medica tervisepäeva teadet. 
 
Kui aga soovid viia oma selja Jaanika vastuvõtule, siis kontaktid siin:
jaanika@villamedica.com, 55517001, 5527131
 
 
 
Ja lugu Pärnu lehest –
 
 

Meil on  siiiralt hea meel, et meie heade ja hästi  valitud spetialistide hulgas on märgatud ja tunnustatud “Aasta heategija 2016” tiitliga füsioterapeut Jaanika Kukke . Tema hoolivust , pühendumust oma patsientidele ei saa täielikult sõnadesse panna kuid hea meelega kajastame  artiklit, mis ilmus Pärnu Postimees 17.detsember 2016.

 

Pühendunud lastele, kellele pikka elu ei ennustata

 

 Teade, et laps elab vaid mõne aasta, purustab hetkega vanemate kogu maailma. Kust saada abi, saamaks hakkama lapsega, kelle elueaks on ennustatud napid aastad ja kes vajab kuudepikkust järjepidevat tööd ja abi kas või keerama või seisma õppimisel? Just selliste murede puhul aitab lapsevanemaid 26aastane füsioterapeut Jaanika Kukk.

“See noor naine vajaks just tunnustust oma tegude eest, sest tihti arvatakse, et mis see võimlejatädi seal ikka teeb. Tegelikult on see väga suur töö ja kuna ta tunneb töövälisel ajalgi huvi, kuidas meil läheb, siis seda sõnadesse panna ei saa,” kinnitab üks lapsevanematest, kelle laps Jaanika Kuke juures ravil käib.

Neid sõnu kuuldes on füsioterapeut üllatunud ja ütleb, et viis peret, kelle lastega ta praegu tegeleb, on talle pigem sõbrad kui patsientide emad-isad. Nemad on ühtlasi põhjus, miks Kukk põhitöö kõrvalt Villa Medicast Pärnu Haiglaski töötab. “Nood viis peret ongi minu patsiendid Pärnu Haiglas. Rohkem patsiente pole ma seal endale juurde võtnud,” selgitab Kukk.
Ja see vahetu suhtlus lastega. Lapsed ju ei kurda üldse, vaid tulevad minu juurde, lai naeratus näol! See teeb tuju heaks. Jaanika Kukk.

“Mäletan, et kui läksin Tartu tervishoiu kõrgkooli õppima, mõtlesin, et minust saab inimene, kes hakkab tegelema vanainimestega,” meenutab Kukk.

“Ja kuni kooli lõpuni teadsid kõik, et ma olen see, kes just vanainimesi aidata tahab. Juhtus aga nii, et Pärnu Haiglal oli pakkuda kohta vaid lastefüsioterapeudile.” Ja kuigi Villa Medicas on tema kliendid tõesti enamasti eakamad, arvab ta, et peamised töövõidud tulevad just eelmainitud lastega.

“Kui laps, kellele on antud elada aasta ja kes on praegu juba seitsmene, kuid kelle areng on kahjuks mõnekuuse lapse tasemel, suudab nüüd lõpuks abivahenditega seista, on suur võit,” leiab söakas naine, kelle meelest annab tahtejõuga paljugi korda saata. Seepärast püüab ta peredele olemas olla siiski, kui nad küsivad nõu mõne tarviliku aparaadi soetamiseks.

 “Sellelesamale lapsele otsime võimalust muretseda tahvelarvuti koos programmiga, mis aitaks meil teada saada, kui palju ta meie kommunikatsioonist aru saab,” räägib Kukk. Perel, kus kasvab puudega laps, on palju raskem majanduslikultki, sest kõik vajalik on kallis. Seda mõistes otsustaski noor füsioterapeut jääda tööle Pärnu haiglasse, kus lastele võimaldab ravi haigekassa.

Kaks korda nädalas käib füsioterapeut ühe pere last aitamas kodus. Ülejäänutega hoitakse ühendust iga päev telefonitsi ja meilitsi. “Näiteks läks üks neist neljast perest, kelle lapsel on praegu võimalik hingata vaid läbi kõrri paigaldatud trahheostoomi, lapsega Tallinna tähtsale operatsioonile ja pärast seda kirjutas isa mullegi, kuidas neil läheb,” kõneleb Kukk.

Tegelikult võtab ta väikeste hoolealuste vanemaid juba kui sõpru. “Meil on arsti ja patsiendi vaheline barjäär ammu ületatud,” naerab ta. Ja ütleb, et näiteks 1. septembril käidi üheskoos koogiga külas patsiendil, kes sel aastal pidanuks minema esimesse klassi, sest sai juba seitsmeseks vaatamata esialgu lubatud aastale.

Tiheda töögraafiku tõttu jõuab Kukk mõni päev koju alles kell kümme õhtul. Ta tunnistab, et on vahetevahel küll väsinud, kuid patsientide ilmseid edusamme nähes mõistab oma töö väärtust. “Ja see vahetu suhtlus lastega. Lapsed ju ei kurda üldse, vaid tulevad minu juurde, lai naeratus näol! See teeb tuju heaks,” jutustab vestluskaaslane rõõmsal meelel. “Ja kui vanemad saadavad veel sellise kirja, siis tunnen, et teen õiget asja.”

Füsioterapeut ei piirdu üksnes ravimise ega vanematele toeks olemisega. Nimelt osaleb noor naine koos 13 noorega heategevusjooksudel, millega kogutakse Selveri linnajooksudel, mis hõlmab seitset jooksu, haigetele lastele vaja minevate esemete ostuks raha.

“2017. aastal kogume raha lihashaigele noormehele ja seljaajusongaga tüdrukule abivahendite soetamiseks,” selgitab Kukk. Ta lisab, et 2015. aastal koguti Lastefondi kaudu sõidutoetust tema patsiendile Kellile, et too saaks käia Pärnus taastusravis ja Tallinnas-Tartus arstide juures. “2016. aastal toetasime MTÜ Enneaegsete projekti “Tahan olla koos emmega”,” meenutab ta toitmisabivahendite ostuks raha kogumist.

Jaanika Kukk on veendunud, et suurim töövõit seisab veel ees, sest arenemisruumi on palju. Nii soovibki ta minna edasi õppima, et Eestiski leviks mõtteviis: iga laps, olgugi talle antud elada vaid mõni aasta, väärib tähelepanu ja abi.

Allikas: Pärnu Postimees 17.detsember 2016

***

 

Kategooria: Viimased | Kas sinu selg on sirge? kommenteerimine on välja lülitatud

Maakera resonants on kiirenenud

Vanad India rišid kutsusid sagedust 7,83 Hz ka om-sageduseks. Juhtumisi on see ühtlasi emakese maa loomulik südamerütm, mida tuntakse ka Schumanni resonantsi nime all. Wikipedia kohaselt tähendab Schumanni resonants ülemaailmseid elektromagnetilisi võnkeid, mis on ergastatud välgulöökidest maapinna ja ionosfääri vahel.

See võnkesagedus on aastaid püsinud stabiilselt 7,83 Hz ringis vaid kergete kõrvalekalletega. 2014. aasta juunis see kõik aga pealtnäha muutus. Vene kosmoseseire süsteemi andmetel tõusis võngete aktiivsus ühtäkki järsult 8,5 Hz kõrgusele.

Sellest ajast saadik on esinenud päevi, mil Schumanni resonants on kiirenenud lausa 16,5 Hz piirini.

Mis ka juhtumas poleks, selge on see, et võngete kiirenemine võib inimestes põhjustada suuremat väsimust, kurnatust, nõrkust, masendust ja veidrat enesetunnet, sest me tõstame omaenda sagedust, et uue Maaga paremini “ühele lainele” häälestuda.

 

Loe edasi: 

http://alkeemia.delfi.ee/hallokosmos/universum/inimkonna-teadvus-on-arkamas-teadlased-on-toestanud-et-maakera-schumanni-resonants-on-kiirenenud?id=73619099

Kategooria: Materjalid | Maakera resonants on kiirenenud kommenteerimine on välja lülitatud

Tervist, proua President!

Meie riigi eesotsas on naine. Täiega vinge!!! :))

Mulle meeldis väga tema kõne ja meeldisid tema riided. Mulle meeldis see, et väikesel Tiinal kätt surudes president kükitas lapse ette maha, aga ma nautisin täna kõige rohkem võimsaid ja tugevaid sõnu” TERVIST, PROUA PRESIDENT!”

Me ju teame, et presidendi käed on suht lühikesed, aga mulle meeldib see, et meil on eesotsas naine ja mulle näib, et see naine veel hakkab mustreid murdma. Mulle meeldis tema julgus murda kirikumuster. Kuidas me saame teda hukka mõista, kui ta kirikusse ei lähe, äkki on ta jumalaga südames ühenduses kogu aeg, ilma kiriku vahenduseta? Kirikus käimine ei tee kellestki usklikku, nii nagu garaazis seismine ei tee sinust autot.
 
Ma väga loodan, et proua president võtab vastu veel mõne raputava otsuse. Näituseks võiks ta tõsta ausse kohalikud põllusaaduste tootjad, piimakarjad, aiapidajad. Anda rohkem jõudu ja toetust väikelinnadele, kogukondadele, küladele. Näituseks võiks Eesti riigis olla küll lubatud igast Mäkid ja Hessid, aga ainult tingimusel, et kõik koostisosad on naturaalsed, tervislikud ja Eestis toodetud. Näituseks võiks tasuta olla lasteaed ja huviringid. Lapsed peavad saama võimalikult paljudes ringides käia, et leida üles see oma asi ja veidigi pingutada.  Et saada Kelly Sildaruks. Mitte hängida kaubanduskeskuses või jahtida pokemone. Näituseks võiks president keelata nutiseadmete kasutamise enne kooliaega ja kindlasti võiks olla koolide algklasside lastel enda loodud koolivorm. 
 
Mulle meeldis tema kõnes noortesse suhtumine, mõistmine, kuidas noored elavad kohalolles, mitte mõeldes ülehomsele ja pensionisammastele. Mulle meeldis, et ta tõi välja selle, et järjest vähem inimesi soovivad teha tööd 8-5ni. Mulle meeldis presidendi kõne lõpp – olge paindlikud, olge heatahtlikud. 
 
Aitäh, proua President, annan endast parima!
 
 
 
Kategooria: Viimased | Tervist, proua President! kommenteerimine on välja lülitatud

Miks mulle meeldivad Pireti videod

Nad meedlivad mulle sellepärast, et ma tajun temas ennast ja killukest Pipit.  Erinevalt minust võtabki Piret telefoni ja teeb asja ära. Mina mökitab 😀 

See video on väga hea näide sellest, kuidas igal hetkel on tegelikult meil olemas abi. Kiirabi iseenda näol. Me ise oleme need, kes saame iseennast koheselt aidata. Noh selline “Luarvik tuli Luarvikule peale” jutt, aga sa saad aru küll.  Tuleb leida see miski, mis sind alati koheselt aitab, toetab ja tasakaalustab ning seda julgelt võimendada, kartmata teiste hinnangut ja arvamust. 

See video tuletab sulle meelde, kas sa oled see kes sa oled, või sa oled see, keda teised tahaksid, et sa oled. Üks võimsamaid alustalasid ja õppetunde siin kehastuses meil kõigil. Kui sissekootud mustrid ja ajalugu kõrvale jätta, kas siis suudaksime olla need, kes tegelikult oleme? Kas julgeme teha valiku iseenda heaks või püüame endiselt teistele edasi meeldida? Valik. Väga võimas valik, millest saab alguse täiesti uus elu. 

Mulle meeldivad Pireti videod ka sellepärast, et need on elus. Ei mingit ülima visuaalse ja kahinavaba kvaliteedi tagaajamist. Sellised videod õnnestuvad, sest point on sõnumis endas, edasiandmise vabas ja vallatus viisis. Jah, pealtnäha suvaline jalutuskäik ja oma mõtete jagamine, aga selle varjus koorub välja põnev ja vajalik iseenda tunnistamise teema.  Üks tark onu ütles kunagi, et LAHENDUS TULEB JALUTADES. Tal on vägagi õigus. Niiet, Piret, ma loodan, et sul on veel võimalust paaaalju jalutada ning et sul on telefoni aku alati pilgeni täis! Aitäh taas!

 

Järgmist videot oodates…

 

 

Kategooria: Viimased | Miks mulle meeldivad Pireti videod kommenteerimine on välja lülitatud

Väljas on veebruar täna

…Niikaua lehitse aastaid,
kui haljus on sadanud alla.
Väljas on veebruar täna
ja lumede juuksed jäid valla.
Kuhugi minna ei ole,
sest aja sõnad on valjud
otsekui iilingud lauskmaal
ning nende eest pagevad paljud.
Kannatus tuleb ja läheb
näoga, mis võõras ja tuttav.
Kannatust suudlen su otsaees.
Ma ei häbene nutta…
 
 
Kullakallid! Kas pole tuntav, et kevad on  kohekohe siinsamas? Väikesed linnud sädistavad hommikuti kärarikkalt ja lumikellukesed on ninad juba mullast välja sirutanud! Aitäh teile jagamast oma inimestega kukeaaasta horoskoopi. Eestlased on vist küll kõikjal üle planeedi ja seda on vahva teada.  Horoskoopi loeti xx000 ehk järjest kasvav arv kordi ja teie abil lendas ja lendab ta läbi allolevate riikide. See on tõestus sellest, et inimesed on tüdinud tõsidusest ning vajavad ellu ka kergust, siirast totrust ja natuke lapsemeelsust. Aitäh, et jagasite naeru ümber Maakera, aitäh, et olime hetkeks seotud läbi nalja, naeru ja kerguse. Olge kõik terved ja rõõmsad ning imederohket ja sõbralikku veebruari kõigile teile, kes te viibite –
 
Eesti

Soome
Rootsi
Hispaania
Inglismaa
Norra
Iirimaa
Austraalia
Holland
Itaalia
Leedu
USA
Beliiz
Kanada
Taani
Saksamaa
Indoneesia
Šveits
Austria
Egiptus
Venemaa
Lõuna Aafrika
SriLanka
Tai
Trinidad ja Tabago
Araabia Ühendemiraadid
Vietnam
Ahvenamaa
Läti
Poola
Island
Luksenburg
Uus Meremaa
Valgevene
Roheneemesaared
Costa Rica
Mehhiko
Maroko
Peruu
Portugal
Puerto Rico
Venemaa
Singapur
Kambodža
Jaapan
Malta
Hiina
Hong Kong
Luxenburg
Mauritius
(not set)
see viimane on eriti hea asukoht. Isegi arvuti ei nokkinud välja :)) 
**
 
 
VALLATUT SÕBRAKUUD ÜLE MAAILMA!
 
 
DSC09593
 

 

Kategooria: Viimased | Väljas on veebruar täna kommenteerimine on välja lülitatud

Kirevat Kukeaastat, sõbrad!

pealkiri

 
 
Millal tuleb aeg, kus öeldakse, et pole üldse oluline, mis kuupäeval ja mis aastal sa sündinud oled, aga kuna sa ikka veel elad, siis ilmselgelt oled sa õnnetähe all sündinud, ja kõik muu on lihtsalt üks suur kukesupp? Mõned inimesed ei tee ühtegi otsust enne kui pole lugenud oma päeva-, kuu- ja aastahoroskoopi. Ärge lubage endaga manipuleerida- võtke paber ja pliiats ning looge enda isiklik õnneaasta. Kui ise ei viitsi, omasta alljärgnev. 
See pole kõik!
Kui ma lugesin neid kümneid suht tumedates toonides horoskoope, mis suured tähetarkurid on koostanud, siis mulle näis, et rõõmsameelsele koduperenaisele pole mingi raketiteadus üks korralik kukeaasta kemüüse kokku hakkida. Istusin maha, keetsin kokku ja kiren selle nüüd sulle välja. 
Aga seegi pole veel kõik! (karjutud Anne Veski reklaamihäälega)
Kui sa sellest kukesupist läbi nokid, saad kauba peale veel kukeaabitsa boonust! Ja sulle on see täiesti tasuta! Boonuseks on üks SOS-lause Eesti filmiklassikast. See on nimelt juhuks, kui elu sulle ikka täiega pähe laseb. Hoia alati meeles – kui oled kõrini pasas, pole mõtet pead norgu lasta! Just siinkohal tulebki appi Kukeaabitsa SOS-lause! Kasuta seda, kui keegi, näiteks kaaslane, õpetaja või ülemus, on sinu kukeharja punaseks ajanud. Seda tuleb öelda ikka tõsisel ja sügavmõttelisel ilmel ning haiglselt aeglasel toonil, samal ajal vaadates taliarnolikult totakalt kuhugi kaugusesse… 
Ja kujuta ette – seegi pole veel kõik!!! 

 
 
JÄÄR
Jäär elab jaanuarist detsembrini jäärapäiselt õnnetähe all. Võtab kuulda õnneks vaid häid nõuandeid ja edasiviivaid mõtteid, ei lase end häirida teiste tähtkujude jäärapäisusest ning astub mööda oma sädelevat õnnerada. Vaata vaid, Jäärake, et sa astuksid ikka omal teel, sest nii mõnigi võõras rada võib veel uhkemalt sädeleda. Kui vaja, tee julgelt korraks kõrvalhüpe, aga hüppa omale rajale tagasi. Kuidas teada – tunda oma rada? Üksiolek annab sulle kiireima võimaluse oma rada leida, ehk siis sinu õppetund – üksiolek pole üksindus ja just tänu sellele õpid kukeaastal rohkem kuulama iseennast. Banaan näib sulle banaalne toit, aga sel aastal vajalik ja abiks ikka. Muidugi võid öötundidel ka teri nokkida. Tööpakkumisi tuleb vasakult ja paremalt, aga elu kingib sulle ka meeletult vahvaid üllatusi. Võta alati vastu raha, tänu ja lemmikloomad. Filmitegelastest sarnaned sa Monkiga. Asjad peavad olema küll korras ja kõik peab sul käima mööda joont, ainult et sinu selle aasta õppetund seisneb selles, et sa ajad oma lähedased maniakaalse korralembusega hulluks. Halloo, Jäär, ela ise ja lase teistel elada! Lõdvestu, sellest võidavad kõik. Kukeaastal on sul pappi kui putru. Aga ainult tingimusel, kui sa oma hommikuse pudrukausi korralikult tühjaks sööd. 
SOS-lause –
Naisele – “Okkaline saab olema sinu tee püha tõe juurde..!”
Mehele – “Nüüd pole muud, kui mutt kähku mulda, ja minema siit!”
 
 
SÕNN
Sõnnil veab eriliselt! Ta on end osanud ümbritseda vajalikest inimestest, kes tema vankrit koos temaga vedada tahavad. Sõnn võtab sel aastal ette vähemalt kolm väga pikka reisi, aga reied peavad koos olema, muidu saad kolmikud. Raha saab Sõnnil olema ookeanitäis, raha voolab sinu poole lainetena, seega – hoidu vee lähedale, eriti kui teed reisiplaane. Juhul, kui sa jaanipäeva hommikul veekogu kaldal kõva häälega laulad sellest, et juunikuus lumi on maas, siis saad kindlasti ka sügiseks abieluranda. Vabal ajal – kui sa üldse mäletad, mis see on – võiksid pliiatsist imeda välja mõned lembeluuletused, joonistada ja tegeleda loominguga. Sa oled kunstivallas sel aastal ületamatu! Toit olgu kukeaastal kerge, aga soe. Lastega suhted on natuke sõnnisarvilised, eks nad on tänu sinule natuke ka ise kukepoksi õppinud (enesekaitseks), seega õpi olema paindlikum – see on sinu selle aasta õppetund. Sa oled õnnelik Nipernaadi, kes on alati õigel ajal õiges kohas ja lõikab kasu absoluutselt kõigist ja kõigest. Tervis on sõnnil hea nagu hobusel, treeni tagajalgu ja ajulihaseid, kanna kukepükse, ning kõik sujub sul nagu lepase reega. 
SOS-lause-
Naisele – “Onu Otto on invaliid… Tal on puust kõrvad…”
Mehele – “Kullakene, kes on sind küll õpetanud nii kaunilt kõõrdi vaatama?” 
 
 
KAKSIKUD
Kaksikud on sel aastal õnnega koos, sest õpivad ka üksikult ideaalselt hakkama saama, ehkki kuskilt alateadvusest ilmub nende Kukeaastasse üsna tihti sajatus: “Üks on loll ja teine laisk, mina üksinda rabagu!” Tead – lihtsalt ära raba, lase sel aastal vabaks kõik – kõigepealt töö, siis suhted! Kaksikute kukeaastas ruulivad tantra, vabanaisepidamine, mitmemehehooldus, suhkrumaks ja sangpommid. Aega on neil lõputult ja fantaasia jookseb piirideta, nad treenivad kudumist ja kolmikhüpet, nad võivad kirjutada kokku üheks suurooperiks “Musta pori näkku” ja “Hõbevalge”. Nad võivad kõike, sest neil õnnestub kõik! Võta purk nutellat ja tee temaga julm lõpp, juurviljad on in, puuviljad ininin ja lihapirukad innnnnnn. Söö mida tahad. Raha saab olema sel aastal kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. (Oleksid sa kolmikud olnud, oleks kolm korda rohkem saand. Nuta jõgi, irw) Kokku hoidma sa ei pea, kuigi vbl on just see su selle aasta õppetund, aga õnneks sa ei peagi raha kokku hoidma, sest seda tuleb sisse nii hullul kõrvulukustaval mühinal nagu ei eales varem! Larista siis lihtsalt targalt ja mõnuga, reisi ja kingi lastele kogemusi. Sina oled kukeaastal nagu Mary Poppins – lööd lahti oma vihmavarju ja lendad, kuhu tahad! Kui võtad sel aastal ette koolitee, siis sillutad mitme järgmise aasta siledad rajad ja otseteed! Üks vana tark kikkhabemega kaksik korrutas pidevalt – Õppida,õppida,õppida! Aga täitsa võimalik, et ta oli veits skiso või äkki hoopis tiba kimpus kogelemisega…
SOS-lause
Naine – “Ma ütlen – jutud liikvele, siis on ta siit läinud nagu sitapuru!”
Mees – “Minu elulaulul on olnud palju ilusaid salme, kuid refrääniks jääte ikkagi teie!”
 
 
VÄHK
Kõige rohkem veab sel aastal kindlasti Vähkidel, sest nemad saavad endale lausa uue tähtkuju nime ja see on Muhv. Vähk on kahe viimase aastaga kõike oma elus appteitinud ja leidnud, et kivi alla mindi kiviajal. Sellega on finito. Nüüd veab Vähk endale sooblinahkse muhvi soojalt ümber ja tunneb end kui kuninganna. “Mida kivi, matsid? Ainus kivi, mille alla ma poen, on briljant!” Kuna sel aastal saab Vähist lotomiljonär ja raha on vähiplikadesse lausa kulmukarvadeni armunud, siis satub Vähk paljudele saartele, nii Kreekasse, Kariibidele kui Kihnu ja on endiselt tähelepanelik kuulaja ning kohalolev sõber. Vähk-Muhv teab hästi, kuidas lõõgastuda – “Lased luku pilukile, võtad furgooni külmkapist kolm jäätist, küsid Sammalhabemelt paar pohla peale ja sirutad end murule sõpradega lobisema…” Ta võib hoida su kätt, koera ja pangakaarti – Vähi kõrval tunned end alati turvaliselt. Toiduks vali muu värske hulka ka avokaado ja kreeka pähklid. Tervis on sel aastal parem kui varem ja lubab sul teha ülevõlli hüppeid nii loomingus, töös, suhetes kui ka maailmavaates. Igavle vähem, tegutse teadlikumalt ja tee just seda, mis sind rõõmust rõkkama paneb! P.S Ära kuula vingujaid, minevikus juuretasandil urgitsejaid ja neid, kelles puudub see nn “muhvikiiks”. Sa tead küll! Oled heas mõttes kreisi nagu Pipi, kes iial ei kannata tedretähtede all, on alati valmis hobust üle verandaääre tõstma ja seljas kandma “MITTA ISE TAHADE!”
SOS-lause
Naisele – “Adalbert, paks koer! Kooki ja moosi pealikule!”
Mehele – “Ära ülbitse, neeger, las ma räägin rahulikult…”
 
 
LÕVI
Õnneseenel Lõvil on sel aastal megalt vedanud – möirata pole üldse vaja, terve aasta vältel lööb Lõvipiiga (või Lõvipoiss) õnnest ja armastusest lausa nurru. Raha tuleb Lõvile ise külla, vallalistega tikub lausa abielluma. Lõvi naudib sel aastal küllust, kaugeid sooje maid ja tema lemmiklauseks saab:”Vihmaga ma rajale ei lähe!” Vana armas suusakampsun, bikiinid ja kruvikeeraja hoia enda lähedusse, ka maasikamoos ja mudelautod, head raamatud ja keelekursus on tark valik, sest võõrkeeleoskust läheb sul juba aastalõpus väga vaja. Ole tundlik nagu Printsess  – taju ja tunneta hernetera madratsil! Vabane kinnisideedest ja inimestest, kes on tõsised ega oska tantsida tibutantsu. Tants on sinu selle aasta võtmesõna – kuni tantsid, elad, kõik muu on kukepea! Tervis on super, kaal on normis. Toidulaual olgu rohkelt juurikaid ja kala. Julge sel aastal teha hullumeelsusi, riski, mölla ja tantsi, võta oma armsaim, põruta temaga Las Vegasesse abielluma. Tee sellest aastast oma meeletuste aasta, kus su õpetajateks saavad olema delfiinid, suuremeelsus ja romantilised päikeseloojangud. Sel aastal valid sa julgelt ummikute asemel kiirteed ja särad sajaga! P.S.- Kuna sul on sel aastal palju austajaid, siis –  ära unusta – mis (kes) Vegases oli, sinna ka jäägu. Sinu imeline aasta on alanud, pole vaja oodata pakkumisi, võta julgelt ise kõik!
SOS-lause
Naisele – “Ma nõuan kategooriliselt, et see loom pandaks lühema keti otsa!”
Mehele – “Teen tsikli korda ja olen siit mülkast läind!”
 
 
NEITSI
Oi, neitsi vabaneb neitsilikkusest kukeaastaga ikka totaalselt! Lõpuks ometi õpib Neitsi ka puhkama ja vastu võtma! Tuuakse, viiakse, kingitakse! Lilled, ehted, kallid autod, eralennud, punane vaip ja galad – see on Neisti kukekas. Sul tekib palju uusi sõpru, kes on väga seltskondlikud ja lõpetavad su kodukeskse neitsielu. Sel aastal proovi rohkem fokusseerida oma unistusi ja eesmärke, sest mida peenemalt näed väikseid detaile, seda käegakatsutavam tulemus on. Toidulauda ehtigu tatar ja kõikvõimalikud salatid. Kaitsekivi on telliskivi. Rahapakid pangas, kapis ja autolaekas annavad rohelise tule su salakiredele ja kallitele hobidele. Meeleldi teed kukeaastal annetusi, meeletusi ja piparkooke. Oled sel aastal kui varjatud vanamees Nukitsamehe filmist – viipled õigeaegselt karguga ja satud keset põnevat elukeerist, kasuta see ära! Sind saadab kõiges edu! Tervis on supervormis, jooksed maratoni ja jätad eelmisse aastasse nii suitsetamise kui pedantsuse. See on sinu elu ja sinu eest ei viitsi ega oska seda mitte keegi paremini elada. Seega – haara julgelt rool enda kätte, sulge turvavöö ja pane sajaga! Kukeaasta – see on sulle kukepea ja puhas lust (mitte Katrin)! 
SOS-lause
Naisele – “Eesti poisid, tulge üle, saate kõhud täis ja jõuluks koju!”
Mehele – “Üks hairtud inimene ehitaks oma onni merest kaugemale!”
 
 
KAALUD
Kaaluke paneb juba jaanuaris täiega seemet mulda, et augustis sõita ökopotilaadale ja müüa kogu oma kasvatatud staff maha, aga point pole rahas, vaid kaaludes! Kuna talle lihtsalt meeldivad kaalud. Seal saab ta muudkui kaaluda ja vaagida ja ta teab seda ise ka, et ta kaalub absoluutselt kõik alati enda kasuks. Tubli on! Seega on sel aastal Kaalul palju raha kaalul, lausa mõlemas kaalukausis, muukui pilla ja shople, aga see kõik on alles siis võimalik, kui aasta algul hoolega seemendasid. Igatahes on kaalud sel aastal täiega megasuure õnnetähe all elajad, sest kukeaastaga lõpetavad kaalud juba iseendalegi närvidelekäiva igavese vaagimise ja kukepoksi iseendaga, on otsusekindlad ja kärmed otsustajad, igal pool esirinnas, aktiivsed, altid muutustele ja väga kiired. Niiet kui te näiteks tunnete õues, et oi, tuuleiil möödus, siis tegelikult oli see Kaalud. Tal on lihtsalt jube kiire sel aastal. Tervis on tubli, kui kaal ei kasva, seega kasuta treppe, mitte lifti. Ampsa tihti ja vähe. Kukeaasta õpetab sulle, kuidas kireda kindlameelselt:”Eiiii!!!” ja visata oma väljast välja kõik, mis sinna ei kuulu ja sind enam ei teeni! Õnnelik tähtkuju. 
SOS-lause
Naine – “Kuigi te olete täielik mats…tantsin ma teiega kui võrdne võrdsega!”
Mees – “Tõmbame sakslastelt maa alt ära, siis nad kukuvad alla!”
 
 
SKORPION
No kes saaks olla Kukeaastal uhkem, rikkam, julgem ja õnnestunum, kui Skorpion? Oi, see on ikka tõeline õnneaasta, mil Skorpioni astel on õnnest püsti, kui ta tantsusammul läbi aasta kepsleb. Raha on Skorpionil sel aastal sisse sadamas eriti läbi loterii ja väikeste juhuotsade, ka võimalus pisukese päranduse või kingituse näol. Osta loteriid sama tundega, kui lähed postkastist posti võtma – see pilet, mille müüja sulle ulatab on sama kindlalt jackpoti pilet, nagu on säästuka reklaam kindlalt su postkastis. Nii lihtne see ongi. Tervis on sul suurepärane, kui liigutad oma keha ükskõik kuidas ja kus suunas – aga eriti värskes õhus. Liikumine on su jõud ja mõõdukus kõiges on su õppetunniks. Söö üks kord päevas – kasvõi terve päev, jäta välja verivorst ja neegrimusi. Kukeke soovitab – kui tahad õnnelik olla, lõpeta mälus sobramine. Kui vanni lähed, võta ikka oma kollane pardike kaasa, pane lemmikmuusika mängima, süüta küünlad, sule silmad ja unista suuremalt kui suurelt. Kõike, mis sa sel aastal peas lood, saad kogeda uuel aastal, seega ole oma omaloominguga siis tähelepanelik. Näpud mulda, juured maasse, pea taevatähtedesse – see on sinu võimaluste aasta. Pea meeles – sel aastal ole jaatav võimalikult kõiges ja elu (loe:kukk) jaatab (loe:kireb) sulle kõiges parimat!
SOS-lause
Naine – Seltsimees kunstiteadlast me oleme nõus kuulama tundide kaupa!
Mees – Järgmine kord kirjuta polka, siis vanamees viskab vedru välja ja Maie ongi sinu!
 
 
AMBUR
Ambur sündis laia naeratusega, õnnesärgis ja käsipõsakil, päike südames säramas, seega on temaga sel aastal erakordne õnn, armastus ja küllus. Ambur on teadlik ja teab ise väga täpselt, mida, miks ja millal teeb. Siht kui eesmärk silme ees ja vibu vinnas aastaringselt! Amburile tuleb sel aastal mitu huvitavat tööpakkumist, lasketiiru pakkumine võib osutuda pettuseks, aga Ambur hoiab silmad-kõrvad kenasti lahti ning saab südant kuulates lõpuks justnimelt selle, mis talle kõige enam vaja on, kõige rohkem sisse toob ja hingele kõige enam jõudu ning rõõmu annab. Amburil on Kukeaastal täiesti avatud oma intuitsioonile ja loob nagu noor jumal, ning ükskõik, millest ta kinni haarab – kõigest saab superhea tuluallikas. Sinu ellu ilmub kaunis armastus, tänu kellele lisanduvad uued väljavaated, suured võimalused ja maailm avardub lõputuks peoks. Õppetunniks sel aastal – olla julgelt sina ise, võtta vastu suuri otsuseid, julge vastutada oma valikute ja sõnade eest. Su toit on värske ja kiireltvalmiv, toitmaks su rõõmsat ja kerget eluhoiakut. Seega – Tõmba piduriided jalga –  ja tantsusammul kuke seljas rõõmsalt edasi, sest see aasta on sinu pidu!
SOS-lause:
Naine – “Kas siis vene keel on raske? Tahad, ma ootan sind vana paju juures?”
Mees – “Igatahes minule lubati tuba vanniga. Kus see on, küsin ma teilt?”
 
 
KALJUKITS
Kappadi-kappadi kappa sa, johhaidii-johhaidaaa! Kogu aasta lendab Kaljukitsel kõrgetel nootidel, kõrgetel kontsadel, kõrgetel tippudel ja kõrgematel tasanditel kui varem. Kogu su pere kappab rõõmuga kaasa ja toetab oma Kaljukitse kõiges. Sa õpid sel aastal palju, näiteks seda et kümblemine pole õmblemine ja tõmblemine pole psoriaas. Värvid vahelduseks pea blondiks ja võid küsida kõike. Lõbusad reisid ja piknikud on sinu ala! Küllust tuleb kukeaastal nagu multikas, kus kitseke sõraga vastu maad lõi! Seega olgu su õppetunniks selge avaldus, hoia oma unistus elus ja tambi jalgu kui jonniv laps! Sedasi maandad oma soovi kenasti ära ja saad kõik, mida sa tahad. Ole oma soovides ettevaatlik, need täituvad järjest! Toidukappi kogu sokuliha, mett ja nisuteri. Nii mõneski asjas lase sel aastal rihma lõdvemaks, juurdle vähem, naera rohkem, süüdista vähem, liigu rohkem, õpi õlgu kehitama ja üht kulmu kergitades hooletult ütlema: “Mis siis?!” Saad aru, Kitseke, see aasta on sul ju täi-e-ga pi-du! 
SOS-lause
Naine – “Biifsteek on loomne toit ja härra komissaril ei õnnestu minust biifsteeki teha!”
Mees – “Jah, nii see elu veereb. Kampsunite, labakute ja esmaabikappide keskel…”
 
 
VEEVALAJA
veevalajal peab alati olema esimese maksuna makstud  ära veearve. Muidu pole sul vett valada ja sinust saab lihtsalt mingi mõtetu Valaja. Õnneks on sul töö ja kindel sissetulek. Sina oled sel aastal see õnnelik tähtkuju, kellel tööhulk väheneb, aga sissetulek suureneb! Igal õhtul pese jalad ja ära jookse mööda tube käärid käes. Suitsetamine jäta maha ning juba sellega saad mitu inimest õnnelikuks teha. Sinu kolmest unistusest kuus täituvad. Eelmises lauses ei olnud viga. Tervis on superhea, kui saad aasta jooksul ka sõõmukese kuuma päikest maitsta, seda eriti sügise poole, niiet tee targalt ja varakult reisiplaane. Veevalaja valib sel aastal vedelad toidud, kerged palad ja kiire seedimise. Väga hea valik. Sinu ellu tuleb paar uut põnevat inimest, kes su hobideringi suuresti uuendavad. Sukavardad ja ristpiste viska kapi sügavusse, sel aastal naudi avalikku esinemist ja rahvamöllu, pidusid ja suurlinna melu! Raha armastab sind kukeaastal lausa hullupööra ja sul on aeg oma unistused teoks teha. Ära kahtle, kohe ütle. Tegutse ja sa võidad alati. Vala julgelt üle kuke ja tulista puusalt, õnn on sel aastal sinu poolel!
SOS-lause
Naine- “Ütle talle, et me oleme Tallinnast! Ütle talle, et me maksame!”
Mees – “Uskumatu. Lihtsalt uskumatu! Seakari, aga mitte Tallinna raad!”
 
 
KALAD
Jälle õnnesärgis sündinud tähtkuju, kes ka ilma särgita õnnelik on. Sinu peast lendavad läbi küll tuhatsadaneliteist plaani, aga pidama jäävad sel kevadel eriti magusad ja pirakad palad! Need toovad sulle küllust ja kuulsust, aga ka armsa kaaslase kogu eluks. Oskad sulgeda meele ja avada südame – see kannab su kaugele kuumale rannale, kus on purjekad ja palmid, siesta ja täielik lõdvestus. Oled selle kuhjaga välja teeninud. Sinuga võivad kaasa tiksuda Muhv, Lõvi ja Skorpioniplika. Pane Fb vallatuid reisipilte ja tee kõik mossitajad kadedaks.  Ära noki nina tundmatus kohas, vabane sõltuvusest, hinga sügavalt ja joo palju puhast vett. Sel aastal sa lausa pakatad tervisest, valid hoolega (loe:pirtsakalt) mida suhu võtad ja mida suust välja ajad. Tubli, kala! Kalad toituvad sel aastal vaid õhust, armastusest ja puuviljadest. Kuna kalakene ujub kukeaastal elu kõrgeimal rahalainel, siis poleks paha investeerida targalt näiteks õpingutesse, reisidesse, enesearendusse. Ära unusta päikseloojanguid imetleda ja tantsida hommikuni. Mis iganes toimub – sulle on alati toeks tants. See on su ravi, puhastus, energia, looming, kirg, elu… Tantsusammul edasi, palju õnne Kalakene, sinu superaasta on käes. Ela seda!
SOS-lause
Naine – “Ma märkan seltsimeeste nägudel tõsist entusiasmi! Igatahes!”
Mees – “Kui Olaf on nukk, siis võib-olla olen mina ka nukk? Kust ma seda tean…?”
 
 
***
 
Kallis sõber, suva mis tähtkuju sa oled – jää heaks inimeseks, ole teiste vastu kena, ära ropenda ega pea viha, toeta oma lähedasi, lõdvestu, hinga sügavalt, leia aega jalutamiseks, tee seda, mis sind õnnelikuks teeb, loe ajalehe asemel raamatuid, raha või südamelööke ning korda söögi alla ja peale kolme Kukeaasta võlusõna – 
 
 
 

KÕIK ON VÕIMALIK!

 

 

kukkkaks

 
 
HEAD UUT JA VANA!
 
 
Naeratuse ja tänuga,
(täielik tähevõhik)
Tiina Liimandi
 
 
***
Kategooria: Viimased | Kirevat Kukeaastat, sõbrad! kommenteerimine on välja lülitatud

Teenindus tasemel miinus sada

Pärnu “Roma Gold” poe müüjad – ausalt, ma ei saa aru, miks teid seal palgal hoitakse? Halvim teenindus, mida kohanud olen. Otsisin konkreetselt kahte sarnast asja, kaksikutele inimestele. Üks oli vitriinis. Küsin müüjalt teise kohta, vastus – meil ei ole. Mõtlen. Mõtlen, et ehk tema ka mõtleb… Aitan otsa peale, küsin, et äkki on teil teine pood kuskil? Tema vastab, et Tartus, Valgas ja Tallinnas, ning lisab mulle vett peale tõmmates – “Neid asju, mida te tahate võib-olla enam ei ole seal, see on vana kaup”. Tunnen, kuidas kuklakarvad hakkavad turri minema. Küsin, et äkki ta saab helistada ja uurida, kas Tallinnas on veel, ehk saab tellida Pärnusse – nagu enamus poode ju teeb. Ta pusserdab mulle midagi totaalselt segast vastu. Maisaa aru, miks sa seisad seal leti taga? Miks sa ei taha müüa? Miks sa ei anna seda töökohta sellele, kes reaalselt ka müüks? Ja ta keerabki vitriini lukku, läheb istub nurka maha ja … ta võtab ja näpib oma telefoni. Ma üldse ei imesta, miks selles poes kunagi inimesi ei ole.


Täna hommikul hakkasin otsima nende teiste poodide telefoni nr. Millegipärast on kirjas aadressid, aga ühegi poe tel ei ole. Helistan Tartu Eedeni infolauda. Kena hääl jagab lahkelt nende RG poe nr. Peast käib läbi – kas tõesti õnnestub? Halloo, seletan ära, kes olen ja miks helistan. Mind katkestab väga meeldiv naishääl ja arvab naerdes, et küllap ma omast arust kuhugi kullapoodi helistan, aga räägin paraku hoopis perearstiga. Mida??? Ja kujutage ette – ta ütleb, et juba AASTAJAGU on see number arstidel, mitte kullapoel ja muudkui helistatakse. Ta ohkas, ei olnud pahane. Appi! Lohutasin, et küllap teil on kuldne süda, ta naeris. Helistasin neiule infoletti ja tegin ettepaneku see number kustutada ja õige välja uurida, aastajagu juba kuldseid arste torgitud. Neiu läks veits ähmi, vabandas armsalt ja ütles et klaarib ruttu asja ära. Tubli tüdruk, tee seda, ole pai.

Siis mõtlesin, et okei, helistan siia Pärnu poodi tagasi ja küsin neilt Tallinna poodide nr. Ja mulle vastatakse – “Oi, ma küll ei tea nüüd… mul pole kuskil kirjas… aga arvutis, internetis, on olemas…Sealt saab.” Inimene…miks ma sulle siis helistasin, kas sa kohe üldse ei suuda mõelda?


Nuuh, mida imet ma nüüd ootasingi eksole…

Aga teen endale ühe hea kohvi ja mõtlen praegu, et sitta kah see nr! Vähemalt kuskil on ehk tänasest üks rahulolev perearst, kellelt enam kuldehteid ja kivist ingleid ei küsita… Ehk oli hoopis see asja eesmärk ja  just sel moel on võitnud rohkem inimesi…? Seega – alati on põhjust olla tänulik! 

 

🙂

 

 

Kategooria: Viimased | Teenindus tasemel miinus sada kommenteerimine on välja lülitatud

Digitaalne heroiin. Lapsevanem, loe!

28. augustil ajakirjas The Post avaldatud dr Nicholas Kardarase artikkel „Digitaalse heroiini hirmutavad efektid“ põhineb tema raamatul „Glow Kids“ („Helenduse lapsed“). Selles väitis ta, et väikesed lapsed veedavad liiga palju aega ekraanide ees, mistõttu neil on risk jääda sõltuvusse, mida on raskem võita kui narkosõltuvust. Lugejate reaktsioon oli massiivne, artiklit loeti The Posti kodulehel enam kui 3,3 miljonit korda ja murelikelt vanematelt laekus sadu kirju. Nüüd kirjutab dr Kardaras vanemate mässust digitaalse heroiini vastu ja tuletab lugejatele meelde selle kinnisidee hullemaid tagajärgi.

****

Kogenud purjetajad Barbara McVeigh ja tema abikaasa lasid oma lastel viibida looduse loomulikus ilus oma kodu lähedal Marin Countys, Californias – siia juurde kuulusid paadisõit, telkimine ja seiklemine vabas õhus. Ent kõik see ei takistanud nende 9-aastase poja kukkumist digitaalsesse jäneseurgu.

Poisi esimene kokkupuude ekraanidega toimus esimeses klassis ühes kõrgelt hinnatud California riigikoolis, mida peeti üheks eliitkoolidest – siis, kui teda kutsuti pärast koolipäeva hariduslikke arvutimänge mängima. Sealt hakkas tema mänguaeg kasvama, kui spetsiaalsetel mängupäevadel mängis enamik tema sõpradest oma äärelinna kodus tohutu suure ekraani ees vägivaldseid arvutimänge.

Muutused Barbara pojas olid kohutavad: tema armas poiss, kel oli suur süda ja kes armastas loomi, tahtis nüüd ainult toas olla ja arvutimänge mängida. „Ta keeldub tegemast mida iganes, kui ma ei luba tal oma mängu mängida,” ütles Barbara, kes mõistis, et oli teinud vea, kasutades mängu kauplemisvahendina.

Poiss muutus üha plahvatusohtlikumaks, kui ema teda keelas. Ja siis muutus olukord füüsiliseks. Alguses olid tõukamised ja müksamised. Hirmunult üritas Barbara poisilt seadet ära võtta. Ja siis see juhtus: „Ta peksis mu vaeseomaks,“ ütles naine. Kui Barbara püüdis pojalt arvuti ära võtta, ründas poiss teda „hägustunud ilmega ja need ei olnud tema silmad.“ Barbara kutsus politsei. Šokeeritult küsisid nad, et kas 9-aastane oli narkootikume tarvitanud? Jah, oli – kuid farmatseutiliste narkootikumide asemel digitaalset.

Augustis kirjutasin New York Posti artikli digitaalsest heroiinist [toim.: loe artikli tõlget Alkeemia.ee-s] ja reaktsioon artiklile oli massiivne. Rohkem kui 3 miljonit lugejat lugesid ja jagasid artiklit – kuigi kõik ei nõustunud selle sõnumiga. Mõned lugejad leidsid, et ekraanide ja videomängude võrdlus heroiiniga on suur liialdus.

Ma saan aru esialgsest reaktsioonist, kuid teadus väidab teisiti. Üle 200 ekspertuuringu leidis seose liigse ekraani kasutamise ja paljude kliiniliste häirete vahel, sealhulgas sõltuvushäire. Viimased ajupildiuuringud kinnitavad, et helendavad ekraanid mõjutavad aju otsmikusagarat, mis kontrollib käitumist, sealhulgas impulsside kontrolli – täpselt samamoodi, nagu teevad seda kokaiin ja heroiin. Tänu USA sõjaväe uurimistööle teame ka, et ekraanid ja videomängud võivad sõna otseses mõttes mõjutada aju nagu digitaalne morfiin.

Mitmes kliinilises katses kasutati videomängu nimega „Snow World“ tõhusa valuvaigistina sõjas põletushaavu saanud ohvritel, kes tavaliselt said haavade igapäevase valusa hoolduse ajal suurtes kogustes morfiini. Kuigi põletushaavadega patsiendid mängisid näiliselt süütut virtuaalse reaalsuse mängu „Snow World“, kus mängija üritab visata lumepalle multikapingviinide pihta taustaks mängiva Paul Simoni muusika saatel, ei tundnud nad valu (vaata selle kohta videot siit: https://youtu.be/_tB-qMwGo2s).

Intervjuu andis leitnant Sam Brown, üks selle uurimistöö pilootprojektis osalenutest, kes sai Afganistanis isetehtud lõhkeseadeldise läbi haavata ja eluohtlikke kolmanda astme põletushaavu 30 protsendi ulatuses üle terve keha. Kui ma küsisin tema kogemusi, kus videomängu kasutati valuvaigistina, ütles ta: „Ma olin natuke skeptiline. Kuid ausalt öeldes olin ma valmis seda proovima.“ Kui küsiti, mida ta tundis, võrreldes morfiini kasutamisega, ütles ta: „Ma olen kindel, et tundsin vähem valu kui morfiiniga.“

Ajupildiuuring kinnitas, et põletushaavadega patsiendid, kes mängisid mängu „Snow World“, kogesid vähem valu nendes aju osades, mis on seotud valu töötlemisega, kui patsiendid, kellele manustati morfiini.

Mereväe sõltuvusuuringute juht komandör dr Andrew Doan nimetab ekraane „digitaalseks pharmakeiaks“ (kreekakeelne sõna ravimite kohta) – see on termin, mille ta lõi, ilmestamaks neurobioloogilisi mõjusid, mida videotehnoloogiad toodavad.

Kui see on nii suurepärane valuvaigisti meditsiinis, siis tekib küsimus, millist mõju omab see digitaalne narkootikum – morfiinist tugevam narkootikum – kiirgava ekraani sõltuvushäirega 7-aastase lapse ajule ja närvisüsteemile?

Kui ekraanid on tõepoolest digitaalsed narkootikumid, siis on koolid muutunud narkodiileriteks.

Valearusaam, mille kohaselt ekraanid on õppevahendid, on viinud selleni, et kogu klassiruumi maastik on viimase 10 aasta jooksul muutunud digitaalseks mänguväljakuks, mis sisaldab Chromebooke, iPade, nutitahvleid, tahvelarvuteid, nutitelefone, õppimise äppe ja lõputut hulka erinevaid „hariduslikke mänge“.

Need niinimetatud hariduslikud mängud on digitaalsed Trooja hobused, mis on täis kiilutud võimalikke kliinilisi häireid.

Me oleme juba näinud tähelepanu- ja ärevushäire määra plahvatuslikku tõusu üle 50 protsendi viimase 10 aasta jooksul, kui terve põlvkond ekraaniga kasvatatud lapsi on alistunud haigusi tekitavale helendusele. Ülistimuleeriva digitaalse sisu kasutamine selleks, et haarata õpilasi, kes muidu on hajevil, loob tegelikult sõltuvust tekitava ärevus- ja tähelepanuhäire nõiaringi – mida rohkem on laps stimuleeritud, seda enam vajab ta stimulatsiooni selleks, et oma tähelepanu keskendada.

Uuringud näitavad ka, et ekraanidelt on informatsiooni meeldejäämine halvem kui paberilt, ning koolides, kus ei kasutata elektroonikat, on paremad testitulemused. Vaatame Soomet. Rahvusvaheliselt kõrgetasemelise haridusstandardi musternäide Soome keelas ekraanide kasutamise klassiruumis. Soome haridus- ja teadusministri Krista Kiuru sõnade kohaselt ei ole Soome õpilastel olnud vaja sülearvuteid ja iPade, et jõuda rahvusvahelise hariduspingerea tippu, ning nad ei ole ka huvitatud nende seadmete kasutamisest, et sinna tippu jääda.

USA-s aga tehakse üleriigiliselt jõupingutusi, et anda lastele ekraanid kätte järjest nooremas vanuses, sest lapsevanemad muretsevad, et nende lapsed võivad haridustehnoloogia võidurelvastumises maha jääda.

Siiski ei ole mitte kõik lapsevanemad joobunud „ekraanid-on-imelised-“ massipsühhoosist – mõned ka võitlevad selle vastu.

Kahe lapse ema Cindy Eckard Marylandist käivitab rohujuure tasandilt kampaaniat, et seadusloome kaudu piirataks koolides ekraaniaega. Ta annab tunnistusi USA Senati allkomitee istungil detsembris 2016. „Olin šokeeritud, saades teada, et Marylandi osariigi haridusametil ei olnud olemas meditsiiniliselt adekvaatseid tervise-eeskirju, enne kui nad panid nii paljud meie lapsed igapäevaselt arvuti taha istuma. Koolid julgustavad üha rohkem klassis ekraane kasutama, arvestamata meie laste heaolu,“ rääkis Eckard. „Oleme kohustatud tagama lastele klassiruumis ohutu keskkonna, kuid praegu neil seda ei ole.

Mõned vanemad on valinud riigikoolide asemel tehnoloogiast vähem sõltuvad koolid. Paljud Silicon Valley insenerid ja juhid on pannud oma lapsed näiteks tehnikavabasse Waldorf-kooli. Teised aga, nagu kauaaegne koolitaja ja konsultant Debra Lambrecht, on otsustanud luua uusi tehnikavaba kooli mudeleid. Debra on loonud Caulbridge’i kooli, mis on teistest koolidest eristuvalt Soome stiilis ja mille eesmärk on saada tulevikus koolide malliks kogu riigis. „Nooremates klassides on tehnoloogia kasutamise argumendiks sageli laste mahajäämuse hirm. On tõsi, et enamik lapsi hakkavad tehnoloogiat oma töös ja igapäevaelus kasutama. Tõsi on ka see, et enamik lapsi õpib autot juhtima,“ ütles Lambrecht. „Kindlasti me ei annaks 7-aastasele lapsele autovõtmeid, et anda talle hüppelaud, saamaks osavamaks autojuhtiks. Samamoodi soovime tagada, et lapsed oskaksid tõhusalt kasutada tehnoloogiat kui töövahendit ja säilitaksid samal ajal oma parima mõtlemise, loovuse ja innovatiivsuse.“

Üks ema Long Islandilt võttis hiljuti minuga ühendust, sest tema 5-aastast lasteaias käivat poega sunnitakse õppetundides kasutama iPadi. Kui ema oli selle vastu ja tahtis oma poja lasteaiast ära võtta, siis ähvardas juhtkond helistada lastekaitsesse. Rääkisin juhatajaga ja ta nõustus, et poiss ei pea iPadi kasutama Aga kõik teised lasteaialapsed peavad ikkagi kasutama iPade, et teha standardiseeritud teste. See Long Islandi ema on juba pöördunud kohalike seadusandjate poole.

Siin tundubki olevat lahendus. Lapsevanemad peavad end harima, end kuuldavaks tegema ja sellest rohkem rääkima. Kui piisavalt vanemaid avaldavad survet seadusandjatele ja survestavad oma koole, et nood piiraksid ekraaniaega koolis ja alustaksid ekraanide kasutamist õppetöös vanemates klassides, alles siis võib olla meil võimalus seda digitaalset epideemiat aeglustada.

Tõepoolest, isegi lugupeetud Ameerika Pediaatrite Akadeemia (AAP) on just 2016. aasta detsembris muutnud oma soovitusi seoses ekraanide kasutamisega ja annab tehnoloogia osas veel suuremale ettevaatlikusele kutsuvaid suuniseid: keelata alla 18-kuulistele lastele igasugune digitaalne meedia ning lastele vanuses 2-5 lubada meediat vaadata mitte rohkem kui üks tund päevas ja ainult koos vanematega.

Kuid paljud, mina nende seas, arvan, et need soovitused ei ole ikkagi piisavad. Kuna me teame, kuidas ekraanid mõjuvad nagu digitaalne heroiin, usun, et alla 10-aastastel ei tohiks olla üldse suhtlemist interaktiivsete ekraanidega – sh iPadid, nutitelefonid ja Xboxid. Nendel interaktiivsetel ekraanidel peaks olema peal hoiatussildid tekstiga: „Liigne ekraani kasutamine võib tekitada lastel kliinilisi häireid.“

Tulles tagasi Barbara loo juurde – ta võttis oma poja äärelinna tehnikast pungil riigikoolist ära ja nüüd õpib laps maapiirkonnas, vähem tehnikale orienteeritud koolis. Seni on ta näinud poja käitumises suurt paranemist. Ent eelmisel nädalal sai Barbara teada, et kõik neljanda klassi õpilased tema poja uues koolis hakkavad õppima üha populaarsemaks muutuvat oskust – koodi kirjutamist, et luua videomänge. Isegi selles maakoolis võisid lapsed mängida siseruumides vägivaldseid videomänge, selle asemel, et minna vahetunni ajal õue mängima.

Barbara loodab nüüd viia selle küsimuse poliitilisele tasandile ja jõuda seadusandjateni, et lõpetada see digitaalne hullus põhikoolis. „Ma olen valmis minema sõtta meie riikliku haridussüsteemi vastu tehnoloogia kasutamine pärast. See on vale,“ ütles Barbara otsustaval häälel, nagu ema, kes võitleb oma lapse elu eest.

„Mulle tundub, et käimas on sõda meie laste vastu,“ ütles Barbara. „Ja see on tulnud nii kiiresti, et me isegi ei oska seda kahtlustada.“
……………………

Dr Nicholas Kardaras on USA ühe tipp-sõltuvusraviasutuse “The Dunes East Hampton” tegevdirektor.  Tema raamat „Glow Kids: How Screen Addiction Is Hijacking Our Kids – and How to Break the Trance“ („Helenduse lapsed: kuidas ekraanisõltuvus on kaaperdanud meie lapsed – ja kuidas trans murda“ on nüüd müügil (https://www.amazon.com/Glow-Kids-Addiction-Hijacking-Kids/dp/1250097991).

 

 

Originaalartikkel: http://nypost.com/2016/12/17/kids-turn-violent-as-parents-battle-digital-heroin-addiction/  (17. detsember 2016)

 

Link Kiirgusinfo.ee lehele, kus leiad muudki põnevat lugemist – Kiirgusinfo.ee

Kategooria: Materjalid | Digitaalne heroiin. Lapsevanem, loe! kommenteerimine on välja lülitatud

Tere kohalolija, mina olen Piret

Kes on see salapärane Piret, kes meile toredaid videosid saadab? Saage tuttavaks – Piret Meinberg!
/Tiina 🙂
 
 
Nimeks pandi mulle Piret ja kui mu emapoolne vanaema seda kuulis, arvas ta, et olen jah, pire kui hobune . Minu lapsepõlv oli suhteliselt raamides, nagu enamusel nõuka-aegsetel lastel, aga ei ole ma lasknud oma vaimu kunagi murda. Olen jah, selline isepäine ja mõningate arvates vapper,  aga enda arvates ei viitsi ennast lihtsalt surnuks töötada ja nüüd õnneks tean, et ei peagi. 
Nii palju kui mäletan, on minu sees tiksunud see küsimus, et “miks ma siin olen?” ja “mis on elu mõte?” – no need igavesed küsimused, mis vist kõigil siinsetel lugejatelgi on?
 
Aastal 2013 kevadel sai mul Eesti talvest siiber ja tegin otsuse, et 35 talve (olin siis 35-aastane) Eestis kopitada, kordagi soojale maale saamata oli minu jaoks liig, mis liig ja nüüd peab see muutuma. See tunne mu sees oli plahvatuslik ja väljendus umbes nii, et mis mõttes ma pean kannatama ja iga asja eest maksma, et ellu jääda, kui meie kõigi sünniõigus ju on tasuta koht päikese all…?! Novot, ja kribasin midagi sellist ka Facebooki, mille peale Veronika, kellega sel ajal olin ainult põgusalt tutvunud, vastas mu appikutsele, et “tule siis siia” – ta oli sel ajal Mehhikos ja hakkasimegi suhtlema ja samal suvel tuli ta Eestisse ning saime kokku.
Selleks ajaks oli ta juba leidnud Belizes väikese saarekese, nimega Caye Caulker (loe: Kii Kooker) ja rääkis mulle õhinaga, kui mõnus seal on, liivateed ja palju koeri ja inimesed on väga sõbralikud ja autosid peaaegu üldse ei ole, on golfiautod, mis sõidavad (enamus) elektriga. Sellest saigi alguse mu seiklus siin, Belizes. Mu tütar (8a. Lota) otsustas, et läheb hoopis issi juurde Hollandisse elama mõneks ajaks. Nüüd on mul selle üle tegelikult natuke hea meel, kuna tal on seal suhteliselt stabiilne elu ja sealt saab ikka parema hariduse ka, kahju ainult sellest, et ta eesti keel hakkab ununema. Aga noh, nüüd on mul rohkem võimalusi internetis olla ja saan talle helistada ja tema emakeelt talle meelde tuletada. Üks mu soovidest on, et ta saaks oma koolivaheajad (siin) minu juures veeta. 
 
 
toolidOIGE
 
 
Kaasa võtsin aga oma sel ajal 15-aastase poja (Joosep), kes on oma suhtumist ellu just siin kardinaalselt muutnud. Ma nimelt kohtusin saarel Keviniga, kellega elasime (mina, tema ja Joosep) kuu aega privaatsaarel, mille omanik lasi meil seal elada, et me hoiaks saart korras ja vastutasuks saime pisikest toiduraha toetust. See aeg osutuski Joosepi murdepunktiks. Enne seda oli ta, nagu iga teine teismeline, ninapidi arvutis ja ei viitsinud prügikottigi välja viia.
Aga selle saare peal ei olnud voolu, mistõttu arvutiga mängida ei saanud. Raamatuid ta enne üldse lugeda ei viitsinud, aga nüüd ei jäänud tal muud üle kui pidi igavusest raamatu kätte võtma ja ainuke eestikeelne raamat, mille Eestist kaasa olin vedanud, oli Transurfingu kohta, mis õpetab oma elu muutma läbi mõtlemise muutmise ja mida rohkem ta seda luges, seda selgemaks talle asi sai. Ta hakkas ka sellest aru saama, et mina ju olin talle umbes sama asja juba ennegi rääkinud… No igal juhul nüüd on tal elus isegi mõnusam kui mul – ta elab ühes peres, kes teda toidavad ja riietavad ja kes elavad ta koolile väga lähedal ja mis kõige parem, nad ise pakkusid selle välja. 
 
 
joosepOIGE
Joosep
 
 
Novembriks saab Belizes elatud neli aastat ja selle aja jooksul olen ikka kogenud päris rasket elu, elasime nö “getos”, väga vaest elu, iga päev oli vaja kuidagi leida raha, millega toita pere, kus oli ka kaks väikest last (Kevini lapsed). Meil ei olnud mingit võimalust Joosepit kooli saata, aga tänu ta enda loomejõule kohtas ta ükskord küpsiseid müües ühte naist, kelle peretuttav oli pastor Smalls, kes juba ennegi oli aidanud noori kooli minna, sest siin ei ole haridus tasuta nagu Eestis. 
 
No ja nii ta läks, kõigepealt lõpetas põhikooli Carmelita (küla, kus me elasime siis ja nüüd jälle) kooli parimate tulemustega terve kooli ajaloo kohta ja Orange Walki maakonnas tuli 8.kohale. Siis sai tänu sellelesamale pastorile minna kooli, kuhu soovis (ITVET,  ametikool), kuigi oleks võinud ka akadeemilisse keskkooli sisse astuda, aga ta arvas sel hetkel, et see variant on parim. Nüüd räägib, et peale seda kooli vist lähebki ja saab akadeemilise hariduse pealekauba, et siis on kindel värk. No eks näis, ta on ka praegu geeniuse staatuses seal. Ja peale seda kui esimesel aastal võitis ühe koolidevahelise mälu proovilepaneva võistluse (pidi umbes 10 päeva jooksul 150 küsimust, õigemini vastust, sõnasõnalt pähe õppima), sai ta kooli poolt tasuta õppimise. Peale selle saab lõuna ajal tasuta süüa, kuna pühib peale tunde söögikoha põrandat. Nüüd saab veel palka ka igal laupäeval, kuna pakuti talle tööd ja just sellist, mis talle väga meeldib. Ta ju on sellest ka kogu aeg teadlikult “unistanud”. Arvutialast tööd , selle eriala pärast ta sinna kooli läkski. Ta õpib kolme eriala korraga- arvutiteadus, keevitamine ning õhukonditsioneer ja külmutusseadmed. 
 
Ja nagu juba mainitud, hetkel elab Joosep nagu kuninga kass, ühes keskklassi peres, kes ise on selle üle väga rõõmsad ja rahul. Siin on selline mõtteviis väga levinud, et soovitakse teisi aidata. Meile on niimoodi toiduaineid toodud mitu korda. Muidugi eriti just kirikuinimesed. Ja selle maja, kus ma nüüd üksinda mõnulen, andis ka meile üks naine (Julie), kes käib kirikus, elukohaks. Ja alati aitab meid kui vahel ei ole raha olnud, et süüa osta. Ükskord ei olnud meil nädal aega mingit sissetulekut ja Julie lubas meil poest võtta, mis vaja (tal on väike poeke). Vahel toob mulle Mehhikost lõnga ja jagab alati kooki ja puuvilju ja ostab mult asju ka. Ma ikka teen talle ja ta perele jõudumööda kingitusi ka. Ma olen niiii tänulik, et alati on leidunud lahendus ükskõik millisele probleemile. Aitäh, Universum!
 
 
laatOIGE
 
 
Selle kolme aasta jooksul olen oma suhtumist väga suurel määral muutnud. Oskan väärtustada lihtsaid asju, nagu näiteks elekter ja vesi kraanist voolamas. Sellest ajast kui saare pealt ära läksin, olengi elanud ilma vooluta ja vett on vahel saanud kaevust tõmmata ja joogiks vihmavett tarbida (kui on hästi), aga mingi aeg elasin nii, et vett tuli ammutada lähedalolevast suurest lombist või siis natuke kaugemalt ühest kraanist lasta, kus elanikud ise ei elanud, aga kraan oli töökorras. Aga selle kraani lõhkusid naabripoisid ära ja siis pidime umbes kolme kilomeetri kauguselt järgmiste naabrite juurest vett toomas käima. See oli aeg, kui elasime Kevini ja lastega Maskalli lähedal Saint Ann’s külakeses, mis koosnes paarist kolmest majast suure tee ääres.
 
 
carmelitaOIGE
 
 
Algul saime tema vanaema maja hoovis olevas majapooles elada, vanaema ise elas koos vanaisaga Ameerikas tütre juures ja kohta pidas Kevini tädi Anna. Alguses olid suhted ok, aga mingi aja pärast keeras ta veekraani lukku ja kempsu, millel olid seinad ümber, võtit sai ainult siis küsida kui ta kodus oli. Muul ajal pidime kasutama potti, mis oli lageda taeva all õue nurgas. No siis varsti lasime sealt varvast ja kolisime kõrvalhoovis olevasse mahajäetud majja, kus esimesel päeval avastasime, et ainult üks tuba jäi vihmaga kuivaks. Maja oli kahekordne, aga ülemisele korrusele treppi ei viinud, pidi ronima , pärastpoole ehitas Kevin redeli, siis sai seda kasutada. Selles majas sai ikka vatti nähtud. Vihmaperioodil oli tunne, et elasime basseinis, jube tagasi mõeldagi, koguaeg tilkus igalt poolt katus läbi, peldiku asemel kasutasime ämbrit, mille sisu viskasime metsa. Kui poodi oli vaja minna, tuli minna jala (vahel oli ratas), või kui keegi auto peale võttis, umbes 7km kaugusele Maskalli külla. Nii et tänu sellele mul kõndimisega probleemi pole
Meie suhe Keviniga on olnud kogu aeg väga tormiline ja tänu talle olen avastanud endas külgi ja ka programme, mille olemasolust mul enne aimugi polnud. Tema on esimene ja ainuke mees, kes on minust laule loonud ja kes on ennast tõesti muutnud kui on aru saanud, et seda on vaja. 
 
 
kevinigaOIGE
Aga nüüd on kätte jõudnud minu elus aeg, kus ma tunnen, et mul on vaja olla üksi ja saavutada see, mille jaoks siia maailma sündisin. Nagu juba algul mainisin, olen endalt pidevalt küsinud, mis see on, mida mina saan anda ja olla, mis sobib mulle ja teeb mind ja kõiki teisi mu ümber (kes seda vastu võtavad) õnnelikuks. Ja eks kogu mu elu ongi olnud toetamas selle vastuse leidmist. Kõik raskused on mulle õpetanud, et ma olen tugevam kui ma arvasin. Kõik õnnestumised aitavad mul jääda kindlaks, et olen õigel teel ja et see on võimalik, mida olen soovinud. 
Olen aru saanud, et just see, mida ise arvame ennast väärivat, on see, mida lubame endal vastu võtta. Sellepärast on väga oluline, selle asemel, et püüda välist maailma muuta, sukelduda iseendasse ja leida need uskumused ja programmid, mis meie elu ilma meie teadvustamiseta juhtinud on ja millede tõttu me ei ole omale loonud elu, mida me tõeliselt väärime. 
 
Minu videod leiad Materjalide alt. 

Miks ja kellele ma hakkasin oma meditatsioone tegema? Iseendale on lühike vastus 🙂

Mõnda aega tagasi hakkasin tõsisemalt võtma seda, et olen ise oma elu looja ja otsisin (ja loomulikult ka leidsin, sest kes otsib, see leiab) erinevaid mooduseid, nö tööriistu, mida kasutada selleks, et oma alateadvust ümber programmeerida. Kuulasin ka Joseph Murphy audioraamatuid ja juppe nendest, mida iganes youtubest kätte sain. Tema õpetas muuhulgas ka seda, et kõige vastuvõtlikum on meie alateadvus vahetult enne magamajäämist, mistõttu on just see aeg parim oma alateadvuse ümberprogrammeerimiseks.

Mida ma mõtlen programmeerimise all ja miks on vaja ümber programmeerida?

Sellest hetkest, kui oleme tulnud elama seda materiaalset, füüsilist elu, siin, maa peal, oleme me mõjutatavad eelkõige oma vanemate ja nendega juhtuvate situatsioonide poolt. Nemad ongi meie kõige esimesed programmeerijad, ise seda tavaliselt teadmata (muidugi on võimalik sündida perre, kus vanemad on teadlikud loojad). Kõik uskumused, mis meile külge jäänud on, saavad üldjuhul alguse meie lapsepõlvest ja leiavad hiljem “kinnitust” (seda teeme me juba siis automaatselt). No näiteks kui minu emal on uskumus, et raha ei saa tulla temani või üleüldse kellegini kergelt ja voolavalt (välja arvatud neile, kes on sündinud “hõbelusikas suus”), siis peabki ta oma eluajal raha “teenima”, raskelt ja tõsiselt, sundides ennast ja oma lapsi, kuna tema jaoks on see “tõde” ja ta ei suudagi näha midagi muud, veel vähem uskuda.

Meie alateadvus võtab vastu infot, mida piisavalt palju korrutada, kui “tõde” ja hakkab seda meie jaoks looma. Muide, see on juba ammu teada fakt, et meie alateadvus ei analüüsi ega küsitle, vaid täidab käske. Kui hüpnoosis inimesele panna nina alla klaasitäis puhast vett, samal ajal sisendades talle, et see on klaasitäis pipart, hakkab inimene aevastama ja nina nuuskama, justnagu see olekski pipar, mitte vesi.

Seega, meie alateadvus ei tee vahet reaalse ja kujuteldava vahel. Tema täidab vaid neid käske, mida teadlik teadvus “usub”.

Ümber programmeerimiseks on vaja lihtsalt oma uskumust muuta ehk siis ideaalis olla teadlik programmidest, mis on meile loonud elu, mida me tegelikult ei soovi, aga pole osanud muuta, kuna pole uskunud selle võimalikkusesse.

Kuidas oma uskumust muuta?

No kõigepealt on vaja hakata ennast teadlikult jälgima. See ei pruugi juhtuda üleöö, aga piisavalt pika harjutamisega on see saavutatav. Kui oled aru saanud, mis programmiga tegu, saad seda hakata teadlikult muutma. Selleks on päris mitu võimalust ja nagu juba mainisin, siis üks kõige efektiivsematest viisidest on enne unnesuikumist sisendada endale nö “uued tõed”. Et kui enne “teadsid”, et raha ei kasva puu otsas, siis nüüd saad hakata endal lubama (lubamine on üks võtmefaktor) rahavoolu kergemat sissetulekut.

Asi aga peab olema usutav, seetõttu võib endale välja mõelda nö trepiastmed, mis viivad sind järkjärgult lähemale oma ideaalile.

Samuti tuleb olla ettevaatlik, et mitte omistada visualiseerimistele ja sisendustele liiga palju tähtsust. Hea mõte on harjutada algul mingi sinu jaoks ebaolulise väljundiga, näiteks võta kümneks minutiks aeg maha ja mõtle pastapliiatsist. Kujutle seda enda silme ees elavalt, mõtle erinevatele situatsioonidele, mil pastakat kasutad, näe erineva kuju ja värviga pastakaid oma elus, erinevates olukordades. Kui oled juba umbes 10 minutit niimoodi mediteerinud, mine oma tavalise päevaga edasi. Mõne aja pärast hakkad märkama, kuidas pastakad ilmuvad su ellu rohkem ja rohkem, erinevates situatsioonides, erinevatel viisidel 🙂 See on päris huvitav.

Niisiis, hoia energia kergena, lase oma soov lahti, et ta saaks kergelt manifesteeruda, samas on hea oma taotlusi korrata. Kui teha see enda jaoks mänguliseks ja kergeks, tulevadki tulemused kergelt ja mänguliselt.

Igatahes jõuan nüüd oma jutuga sinnamaani, et otsustasin teha enda jaoks audiosalvestuse telefoniga, kus ma loetlen endale kinnitusi selle kohta, et mu elu on muutumas ja ma tunnen ennast hästi ja turvaliselt. Kui esimest korda seda salvestust kuulasin, mõjus see mulle superhästi. Tundsin ennast oivaliselt ja lasin endal isegi magama jääda, mis on ka hea viis alateadvuse ümberprogemiseks, kuna sel ajal kui meie tavateadvus magab, siis alateadvus on jällegi lihtsamalt mõjutatav, seega on magamajäämine isegi soovitatav. Mina tegin omale telefoni mällu muusikanimekirja (playlist), kuhu tikkisin selle salvestuse vaheldumisi rahuliku, meditatiivse muusikaga, et mu alateadvus ennast mõnusalt tunneks. Kui olin sedasi teinud järjest kolm päeva, oli tunne mu kehas juba tuntavalt kergem ja mõnusam ja isegi kui väliselt ei olnud asjaolud muutunud, siis sisemine rahu- ja õnnetunne kompenseeris selle puudujäägi ja samuti ju mu teadmine, et välisega lähebki kauem aega ja tuleb lihtsalt endaga järjekindlalt “tööd” teha 😛

Jah, ikka veel maadlen oma meelega, kes soovib analüüsida, kontrollida, mõõta ja teha järeldusi… ühesõnaga minna tagasi vanale mõtlemisviisile, sest nii on ju mugavam. Muide, üks kõige raskematest asjadest pidavatki inimesel olema uue info aktsepteerimine. Pane tähele, alati, kui tuleb mingi uus info, siis esimese reaktsioonina ajame me sõrad vastu, kuna see on midagi muud, millega siiani harjunud oleme ja seega tundub hirmutav 😀 Kui seda infot aga meie ellu veel tuleb, hakkame me vaikselt mõtlema, et võib-olla see ikka polegi nii halb ja hirmus ja võib-olla paari-kolme korra pärast olemegi juba vastuvõtmises ehk lubamises.

Novot ja niimoodi siis hakkasingi ennast “ravima”, kuulasin palju spirituaalseid õpetajaid, kes annavad väga head nõu kui ainult ise kaasa mõelda ja ka enda sees läbi viia.

Eelmise aasta lõpus tegingi oma esimese meditatsiooni “Maagiline peeker”, mis koorus välja üleskirjutamise käigus. Isegi kui seda alles kirjutasin, tundsin, kui võimas see on ja kuidas see saab mediteerijale abiks olla, et ta leiaks selle tõelise teemanti enda seest. Iga kord kui seda uuesti kuulan, saan võimsa laengu, mis aitab mul jääda vibratsiooni, mis on just minu jaoks parim. See ei tähenda, et teised seda kasutada ei saa. See on üles ehitatud nii, et see, kes seda kuulab, leiab oma tõelise olemuse iseenda seest.

Novot ja nii ongi. Ei oskagi praegu rohkem midagi lisada, eks igaüks ise tunnetab, mis ja kuidas. Ja siis veel see, et mõnikord on mulle teada antud, et sorry, ma jäin magama, mingit meditatsiooni kuulates, aga sellest pole midagi, nagu ma juba mainisin, kuna meie alateadvus saab ikkagi “laksu” kätte  ja nii isegi parem, sest kriitiline meel ei sega siis manifesteerumisprotsessile vahele.

Nii et mõnusat mediteerimist ja miks mitte saada minu omadest inspiratsiooni enda omade tegemiseks ja kes soovib, võib ju ka minu poole pöörduda, et ma nt talle individuaalse meditatsiooni teeksin. 

 
 
 
PIRETOIGE
 
 
Saad toetada mu videote loomist enda poolt valitud panusega minu pangakontole, EE342200001100456045 (Swedbank) või läbi PayPali piret.meinberg@gmail.com
 
Anna alati tundega, et soovid seda teha. Siis voolab raha tagasi ka sulle. Kui joondame ennast rõõmsalt sellega, mille eest tasume ja väärtustame seda, mida see meie ellu panustab, hakkame elama oma elu parimal võimalikul viisil.
Armastuse ja tänuga,
Piret. 
Kategooria: Viimased | Tere kohalolija, mina olen Piret kommenteerimine on välja lülitatud

Bioresonants tervisetest

Hei, sõbrad!

 
Lubasin ju teile juba eelmisel aastal kribada põnevast masinast, millega kohtumine mulle väga palju toetust andis. Just seoses sellega, et kas oskan kuulata ja tunnetada oma keha või mitte. Mida tehnika, ma ei jaksand ära imestada! Peene nimega masin  – bioresonants. Olin skeptiline. Ausalt. Lihtsalt olin, ei teadnud Piret minust midagi ja masin ammugi mitte ja mina ei teadnud masinast muhvigi. 
Kõige huvitavam oli see, et kõik, mida ma armastan, ongi mu kehale kasulik ja kehaga rakutasandil hästi resoneeruv. Asjad, mida ma näiteks ei söö, ehk siis mis mulle ei maitse ja mida ma poeletilt ei vali, olid ka kehaga väga nigelas vibras. 
Kuulasin sõbralikku Piretit ja vaatasime koos üle ja läbi kõik mu organid, luud, liigesed. Järjest põnevamaks läks! Vähe sellest. et saad teada kõik oma organsüsteemist, aga masin on nii tark, et ütleb ära vitamiinide ja mineraalide külluse või puuduse, aga ka kristallid, mis sobivad ja toetavad keha või organeid. Mida värki, ausalt, ma tean, mis mulle sobivad on ja  et soovin endale saada üht väga kindlat kristalli. Ei salga – mu üllatus oli suur, kui masin just sedasama kristalli soovitas. Ma istusin ja kuulasin ja tegelikult väga kahetsen, et ei pannud kõike kirja. Ja aeg lendas niii ruttu nagu ikka siis, kui on põnev ja huvitav. 
 
Ma kirban nüüd tarka juttu hoopis Pireti flaieri pealt – 
Iga inimene on ainulaadne ja kordumatu. Täna on meie kasutuses kolm erinevat meetodit, millest valime inimesele sobivaima.
 
R.Volli teaduspõhiselt välja aretatud meetod viib kokku tänapäevase tehnoloogia ja traditsioonilise hiina meditsiini. Testides anduriga inimese käel asuvate meridiaanide akupunktuuri punkte, kuvab bioresonants põhimõttel töötav Parkes diagnostikaseade arvutiekraanile näidud, mille alusel on võimalik öelda, millises seisundis on organ või organsüsteem.
NLS ehk mittelineaarne süsteem meetodil on võimalik tuvastada kehaorganite harmooniast väljas olevad võnkesagedused kõrvaklappidesse paigaldatud spetsiaalsete andurite abil. Testi ajal skanneeritakse kõik keha organid, analüüsides nende võnkesagedusi.
Quantum magnetresonants meetodiga on võimalik tubvastada kehaorganite tasakaalutused inimese peopesades ja sõrmeotstes asuvate bioloogiliselt aktiivsete tsoonide võnkesageduse alusel. 
Tasakaalus organite võnkesagedus erineb tasakaalutust võnkesagedusest. Siin tulevad appi spetsiaalselt väljatöötatud taimsed fütosegud, mis aitavad taastada tasakaalutute organite võnkesagedused. 
 
Diagnostika on väga näidustatud, kui inimese uriini ja vereanalüüsid on normi piires, aga inimene tunneb end halvasti ja on väsinud. Testimine kestab 60-90 minutit. Saadud info aitab kindlaks teha vitamiinide ja mineraalide tasakaalu organismis, määrata sobivad toiduained, toidulisandid. Testimise lõppedes saab klient kohese vastuse murettekitavale probleemile ja soovituse, kuidas oma igapäevast elukvaliteeti parandada. 
 
Bioresonantsteraapia ei asenda arstiabi, täna on see veel alternatiivmeetod, mis aitab kaasa haigusnähtude ennetamisele ja haiguste taandumisele ning sellega ei ole soovitatav asendada juba käimasolevat raviprotsessi. 
Objektiivsete vastuste saamiseks enne testi 3 tundi mitte süüa, ravimeid võimalusel mitte tarbida kuni 4 tundi. 
Teraapia sobib ka väikelastele alates 3. eluaastast. 
Teraapia ei sobi: rasedus, skisofreenia, metallproteesid, südamestimulaator.
 
Lätis asuv Tibetian Healing Centre SIA on koostöös Ukraina arstidega välja töötanud 34 erinevat taime mikstuuri “Kogu pere tervis”. Nende segude abil on võimalik parandada seedimist, kesknärvisüsteemi tööd, vähendada vitamiinide defitsiiti, tasakaalustada endogriinsüsteemi, toetada sõltuvusprobleemidest vabanemist jne. Segud on välja töötatud spetsiaalselt taimede resonantse arvestades arvestades meile teada tuntud taimedest ja on 100% looduslikud ning tarvitamisel puuduvad kõrvaltoimed. Testimisel selgitatakse välja igale inimesele personaalselt talle sobivad taimesegud. 
 
Drophen OÜ tegeleb veel refleksoloogilise massaaziga, jalatalla tsoonteraapiaga. 
 
Natuke ka hindadest.
 
Tervisetest NLS, R.Voll või Quantum meetodil 90 min – 40 eurot. 
Sisaldab kõikide organite skaneerimist rakutasandil, mille alusel on võimalik välja selgitada organite energeetilise/füüsilise tasakaalutuse põhjused. Personaalselt sobivad ja mittesobivad toiduained, vitamiinid, mineraalid, ravimtaimed, homöopaatilised preparaadid ja kristallid.
 
Tervisetest NLS, R.Voll või Quantum meetodil ühele elundkonnale 60 min – 35 eurot
Sisaldab ühe elundkonna, mis inimesele kõige rohkem muret teeb ( näiteks südame veresoonkonna, urogenitaalsüsteeni, seedesüsteemi, endogriinsüsteemi, kesknärvisüsteemi, hingamisteede) skaneerimist rakutasandil, tasakaalutuse põhjuse väljaselgitamist ja soovitusi analüüsitava elundkonna tasakaaly taastamsieks. 
 
Refleksoloogiline massaaž 90 min – 50 eurot ja 60min – 34eurot
Refleksoloogiline massaaž jalgadele 30min – 18 eurot
 
Toidulisandid “Kogu pere tervis” – 1 pakk 30gr, 8 eurot
 
Kontakt – Pärnu, Munga 2a
tel: 5622 8705, 55957002
 
 
Kategooria: Viimased | Bioresonants tervisetest kommenteerimine on välja lülitatud

3 kasulikku lauset igaks elujuhtumiks Jelena Jasevitšilt

Väga tihti piisab ühest lausest mingi keerulise situatsiooni psühholoogiliseks lahendamiseks. Ja tänu sellele psühholoogilisele lahendusele hakkab probleem reaalselt kaduma. Meenutage, kuidas see käib: Sa piinled mingil põhjusel ja äkki näed internetis mingit tarka ütlust ja saad aru- see lause aitas sul oma situatsioonile vaadata teise nurga alt. Me häälestame oma meele õigesti ja see hakkab tootma ideid ja lahendusi:
 
 
1. Kõike jätkub kõigile, ka mulle.
 
Kui olete mures materiaalse pärast, enne suuri ostusid, kui rahakotist saab raha otsa. See fraas aitab suunata rahaenergiat.
 
 
 
2.  Kõike, mida ma puudutan saadab edu (kõiki minu ettevõtmisi saadab edu).
 
Enne vestlusi, dokumentide allkirjastamist, tehingute sõlmimist, vajalike inimestega kohtumist ja uute projektide alustamist.
 
 
 
3. Ma olen täielikult olukorra peremees!
 
Lause aitab keerulistes sitatsioonides võtta vastu õigeid otsuseid, keskenduda, suunata energiat õiges suunas ja leida õige lahendus.
 
 
 
Mõelge positiivselt ja edu teile!
 
 
 
Jelena Jasevitš
Kategooria: Materjalid | 3 kasulikku lauset igaks elujuhtumiks Jelena Jasevitšilt kommenteerimine on välja lülitatud

Meditatsioonivideod Piretilt Belizest

See meditatsioon aitab sul luua vibratsiooni, millega lood omale reaalsuse, mida naudid. Kasutan selles harjutuses Mina-vormi, misläbi saad seda kaasa teha üks-ühele. Pea meeles, et just see on oluline, kuidas ennast praegu tunned ja mida kauem suudad soovitud vibratsiooni hoida, seda suurema tõenäosusega sedasama endale lood. Tee seda meditatsiooni igal hommikul, et protsessi tugevdada ja kinnistada. Võimsaid manifesteerimisi!

 

***

 

Selle meditatsiooniga saad tervendada nii ennast kui ka meie armsat planeeti. Kõik algab taotlusest ja miski pole võimatu. Lamarck on öelnud, et linnud ei lenda sellepärast, et neil on tiivad, vaid neil on tiivad, sest nad tahtsid lennata. Usume iseendasse ja oma võimetesse ja küll lõpuks hakkavad tulemused ka tulema!
 
 
***
 
See meditatsioon aitab sul avada oma külluseallikad ja leida ühendus oma tõelise olemusega, selle päris SINUGA, kes soovib väga olla tähele pandud ja toob sulle päris ausalt küllust ja harmooniat, kui sa ainult lased endal olla temaga ühel lainel ja usaldad, et nii on parim, nagu on SULLE parim. Aga ära aja seda sassi mugavustsooniga!
 

 

***

See meditatsioon on sulle, kui sa tunned, et on juhtunud midagi halba ja sa ei tea, mida sellega ette võtta. Sa tahaksid võidelda, aga tead, et tuleb keskenduda sellele, mida soovid, mitte sellele, mida ei soovi. Enne kui alustad, joo klaasitäis vett…

 

***

Selle harjutuse originaalpealkiri on “How to Instantly Access the Vibration of Abundance – Law of Attraction Exercise”. Tuli tuhin teha see eestikeelseks ja meditatsioonivormis, tundus, et nii töötab kõige paremini. Selles harjutuses lood sa omale külluse ankru, mida saad edaspidi igal hetkel kasutada. Rõõmsat manifesteerimist.

 

***

See harjutus aitab sul manifesteerida oma ellu rohkem vabadust ja seda, mida soovid ning õpetab olema usalduses, et asjad, mis tunduvad rasked või võimatud, leiavad lahenduse imeväel kui lubad sellel ainult juhtuda.

 

***
Hea meditatsiooni sõber!
 
Saad toetada mu videote loomist enda poolt valitud panusega minu pangakontole, EE342200001100456045 (Swedbank) või läbi PayPali piret.meinberg@gmail.com
Anna alati tundega, et soovid seda teha. Siis voolab raha tagasi ka sulle. Kui joondame ennast rõõmsalt sellega, mille eest tasume ja väärtustame seda, mida see meie ellu panustab, hakkame elama oma elu parimal võimalikul viisil.
 
Armastuse ja tänuga,
Piret. 
 
Kes ma olen ja miks loon meditatsioone?  Tule, saame siin tuttavaks!  
 
 
***
Kategooria: Materjalid | Meditatsioonivideod Piretilt Belizest kommenteerimine on välja lülitatud

7 enimkasutatavat ravimit ja nende looduslikud vasted / Telegram

Oleme Telegramis avaldanud üle 5000 artikli ja pakume aeg-ajalt mõne vanema neist ülelugemiseks. Allolev kirjutis ilmus esimest korda 16. veebruaril 2013.

Me elame ravimitest küllastunud maailmas, kus tavameditsiini mudeli kohaselt on põhirõhk sümptomite leevendamisel, mitte probleemide ennetamisel. Kiire otsetee tableti näol lubab meil jätkata ebatervislike harjumuste ja elustiiliga. Lihtne on süüdistada arste, meditsiiniasutusi ja tervisekindlustuse süsteemi, kuid ebamugav tõde on see, et vastutus on tegelikult ikkagi meil endil.

 

Kui sa oled pikaajaline ravimitarvitaja, siis tasub kaaluda nõuküsimist spetsialistilt, kes oskab aidata, kuidas  järk-järgult ravimi(te)st loobuda ning selle asemel hakata kasutama tablettide looduslikke asendajaid.

Meditsiiniline ülereageerimine, ravimite üle- ning kuritarvitamine ja ägedad vastureaktsioonid ravimitele on saanud USA-s peamisteks surma põhjustajateks. Aina rohkem inimesi kannatab üha kauem valude käes ning eluea pikenemine on kaasa toonud üldise elukvaliteedi languse.

USA-s kirjutatakse kõige tihedamini välja valuvaigisteid, kolestrooli ja vererõhku alandavaid ning kilpnäärme ainevahetust mõjutavaid ravimeid, antatsiide (maohappesust alandavad ained), psühhoosiravimeid, diabeedi kulgu mõjutavaid ravimeid ning antibiootikume. Kuid pöörates tähelepanu oma toitumisele ning kasutades looduslikke ravimeid, on võimalik ajapikku farmaatsiatööstuse toodangust sõltumatuks saada.

 

1. Hüdrokodoon või atsetaminofeen – valuvaigistid

Need on üle maailma kõige tihedamini väljakirjutatud ravimid. Mõned arstid kirjutavad neid välja nagu kommi. Need toimeained sisalduvad suukaudsetes ravimites, toimides narkootiliselt ja analgeetiliselt ehk valuvaigistavalt ning lagundatakse maksas hulgaks erinevateks ainevahetussaadusteks. Nende ravimite kõrvalnähtudena on nimetatud hingamisraskusi, südame rütmihäireid ja maksakahjustusi.

Looduslikud toidud, millel võib olla valuvaigistav toime: ingver, kurkum, aia- ja metsamarjad, Cayenne’i pipar, seller ja selleriseemned, kirsid, tumerohelised köögiviljad, Kreeka pähklid.

 

2. Statiinid kolesterooli alandavates ravimites

Statiinid moodustavad umbes 15% väljakirjutatud ravimitest, kuigi puudub piisav teaduslik tõestus teooriale, et LDL-kolesterooli alandamine vähendab südamehaiguste riski. Samas on avaldatud uurimus, milles on statiine seostatud 48% suurema II tüübi diabeedi esinemisega ning avaldatud arvamust, et need võivad olla ka vähki tekitava toimega. Statiinide kõrvalnähtudena on nimetatud patoloogilist lihaskoe vähenemist, neerupuudulikkust, diabeeti, vähki, südame-veresoonkonna haigusi, suguhormoonide talitluse häiret ja surma.

Looduslikud toidud, millel võib olla kolesterooli alandav toime: pähklid, spinat, õunad, kurkum, jõhvikad, tomatid, roheline tee, rasvane kala, oad, lutsern, paprika, küüslauk, lambalääts, lagritsajuur, viirpuumarjad.

 

3. Lisinopriil ja amlodipiin – vererõhu langetamiseks

Neid toimeaineid sisaldavaid ravimeid kasutatakse kõrgvererõhktõve, südamepuudulikkuse ja stenokardia ehk rinnaangiini raviks ning südameinfarkti ennetamiseks. Need toimivad kaltsiumi ainevahetuse mõjutamise kaudu südamelihases. Kõrvalnähtudena on nimetatud vähki, verepildi muutusi, günekomastiat ehk rinnakoe arenemist meestel, impotentsust, depressiooni, tahhükardiat, igemete suurenemist, maksapõletikku, vere kõrgenenud glükoositaset ja hepatiiti.

Looduslikud toidud, millel võib olla vererõhku langetav toime: kõik C-vitamiini rikkad toidud (tšillipiprad, guaavid, paprika, tüümian, petersell, tumerohelised lehtköögiviljad, brokoli), magneesiumirikkad toidud (šokolaad, rohelised lehtköögiviljad, parapähklid, mandlid, india pähklid, kõrvitsaseemned, seedriseemned) ja kaaliumirikkad toidud (seened, banaanid, rohelised lehtköögiviljad, maguskartulid, apelsinid ja datlid). Samuti on väga head vererõhu alandajad kookospiim ja kookosrasv.

 

4. Levotüroksiin kilpnäärme alatalitluse ravis

Levotüroksiin on kilpnäärmehormooni türoksiini sünteetiline vorm. Sarnane ravim dekstrotüroksiin oli varem kasutusel kõrgenenud vererõhu ravimina, kuid eemaldati kasutuselt kõrvalnähtude tõttu. See toimib tavapäraselt esineva türoksiini asendamise kaudu, mis põhimõtteliselt peatab täielikult normaalse hormoonide tootmise kilpnäärmes. Pikaajaline türeotropiini ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni allasurumine põhjustab kardioloogilisi kõrvalnähtusid ning osteoporoosi. See võib põhjustada ka vere glükoositaseme tõusu, südamepuudulikkust, koomat ning neerupealiste funktsiooni häiret. Sünteetilise türoksiini tarbimine mõjutab joodi ainevahetust kogu kehas.

Looduslikud toidud, mis võivad normaliseerida kilpnäärme tööd: kõik looduslikult joodi sisaldavad toidud nagu merevetikad, redised, petersell, kala, meretoidud, munad, banaanid, jõhvikad, Himaalaja kristallsool. Samuti mõjutab kilpnäärmehormoonide tööd vase, raua, seleeni ja tsingi hulk kehas ning piisav kehaline koormus.

 

5. Omeprasool, esomeprasool – antatsiidne ehk maohappesust vähendav ravim

Seda kasutatakse reflukshaiguse ja mao ning kaksteistsõrmiksoole haavandite raviks. See vähendab maohappe tootmist ning imendudes peensooles, häirib normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud südame rütmihäireid, maohaavandeid, kõrgenenud vererõhku, günekomastiat, ärritunud soole sündroomi, keele limaskesta atroofiat, maksakahjustust, lihasnõrkust, silmapõletikku, tihenenud urineerimistarvidust, munandite valu ning aneemiat.

Looduslikud toidud, millel võib olla maohappesust normaliseeriv toime: greibid, probiootikumid, brokoli idud, manuka mesi, mastihapuu vaik, hariliku altee tõmmis, Aloe vera mahl, sooda.

 

6. Asitromütsiin ja amoksilliin – laia toimespektriga antibiootikumid

Asitromütsiin on üks maailma paremini müüdud antibiootikume, see on tuletatud teisest laialt levinud antibiootikumist erütromütsiinist. Amoksilliin on tavaliselt esimene eelistus lastele väljakirjutatavatest antibiootikumidest. Need härivad bakterite rakukesta loomist, kuid teevad seda nii kahjulike kui ka kasulike bakterite puhul ning selle kaudu häirivad normaalset seedimist. Kõrvalnähtudena on nimetatud maksapõletikku, soolestiku sisepinna põletikku ja hävimist, kasulike bakterite hävimist soolestikus, jämesoole põletikku, allergilisi reaktsioone, ülekaalulisust ja resistentsust antibiootikumidele.

Looduslikud antibiootikumid: päike (D-vitamiin), küüslauk, kookosõli, kurkum, nikotiinamiid ehk vitamiin B3 rikkad toidud nagu lõhe, sardiinid ja pähklid, manuka mesi, oliivilehe ekstrakt, roheline tee, Pau D’arco tee, roosivesi, mürr, viinamarjaseemneekstrakt, puneõli ja probiootikumid.

 

7. Metformiin – II tüübi diabeedi ravim

See on II tüübi diabeedi ravis eelistatud ravim. Maksa glükoosiproduktsiooni allasurumise kaudu muudab see insuliini ainevahetust, mis omakorda mõjutab glükoosi ja rasvade ainevahetust terves kehas. Kõrvalnähtudena toob kaasa piimhappe kuhjumise kehas, maksa- ja neerufunktsiooni häirumise, häirib hormonaalset tasakaalu ning vitamiin B12 imendumist kehas. See võib põhjustada põievähki ja südamepuudulikkust. Diabeediravimite olulisim kõrvaltoime on see, et nad mõjutavad pankrease toimimise kaudu paljude hormoonide ainevahetust kehas, mis toob kaasa uued probleemid, millest ei ole võimalik vabaneda ilma ravimist loobumata.

Looduslikud toidud, mis on abiks II tüübi diabeedi ravis: must tee, päike (D-vitamiin), kurkum, pähklid, rohelised lehtköögiviljad, õunaäädikas, kaneel, punased viinamarjad, brokoli, spinat, rohelised oad ja maasikad. 90% II tüübi diabeedi juhtudest on väga lihtsalt ravitavad, kui vähendada kõrge glükeemilise indeksiga toitude hulka ning suurendada kehalist koormust.

 

Allikad: One Radio Network, Guardian, Mercola

Toimetas Katrin Suik

Originaali leiad siit – http://www.telegram.ee/toit-ja-tervis/7-enim-kasutatavat-ravimit-ja-nende-looduslikud-vasted

Kategooria: Materjalid | 7 enimkasutatavat ravimit ja nende looduslikud vasted / Telegram kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi – loodus

Armastan väga looduses pildistada. Ammu polnud saanud metsa kolama koos objektiivide ja päiksega. Igatsesin lumekristallide järele, päikese järele, hingeauru järele külmas õhus. Loodus on kõige leebem modell. Ta on nagu ta on. Puhas, meigita. Alati rahul endaga sellisena nagu ta on. Armastan kogu südamest Eesti loodust, see on võrratu. Jõudsin koju väsinuna, varbad ja käed külmetasid, aga süda oli rahul ja meel samuti. Olin saanud pildistada, mõtiskleda usust, tänust ja võimalikkusest. Olin saanud kogemuse – KÕIK ON VÕIMALIK. Aga veenduge ise… 

 

kaheksateist

 

 

 

kaks

 

 

kakskend

 

 

kakskendkaheksa

 

 

kakskendkolm

 

 

kakskendseitse

 

 

kakskendviis

 

 

kolm

 

 

kuus-koopia

 

 

seitse

 

 

voimalik

Kategooria: Viimased | Fotoblogi – loodus kommenteerimine on välja lülitatud

Ja aasta 2016 kuldmedal läheb…

See jõul oli ikka kohe väga eriliselt meeldiv. Mulle meeldib see ilm! Soe ja mõnus. Aastalõpp ja saab tossudega joosta. Mul on kõik olemas – kallid inimesed, hea tervis, põnev hobi ja tagataskus algavale aastale kingiks pakk hulle ideid. Sel aastal nägin palju jõulutervitusi, mis sisaldasid sõnumit – Soovin õnne, rahulolu, tervist, armastust – kõike seda, mida raha eest osta ei saa!

Seda oli igal pool kirjas kuidagi kahtlaselt liiga palju… Inimesed, no mõelgem nüüd natuke, tänapäeval saab raha eest kõike. Ka õnne, rahulolu, tervist ja armastust. Kui mul on 90 miljonit arvel, siis saan ma omada nii õnne, rahulolu, tervist kui ka armastust. Kuhjaga! Jaaajaaa – muidugi on see provokatsioon. Ma tahan seda kehaliselt kogeda, olen selleks valmis. 

 
eeee-koopia

Mulle meeldib kinke teha. Selle aasta jõulukingid said tehtud varakult. Juba septembris! Mõne asjaga ongi nii, et kui plaan peas valmib ja keha kaasa haarab, siis see voolab võimsalt mõne tunni ja puhta rõõmu taustal ise nii selgelt ja lihtsalt paika, ongi vaid vaja alustada ja lõpetada. Nii läks ka kalendritega.  Töö teostas Omaraamat. www.omaraamat.ee. Esimesed minu oma piltidega kalendrid said lõbusad, natuke vürtsised, piserdatud peene sarkasmiga. Teate, ma hakkan vist mõistma, miks trükikodade hinnad nii haigelt kõrged on – kui need oleksid madalad, siis olgem ausad – raamatupoed oleks ikka totaalset paska täis. ;))) Nii et hea on just nii nagu on. Minu kallid inimesed said kingituseks kalendri ja lisaks ka mu oma kokkusegatud JÕUSEGU. See on taastav liigestele, lihastele, tugevdab kõõluseid ja parandab ainevahetust.
Retsept:
40 gr kõrvitsaseemneid
200 gr mett
2 spl zelatiini
4 spl seesamiseemneid
8 spl linaseemneid
Lisasin peoga kreeka pähkleid ja zelatiini ikka palju rohkem. Võtta tuleks 1 tl pool tundi enne hommiku- ja enne õhtusööki. 
Jah, võite öelda, et sul vara sügeleda nende liigeste ja kõhrede pärast, aga tegelikult peaks selliseid jõusegusid hakkama tarvitama juba pisteliselt väikeste kuuridena kuskil 40 või isegi veel varem, et olla ka 80 täies elujõus, liikuv ja aktiivne. Praegu näen oma emakese pealt – on äärmiselt vajalik pöörata oma kehale rohkem tähelepanu varakult, et ei peaks 80 kahetsema, et näed, oleks ikka pidanud… Siis on tiba hilja. Emake on mulle ikka veel mu suurim õpetaja. Nii tänulik talle!!! 

 
Lisaks kalendritele tegin veel ühe raamatu, sest ma lihtsalt ei saanud seda jätta tegemata. Naisele, kelle kohta võin julgelt öelda – minu selle aasta naine nr 1. Naine, kes on inspireerinud, julgustanud ja olnud mulle suurim motivatsioon – EVELIN AINOMÄE. Kui see aasta algas, siis olin täiesti kindel, et sel kevadel ei mingit trennitegemist, lasen end olla nagu ma olen, armastan end sellisena nagu veeren. Siis kohtusin ma Eveliniga. Sain ma jee jääda diivanit kaunistama! Temaga kohtumine muutis kogu mu endist elu ja ellusuhtumist. Algasid aktiivsed liikumised, hantlid, venituslindid, tossud-dressid, salatid, kana jne. Ma ei armasta jõusaalis rauarassimist, valisin terviserajad, ma ei läinud trenniga äärmusse, tegin täpselt nii palju, kui mulle pakkus naudingut, ja võin uhkusega öelda, et mu keha näeb täna välja parem kui paljudel 20-stel. Mu eesmärgiks sai hea tervis, toonus, liikuvus. Evelini eesmärk oli mägedekõrguselt üle – MM Dominikaanis. Elasin talle kogu südamest kaasa ja panen omalt poolt kogu selle ägedalt võiduka aasta eest talle kaela kuldmedali. Mis siis, et see on vaid šokolaadist. Ta ei pista seda nahka, ma tean. Ta on esimene naine mu elus, kes tõesti ei armasta magusat, isegi hõrgutavaid koogikesi mitte. Suudate te uskuda? Aga noh, kookide jaoks oleme tal ju meie, tema sõbrad. :)) Evelini lause TEE ALATI OMA KEHA JAOKS PARIM VALIK – on mind läbi selle aasta saatnud ja aidanud näiteks igapäevaselt teha toidupoes õiget valikut. 
 
 
raamatevelinile
 
 
 
Evelini raamatuga juhtus nii, et ajasin kogemata kaks lehekülge segi, lavapilt tuli enne meiki. Omaraamatu inimesed parandasid mu apsaka! Suurim tänu Kristelile Omaraamatus! Jõuluaeg on teadagi kiire aeg, kartsin ka, et raamatu kättesaamine võib toimuda alles peale jõulu. Aga nad seal Omaraamatus on ikka kiired päkapikud küll!
Saatsin reedel materjali ära ja teisipäeval jalutasime PK-st mööda, kui just tassiti postipakke sisse ja naersime, et noh, oleks ikka lahe ajastus, kui praegu tuleks sms pakiteatega. Jalutasime edasi. Tuli sms. Jooksime tagasi! Milline rõõm nii kiirest ja korrektsest tööst! Omaraamat on tõesti supertegija, alati tasub neil silm peal hoida, sest vahel pakutakse väga häid diile – lausa 50% alet! Kogun juba materjali ja kohe-kohe läheb uue raamatuga tööks, sest alati, kui olen teinud kellelegi kingiks fotoraamatu, mõtlen, et enamus mu pilte on mingitel elektroonilistel kandjatel – on aeg nad endale raamatuks teha. Ja enam edasi ei lükka. Läheb tegemiseks! 
 
 minukuld
 
 
Ja nüüd läheb ülejäänud kuldmedalite jagamiseks! 
Kuldmedali panen kaela iseendale. Et ma elan. Et ma üldse olen selles kummalisevõitu riigis ellu jäänud. Et ma olen terve, tegus ja tubli. Et ma olen suutnud lahti lasta selle, mis mind ei väesta. Et ma suudan endaga koos ja enda üle ikka veel naerda. Et ma olen hoolitsenud igapäevaselt oma keha ja vaimu eest. Et ma olen õppinud kuulama iseennast, oma keha. Sain sellest täiesti füüsilist tunnistust, kui käisin ühe kummalise masinaga tutvumas, mis tõestas – ma oskan oma keha kuulata! Pikemalt sellest superägedast bioresonants-masinast uuel aastal blogis. 
 
Järgmine kuld läheb kaela mu kallitele meestele. Mu abikaasale, kes on olnud mu kõrval ja aidanud mind sel aastal läbi rõõmu ja kerguse, aga ka tule, vee ja solgitorude. Vanemale pojale Rainile, kes mind on aidanud ja mu ideid toetanud ning nooremale pojale Austraalias, kelle pärast mu süda on rohkem rahul kui muretseb, aga keda ma juba natu igatsen ikka kallistada ka. Ilma nende meesteta oleks elu tühi. Mu emakene, mu ülisuur ja eluleebe õppetund, kes sa me kõrval püsid, aitäh sulle ja ikka medal kaela palvega – palun ole veel! Medal kaela mu ämmale, kelle huumorimeel ja vaimuerksus ei lase tal iial mutistuda. Medal kaela mu kõikidele sugulastele, väikestele ja suurtele, kaugematele ja lähematele – aitäh, et olete mu elus olemas, alati kõrval ja toeks ning tõukeks! Kõigi teieta oleks elu totaalne mögga.
 
Kuldmedal kaela kõikidele mu kallitele sõpradele üle planeedi! Neid on nii palju, et ei saa ükshaaval üles lugeda, aga teil kõigil on kuldne süda ja kuldmedal. Ka kõikidele Facebooki virtuaalsõpradele, kes mu argipäeva teevad päikseliseks oma armsate naljade, põnevate teemade ja elu endaga. Et jagate, laigite, saadate, kaasa räägite, naeratate ja olete mul olemas. Aitäh, sõbrad! 
 
Kuldmedali panen kaela dr Riina Raudsikule, kes avas mu silmad ja näitas mulle, mida ma sisaldan ja kuidas see värk mu sees töötab! Ja ma võtan hoolega D-vitamiini. Ma olen terve. Positiivsem. Muretum. Süda on justkui rahus, ei ole kogenud enam rütmihäireid, olen ise ka kuidagi rahulikum. Mitte et ma enne oleksin nüüd närvipuntrana elanud, aga praegu on kõigest valest poogen. Mitte suva, savi ega poohui, mõistke vahet. Asjad, mis minusse ei puutu – need ei puutu. Ja ma ei lase end puudutada, nad ei ulatu minuni, nad ei näe mind. Ma oman oma arvamust, aga kui ma tajun või näen või tunnetan, et mu arvamus ei muuda muhvigi, siis ma jätan selle täiesti rahumeeli enda teada ja ikka on kõik hästi minu maailmas. Uskuge, võttis aega ja tarkust, et selleni jõuda. Ma ei tunne mingit vajadust tõestada või võidelda. Ma lihtsalt tean. Vahel tean ka seda, et ei tea. Ja teen neil teadmistel juba vahet ka :))
 
 
tiinariina
 
 
Kuldmedali saab Aurelia ehted, kes kogu mu suvise ja sügisese vaba aja sütitas looma kauneid käevõrusid. Kuna naistele on neid juba küll ja veel, siis teen neid nüüd hoopis väikestele tüdrukutele. Kui te arvate, et 2-aastased ei oskagi neid kanda, siis te olete pimedad. Väike Sofia on vaid kaks kuud üle aasta ja kui kingin talle käevõru, siis ta tatsab peegli ette ja vaatab ennast. Näitab meile ja õele ja oma mänguasjadele ka. Me ütleme, et iluus! Ta on ehetega harjunud. Ta ei lõhu. Ta vaatab ja kannab. Kui vaatate India titasid, eriti tüdrukuid, siis te näete, et nad on beebist peale kleidis ja ehetes. Hakkasime Sofia ema Anneliga mõtlema, et kuidas nad ära ei kraba..ja otsustasime Sofiaga proovida. Ilmselt mida maast madalamast nad ehteid kannavad, seda rutem harjuvad. Ja siinkohal ei pea üks tita kandma ju kalleid kuldehteid – võib, aga ei pea, eks – ja las see käevõru läheb siis katki, siis teda lihtsalt pole enam. Nii õpitaksegi hoidma. Haaa, ma tean ennast, ma teen tibule sipsti uue, aga asi pole selles. Asi on selles, et lubage oma väikestel tüdrukutel kanda ehteid. Lubage tüdrukutel tunda end ehituna. Siin üks pilt Sofia uuest jõulamise käevõrust ja väike Elen, kelle pildistamisel Lotte muidugi ruulis, aga ainult sinnamaale, kui ehted mängu tulid ja imelise pärja ja ehetega Kristina Maia. Ma olen pildistamisel tüdrukutega alati oma käevõrud (by Aurelia and myself) mängu võtnud. Tüdrukute pilk muutub kohe. Uskuge või mitte, aga kuskilt tillukese tüdruku hingepõhjast ilmub siis alati läbi tema silmade nähtavale tõeline daam. Ja kui väike tüdruk kannab ehet, siis see ei tähenda sellist kasvatust, et see ehe nüüd kaunistab sind ja ilma selleta oled sa märkamatu, inetu, kole. Ei,ei.. väike tüdruk ise kaunistab oma käevõru! Olge sõnadega tähelepanelik! “Küll sina, kullakene, paned selle käevõru särama!”
 
 
desktop69
 
*
 
Minu tehtud käevõrud kingiks mu väikestele sõbrannadele – Sofiale ja Kristinale
dsc03024
 
Kuld kaela maagilisele kaardinaisele Grisile! Tänu temale õppisin mõistma oma kaarte ja mu kaardid seltsisid kiirelt Kipperi kaartidega ning toetavad üksteist ideaalselt. Leiutasin enda jaoks ka sobiva ladumistehnika, mis minu heaks koheselt tööle hakkas. Avastasin täiesti uue maailma, mis tuli mind igapäevaselt toetama. Tänud, Gris, oled kuldaväärt!
 
 
kipperidjamu
 
 
Järgmine kuld kukub kaela kõikidele mu imekaunitele modellidele üle planeedi! Te olete kõik maailma kõige ilusamad, etemad, ägedamad, hullumad ja vapramad! Andke mulle andeks need tuhanded hüpped, rasked poosid, mida te võtsite liblika kergusega ja naeratades. Järgmisel aastal pildistan kindlasti rohkem! Ja mul on veel üks kuldmedal siia kategooriasse jagada ja see on valguse kuldmedal, mida on väärt Merka, Margaret ja loomulikult mu asendamatult hea valgusmodell Anette. Aitäh! 
 
 
Medali saavad veel ka Marilyn Kerro, Ingrid Peek ja David Icke. Julia Vang ja Elena Jasevitš. Kristiina Raie ja teised Õpetajad. Kõik need inimesed  on mind toetanud, andnud jõudu, suunanud mind järjest ja järjest rohkem kuulama iseennast, tunnustama minu algul vaikse sosinana kuuldavat sisehäält. Aitäh Marilyn, et sa seda kunagi unustada ei luba ja tänud toreda raamatu eest! Aitäh sulle, võrratult ägeda huumorimeelega mu kallis kosmosemutikene Ingrid, et sa teed hallokosmosesaateid ja mässad, et me kõik õpiks ja kogeks targematelt, et laieneks maailmavaade! aitäh David Icke, keda sel sügisel õnnestus päriselt kuulata 8 tundi jutti ja kes laiendab miljonite teadvust sel planeedil. Aitäh šamaan Anu, hoidsin sulle pöialt! Aitäh, mu teine kosmosemutikene Kristiina, sest tänu su praktikale, mida olen igapäevaselt praktiseerinud, olen kasvanud iseendamaks, armastan ennast, kuulan ennast, toetun ainult endale. Aitäh. 
 
kaks
 
 
Aasta viimastel päevadel on esitatud küsimusi seoses suhetega. Ilmuvad välja vanad suhted, kallimad, tuttavad. Tulevad, et elu (loe: tundeid) segi lüüa ja jälle kaovad taas. Küsitakse miks. Mu vastus on siin – Nad kõik tulevad vaid selleks, et õpiksid iseennast armastama, kuulama ja usaldama ning kõik muu lahti laskma. Et sa õpiksid iseennast armastama nii tugevalt, et kellegi teise armastus ei ole üle ega suurem su armastusest iseenda vastu. Ja kui saabub päev, et tuleb tugevam armastus kui sinu armastus sinu enese vastu, siis tunned sa selle ära ja lased olla. Sa saad sellest vahest kohe aru, keha tunneb selle ära. Maailmas on kõike külluses ning sul ei saa millestki puudus olema, kui lased lahti inimesest, kes teeb sulle haiget, kes kasutab sind, kes seab sulle tingimusi, kes leiab vabandusi, kes alavääristab sind ja su tundeid ning mõtteid. Kõik see kaob su elust, su kehast, su väljast. Kasvab vaid tõeline sina. Aga seni, kui kardetakse oma tõelist mina kuulda ja armastada, seni tuleb kummardada teisi. Isegi kui nad aastaid ja aastaid sulle pisaraid põhjustavad, valid sa nad ikkagi. Oma ainsas suures illusioorses unistuses olla armastatud. Armastus ei saa iial otsa, kui sa seda kardad, või arvad sa, et kui see inimene kaob, siis kaob ka armastus? Milline enesepett! 
 
Armastus ei ole staatiline tahke keha nagu maja või banaan või võileib! Tal pole iial paikne, tal pole juuri nagu puul. Armastus ei kao kuhugi – ta pole korterivõtmed, pastakas või sokk… Armastus on liikuv elus energia nagu tuul, nagu jõgi nagu pilved taevas.  Ma tean, mida räägin, sest ma olen teda näinud. Ja kuna tal on teadvus, ei anna inimesel õnneks ka parima tahtmise juures armastust sulgeda. Südant kui armastust või armastust kui südant ei ole kunagi mõistlik sulgeda soovida. Kannatusi ei too sel puhul mitte armastuse lõppemine vaid armastamisvõime lõpp, blokeerumine, sulgumine, külmus, vihkamine, haigus. 
 
Kahlil Gibran kirjutas armastuse kohta kaunilt ja tabavalt – ja ärge arvake, et võite juhtida armastuse kulgu, sest armastus, kui ta leiab teid eest väärsena, juhib teie teed.  
 
Kui te lugesite Julia Vangi lauset – kus tunnen hirmu, sinna lähen ja sinna jätan oma hirmud – siis te saate seda õppida praegu. Te ei loe neid ridu siin ilmaaegu. Tehke see samm, mida te kardate teha ja te kogete võitu. Mitte kaotust. Ainus kaotus on need väärtuslikud eluaastad, mis te alandatuna, illusioonis ja hirmus olete maha maganud.
 
 
dsc03118
 
Ja sellele lahtilaskmise ja lubamise teele astudes pea alati meeles sõnu –
 
 

Ükskõik, millise tee sa valid, alati leidub keegi, kes ütleb, et see on vale tee. 

 

Ja nüüd korda seda lauset. Sadu ja tuhandeid kordi. Nii palju kuni kogu su kehast ja olemusest käib läbi teadvuseklikk, et ainult sina elad sel planeedil sinu ainulaadset elu, ainult sina võtad vastu oma eluga seotud otsuseid, ainult sinu hääl loeb, sa oled ainus, kes seisab OMA ELU roolis, ainult sinul on oma elus vastutus oma elu eest, ülejäänud on vaid su peegeldus. Ela ja tee julgelt valikuid! Ära raiska kõige olulisemat, mis sul siin on – aega. Tegutse ning mõtle suurelt ja julgelt! Ja niikui tunned, et tänane päev möödus nagu eile – süttigu su peas kõik punased ohutuled ja andku sulle häiret – sa magad. Oleks vajalik ärgata!
 
Muide, kas sa märkasid lugedes, et sul on kuldne medal kaela ilmunud? :))
 
Täitugu sinu soovid ja unistused. Olgem terved, naerame rohkem, liigume ja tantsime rohkem ning joome rohkem puhast vett. Kuulame ja usaldame iseenda sisemist häält. Olgem positiivsed ja teiste vastu lahked, säragu me kuldsed südamed kui kuldsed medalid, kui kohtume nende kaunis valguses! Soovin sulle mõnusalt rahulikku aasta lõppu! Oli imeline aasta! Aitäh!
 
minajapuu2-002
 
Armastuse ja tänuga,
Tiina
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Ja aasta 2016 kuldmedal läheb… kommenteerimine on välja lülitatud

Rahatunnel. Jelena Jasevitši soovitus

Uuele aastale vastu – uue rahatunneliga!

 

Pakun uue aastani jäänud päevadel korrata juba tuttavat lõbusat mentaalset harjutust oma finantside juurdevoolu suurendamiseks või rahatunneli laiendamiseks. Pöördelistel momentidel (üleminek uude aastasse just ongi selline moment) on sellised praktikad eriti kasulikud. Kõiksuse muutuste energia, võtab teie sõnumi, mis on suunatud üleminekule uuele tasemele, kergelt vastu.

 

Niisiiis: alustage täna.

 

1. Võtame alustuseks väiksema summa näiteks 80 euri – mille peale seda kulutate. Kirjutage kulutused üles.

2. Homme suurendage summat kahekordseks ja taas pange kulutused kirja.

3. Iga päev suurendage eelmise päeva kulutusi kaks korda ja mõelge välja vastavad kulutused.

4. Ärge suurendage summasid samal päeval – alateadvus seiskub. Üks päev, üks summa.

Iga päevaga muutub raskemaks ostude „valimine“ – see näitab meile et harjumuspärane rahatunnel ei lase meil unistada suurest rahast. Sundige end fantaseerima – peate oma lae lõhkuma. Ostud võivad korduda aga teise summaga. Näiteks esimene kord kirjutasite ehted 40 euro eest, siis kolme päeva pärast võite endale juba lubada ehteid juba 100 euro eest. Alustades täna, siis kindlasti jätkake paar päeva peale uut aastat – kui uusi kulutusi on juba raske välja mõelda. Kaks minutit päevas ja uude aastasse astute uute kavatsustega!

Edu teile!

Jelena Jasevitš

 

***

https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=573816409483710&id=100005660681532

Kategooria: Materjalid | Rahatunnel. Jelena Jasevitši soovitus kommenteerimine on välja lülitatud

Julia Vang

Julia Vangi postitused Facebookis on alati kui muusika mu kõrvadele. See lugu aga pani end lugema mitmeid kordi. Uuesti ja uuesti. Vene keeles. Paljudest sõnadest ja väljenditest kohe aru saamata, tundsid keha ja vaim midagi erakordselt sooja ja ammu tuttavat… Aiga võttis selle tõlkida ja koos saame selle ka sinuni tuua. Võta aega selle lugemiseks, tunne igat sõna ja rida oma kehas ja peas. Loe uuesti ja uuesti. Ja siis veel üks kord. Las ta jääb sinusse kajama, kui üks  väga eriline ja kaunis jõulukingitus.

Tiina

 

***

 

 

Mitte kunagi, mitte millegi ega kellegi nimel ei reeda ma ennast.

 

 

Mitte mingi raha, mitte mingid asjad, ei mingid maised illusoorsed võimalused,

ei mingid „tarkpead“ ega suhted ei tule minu tee ja minu unistuste vahele. 

 

 

Mis sellest, et ma pole ühiskonna poolt vastuvõetav ega mõistetav,

ükskõik kuidas ma võõrastele tundun,

 

 

oma teelt ma ei pöördu.

 

 

julia2

 

 

Seal, kus tunnen hirmu, sinna ma lähen ja sinna jätan oma hirmud;

 

 

kus mind vihatakse, seal ma armastan;

 

 

neile, kes mind ei usu, muudan maailma ja nihutan piire oma teadvuses ja nende inimeste teadvuses.

 

 

See pole kaugeltki mitte kõik. Kaos ei ole piiritletud ja nii ka selle võimalused.

 

 

Ma usun endasse ja sellest piisab.

 

 

Just seda usku jäi kellelgi kogu aeg puudu ja ta püüdis seda leida ja kiigata teistelt, minusarnastelt.

 

 

Ja kui ei püüdle, siis ma ei näe mõtet jääda siia orjalikku materiaalsesse kehasse,

mida ei saa seljast võtta ei kodus, tänaval, ei päeval ega ööl.

 

 

julia4

 

 

Ma ei taha mängida võõraste reeglite järgi ega hoida oma peas suvalist sodi.

 

 

Ma ei taha vihastada, kannatada ja vaadata, kuidas teised seda teevad.

 

 

Ma ei taha jääda kellestki kõrvale

ega saada liiga lähedaseks

 ega kellestki üle olla.

 

 

Ma ei taha kellegagi konkureerida ja midagi jagada,

ma ei taha emotsionaalselt

tõmmata ennast kannatuste ja suhete illusiooni.

 

 

julia1

 

 

Enda lähedale peab lubama ainult seda, mis on endale meeldiv.

 

 

Ainult sinu sisemine vaimupäike annab sulle valgust,

valgustades sulle sinu isiklikku teed ilma kõrvalise suunamiseta.

 

 Varem või hiljem surevad kõik ja sünnivad taas,

siin või mujal, nii nagu ta on selle ära teeninud.

Illusoorse laterna valguse suunas lendavad koid põlevad ära.

Ja ainult need, kes valivad pimeduse, jäävad alatiseks,

sulandudes jää ja külmuse igavese öö muusikaga.

 

 

Olla rahulik,

 

olla mittekeegi,

 

olla kõik,

 

hoida eneses oma isikliku päikese valgust,

viibides loomulikkuses ja

jättes enda kõrvale vaid selle, mida armastad.

 

 

 

julia3

 

 

Ainult see tee on õige ja ainus.

 

 

Ma soovin, et elaksite armastuses ja austuses üksteise vastu, aidates ja arenedes.

 

 

Lõpetage üksteise süüdistamine ja vaidlemine.

 

 

Lõpetage vihkamine.

 

 

Lõpetage mõttetu tapmine. 

 

 

Jätke mõtete mõtlemine, mis pole teie omad.

 

 

Jätke üksnes iseenesest mõtlemine.

 

 

Või siis ärge tehke midagi.

 

 

Sest

 

 

teil kõigil on õigus.

 

 

Te olete kõik üks,

 

kõik on ühe ookeani piisad

 

Armastuse ookeanis. 

 

 

Ja te tunnete erakordset armastust vaid siis, kui võtate üksteist vastu, tunnustate üksteist

 

 

ja astute koos sellesse kuristikku.

 

 

Või siis mitte kunagi. 

 

 

julia-vang-2-1julia5

 

 

Julia Vang

 

***

 

Julia FB lehelt, 2013

tõlkis Aiga Teinemaa

pildid netist

Kategooria: Viimased | Julia Vang kommenteerimine on välja lülitatud

Jõuluaeg ja puhastus

Tervitus läbi jõuluasjanduse, sõbrad!

 

Aeg lendab ja lendame ise kaasa, kuhu meil pääsu või nagu oleks valikut! :))  Võime küll rääkida suurejoonelist juttu sellest, et me ei jõula ega kingita, aga sel aastal tahan küll teha kingitusi neile inimestele, kes selle aastanumbri sees on mu eluvaadet muutnud, mu maailma kaunistanud teadmiste ja oma olemisega minu elus. Ma ei oska öelda, kas see on jõulamine või mitte. Usun, et igaühel on täpselt tema oma jõul, just nii nagu ta valib. Väikeste põnnide vanemad elavad öösiti sussi-fetišit välja ja saavad nautida jõuluaja ehedamat poolt. Mitte et ma seda aega nüüd pisarsilmil taga nutaks või et olid lumed valgemad ja kuused kuusemad, aga teatud asjad jäävad kenasti oma aega ja mida aeg edasi, seda enam tajun, et seda kõike on küll kena meenutada, aga mõtetu sikutada siia, teise aega. Igal jõuluajal on oma aeg ja koht ja ruum.  Mulle nii sobib. See annab võimaluse luua midagi muud. Vabalt, voolavalt, kinni olemata möödunus, vanades kommetes, tuledes ja maitsetes. 

 

dsc00948

 

 Asjad kipuvad muidugi ka äärmustesse. Keegi kirjutas facebookis hea sarkastilise lause kuusenduse teemal – Noh, on siis nüüd hea istuda, vaadata telekat ja süüa jõulupraadi, endal laip toanurgas, mis “hea” energia seal on? :)) Jah, võib näida naljakas, aga tõde ju ka. Las need kuused kasvavad või olgu nad võetud sealt, kus peab võtma. Õnneks on peale kuuse ka veel palju muid variante. Oksad, pärjad jne. Minu jaoks ei teki isegi mõtet, et ma peaksin elusa kuuse jalapealt maha saagima ja tema üle toas rõõmu tundma. Pärnus on üks väga eriline tänav. Kuuse tänav. See on lühike ja täis ääretut väge.  Kahel pool teed suured jõulised, vanad kuused. Kuna ma seal koeraga pea igapäevaselt jalutan, siis olen nende kõigiga juba tuttav, vahel ma teretan kuuski oksapidi ka. Surun oksa ja küsin, kuidas käbid käivad. :)) Vahel hüppan ja löön möödaminnes patsu. Aga on juhtunud ka nii, et kui ma sellel tänaval liiga mõtetes olen, siis krabistavad madalamad kuuseoksad vastu kapuutsi ja löövad peast mankikarja välja ning kutsuvad kohale, siia ja praegusse. Niiet – las need kuused olla, minge parem ise nende juurde, ja kui Kuuse tänavat võtta ei ole, minge metsa! Aga see pole veel kõik! Põhiline raskeltruuliv jõuluhullus on ju kaubandus, mis juba hilissügisel hakkab tuure võtma. Tule ja osta. Sihtgrupis lapsed. Osta igasuguseid liikureid, osta mõtetuid mänge, osta keemiakommi! 

 

Nr 1 ostunõuanne vanematele – ära osta asju, mis pärsivad lapse liikumist, mõtlemist ja tervist. 

 

Kalju Paldis kirjutas täna hea loo vaimenergiate vampiirlusest meie keharuumis. Panin selle ka Materjalide alla teile lugemiseks ja mitte ainult – lugu sisaldab ühte väga võimast puhastusrituaali. Kusjuures proovige lugeda aeglaselt ja tundega ning tunnetage, mis lugemise ajal kehas toimub. Olen alateadlikult sama rituaali teinud juba aastaid ja toimetab ikka väga puhastavalt. Ja praegune aeg on just ÕIGE AEG, et paluda appi stiihiaid, loodusenergiaid – see on kõige võimsam puhastus ja täiesti tasuta käes. Kõik – tuli, vesi, maa ja õhk – on siin meie kasutuses absoluutselt igapäevaselt. Olemas retseptita ja toimeainepõhiselt kättesaadavad :)) 

Ja teadlik inimene hoiab oma välja puhta, kasvatades energeetilise kaitse selliseks, et …. nagu üks saare naine praegu kenasti ütleks: “Mitte muhvigi sealt läbi ei tule…!” Lihtsalt kontrollige tihemini ISE oma välja puhtust, suurust ja tugevust. Kui te alustate sellega, siis see võib võtta aega, aga mida edasi, seda automaatpiloodi peale see jääb, ning mõne aja möödudes (järjest tundlikum olete), seda kohesemalt ka ära tunnetate, et opaaa, mis mul viga on…või kas on ikka mul viga või on mu väljas võõras energia, mis tekitab viga? Sellega tasub väga tähelepanelik olla ja ISE TÖÖD TEHA. Kordan – ise tööd teha. :))

Kalju puhastuses on olemas tuli, õhk ja maa, aga kui enne rituaali võtta klaas puhast vett, taotlusega, et see vesi uhub kehast välja kõik seismajäänud liigse, ja peale rituaali teine klaas, siis on puhastus veel võimsam. Muidugi on parim minna mingi aeg peale sellist puhastust ka dushi alla ja vee all olles paluda veel uhuda puhtaks kõik organid, siin on eriti oluline kujustamine, uhuda puhtaks kõik luud, selgroog, lülivahedes kujuta ette kuidas vesi voogab ja puhastab, kuidas puhastav vesi mässab ümber liigeste, viies kaasa kõik mis vaja, uhuda puhtaks lihased, ja muidugi pea, see va kõrvadevaheline ala vajab eraldi lähenemist, silmad, nägu jne. Veel on ülisuur jõud ja teda võiks kasutada enamaks, kui pesemine.

 

Vaimses ja energeetilises puhastuses on veel asendamatu jõud! Ja selle jõu annad sa veele ise oma mõtete ja sõnadega ning vesi kingib selle kehale edasi. Kasuta oma jõudu targalt.

 

Selline väike vahepala amps siis seekord enne pühi. Olgem mõnusad, vaadakem endasse, aga ärme jääme sinna jõllitama. Sulgeme silmad, aga ärme maga, eks? Jõul on ilus aeg, et teha rõõmu, väikseid üllatusi, et aidata, toetada, lubada olla. Nii endal kui ka neil, kellega jagame seda imelist ruumi ja aega. Siin ja praegu. 

 

Armastuse ja tänuga,

Tiina

 

dsc01019

 

 

 

Kategooria: Viimased | Jõuluaeg ja puhastus kommenteerimine on välja lülitatud

Keha ja keharuumi puhastus võõrenergiast. Kalju Paldis

Üks väike õpetus, mis võib olla vajalik praegusel ajastus teile!

 

 

Olen käinud oma poolt pakutud vestlusõhtuga mööda Eestimaa erinevaid paiku. Kuidas aidata hingedel lahkuda siinsest maailmast – on põhiteema, mida sellel loengul käsitlen. Selle teema kergitas üles viimastel kuudel hästi aktiivne vaimolendite tegutsemine. Need hinged, kes erinevatel põhjustel peale füüsilisest kehast lahkumist on jäänud siia ajaruumi edasi eksisteerima erinevatel põhjuste-saatuse tahtel. Neil kõigil on oma saatuse tasand ja kogemus nii maisest, kui ka teispoolsuse elust.

 

Kuid üheks ajendiks on see, et teatud närvilisus või teadmatus läbib praegu üldse seda universumi olemust.

 

 

Seda näitavad nii alustalalised looduse nähtused, kus ilm ja muu meile nähtav maailm eksisteerib hoopis uutel teadlikel tasanditel. Ei kehti enam minevikuga harjunud reeglistikud kohapeal ja ma arvan ka universumis mitte.
Üheks kõrvalnähtuseks ka teile, mille näidet ma olen toonud inimestele loodusest. See aasta täheldasin, et talve aja graafik on nihkunud kuu aja võrra ettepoole, kus päikese valgus lakkas meile valgust näitamast juba 15 novembril(muidu kella 15.40 pimenemine on tavaliselt 15 detsembri paiku). Tavalise graafiku järgi toimib see nii. Kuid nüüd juba toimub valgenemine, kus valgust on juba näha 16.00 ajal ja hommikune valgus samuti on varem. Kuid see on teemaväline tähelepanek uue ajastu hakul.

Kuid põhi vestlusõhtu teemaks on ikka vaimude märguanded meile füüsiskehas olevatele inimestele. Nende vaimsed kehastused aktiviseeruvad alati, kui on oodata mingit suuremat muutust universumi mastaabis. Nemad vaimse teadlikkusega tihti üllatavad oma tarkuse ja teadlikkusega meid. Jagavad sellist vaimset teadlikkuse infot meile füüsismaailma ja annavad märku suuremast muutustest. Kust nemad siis teavad ja on targemad, kui meie?

Üheks ajendiks on meie füüsiskeha eksisteerimine mineviku kogemuste ajendil. Tihti me maiselt oma teadlikkusega mõtleme läbi mineviku õpitud kogemuse seda maailma.

 

 

Jälgime neid reegleid ja tavasid, mis on olnud ja mis on meile harjumuseks saanud. Isegi ei pane tähele, et tihti need tavad enam ei toimi, kuid mängime ja sunnime neid ilminguid oma teadvuses ja kehas korduma.

 

 

Mida aga vaimu kehastused minetanud füüsikeha enam ei saa teha. Siis saavadki nad teatud tasanditel hoopis muid teateid ja tahavad ka meile märku anda. Kuid me tihti seda ei mõista. Kuid vahel tulevad nad meie unedesse astraalseltasandil ja annavad teatud pildilisi ja tegevuslike märguandeid edasi. Siis me mõtleme, kas see on reaalsus või mitte. On, kuid kas me tihti neid oskame tõlgendada – see on küsimus.

Siis samuti viimasel ajal nad liginevad tihti inimeste vaimsete keharuumi aladesse, eriti öisetel tundidel, kus füüsikeha puhkab ja üks vaimsetest kehadest on astraalses maailmas uusi teadmisi alla toomas. Astuvad nad oma kehastusega meie keharuumi, kus oli vaba koht. Hommikul ärgates me tunneme enda ümber uimasust ja teatud mitte väljapuhkamist. Hommikul pea paks, keha natuke raskevõitu jne… Kuidagi ei suuda häälestuda päevale. Tekib kiire üldine kurnatus ja jõuetus koheselt. Kas magaks või istuks teadmatute mõtetega ühes kohas zombistunud olekus. Sellisel juhul on kellegi vaimne kehastus liikunud meie keha elukeskkonda ja võtnud füüsise juhtimise oma kätte.

Sellisel juhul tuleb kiiresti midagi ette võtta. Eriti praegu, kus pimedat aega on rohkem ja vaimsed kehastused saavad meie suhtes suurema kontrolli ajast oma kätte. Sest nende eetrlik kehakogum suuremat valgust ei talu, vaid saavad just sellisel aastaajal hästi tegutseda. Kui selline sündmus teid saadab siis võtke abiks paar nõuannet mida teile pakun:

Abilisteks on küünlad, viirukid, eetrlikud õlid ja üks nuga. Enne, kui küünlatule süütame. siis pöördume looduses oleva tuleväe poole taotluse ja sooviga. Palun, tulevägi, siit loodusest sind appi! Mul on soov sinu kaasabil põletada ära võõrkeha minu keha ruumist. Sina, valguse energia, põleta ja suuna võõras kehavaim mu kehast välja. Siis alles süütame tiku abil küünla. Kindlasti saame ka muid elava tule variante kasutada – ahju, kaminatule abil seda riitust läbi viia. Kuid ka sellisel juhul kasutage enne süütamist taotlust ja pöördumist – tule poole. Kindlasti võiks ka selle ajal panna suitsema mõni eeterlikviiruk (aedsalvei, kadakasuitsu või muu taoline suitsu eraldav pulgake. Eeterlik õlilambike, kas aurustuva energia näol jne. Sellisel juhul võiks olla tugeva aromaatse lõhnaga 8piparmündiline, eukalüpt, lavendel, kuusevaiguline jne). See suitsulõhnaline õli on võimeline liikuma meie vaimse keha tasandile ja aitama väljendada võõrkeha meie keha ruumist. Need vaimsed tegelased ei kannata eeterlike lõhnade olemasolu ja tahavad selle energiamõjust väljuda. Nüüd enne nende süütamist paluge samuti looduse eeterlikel lõhnajõududel abistada end. Palugem, et eeterlik looduse lõhnavägi aitaks kaasa eemaldada minu kehast võõrad teadvused. Lisaks kaasakem veel üks terava teraga riist, noa või sarnase elemendi näol, mis lõikaks läbi meie kehast just need võõrenergia niidid. Kui võõras vaimne keha meie keharuumi siseneb, siis hakkab ta kiiresti oma energianiite -kombitsaid meie keha ruumi laiali ajama. Nende niitide läbi lõikamiseks on hea just selline terariist.

Kui need abilised on ellu kutsutud, siis esimesena asetage oma ümber neli küünalt. Võivad olla nii maha panduna, kui ka mõne laua peal erinevatel kõrgustel, et nende valguse põletav vihk jõuaks meie keha ruumi. Nüüd läidake ka viiruk või õlilambike ja samuti nii, et ta oleks teie kehale lähedal. Siis võtke terariist kätte ja hakake läbi lõikama takistusi. Takistuste lõikamisel lähtuge sellest, kus kõige suurem uimasus või pinge on. Tavaliselt sellised alad asuvad kolmes alas(päikese põimiku alas, pea ja kaela piirkinnas või selgrookanali ja õlgade alas) Nüüd paluge, et noa terav lõige lõikaks läbi koheselt kõik võõrenergia vaimu niidi minu kehast. Julgete ja kiirete liigutustega lõigake läbi need. Lausudes – noa lõike vägi purustab koheselt kõik võõrakeha niidid minu keha ruumis! Lõigake nii kaua, kuni tunnete, et nuga liigub kergel ja takistamatult teie keha ruumis. Siis tõmmake see kujutletav vaimtegelane oma keharuumist välja ja saatke ta läbi tule oma keha ruumist välja. Suunake ta koheselt vaimsesse suurde valgusesse ja öelge, et see vaimne valguse vihk on karistuseks, et sa tungisid mu keha ruumi ilma küsimata. Selline karistus on eeterliku keha omavatele vaimudele suurim hirm ja vangikong. Tõmmake nii kaua, kuni te tunnete et keha vabaneb pingest ja saatke need võõrvaimu hinge osakesed valgusesse. Siis palugem, et tulevägi põletaks ära kõik nähtamatud energianiidid mu keha ruumis. Suunake kätega tuleväge nii keha ruumi kui ka keha sisemuse aladele. Nii kaua kuni tunnete sellist kuumavat kergendust. Siis paluge viiruki suitsul teie keha ruumi puhastust – suunake viirukusuitsu energiat oma keha ruumi kätega ja jagage seda igale poole laiali. Siis lükake ta kätega kehast eemale emakese loodusesse puhastusse. Kindlasti ka hingake väikese koguses kehasse ja suunake samuti käte abil sinna pinge koldesse ja paluge, et ka sisemine füüsiskeha ruum vabaneks nendest pingetest. Hingake siis sügavalt välja ja korrake mitmeid kordi.

Siis eemalduge sellest riituse alast ja olge natuke värske õhu käes ja laske ka tuulel teid puhastada. Kui tunnete veel pinget, siis korrake seda protseduuri. Nüüd peale sellist puhastust täitke keha ruum ja sisemine füüsiskeha uue tervendava väestatud energiaga. Paluge isakese taeva väljast kosmilise väe energiat oma keha ruumi. Tooge kätega see alla ja jagage kehale. Siis sama protseduur tehke ka pöördudes emakese maa mateeria poole ja suunake seda suurt füüsilist vaimset tervendavat väge teie poolt puhastud alasse.

Siis lisaks saame ka sisemiselt puhastada läbi eeterlike toiduainete oma keha pärast sellist tegevust sööke teadliku palvega vürtsikat salatit, tehke üks sinepiline võileib, või kaasake toidu juurde mädarõigas jne. Paluge, et see kuumav toiduenergia põletaks võõrenergia osad teie kehas.

See kiire teave materjali õpetuse panin selleks siia, et viimastel päevadel sellised vaimsed rünnakud on sagenenud. Isegi seda juhtus minu lähedaste inimestega. Muidugi oma vestlusõhtul kajastan neid teemasi laiemalt.

 

Olgem armastatud enda poolt ja kaitstud vaimse maailma poolt.

 

Teiega teadmisi jagades, tervitan teid.

Kalju.

 

link: https://www.facebook.com/kalju.paldis/posts/1291186267607665

Kategooria: Materjalid | Keha ja keharuumi puhastus võõrenergiast. Kalju Paldis kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi: Marit

Marit on mulle armas inimene, kes on alati valmis fotoka ees istuma ja lihtsalt ilus olema. Just lihtsalt ilus, sest temas on olemas see lihtne ilu, mida paljud püüavad kosmeetika abil saavutada ja mõned ei saavuta ka kosmeetikaga kunagi. Just tänu Maritile olen nii palju saanud õppida ja katsetada. Eile käisime ka õues pildistamas. Jeerum, külma oli küll 5 kraadi, aga see kraad oli ikka jääkülm ja näis -20! Prrr! Marit pidas kenasti vastu ja õnneks oli mul abiks ka Anette, kes ohtralt valgust jagas.  Nii me siis tegimegi kuldseid pilte ja mõned on tehtud toas soojas ka. 

 

maritnr9

 

 

maritnr8

 

 

maritnr11

 

 

maritnr10

 

 

marit12

 

 

maritnr7

 

 

maritnr2

 

 

maritnr4

 

 

maritnr6

 

 

maritnr5

 

 

maritnr1

 

 

dsc03702

Kategooria: Viimased | Fotoblogi: Marit kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi: Merli

Võib vaid arvata, et peakatted ei mängi mingit rolli. Muidugi oleneb, eksole. Kohast, ajast, vajadusest, elustiilist, maitsest ja inimtüübist jne. Inimesed vist üldse jagunevad mütsi-inimesteks, salli-inimesteks, kapuutsi-inimesteks, räti-inimesteks ja siis kindlasti on ka veel mitte-mütsi-inimesed ja ülejäänud mitted.

Täna oli meil Merliga aega tunnike mängida mängu “Kuule, teeme pilti ka!” Oma inimestega on tore mängida ja eriti toredaks kujuneb mäng, kui mängu astuvad sallid ning modell särab ja mängib nii kaasa, et läheb seda mängu kohe sajaga juhtima! Seega oli mul vaid vaja hoida piip ja prillid, noh õigemini fotokas ja valgus, muudkui tulistada ja kannul püsida. Aitäh, Merka, oli tore salli-eri!  
 
 
 
merka2
 
 
 
 
merka4
 
 
 
 
merka3
 
 
 
 
merka6
 
 
 
 merka5
 
 
 
dsc03209_ppvintageilus 
 
 
merka777
Kategooria: Viimased | Fotoblogi: Merli kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi: Evelin

Kaunis bikiini-fitnessi staar Evelin Ainomäe, kellel juba nädala pärast ees MM võistlus Dominikaani Vabariigis, on parimast parimas vormis! Veenduge ise! Ja peab ütlema sedagi, et tema eluviis – toitumine ja trenn – on vägagi noorendava mõjuga. Uskumatu, aga tõsi – iga pildistamisega järjest nooremaks. Muidugi ma tahaks naaatukenegi uskuda, et äkki ma oskangi pildistada inimesi nooremaks? :))) )  Eriline tänu Anettele olemast valgus! Aga Evelin, kallis, sulle tahan ma öelda, et olen su kõrval olnud küll vaid pool aastat, aga kogu selle aja jooksul oled sa olnud mulle suurim inspiratsioon! Olen sinult õppinud ühe olulise tõe – kui alati anda endast parimast parim, siis ei ole hiljem millegi üle viriseda. Ning parem saab olla mitte teistest, vaid oma eilsest Minast… 

 

Soovitan ka Evelini blogi lugeda, seal on põhjalik, pikk ettevalmistus MM-iks –

http://elu24.postimees.ee/3927937/bikiinifitnessistaar-evelin-ainomaee-nuttis-silmad-peast

 ja värskeim Anu Saagimi film Eveliniga on siin –

http://elu24.postimees.ee/3922773/elu24-bikiinifitness-staar-evelin-ainomaee-ma-ei-julge-enam-peeglisse-vaadata

 

 dsc02033_pp

 

 

dsc02170

 

 

dsc02195

 

 

dsc02441

 

 

dsc02580

 

 

dsc02621

 

 

dsc02683

 

 

dsc02101

 

 

 

dsc02155

 

 

dsc02055

 

 

dsc02123

 

 

dsc02061

 

 

dsc02213_pp

 

 

dsc02362

 

 

dsc02404

 

 

dsc02412

 

 

dsc02421

 

 boobs2

 

 

peegel_pp

 

 

dsc02546

 

 

dsc02691

 

Hoiame sulle pöialt, Evelin!!!

 

🙂

Kategooria: Viimased | Fotoblogi: Evelin kommenteerimine on välja lülitatud

Vene Selgeltnägijate tuleproov.

Loodan, et avaneb see vaatamise võimalus. Marilyn on super – ta paneb otse-eetris anorektiku  sööma.

Arvab ära joonistused. 

Head vaatamist, kaasamõtlemist ja äraarvamist. 

 

http://bitva-ekstrasensov.ru/vypusk/17-sezon/12-seriya/

 

 

 ***

Uuem osa- Meeril jälle valge ümbrik! Juhhuu!! :))

 

http://bitva-ekstrasensov.ru/vypusk/17-sezon/13-seriya/

 

 

 

 

Kategooria: Materjalid | Vene Selgeltnägijate tuleproov. kommenteerimine on välja lülitatud

Šamaan Anu lihtsad õppetunnid

Šamaan Anu lihtsad õppetunnid, kuidas oma elu maagiliseks muuta

 

1. Õpi aktsepteerima oma isiklikku jõudu

Väga tihti surume oma isikliku võimu ja jõu alla. Tundub, et elame ühiskonnas, kus võimukad inimesed, eriti naised, tunduvad kavalad, petlikud ja vahel isegi õelad. Tõde on aga see, et kui me õpime tundma oma isiklikku jõudu, siis me õpime seda aktsepteerima ja omaks võtma. Me hakkame seda hindama, mis tähendab, et me kasutame seda hästi ära ja anname ka vähem ära.

Liiga tihti anname ära oma võimu, laseme teistel inimestel meie eest teha otsuseid ja sellega surume end nurka, kuna me kardame võimu omada ja enda eest seista. Kogu maagia, mida sul vaja on, on sul endal sisemuses peidus. Nagu Buddha ütles: “Mida me mõtleme, selleks me saame.” Tea, et sinu mõtetes on jõud, sinu emotsioonid on energiat täis, ja kui see energia satub maailma, siis see kujundab kõike, mis sinu ümber on. Kui sa sellest aru saad ja näed seda jõudu tegutsemas, siis see muudab sinu elu.

 

2. Õpi elama olevikus

Kui me elame hetkes, siis anname vähem aega ja tähelepanu sellistele tunnetele nagu hirm, ootustele ja pettumustele. Kõik need asjad tulevad siis, kui tähelepanu on suunatud tulevikule või sellele, mis minevikus juhtus. Kui me töötame maagiaga, siis on meil vaja olla keskendunud olevikule. Kui me tahame elada rohkem maagilises ja magnetilises elus, siis peab tähelepanu olema suunanud olevikule. Nii on meil lihtsam seda teha. Niisamuti ei too me siis enam oma ellu negatiivseid emotsioone ja muresid, mis nullivad meie positiivsed kavatsused.

Võta aega, et hingata sügavalt sisse, mediteerida ja olla teadlik sellest, milliseid energiasagedusi sa maailmas lood. See on maagia tegelik olemus.

 

3. Õpi lahti laskma

Kui me töötame maagiaga, nii rituaalide näol või lihtsalt keskendudes omaenese energiatele või meie kavatsustele, peame õppima lahti laskma. See tähendab mitte panna ootusi sellele, kuidas asjad välja kukuvad või kuidas nad punktist A punkti B jõuavad. Kui me keskendume oma kavatsustele ja kujutame ette asju, mida me tahame, loome energiat, mis on täis meie lootusi ja ihasid. Nüüd peame sellest lahti laskma, et see saaks vabalt tegutseda ja teha seda, mis meid aitaks. Kui me seda energiat lahti ei lase ja hoiame seda endas, siis mitte midagi ei juhtu või head asjad juhtuvad meiega väga aeglaselt, mitte nii, nagu me seda lootsime. Mõned ütlevad, et “lase lahti ja lase jumalal tegutseda” või “lase lahti ja vaata, kuidas maagia tegutseb”.

 

4. Õpi olema tänulik

Tänutunne on eduka maagia nurgakivi. Me peame näitama üles tänulikkust selle eest, mis meil juba praegu olemas on. Me peame näitama üles tänulikkust oma hingelistele liitlastele, kellega koos tegutseme, nad peavad meid hoidma oma heas nimekirjas. Samuti on hea teada, et mida rohkem on meis tänulikkust, seda suurem on võimalus seda juurde saada universumist. Kui me töötame maagiaga ja oleme tänulikud iga väikse muutuse eest, on meil võimalus teha suuremaid edusamme. Kui me töötame, et suurendada oma sissetulekut, ja me märkame, et mõned nädalad hiljem on meie sissetulek suurenenud kas või 10 euro võrra, siis meil tuleb olla selle eest tänulik. Kui me oleme sellele keskendunud ja elame harmoonias maailmaga, meil on helde süda, siis me näeme, et 10 eurost saab 100 eurot ja nii edasi.

 

5. Õpi olema avatud

Üks suurimad vigu, mida me teha saame, proovides elada maagilist elu, on mõelda, et kõik, mida me palve, meditatsiooni või rituaaliga soovime, täitub täpselt nii, nagu me seda ette kujutasime. Nagu Mick Jagger ilusasti laulab: “Sa ei saa alati seda, mida sa tahad, aga kui sa üritad, siis mõnikord sa võid leida seda, mida otsid.”

See on maagia moto ‒ sa ei tea alati, mida sa saad, aga sa pead üritama ja usaldama, et see võib olla midagi, mida sul tõesti vaja on. See tähendab olla avatud kogemustele ja õppetundidele, mida universum sinu teele toob, mis iganes see ka olla ei või.

 

6. Õpi märkama märke

Tänapäeva maailmas, kus elatakse kiiret tehnoloogilist elu, võtab mõni meist hoo maha ainult nii palju, et vahepeal mediteerida kas joogatunnis või veeta nädalalõpp maamajas. Isegi need, kellel on regulaarne meditatsiooniharjutuste kava, jätavad need oskused matile või altari ette ja ei kasuta intuitsiooni oma igapäevaelus. Kui me õpime märkama märke, sõnumeid meie hingelistelt liitlastelt, siis terve maailm avaneb meie ees oma võimalustega. Universum saadab meile märke ja signaale kogu aeg, ning silmad ja süda peavad alati olema avatud, et nendest aru saada ja neid vastu võtta.

 

7. Õpi tundma end jumalikuna

Meie praegusel hingelisel maastikul, eriti uue aja hingelises maailmas, põlgame ära ühe kindla keele. Me ei räägi jumalast, vaid universumist. Me räägime jumalikkusest abstraktsete mõistetega. Sisetunne ei saa tihtipeale aru, mis jumalikkus on, selle energiaga on raske toime tulla. Puutudes kokku jumala, jumalanna, ingli või ülima olendiga, aitab see meil mõista, mis jumalikkus meie enda sees endast kujutab. Me oleme kõik ühenduses, me oleme kõik energia ja kui me sügavalt ühendame ennast jumaliku arhetüübiga, kui me näeme ennast selles energias, õpime me ühtlasi mõistma omaenda jumalikku jõudu luua ja kujundada kõike, mida me tahame.

 

8. Õpi oma energiast hoolima

Kui meie tšakrad on välja lülitatud, siis on seda ka meie ümber toimuv, isegi meie tervis. Kui me ei tea, kuidas tulla toime stressi ja ärevusega, eriti meie hirmu täis mõtetega, tõrjume minema kõik hea, mida me üritame oma elus luua. Õpi oma energiat tundma, õpi seda suunama ja kaitsma ning sinu elu muutub kardinaalselt. Tõde on, et sina ise oled kõige suurem maagia, mida sa ise lood. Sa oled elav, hingav maagiline riitus, mille kallal töötatakse 24/7. Sina oled maagia, sina oled ülim. Ela niimoodi ja suurepärased asjad juhtuvad.

 

Autor: šamaan Anu

Šamaan Anu nõiatarkusi leiab aasta lõpul ilmuvast raamatust “Nõiakatla tarkuseterad” ning kuuleb pikemalt täna, neljapäeva õhtul kell 20 (ja kordusena pühapäeval 27 nov, kell 14) Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”.

 

Allikas: http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/samaan-anu-lihtsad-oppetunnid-kuidas-oma-elu-maagiliseks-muuta?id=76376369

Kategooria: Materjalid | Šamaan Anu lihtsad õppetunnid kommenteerimine on välja lülitatud

Kiirabi solvumise vastu. Elena Jasevitš

Kui solvumine segab elu.
See praktika on võrratu selle poolest, et annab kohese tulemuse ja eemaldab alateadvusest solvumise mõju. Kas keed vihast ega suuda solvumise pärast keskenduda? Kõigest paar-kolm minutit tähelepanu iseendale ja kõik on taas normis. Ühekordselt läbiviidud tehnika ei oma pikaajalist toimet, kuid kiirabina on see asendamatu. Seega:
 1. Eraldu omaette mõneks minutiks, istu, lõdvestu. Kujusta enda ette lava ja sinna keskele inimest, kes sind solvas. Ja seejärel kujuta ette, et tema ümber on kõiksugu sündmused, mis teda võiksid rõõmustada, teha õnnelikuks. Lõid ühe rõõmsa pildi, loo sinna juurde kohe veel üks ja veel! Kasvata mõtteis tema õnne! Ta naeratab, naerab, on rahul, täis uhkust ja vaimustust. Kolm-neli sündmust, episoodi – piisab täiesti.
2. Nüüd tõsta ka ennast sinna lavale ja rõõmusta, mille üle suudad – tekita endas õnnetunne. Tunneta, et olete mõlemad koos õnnelikud ja rõõmsad!
3. Püüa jätta meelde need kaks õnnelikku kuju – sina ja sinu solvaja. Praktika on lõppenud. Tugeva solvumise korral on sellist praktikat raske läbi viia, kuid seda efektiivsem see on – kui ikkagi suudad iseennast ületada ja selle läbida. Kui tahad solvumisest alatiseks lahti saada, siis pead praktikat kordama, iga päev või paar korda nädalas, mitme kuu jooksul. Kõige parem aeg praktika tegemiseks on kahaneva kuu ajal, kuid tungiva vajaduse korral ükskõik millisel perioodil. Selline lihtne tehnika töötab igasuguste solvumiste puhul – ka väga ammuste korral. Vabane solvumisest ja edu sulle!
 
Elena Jasevitš
 
 13-%d1%8d%d0%ba%d1%81%d1%82%d1%80%d0%b0%d1%81%d0%b5%d0%bd%d1%81-%d0%b5%d0%bb%d0%b5%d0%bd%d0%b0-%d1%8f%d1%81%d0%b5%d0%b2%d0%b8%d1%87-1
 
 
 
 Tõlkis Aiga Teinemaa (Aitäh Aiga!) 🙂
Kategooria: Materjalid | Kiirabi solvumise vastu. Elena Jasevitš kommenteerimine on välja lülitatud

Kes või mis on vaimenergia ja kuidas ta inimolemuses väljendub?

Vaimenergia on inimese Kõrgem Mina, Tõeline Mina, lõputu potentsiaaliga kõikvõimalikkus – intelligentne loomisteadvus. Inimese hing on programmeeritud vaimenergia osa, kellest on loodud elukandev alge inimkehas, loomades, taimedes jne. Kui inimese hing on loodud realiseerima ennast läbi erinevate eksistentsi vormide ja ta väljendab vaimse mina individuaalsust, siis vaimenergia lihtsalt on – ta on püsiv, jääv, mõjutusteta.

Vaimenergia kohalolek viib meid üliteadvuse seisundisse, mil me oleme avatud kõikvõimalikkusele ja kõiksusele, mil saab avalduda meie lõputu potentsiaal. Alateadvus seevastu on kõvaketas, kuhu on salvestunud kõik meie otsesed ja kaudsed kogemused, meid ümbritsev info, millel on piiratud potentsiaal, aga mis mõjutab meie elu läbi vaimsete impulsside ning füüsiliste instinktide.
Kui me ühendame oma vaimenergia enda füüsilise kehaga, siis me kogeme iseenda terviklikkust kõikidel tasanditel. Meie sisse tekib läbipaistvus, selgus. Me näeme kõike kõrgemas plaanis, mil meid ei juhi enam ellujäämisinstinktid ega alateadvuse kogemused.

Sellised inimesed, kelle eksistentsivorm oli täielikus vaimenergia olemuses, jäävad kuldajastu perioodi, mil inimeste valduses oli kogu loomispotentsiaal igal tasandil. Teatud põhjustel toimus taandareng ja vaimenergia eraldati inimolemusest ning meist said primitiivsed ellujäämise instinktidele toetuvad olendid.
 
Vaimenergiaga tuleb eraldi tegeleda ja seda pidevalt enda kehasse ankurdada. Mida enam meie teadvusseisund avardub, seda enam on ka vaimenergia kohal. Vaimenergiaga võib olla keeruline ühenduda ja kontakti luua, kui inimene pole endaga piisavalt vaimselt tegelenud ja kogu tema elu on juhtinud piiratud tavateadvus. Kui vaimenergia kogeb inimest vähearenenud igava vaimolemusena, kes elab tühja kompassitut elu, siis vaimenergia ei näe võimalust selles inimolemuses ennast realiseerida. Vaimenergia realiseerib ennast alles siis kui inimene avab endas potentsiaali käia mööda oma tõelist eluteed või vähemalt ta liigub selles suunas, et realiseerida oma hingevajadusi ja tõelisi võimeid. Seetõttu kõrgemates sagedustes (avaramates teadvusseisundites) on vaimenergia suuremal määral kohal ja madalamates sagedustes (piiratud teadvusseisundites) vaimenergiat kohal ei ole. Vaimenergiaga kontakti saamiseks loovad soodsa pinnase erinevad meditatsioonid, mis treenivad meie teadvusseisundite avardumist. Eraldi üliteadvuse praktika on Kristiina Raie välja töötatud metoodikal põhinev vaimenergiaga lõimimise praktika, mil väga otseselt kutsutakse oma isiklik vaimenergia enda kehasse kohale.
 

Tihti küsitakse vaimenergia päritolu kohta, mille kohta ma vastust anda ei oska, sest tegemist on millegi nii intelligentsega, mida piiratud inimaju pole võimeline inimkehastuses dešifreerima. Minu kogemus on näidanud, et vaimenergia algolemusse rännates tuleb oma teadvustasandeid nii palju muuta, et see võib lõppeda füüsilisest kehast jäädava lahkumisega. Seepärast kui me oleme praktikates soovinud minna oma algallika päritolu juurde kõige algsemal kujul, siis me oleme praktiseerinud seda läbi hinge rännaku, mis on lihtsam ja mõistetavam ning mis piltlikult juhib meid otse oma vaimenergia keskmesse ning annab kogemusliku tunnetuse, kuidas on olla piiranguteta programmideta eksistentsivorm – kui me lahustume kõiksuses kõiksuseks, muundume energias energiaks ja oleme kõike korraga jne.

Kuna Maa ja energiad on muutunud, siis on inimolemusel taas võimalik viia oma eksistentsivorm ja kogemus peenemale tasandile. Meil on võimalus eksisteerida korraga nii üliteadvuse kui tavateadvuse seisundis. Me võime olla seisundis, mil me kasutame oma mõistust, aga meid juhib 100% meie vaim. Me teeme otsuseid ainult enda positiivseks kõrgemaks hüvanguks. Meil ei ole vaja kannatusi, et loopida oma energiat paremale ja vasakule. Meil on vaja hoida oma energia koos, et me saaksime seda kasutada loomiseks ja võimsaks realiseerimiseks igal tasandil. Uue ajastu vaimsed inimesed kõik teevad 90% mõttejõul ja 10% füüsiliselt ning see on tõesti võimalik ja kättesaadav kõigile, kes soovivad.

 

allikas: http://alkeemia.delfi.ee/mystika/esoteerika/kes-voi-mis-on-vaimenergia-ja-kuidas-ta-inimolemuses-valjendub?id=76300781

 

 

 

Kategooria: Materjalid | Kes või mis on vaimenergia ja kuidas ta inimolemuses väljendub? kommenteerimine on välja lülitatud

Ääretu armastus on ainus tõde, kõik muu on illusioon

Tere tulemast teise reaalsusse! Icke reaalsusse.

Pea 10 aastat tagasi olin sügavalt ingliusku. See aeg ja valgus, inglite abi ja kergus, nende tingimusteta armastus andis mulle tiivad ja tunde, et maailm on üks imeline paik, täis vaid soojust ja armastust, üksteisemõistmist. Siis tuli ühel päeval poeg paksu raamatuga ja arvas, et äkki ma tahan seda lugeda. Vaatasin seda koleda pildiga raamatut, nimega “Matrixi lapsed” ja asusin lugema. See tekitas minus väga imeliku tunde ja palju rahutust. Kõige parema meelega ma oleks onu Ickele näpuga kõhtu susanud ja hurjutanud, kes sa siuke üldse oled ja miks sa inimesi niimoodi hirmutad!? Osalt mõjus see raamat nii vastikult raskena, hõljusin ju kõrges roosamannaenergias, teisalt oli see lausa hädavajalik tasakaalustus, mis tuli kahe jalaga maas hoidma ning tutvustama üht päris karmi, aga põnevat maailmavaadet. Kena tarkus takkajärgi, onju? :))
1_23_32875587
 
See raamat muutis mu elu. Mina, kes ma võitlesin hea ja valguse eest ja poole, sai ühtäkki aru, et valgust polekski, kui poleks pimedust. Pealegi – kui ei ole head ega halba vaid üks olemine, siis mida üldse rapsida, ja kuidas on võimalik edasi elada, lastes sel kõigel olla, mida ma just lugesin?  Olin küll tiibadega, aga mu suhtumine näitas mulle kätte ka mu sarved ja saba.
Selle raamatu lummuses olin kaua, vahepeal ilmus ja lugesin läbi ka kõik teised Icke raamatud. Olen ma nüüd targem? On mu elu parem või kergem? On. Ja läbi kümne aasta on mind saatnud tema suurim lause – 
 
 
 
ÄÄRETU ARMASTUS ON AINUS TÕDE, KÕIK MUU ON ILLUSIOON.
 
 
 
 
 
david 
 
 
 
 
 
Eile ma nägin teda. David Icke. Ma ei susanud talle näpuga kõhtu ega hurjutanud, ma istusin ta ees nagu alandlik õpilane, kes kuulab oma õpetajat, kribades üles lauseid, mis mu hinge puudutasid ja tehes pilte. Nii enda kui ka teie jaoks, armsad Kohalolu lugejad. Kuna ma ei saanud päris lõpuni jääda, siis põneva lõpuosa märkmeid tegi Heli Haruoja. Aitäh sulle, Heli! Kui sa oled selle teksti läbi lugenud, loodetavasti südame, mitte peaga, siis tajud, et tegelikult ei ole siin ju midagi uut. Aga see on niivõrd kompaktne, võimas puhang, mida võiks igapäevaselt endale meelde tuletada, niikaua kuni see saab me osaks ja me tajuks. Mida ma sellelt pikalt päevalt kaasa võtsin? Teadmise, et Icke ei ole mingi niisama pahur vanamees, keda kutsutakse vandenõuteoreetikuks, vaid äärmiselt mõnusa huumorisoonega härra ja ma tõemeeli imestasin, kuidas ta suutis terve päeva niimoodi mööda lava ringi tormata ja rääkida, et egas ta äkki miski sisalikupoiss ei ole… :)) hahahahaaa. Nali nali! Ma õppisin ütlema jah. Ma õppisin mõistma, et KÕIK ON VÕIMALIK. Ma sain lausa kehaliselt aru, mis tähendab tavateadvuse vaigistamine ja TEADLIKKUSE TÕSTMINE. Ma oleksin nagu kohtunud osaga endast, ta lihtsalt rääkis minu keeles. Ja endale pean pika pai tegema, sest olin taaskord õigel ajal õiges kohas. (Aitäh, Krissu)
Tiina.
P.S. Mida aeg edasi, seda enam on mul tunne, et David Icke ei paljasta mitte ainult poliitilisi vandenõusid, vaid püüab avada üht suurimat – piiridega ühisteadvuse vandenõud piiritu inimteadvuse vastu. 
T.
 
 ***
 
 
 
Katkendid David Icke maratonilt 12.11.2016 Tallinn
 
 
 
Täna teeme reisi läbi hullumaja, mida kutsume maailmaks. 

 
ERINEV OLEMINE EI OLE HULLUMEELSUSE ILMING!
 
 
Hullumajas on üks hull teise hullu jaoks geenius.
 
Ekraanil on pilt täppidest, mis omavahel ühendatud.  Inimesed näevad ainult oma täpikest, kui pöörad tähelepanu ainult oma täpile, siis sa ei näe ühendusi. Inimene näeb oksi, okkaid, mitte metsa. Aga mets ongi see ahhaaa- moment! Kui te näete metsa, ei saa nad meid enam ära petta. Kui te teate, kuhu vaadata, siis te näete, mis toimub. Inimesed ei näe tänu programmile. Programm hoiab inimese teadmatuses, seetõttu ongi võimalik inimesega manipuleerida. Kontrollige taju ja te kontrollite reaalsust.
 
Kõik taandub hirmule.
 
Eksamid koolis on selleks, et kontrollida, kas lapsed on programmi alla neelanud. Hariduse eesmärk on lapse sättimine vasakusse ajupoolkerasse. Aga aju parem pool ühendab täpid!
 
Oi jumal, see on kõik üks jama!…. (Hahahaha…maitea nüüd kumb seda ütles – kas pudistav tõlgitädi või teemast tüdind Icke)
 
Lapsi ei pea ette valmistama tööks, vaid selleks, et nad saaks inimesteks! (Tugev aplaus saalis.) Eriti hea näitena toob ta siin igapäevaelu, kus hommikuti äratatame lapsi sõnadega:”Ärka üles, sa pead hakkama vangi minema!”
 
*
 
Hea, et Trump valiti. Clinton oleks olnud katastroof…. Muidugi Trump võib ka veel katastroofiks osutuda. 
 
 
 
JAH, NAD KUSEVAD MEIE PEALE. JA MEIE ÜTLEME, ET SAJAB…
 
 
 
Süsteemi mõte on, et te oleksite nii süsteemis sees,
et te ei näeks, mis on süsteemi mõte.
 
 
 
Ühiskondi muudavad sõjad kiiremini, kui miski muu. 
(Kui nad on näljased, söögu tanke!)
 
Kasinusmeetmeid õigustab see, et hävitatakse inimesi.
 
Miks näeb politseinik tänapäeval tänaval jalutades välja nagu sõjaväelane? Vanasti ei olnud neil relvagi, nad jalutasid tänaval, küsisid sõbralikult, kuidas sul läheb. Miks on inimeste järel valvamine kasvamas? Et meie silme ees ehitada üles politseiriike, et vastuhakkajaid märgata ja ellimineerida.. Et iga riik sõltuks välistest jõududest, et ta üksi mingi juhul hakkama ei saaks. 
 
 
Inimesed, te peate saama teadlikuks, muidu mängitakse teid kui viiulit!
 
 
PLANEEDI KLIIMAMUUTUS, SOOJENEMINE. Inimesed usuvad seda jama. Siin ei ole kliimaga midagi tegemist. Tegemist on ühiskonna ümberkujundamisega. Öeldakse küll kliimamuutus, aga tegelikkuses manipuleeritakse ilmaga. 
 
Maailmas on poulaarsust kogumas imeväiksed mikrokorterid. Nii on ju inimest väga lihtne kontrollida. Pealegi noored inimesed ei suuda endale osta kodu, nad pigem üürivad taskukohase väikese korteri. See ei võimalda ka mitut last.  Austraalias ei saa lastehooldusraha, kui pole oma imikut vaktsineerinud. 
 
On meie valik, mida me valime ja millises maailmas me elame.
 
 
Me oleme lõputu teadliku olemise osad. 
Me oleme lõputu potentsiaali väljendus. 
Me oleme kogu SELLE MIS ON väljendus. 
 
 
Ookean on osa veetilgast.
Veetilk on osa ookeanist.
Nad on sama asja väljendus. 
 
Me oleme elujõud. Jõud, mis liigutab kõike,
jõud, mis läbib ja seob kõike –
need me oleme. 
 
Ainult süsteem tahab, et me oleksime eraldi. Programmi mõte on, et me ei puhastuks ega eralduks.
 
Kui sa piirad end 5 meelega, siis ei toimu midagi. Piiratud taju on madal sagedus.
Kui laiendate teadlikkust ja räägite, mida te näete – teid peetakse hulluks. Kui te aga jääte oma 5 meele lõksu, peetakse teid normaalseks.
 
Vaikus, see on mitte midagi, aga tegelikult on see kõik.
 
Aju on mõtleja. Süda on teadja. Südames on teadmine, mis ei allu programmidele ja mida ei piira ei aeg ega ruum.
 
Et teadlik olla, ei pea mäe otsas ommima, peab likvideerima hirmu, mis kammitseb.
 
 
 
Aju töötleb ainult seda infot, mida me sisse lubame.
 
 
 
Nii nagu “Avataris” infiltreerus mereväelane siniste sekka, nii on juba pikka aega toimunud meie maailmas.
 
Ohverdatakse tegelikult inimese hirmu, keda ohvriks tuuakse. Sellest hirmust toituvad olendid.
 
Saturni süsteem saadab välja signaale, mis häkivad meie maailma sagedusse. Kuu on sageduste suurendaja, vahendaja. Kuul ei ole üldse mõtet.  Arvatakse, et kuu on seest õõnes. Looduslik ei saa olla seest õõnes objekt, see on tehis.Kuidas oleks elu ilma kuuta, seda saab lugeda slaididelt allpool.
 
 
Kell on 18.30 Icke on teravam kui kõige kirkam kriit ja mõlemad tõlgid on juba totaalselt sossid. :))
 
 
* Me ei saa muuta seda, millest me pole teadlikud. Inimesed kardavad ärgata.

 
D.Juan –
Inimesed on teadlikkuse teekonnal, millele segavad vahele välised jõud. Me peame neist vabanema. 
 
Inimesi on hoitud pimeduses.  
 
 
LAHENDUSED
 
 
1. Vabanema piirangutest
2. Laiendama teadlikkust
3. Mitte aktsepteerima süsteemi.
4. Pole vaja uskuda seda, kuidas süsteem meile maailma kirjeldab – see loob meile arhontlikku reaalsust.
 
* Lõpetage omavaheline võitlus – me oleme sama teadvus. Rahvused on illusioon, me oleme Üks.
* Näilise Minaga mängitakse meid üksteise vastu
* Võime probleemi suurendada või vabaneda algpõhjustest – 
nt. inimesed võitlevad Trumpi poolt või vastu, naeruväärne  (kuhu inimesed panevad oma energiat).
 
 
TAJU REVOLUTSIOON ON VÕTI  – aga ei pea võitlema.
 
 
Muutke seda, kuidas näete ennast ja teisi.
Programm, mis hoiab meid orjadena, tuleb kustutada (sest me oleme teadlikud olendid).
* Me peame võtma oma jõu tagasi.
 
 
Eemalduge, vabanege neist, kes teie õigusi ei aktsepteeri.
See nõuab eelkõige arusaamist iseendast.
 
 
Ärgata maailmale, ärgata iseendana
 
Valida oma tee – unustada ära, mida me peame teadma – see on olnud meie kogemus, aga millise tee me nüüd valime?
 
* Pole oluline, mida teised minust arvavad.
Kes ma olen?
(Loobuda uskumustest, mis meid enam ei teeni)
Võime olla Näiline Mina või Tõeline – Päris Mina
 
ARMASTUS JA TÄNULIKKUS
Vihkamine ja hirm tõmbavad meid madalamale, tihedamale sagedusele.
 
Kollektiivne sagedus (ühendada Jõud, kaasloomine)
 
Uued valikud- näiteks Ameerikas (ja mujal) pannakse kordarikkuvad mürsikud mediteerima, karistuse asemel). 
Meditatsioon viib meid südamesagedusele.
Räägime rohkem südamest südamesse!
 
 
Ärkamine tähendab maailma teistmoodi TAJUDA
 
 
 
Tajumiselt jõuame sagedusteni. Kas me näeme ennast piiritutena – näha laiemalt, näha südamega.
 
 
 
Mitte võidelda, siis jõuame sageduseni, mis on väljaspool Matrixi.
 
 
 
Madalas sagedusribas (tihedamas sageduses) meid kontrollitakse. Süsteem ütleb – võidelge.
Aga kõrgemas sageduses viirused ja manipulatsioon ei jõua enam meieni.
 
Laiendatud teadlikkus läbi uue tajumise.
 
Laiendatud võimalused- laiendatud reaalsus.
Nähes illusiooni läbi, on inimene juba jõudmas probleemi lahenduseni.
 
Energia, mida inimesed endast välja kiirgavad, loob uut sagedust (atmosfääri).
 
Kes ma olen? Kogemused – see on see, mis ma olen! Kogemuste järel jõuame piiritu taju ja tajumise juurde.
Kui me avame jõel lüüsid, siis uus tajumine lihtsalt läheb mühinal liikvele.
 
Aga, me peame “kihid” ära koorima, et  lüüsid saaksid avaneda.
 
Kui me oleme allutatud ja mõjutatud välistest asjadest, ei ole võimalik muuta tajumist. 
 
Kust see info pärineb (mis meieni iga päev jõuab). See pole tõene, see on vaid maailma kirjeldus!
 
 
 
Kuni me ütleme, et EI SAA (niikaua me oleme Matrixis).
 
 
 
Öelge välja, mida te soovite!
 
Miks me teeme midagi, mida me teeme? Kas me tegelikult tahame seda päriselt teha?
 
Muusika ja tantsimine ja valime rõõmu – iga päev!
 
Muudame ärevuse naeruks! Aga süsteem tahab muuta meie naeru ärevuseks….
 
Kas me peame ikkagi saama KELLEKSKI?
 
Mida me taga ajame, millist edu? Aina rohkem ja rohkem…
 
Süsteem ütleb : edu = rohkem
 
Aga uus valik on: edu= vähem
= vähem kurbust
= vähem õnnetu olemist
= vähem eitust jne. jne
 
Vähem võiks olla mõõdik
 
 
Oluline on sisemine rahulolu.
 
 
 
Kas Sul on rõõmu? Armastad Sa elu? Kas soovid rahu?
 
Laulda ja tantsida võiks iga päev:)
 
Teadlikkus iga päev (et meiega ei saaks manipuleerida)
Muutes taju ja sagedust, hakkame nägema läbi manipuleerimist.
 
Suurendades taju, hakkame nägema.
Kas oled südame või aju inimene?
Aju peaks teenima südant
 
Mõtleja peaks alluma Teadjale ja see muudab meie elu!
 
Kas tuleb vabadus või türannia?
 
Kui avame oma südame, siis ei saa meiega enam manipuleerida!
Siis saame suhelda teise inimese südamega ja energiaga.
Praegune inimeste tarkus on egost juhitud, mitte südamest.
 
Inimestele loomuomane intelligents aitab leida meie südames parimad lahendused!
 
 
 
Kui me ärkame ja lähtume südamest, pole vaja NATO-t.
Kui me lähtume südamest, valime parimad lahendused.
 
 
 
Südame jaoks pole vaja seadusi
 
Mina olen armastus, sina oled armastus. Me oleme Üks.
Tähelepanu keskpunkt on oluline.
Süsteem ütleb: et Sina pole oluline, sina oled väike ja tähtsusetu.
Me pole näilikud Minad.
 
 
 
Kõige tähtsam on vabadus, on olla kontaktis oma päris Minaga.
 
 
 
Eile olin tark, tahtsin muuta maailma, täna olen arukas, soovin muuta iseennast.
 
TAJU REVOLUTSIOON – armastage üksteist. See on võimalik
 
MITTE VÕIDELDA, aga liikuda tingimusteta armastuse poole.
Nagu sõber, kes aktsepteerib sind ka raskustes,
 
Armastus võidab hirmu.
Süda ütleb, mida tuleb teha.
Kui mõelda ainult tagajärgedele, ei saa võtta vastu otsuseid ja südamest lähtuda.
 
 
VÕITLUS LISAB AINULT VÕITLUST.
Relvad ja sõda loovad ainult uut sõda ja tasakaalutust.
Mäss tekitab mässu jne.nt. Ma vihkan Trumpi….
 
TÄHTIS ON , ET TAJU MUUTUKS
Võideldes süsteemiga, oleme jätkuvalt vangid. Võim hoiab meid kinni.
 
Kui jõuate uuele teadmiste tasandile, ületate piirid ja eelneva tasandi.
Mõtlemine on madalam tasand, tihedam sagedus.
 
Millist hunti me oma südames toidame, kas valget hunti või musta hunti?
 
Millele anname oma tähelepanu ja energiat?
 
Kui tähelepanu enam ei anna, kukub see kolinal kokku.
 
Empaatia on see kui me elame oma elu tunnetades ja mõistes teisi (mitte hukka mõistes)
 
Tõde rääkides /tunda, mis on tõde teie jaoks, tunda tõde oma südamega/
Siis jõuame järgmisele sagedusribale, teisele tasandile.
Ära tee teisele seda, mida sa ei soovi, et sulle tehakse.
Tee teisele seda, mida soovid, et sulle tehakse.
 
TAHE- annab meile energia oma teel edasiliikumiseks. Illusioon kaob.
Energiaväli /meie tahe/ annab meile lõputud võimalused (kõik on võimalik)
 
Mitte tean seda pealispindselt (vaimne ego), aga see jääb teadmiste tasandile, ei rakenda igapäeva ellu.
 
Tahe/soov tõeliselt muutuda.
Taotlus /visioon on oluline
Meie uued kogemused kustutavad vanad piirangud ja mustrid.
Kui meie taotlus on siiras ja lähtub südamest, siis me suudame kõike.
 
Kustutada mustrid, mis meid enam ei teeni.
Vabaneda, väljuda vanglast ja väljendada oma Tõelist Mina
Avada suu ja väljendada tõde, mis on sinu sees.
 
Kontrollige oma elu, võttes vastutuse oma loomingu eest!
Valgustumine – on mittetõe purustamine, valige vabadus ja väljendage seda ja valige olla vabad,
Jumalik valgus on alati inimeses olemas.
ELUKEEL on KOGEMUS!
 
Kui me vabaneme kihtidest, siis me vabaneme, kogeme vabadust!
 
Oluline on igast kogemusest õppida!
 
Kui meiega midagi juhtub, siis iga kogemus õpetab meile midagi, räägib meile elukeeles.
Siis me teame ja mäletame, kes me tegelikult oleme.
 
Me õpime oma kogemustest ja vabaneme kihtidest, mis pole enam vajalikud (pole enam meie kõrgemaks hüvanguks)
 
Järgige oma südant ja oma Visiooni!
 
 
Kui valime südame kõne, siis me valime vabaduse.
Süda paneb meid tegema seda, mida me peame õigeks, hoolimata sellest, mida meie pea ütleb.
Ja kõik asjad saavad korda.
 
 
 
Kui me lähtume intuitsoonist ja kuulame tunnet ning pea (mõistus) tuleb kaasa, siis on meie Hing rahul.
Lähtudes südamest (tundest) on meie elu nauditav.
 
Laske elul ennast juhtida, ärge olge oma tulemuse vang.
Usaldage ennast rohkem (oma tunnet).
Te ei pea midagi otsima, aga südamega tõmbate ligi enda jaoks õigeid olukordi, nad ise tulevad teie juurde
 
Elu on see, mis juhtub sinuga.
 
 
Pole vaja ainult tulemust taga otsida – julgege kambast eemalduda.
 
 
Ärge pidevalt võrrelge ennast teistega -sellega te raiskate ainult ennast.
Jääge iseendaks -ei saa iseendaks jääda – kui otsite pidevalt aktsepti teiste käest!
 
Teistega ühineda on kerge, aga iseendaks jääda keeruline, kuid võimalik.
 
 
 
LAIENDAGE OMA TAJU PIIRE!
 
 
 
Tehke seda, mida õigeks peate!
 
Julgus tähendab argusest ülesaamist -nii psühholoogiliselt kui füüsiliselt.
 
Hullud/ektsentrikud -muudavad maailma- tantsida siis kui teised ei tantsi.
Olgu õnnistatud poeedid, müstikud jne.
 
Tantsige südamest elu rütmide järgi!
Teadmiste kasutamine on Jõud.
Ori on keegi, kes ootab, et keegi ta vabastaks.
Me elu lõpeb kui me vaikime.
Vaikimine on allumine.
Ärge enam põlvitage -tõuske püsti!
Kui te ütlete, et ma ei aktsepteeri seda enam, me teeme uued valikud.
 
Tehke seda, mida te tunnete ja südames õigeks peate.
Jõudes tunnetusbarjääri murdumiseni, tajute – ET KÕIK ON VÕIMALIK!
 
Mitte ära joosta kui asjad lähevad keeruliseks.
Käige oma teed ja minge edasi -ja siis leiate te oma eesmärgi!
 
Meil on niipalju jõudu ja võimu, aga me ei tea seda- me anname sellega oma võimu ja jõu ära.
Ärganud inimesi ei saa enam orjastada, sest ta ei kuulu enam kellelegi!
 
Keelduda saab näiteks ka teist inimest vihkamast.
Rahu, harmoonia, tänulikkus, armastus
 
Tuleb energeetiline muutus, mis on vaimne äratuskell, mis äratab inimesed üles.
Kõik, mis on peidetud, tuleb pinnale.
 
Inimkond ärkab üles pikast unest, 
Inimesed hakkavad aina enam ärkama ja nägema, et Kõik on võimalik.
Brexit -muutused
Trumpi valimine -inimesed soovivad muutusi.
MAAILM ÄRKAB piiritule teadlikkusele.
Oluline on anda võimalikult varakult meie lastele edasi teadmine -et piire pole olemas ja kõik on võimalik (enne kui süsteem jõuab lastele käpa peale panna).
 
Valime rahu ja armastuse ning kaasloomise.
Me oleme piiritu teadlikkus ja armastus- me oleme ÜKS.
Elame seda kõike iga päeva ning igal ajahetkel!
 
 
6 8
10 11 12 14 15 16 17 19 21 22 23 24 25 27
 28 30 31 32 35 36 39 41 53 54 56
 
57 
Kategooria: Viimased | Ääretu armastus on ainus tõde, kõik muu on illusioon kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi. Elo

Nii tore on pildistada häid sõpru ja nende sõprade sõpru. Elo ja Margaret on nö vanad sõbrad, söönud puuda soola ja teinud koos ilmselt muidki meeldejäävaid vägitükke, nii siin kui sealpool Eesti piire. Neid oli väga tore jälgida ja pildistada. Kui üks võttis poosi sisse, siis teine haakus kohe sellega. Tõeliselt kaks ühes sõpsid.

Eloga alustasime pildistamist hingedepäeval, kui suur lumi maha sadas ja tali tuli. Ma pole ammu näinud ühtegi nii avatud modelli, kes ainult ideest õues paljalt pilte teha, koheselt riided maha kooris ja oli valmis minema. Me olime siinsamas Auli tänavas. Peas vaid lillepärg ja jalas saapad, tuul lehvitas ümber alasti keha punast suurt pearätti – nii ta tantsis keset tänavat. Naabrimees tuli välja oma autot lumest välja kaevama, nägi meid keset tänavat ja jäi lihtsalt, suu ammuli, seisma. Isegi tere ei suutnud öelda! Juba teist korda… Veab ikka mõnel, eks :))
 
Eloga viis pildistamine järgmisel päeval Tõstamaale. Tellisime Margaretiga päikse ka kohale, boonuseks tulid ka mõned õrnad lumehelbed. Margaretiga maale sõites nägime kotkast. Nägin esimest korda nii suurt lindu. Ma usun, et Trump (mu koer, mitte usa president) oleks talle kerge saak tohutu suurte kollaste küüniste vahele võtta. Muidugi vahtisin ma, suu ammuli ja selle asemel, et läbi autoklaasi pildistada, lõin ma ukse lahti ja kinni ja lind lendas üle mu pea. Tundsin, kuidas olen täiesti liikumatu ja pildile jäid vaid udused tiivad ja turris sabasuled. Sorry, et segasime! Oli imetore päev ja olen teile, Elo ja Margaret, kogu südamest tänulik koosveedetud aja eest! Aitäh. Maka, olemast valgus! Järgmise korrani, kaunitarid!
Millegipärast net täna minuga jaurab ja teeb pildid uduseks ega lase pilte lisada, aga küll ma tast jagu saan ja mõne päeva pärast ikka mõne põneva pildi veel lisan ka :))) 
 
 
dsc00081
 
 
 
 
elo2-koopia
 
 
 
 
elo4oigepilt
 
 
 
 
 
elo7oige
 
 
 
 eloilus3
 
 
 
 
elo998pp
 
 
 
 
elomaka
 
 
 
 
 
dsc09920_pprr
 
 
 
 
 
dsc00818
 
 
 
 
 
 
 
dsc00915kaks
 
 
 
 dsc00881
 
 
 
 
dsc00883
Vaid nemad teavad, mis lehvitas ja lahkus :))
 
 
 
 
elo9
 
 
 
 
 
dsc00868
Kõige parem valgus on sõbra valgus 🙂
 
 
 
 
dsc00564
 
 
 
eloheaudunepoolpilti
 
 
 
 
 
elo3ll
 
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Fotoblogi. Elo kommenteerimine on välja lülitatud

Tervist, mina olen aktiveeritud meister!

See on nüüd küll esimene film, mille ilmumise vastu võitleb mingi ühsiteadvuse osa. See osa, millele on vajalik see, et oleksime uinunud olekus, ellujäämisseisundis, kummardaksime ebajumalaid ning mis kõige olulisem – ei kasutaks mitte mingi hinna eest oma sisemist tarkust, meisterseisundit.
 
Siis, kui seda filmisin, hakkas meeletu hambavalu. Hammas, mis on jumala terve, tegi sellist põrguvalu, et mõtlesin mingi hetk keset praktikat saalist lihtsalt lahkuda. See oleks aga seganud praktikat ja õnneks leidus kuskil kotipõhjas üks valuvaigisti. Sellega valu küll lõppes, aga kummalised asjad jätkusid.
 
Tallinna praktikat takistati nii vingelt, et see lausa ära jäi. “Need seal kuskil” peavad ikka päris pahaseks aetud olema. Ootasin, millal Tartu praktika ka tehtud saab, ning selleks ajaks oli juba film koos, puhastatud heliga. Puudu oli vaid pealkiri. Küsisin Kristiinalt, mis on kõige sobivam pealkiri. Kui ma selle filmiga liitsin ja filmi üles laadisin, selgus, et filmil puudub heli. Mida värki? Vaatasin ekraanil tummalt viiplevat Kristiinat ja tundsin, kuidas käed rüppe vajusid. Käratasin, et teate, te lõpetage see pull lihtsalt ära, meid on niikuinii rohkem kui teid, ja läksin magama. Hommikul ärgates oli videol heli olemas. No aitäh sellegi eest. Heli oli kummaline ja kui parandama hakkasin, siis kadus jälle. Seega – jätsin nagu oli.  Ärge pikka viha pidage, kui sahin väga segab, pange lihtsalt vaiksemaks ja ärge unustage – kus on tähelepanu, seal on energia. Praktika Film asub Kohalolu lehel Materjalide all.
 
Et rohkem Meisterteadvuse praktikat mõista, lisan siia Kristiina Pärnu loengust väikesed lõigud. Nautige:
 
 
 
Meisterteadvuse aktiveerimise praktika kestab umbes 40 minutit ega nõua varasemat praktikakogemust. Minu jaoks on Meisterpraktika võti lõdvestumises. Niikui keha on natukenegi kuskilt pinges, asjad toimivad aeglasemalt või siis üldse mitte. Tark on seda võtta kui seiklust, õnnistavat tervendust, vabanemist, mängu. Kõike muud, ainult mitte surmtõsist pingutustööd a´la  Oi ma nüüd pean hullult pingutama, muidu meistriks ei saa.  Sel juhul on Meistritel sinuga hallides päris raske ja võimalik, et tunnetus ei toimigi.  Lihtsalt lõdvestu, luba, ole jaatav! 
 
Meisterpraktikal on palju erinevaid etappe ja üsna tihti juhtub algul see, et need lähevad meelest või segi. Alusta paari punkti meeldejätmisega, see on loogiline käik. Korda, tunneta keha, enda olemist, muutusi oma energias või pane algul endale lihtsalt  järjekord kirja. 
Näiteks: 
1. Lõdvestumine
2. Tavateadvuse vaigistamine
3. Vaimenergiaga lõimumine
4. Oma eluenergia tagasitõmbamine
5. Energiaväljaga duaalsest puhtasse Loovasse energiasse jne
 
Kuna mulle meeldib ja sobib, kui asjad liiguvad sügavalt ja kiirelt, siis hakkasin enda jaoks seda videopraktikat järkjärgult lühendama. Küllap see toimub igaühega meist ja kindlasti individuaalselt. Kord aitas mind näiteks selline lause – Olen lõdevstunud, tavateadvus vaikib, lõimun oma vaimenergiaga, tõmban tagasi kogu eluenergia puhtal kujul ja liigun duaalsusest Loovasse energiasse… Maitea miks, aga selle lause peale reageeris mu keha kui sütik. Praegu tunnen vahel, et mõnikord aitab vaid lause “Ma olen aktiveeritud meister.” Ja millegipärast tekib näole alati selline mõnus naeratus. Justkui teaksin mingit saladust… :))
Elus tuleb ikka ette olukordi, mil kops lööb üle maksa jne. Need on eriliselt head hetked laskmaks endas avalduda meisterteadvusel ja siis järgneb alati üllatavaid reageeringuid. Mõlemapoolseid kusjuures. Positiivseid!
 
Pärnus käisid Kristiinat kuulamas mitmed mu tuttavad ja nüüd me oleme nendega loonud oma tugeva meistriringi. Saame kokku, teeme praktikat, jagame kogemusi. Olen seda praktikat ise teinud igapäevaselt pea 2 kuud ja muutus toimub nüüd juba lause peale “Ma olen aktiveeritud meister”. Nii ongi eriti hea kasutada ja katsetada oma meisterteadvust võimalikult laial alal.  Kogen iga päev midagi nii huvitavat! Mitte et mu elu oleks nüüd mingi ülilahe actionfilm, aga tajud on väga peeneks muutunud ja just see teebki kõik eriliseks. 
 
 
 
 
Mõned Pärnu Meistrite näited siin:
 
 
Sõnad on segased. Ei suuda end väljendada. Pea mõtleb ühte, suu ajab hoopis midagi muud.  Kui ma ütlen tänaval endale, et Ma Olen Aktiveeritud Meister, siis nii imelikult kõik muutub väliselt, nagu mingi Matrixi film. Osa pildist jääb nagu seisma. Osa liigub aeg-luubis… Teadvuse muutus on huvitav kogemus.
 
Tunnen, et ühendus on läinud tugevamaks. Selgemaks. Olen teadlikum oma võimest olla looja ning see omakorda nõuab ka igapäevast valikut mõtete osas, käitumise osas, isegi toiduvaliku osas.
 
Üleminek aktiveeritud seisundisse on füüsiliselt tunnetatav. Teadvuse taju kõrgeneb, maailma pilt selgineb ning oled endas kohal, mis tekitab äärmiselt meeldivat heaolutunnet ning selles loomine on ülivõimas. Teisi võib sinu aktiveeritud seisund alguses segadusse ajada, sest tegemist on uue energiaga. Ratsutamas käies lõin hobusega ühenduse nagu Avatari filmis, kuna ta vaeseke ei teadnud kuhu suunas ära joosta, kui olin talle selga istunud. Peale ühenduse loomist loom rahunes. 
 
Olen inimesega vesteldes palju rohkem kohal. Tunnetan teda justkui millegi muu kui vaid kuulmise ja nägemise kaudu. Samas saan silmapilkselt aru, kui inimene minuga enam kontaktis ei ole, mind ei kuula, ta lihtsalt hajub ära. Näen inimesi läbi, tajun väga selgelt, kui keegi vassib või valetab. Ja see isegi ei pahanda mind, sest ma tajun, et tal ongi vajadus ja õigus olla selline nagu ta on. Kõik on hästi. Pidevalt. Seda rahulolu seisundit on teadlikult väga kerge esile kutsuda ja hoida. 
 
Kord paluti mul Meistrite Hallis peopesad ülespoole pöörata meditatsiooni ajal. Käed läksid tulikuumaks. (Kogu grupil) Järgmisel päeval ärgates tundsid kõik seletamatut eufoorilist õnnetunnet. Ilm oli hall ja kole, aga me olime kõik niiii õnnelikud!
 
Tegeledes aktiveeritud meistrite meditatsiooniga olen täheldanud, et minu elu valdab pidev rahulolu tunne. Ühel päeval oli seda kohe eriliselt tunda. Mind valdas tunne, et viibin mingis unelmas, kõik on meeletult ilus ja uskumatu. Pidev, tugev õnne tunne. Olen seesmiselt muutunud rahulikumaks ja seda tunneb ka minu elukaaslane. Isegi tema on eemalt rahulikumaks muutunud.
 
***
 
Kallid, soovin teile meeldivat praktikat. Võtke kõike kergelt, lõdvestunult, rahulikult. Nautige enda Meisterolemust, lõimuge enda iidse tarkusega ja nautige igat eluhetke. Videot võib jagada lahkelt. 
 
 
 
P.S. Meistertasandiga kaasneb vastutus. Eksole … :)))
 
 
 Jõudu sulle, Meister!
 
*** 
 
 Ja kui sul natuke aega on, siis jaga palun meiega ka, mis sinuga praktika ajal ja pärast toimub. 
tiina.liimandi@gmail.com
Oleme väga tänulikud!
Kristiina, Tiina
 
 
***
 
 
 
Kategooria: Viimased | Tervist, mina olen aktiveeritud meister! kommenteerimine on välja lülitatud

Meisterteadvuse aktiveerimine

Palun saatke meile tagasisidet, kuidas praktika toimib.

Tiina ja Kristiina

tiina.liimandi@gmail.com

Kategooria: Materjalid | Meisterteadvuse aktiveerimine kommenteerimine on välja lülitatud

Loobu nii nagu puu loobub lehtedest. Lõplikult.

Sügisel loobub kogu loodus. Teisiti ei saa. Kuskil mujal saab. Siin ei saa. Kuna ma olen siin, siis õpin siinselt looduselt, ümbruselt. Ka meri loobub, tõmmates kõigele kaane peale. Elu ei katke sellega. Elu kestab kaane all. Kaetud, iseendaga ja vaikselt. 

Puud on olnud mulle suureks toetuseks, valgustajaks ja õpetajaks. Neilt on võimalik õppida täielikku maandust ja totaalset loobumist. Nad lihtsalt lasevad lahti. Loobuvad nagu poleks kunagi omanudki…
See sõnapaar ise on kuidagi lihtsameelne ja näibki lihtsana – Lase lahti. Võimalik ka, et tundub ära leierdatuna. Õnneks on alati võimalus leida enda jaoks tugevamad väljendid. Sellised, mida kohe kehaliselt tunned ja tajud – vot see sõna töötab mu kehaga! Minu jaoks on aastaid hästi töötanud ja töötab endiselt oma väljast teatud asjade väljaviskamine. Oma välja puhastus. Ma seisan oma keskmes ja korraldan enda ümber taifuuni. Keskmes on suht rahulik, mässamine toimub äärealadel, seega on alati oluline jääda kõiges keskmesse. Välja mu väljast kõik see, mis mind enam ei teeni! Kui kõik raugeb, on totaalne vaikus. Meel võib siinjuures lausa hirmutavalt tühjeneda. Nii nagu igaüks enda jaoks õigeks peab, nii õige on. Teiste õige on õige ainult teistele. 
 
 
hongkong-usagi-66774459
 
 
Mõni aeg tagasi sain palju kirju ja mõtteid neilt inimestelt, kes loobumisega natuke pahuksis. Noh, kui sa hommikust õhtuni, kuust kuusse ja aastast aastasse mingist jurast üritad vabaneda, siis on juba ilmselt tekkinud suletud ring. Mis selle tolmulapiga ikka keset tuba tunde vehkida. Uksed-aknad võivad ka avatud olla, aga tolku sellest tegevusest ei ole muud, kui sul on lihtsalt üks tegevus. Tolm ei kao, vaid koguneb, pluss veel frustratsioon sellest, et ma ju teen, aga mingit kasu ei ole, pluss veel kõik teised on süüdi, pluss veel lumi ja külm, pluss veel nõme töö jnejne.  Okei. Teeme asja lihtsamaks. Ma ei ole õpetaja. Ma lihtsalt jagan seda, mis mind on aidanud. Ära usu midagi. Ka mind mitte. See aitas ju vaid mind. Ja võimalik, et sul on vaja selle juures enda jaoks üht-teist muuta. Tee seda kindlasti! Ja kui jagada saad, jaga Kohaloluga ka.  
 
Ma olen seda paljudele soovitanud, aga täna ma nägin, kuidas see toimis juba siis inimese kehas, kui ma seda ideed talle rääkisin. Seepärast jagan ka siin. Appi võid võtta oma teejuhid, kaitseinglid ja õpetajad. Soovitan järgnevat teha mänguliselt, loobuda Universumi ülemjuhataja kohast ja mängida lihtsalt üht puhastusmängu. Lapsed on alati teretulnud seda mängima. Eriti peale nõmedalt väsitavat kontrolltööderohket koolipäeva jne. Meelt ära sellesse mängu kaasa. Hoia meel eemal ja jäägu ta vaiki nagu talvine kaanetatud meri.  Niikui mõte tuleb – hoia talvist mere pilti. Peas on tühi väli. Ei midagi muud. 
 
 
rand
 
 
 
Kui vajad millestki lõplikku loobumist, siis kõigepealt korja see kõik ühte kohta kokku.
 
 
Alusta sellest, et tõmba kokku kogu oma eluenergia. Endasse ja enda ümber. Kogu jõust. See võib kesta. Oleneb, kui ripakil oled. Vbl mitu minutit, vbl kauem. Sa tunned, kui oled taas endas koos, see on imeline tunne, siin võib olla vatis tunne, kus on puhas olemine, ei tule ühtegi mõtet, minul isiklikult tekib ka vahel taju, et isegi hingata pole vaja. Mitte midagi pole vaja. On püha vaikne liikumatu olemine. 
 
Ja kui eluenergia koos, võta ta appi ja koonda see, millest loobuda tahad – ütleme oma hirm – endasse. Kogu seda niikaua kuni sa tunned, et oled hirmu täis varvastest kulmukarvadeni ja kuhjaga peale ka veel! See võib võtta aega. Tulemus saab olema täpselt nii tugev, kui võimas on sinu kavatsus ja järgnev jõud ja tahe loobuda. Kui tunnetad, et nüüd on kõik – sa tajud seda hetke väga täpselt – siis ütle selge häälega, et oled valmis sellest loobuma, “Ma lasen oma /hirmul?/ lõplikult minna!” Kuidas iganes sa oma fantaasiat ja visualiseerimisoskust nüüd kasutad – keera vint lõpuni ja pane täisvõimsus peale! Olen kuulnud juba mitmeid vahvaid variante, aga siiani vingeim on nt jalataldadel kuldsed jämedad juured, mis ulatuvad maaemani ja lihtsalt lase sel kõigel oma kehast allapoole, maasse voolata. (Vaata allolevat puujuurtega pilti. Kujusta, et see on su jalg, mõlemast su jalast voolab mööda kuldseid juuri välja kõik see, mida sa enam ei vaja. Kui pärast oled vaiki, siis tunned ka Ema vastust, ta vastab alati. Aga see ei ole antud harjutuse eesmärk, aga arvan, et boonuseks kindlasti!) Hoia meel eemal – pilt talvisest merest! Korrata võib tugevalt ja ikka häälega – Ma olen valmis lõplikult loobuma /nt oma hirmust/! Ma lasen sel minna! Ma lasen endast lahkuda…! Jne. Leia enda jaoks väga sobiv ja täpne väljend, see on oluline , sest just see toetab konkreetselt sinu keha ja protsessi. See võib kesta kaua. Ja kui tahad veel intensiivsemalt teha, patsuta oma keha, alusta peast. Klopi endast see välja. Tassiteooriast lähtuvalt – kui sa oled vana jama täis, mis on ammu hapuks läinud ja taastoodad seda päevast päeva end sellele raistes, siis sa ei teagi, mis kingid sind puhtas uues reaalsuses võivad oodata… – need lihtsalt ei mahu ennem sinusse, ruumi ei ole. See harjutus loob ruumi. 
 
 
puu2juured
 
 
 
Siin on nüüd väike aga. Kui teha seda üks kord ja nii tugevalt, et sa tõesti rapsid oma keha läbi, et sa samal ajal seisad jalad tugevalt maas, raputad ja klopid oma keha, karjud selle kõik endast välja, see protsess võib ajada nutma ja naerma, välja võivad pursata igasugused tunded ja allasurutud asjad, kehad ja kogemused on ju erinevad, see võib kesta tunde, armsad inimesed. See võib olla väga raske. Aga – see on nüüd tehtud. Igaveseks. 
 
Või sa sipsid sellepärast, et keegi tegi, soovitas ja sa “proovid” ka, mis toimub. Aga proovimine ei toimi lõplikult, proovimine ole kunagi lõplik. See on proovimine, mitte lõplik või lõpetatud tegevus. Teadvusta seda. 
 
 
 
Palju hingerahu ja armastust Sulle!
Sooja teed, pehmeid käsi ja hoidmist!
 
 
 
Armastusega,
Tiina
Kategooria: Viimased | Loobu nii nagu puu loobub lehtedest. Lõplikult. kommenteerimine on välja lülitatud

Maagilised oskused

Mul on suur rõõm tutvustada teile inimest, kelle maagilised elujuured ulatuvad Ukrainasse ning kelle vana-vanaemagi juba kaarte pani. Kui Gris esimest korda Karussellis töötoa tegi, siis avanes mul veidi enne koolitust ka ise saada kogemust kaartidega ennustamisel. Kõige lahedam oli minu jaoks käejoonte lugemine. Müstika, mis meil kõik kätel kirjas on. Aga vaid tunniga sain paljudele oma küsimustele vastuseid ja mulle väga meeldis tema paindlikkus kaartide tõlgendamisel. Millegipärast ma arvasin, et see kaardiladumine on reeglipärane ja kindel, aga kui õppisin kuulama hoopis enda intuitsiooni, sain ka kaartidest korraga paremini aru. Ja loomulikult lõppes see oma Kipperi kaartide ostmisega ja kasutan neid koos oma kaartidega. Aga mis ma ikka jutustan! Saage palun tuttavaks – vaimne nõustaja Gris Moonika. 
 
 14686547_10202492339827145_1626186539_n
 
 
 
Ajasime juttu tema mõnusas koduses pesas Tallinnas ja mul oli vahva võimalus sukelduda Grisi põnevasse maailma.
 
 

 Kaua sa oled kaartidega tegelenud?
Kaardid on mind  meelitanud lapsest saati, sest juba vana-vanaema pani kaarte. Inimesi võtan vastu umbes 4-5 aastat. 90ndate alguses panin tavalisi mängukaarte, siis tulid juba esimesed Taro kaardid ja alles mõned aastad tagasi võtsin kasutusele ka Lenormand kaardid.  Siis käisin Intuitiivteaduste Koolis, kus Tiit Teras õpetas Taro kaarte. Lõpetasin Albert Stepanjani ekstrasensoorika kursuse. Seal oli maagiat, hüpnoosi, manuaalteraapiat, energiate tunnetamist kätega. Ma ei ole intensiivselt kätega ravitsemist praktiseerinud, aga jõud on olemas. 
Olen täiendanud oma teadmisi ka Venemaa Selgeltnägijate koolitusel. 
 
Algul ladusin oma inimestele kaarte, tuttavatele, aga mingi aeg teadsin, et saan ja võin ka võõraid inimesi vastu võtta. Inimesed pöörduvad kõige tihedamini suhte, äri ja terviseprobleemidega või siis lihtsalt uudishimust.
Tunnetan inimesi väga hästi. Tunnetan neid iseendas. Armunud inimesed on väga erilised. Ka tunnen ma kohe ära, kui inimene on sõltlane, kas siis alkoholiga seoses või narkarid või mängurid. Neil on silmis teine helk, selline tuhm. 
Kui näen, et inimene on paigast ära, siis kasutan vahel ka kristalle, panen need inimesele peale, et tasakaalustada energiat.  Olen korraldanud ka väikestele huvigruppidele praktilisi koolitusi. Ka individuaalsed koolitused on toredad, inimene saab kohe oma isikliku kaardipakiga hakata suhtlema.
 
 
 
kaart4111
 
 
 
Ma nägin, kuidas sa oma kaartidega suhtled ja kõigepealt rituaali sooritad. Mida see tähendab, milleks see?
Inimene üksi ei ennusta. Alati on jõud kõrval. Ma palun alati oma teejuhte kõrvale. Rituaalil on kaardiladumises oluline osa. Iseend peab kindlasti kaitsma. Kui avanevad erinevad kanalid, kust info tuleb, siis sealt võib kaasa tulla igasugu tegelasi ja see kõik võib mõjutada saatust. Ka kaardilugemist. Rituaal on vajalik, et ei haakuks keegi ja ei tuleks valeinformatsiooni. On olemas ka naljahambaid tegelasi, kes hea meelega valet infot annavad. 
 
Palun räägi ruunidest, nende ümber on selline salapärane hõng.
Ruunidega peab olema ettevaatlik. Neil on väga võimas jõud taga. Mõnele need sobivad, mõnele mitte. Neisse tuleb suhtuda väga aupaklikult ja teada täpselt, mida sa tahad ja mida teed. Näiteks võivad ruunid tahta, et sa kasutaksid ainult neid ega taha enda kõrvale kaarte. Pole soovitav võtta korraga kasutusele nii ruune kui kaarte. Mina panin ruunid kõrvale, sest kaardid sobisid mulle rohkem, ma olin ka kaartidega lapsest saati harjunud. Ruunid ei ole kasutada igale inimesele, seal taga on väga tugev jõud. 
 
Kas endale ka saab kaarte panna?
Raske, siis pead ennast panema enda ette istuma, justkui suhtled kellegi teisega. Oma mõtteid ei tohi lasta vahele.
 
Kas kaart räägib ka ilma küsimusteta? Kui tuleb inimene, aga tal polegi konkreetset küsimust, mis siis?
Mul on mitmed oma loodud ladumistehnikad, paneme kaarte, vaatame näiteks mingit perioodi, ütleme aasta – tööd, elu, tervist, suhteid, takistusi teel, edu, võimalikke elumuutusi jne. 
 
 
 
kaart1111
 
 
On olemas nii palju kaarte. Tavalised mängukaardid, millega saab ka ennustada, siis Taro, Lenormand, Mystical Kipper. Milleks neid nii palju vaja on?
Võtan ja kasutan tunde järgi. Mõnedele küsimustele vastavad ühed kaardid, mõnedele hoopis teised. Mystical Kipperil on teine energia, neid ma vaatan eraldi. Vahel segan neid erinevatel ladumistel, siis on ühed toetamas teisi. 
Tavaliselt laon välja kogu kaardipaki ja võin vastata kõikidele küsimustele. Kui selgeltnägija näeb pilti, siis mina loen sellesama pildi välja kaartide pealt. On võimalik näha kõike, inimese mõtteid, olemust, tegevusi jne.
Unenägudele pööran tähelepanu, need täituvad. Alles nägin unes kurge, kes lendas koos väikese kurega ja paari päeva pärast sain teada, et üks lähedane inimene ootab last. Kui unenägude kohta midagi küsitakse, siis selgitan. Näen ja tajun vastuseid. 
 
 
 
kaart3111
 
 
 
Ma tean, et sinu juurest on paljud inimesed abi saanud. 
Jah, nii on. See on tore ja väga huvitav töö. Mulle on isegi ühe ärimehe poolt saadetud nimekiri inimestest, keda tööle võtta. Saatsin talle oma visiooni. Või kui naistel on näiteks raseduse suhtes hirm või siis hirm tuleviku suhtes, siis olen andnud nõu laps säilitada, sest olen näinud, et tulevikus on tal kõik hästi. 
Või inimene, kes on suhtesõltuvuses või vales suhtes, olen andnud jõudu edasi minna. Neil on hirm tulevikus üksi jääda, aga kaardid näitavad , et õnn tuleb ellu teise inimese näol. 
Raskete terviseprobleemide puhul saadan inimese edasi, teen koostööd väga heade tervendajatega. Muidugi puhastan ja tasakaalustan energiakanalite abil inimese energiat, tshakraid, aurat. Lisaks veel loen käejoonte pealt ning , kui on vaja näha inimese olemust või pilti, võtan abiks kristallkuuli. 
 
Sa siis loedki nii kaarte kui inimesi. Mis tundega inimesed su vastuvõtult lahkuvad?
Tavaliselt nad lahkuvad rahulolevana, ütlevad, et  mõjun rahustavalt ja mõni on öelnud, et sai oma jõu tagasi.
Üks tagasiside ka kirja teel – “Gris on nii soe ja mulle meeldib, et ta on otsekohene. Räägib asjadest nii nagu need on, ei nännuta. Kuna ma kaartidega ise olen kokku puutunud, siis minu jaoks oli väga huvitav käejoonte lugemist kogeda. Ta ütles midagi, mida vaid mina tean. Mulle meeldib, et ta seletas asjad lahti kuidagi lihtsas keeles. Asi on kõik palju lihtsam ja loogilisem, see pole mingi abrakadabra. Õppisin rituaali olulisust, ei olnud aimugi ohtudest või jamast, mis võib kaasneda kui kaartidega lihtsalt mängida ennustamist jne. Väga huvitav kohtumine ja põnev kogemus!”
 
 
 
moonikateine-oige
 
 
 
Kallid sõbrad! Gris on õige pea tulemas taas Pärnusse (kuupäev täpsustamisel) ja kui otsid originaalset jõulukinki, siis miks mitte kinkida üks põhjalik kaardiladumine uueks algavaks aastaks?  
Grisile võib  helistada mob:  53644808  või kirjutada:  grisaitab@gmail.com
 
 
 
Kategooria: Viimased | Maagilised oskused kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi. Evelin Ainomäe

Eile, 29. oktoobri pealelõunal, oli mul võimalus pildistada Radissoni Presidendi sviidis. Kui tihti seda juhtub, eksole? Minu modelliks oli taas imekaunis fitnesskuninganna Evelin Ainomäe, kellel ees  Eesti Meistrivõistlused kulturismis ja fitnessis. Juuksur oli oma töö juba lõpetanud ja meikaril oli käed tööd täis. Evelinil on hullult vedanud nende kahe inimesega! Bikiinifitness sisaldab endas tegelikult palju muudkui kui ainult lihased ja vinge siksbäkk. Kogu pakett peab olema tasakaalus ja super. Nii soeng, meik, ja kõik ülejäänu! Kaunid ehted. Hoiak. 

Kuna seekordne soeng oli väga Evelinile omane ja imekaunis, siis oskasin seekord võistlustel vaadata ka teiste võistlejate juukseid. Enamusel olid lihtsalt lahtised juuksed ja minu arvates oli Evelin ainus, kellel juuksed korralikult kinni olid ja nägu ka siis kenasti juustevabaks jäi, kui ta laval hoogsalt pööras. Ma vaatasin hotellis Evelini ja tegin mõned pildid. Mõtlesin, mida ta tunneb, ta oli mingis vaikses oma mullis, tundsin natuke rahutust ja see oli täitsa okei.
 
 
dsc09685
 
 
 
 
dsc09697
 
 
 
 
dsc09724evelinhea
 
 
 
 
dsc09703
 
 
 
 
evelin-iluspilt
 
 
 
 
dsc09662
 
 
 
dsc09737
 
 
 
 
dsc09651
 
 
 
 
dsc09687
 
 
 
 
dsc09732oige
 
 
 
 
Jalutasin uhkes sviidis ringi ja tegin endale tassi kohvi, imetlesin miljonivaadet ning Evelini kalleid esinemisriideid ja siis anti ootamatult alarm kohaletormamiseks võistlustele. See tuli meile kõigile ootamatult ja tekitas parasjagu segadust, aga kuna tiim on tugev, siis asjad said sekundiga kokku ning meikar jätkas rahulikult meikimist hotelli välisukse juures, oodates LuxLimut.
 
 
dsc09761
 
 
 
 
dsc09757
 
 
Mu elu esimene luxsõit. Selles luxvalguses oli Evelini meik eriti kummaline, aga see oligi tehtud vastavalt eelolevale lavavalgustusele. Täielik müstika, kuidas ja mida kõike sel alal arvestatakse. Kui kevadel sain fitnessi kogeda rohkem trennipoole pealt, siis nüüd avanevad sootuks teised pooled.
 
 
 
luxlimu
 
 
 
 
 
dsc09772
 
 
 
Seekord Salmes mind lava taha ei lubatud, aga õnneks pääses sinna meiki lõpetama meikar ja pildistama Elu24 fotograaf. Mina jäin saali ja ootama Evelini. Ammu pole ootamine nii pikk tundunud! Siis tuli Evelin ja tegi särades oma asja ära, jäime ootama kohtunike otsust. Evelinile tuli tubli pronks! Olen ta üle väga uhke. Olen uhke, et mul on selline vinge sõber, kes müttab jõusaalis, on fitnessmaster, on ema, on Spa juhataja, on kooliõpilane, on mulle ja paljudele mu sõpradelegi tohutu suureks inspiratsiooniallikaks ja motivatsiooniks trenni teha, mitte diivanil vedeleda. Ning tema iseloomu ja sisemist powerit teades – see oli vaid väike hüppelauake järgmisele uuele vingele kõrgusele. Evelin, mitte kunagi ära kuula kedagi teist, peale oma sisehääle. Isegi kui mõni hääl näib elus antud hetkel olulisem ja tugevam kui teised, aga kui see hääl palub sulle olla keegi, kes sa ei ole, siis sa ei saa enam seda häält arvesse võtta. Never ever! 
 
 
Kallis Evelin, kogu südamest palju palju õnne sulle pronksi puhul! Oled suure töö ära teinud!
 
 
 
dsc09816evelin
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Fotoblogi. Evelin Ainomäe kommenteerimine on välja lülitatud

Kuidas ma Õunaraksus käisin

Armsad üllatused toidavad hinge, tervendavad südant ja küllap laiendavad veresoonigi nagu hea vein.

Minu emake sai täna 83. Huvitav, et numbrid paberil kaotavad mingil ajal tähtsuse ja hinge vanus osutub olulisemaks. Ema võib jumala vabalt olla ka 38. Üsna tihti on juhtunud, et minult küsitakse mu vanust ja ma ei tea. Õnneks tean sünniaastat ja kel oluline, las arvutab. Noh, see selleks, aga mõtlen ikka et minu ema on ju enamvähem koguaeg kuskil 6 kümpi ja 7 kümpi vahel…, need aastaarvud on lihtsalt mingi lollakas kollektiivne kokkulepe. Kujutad ette, mis saaks, kui see ajasüsteem õhku lendaks? Kui poleks keaalaaegu ja kuupäevi, kas me siis ometi usuksime, et vanust ei eksisteerigi? Kas saab vanus eksisteerida ajast eraldi?
Aga emme juurde tagasi. 
 
Mu ema töötas enne pensionile jäämist pikka aega lasteaias supi-operaatorina. Noh, ma ei tea, mis peen nimetus nüüd on, vbl abikasvataja, tol ajal oli ta rühma söögitädi. Lapsed armastasid teda, tema armastas lapsi. Üsna tihti läks ta tööle, kott lutsukaid täis. Lastele. Ma olen täiega kindel, et ta kasutas lapstööjõudu ning maksis neile kommidega. Suuremad lapsed said totaalse au minna pealikuga salapärasesse köögikoopasse mammutijahile ja aitasid tädil saagi rühma lohistada. Emal on kohe selline eriline oskus lärmavad lapsed vaikseks muuta ja ujedad julgemaks võluda. Ta oli ja on “käre mutt”. 
 
Ma tean, et see pole ilus, aga tal olid lasteaias erinevatel aegadel ka oma lemmikud. Üks neist oli väga pisike kleenuke blond plika. Ta oli üliaktiivne, tragi ja hakkaja. Ta ei sussutanud tüdrukutega nukunurgas, pigem rapsis poistega möllata. Tal on ilus nimi Ileana ja ema hüüdis teda Õunakeseks. Kuna Õunake oli ülikerge ja pisike, siis emal õnnestus ta aegajalt keset jamakollet tuvastada ning evakueerida plika kapi otsa rahunema. Õunake kükkas kapi otsas, mõtles elu üle järele, ja kui rahu sõlmitud, tõsteti Õunake kenasti kapi otsast alla. Vot olid ajad, eks? Tänapäeval pasundaks lapsevanem ennast lolliks ja kutsuks kõik telekanalid kohale, tol ajal käisid asjad teistmoodi. Lihtsalt. Õnneks. 
 
Ema räägib väga tihti neist “oma lastest”. Ja need jutud lõpevad tavaliselt pooleminutilise pausiga ning sügava ohkega:”Kui ma vaid oma Õunakest veel näeks!” Nii on see kestnud pea 30 aastat. Oleme arutanud emaga, et nii palju aega on möödas, arvatavasti ei tunne Õunakest täna näiteks tänaval ära ja võimalik, et ta on Pärnust ära kolinud või isegi Eestist jne. Aga – õnneks on Facebook! Sain teada Õunakese täisnime ja paar sekundit hiljem vaatas mulle arvutiekraanilt vastu naeratav kleenuke naine, kelles tundsin kohe ära selle väikese blondi vääniku lasteaiast. 
Edasi läks lihtsalt. Kirjutasin talle ja küsisin, kas ta on nõus ema juurde sünnipäevaüllatuseks tulema. Ta oli nõus! Saime paar päeva enne kohvikus kokku ja meil oli niii palju rääkida, jagada, korrutada ja liita! Õunake oli vahepeal suureks kasvanud ja tal oli 4 väikest õunakest, kellest vanemad 19, noorim 5! Milline tubli naine ja tore pere! Ise ikka kleenuke, sale, aktiivne, positiivne, sportlik. 
Plaanid peetud, ootasime sünnipäeva… 
 
Õunake helistas juba hommikul ja kurtis liblikate üle kõhus. Andsin talle edasi Julia Vangi sõnasõnalise õpetuse antud teemal – “Kui sul on liblikad kõhus, mine vetsu, lükka näpud kurku ja ära söö igast jama!” :)) Hahhaa… Nali, nali!  Igatahes ostsime lilled ja koogi ja lendasime emmele peale. Nägin silmanurgast, kuidas ema jälgis blondi naist koridoris, kes ootamatult ütles, et linnukesed siristasid, et tädi Astral on sünnipäev… Ema nägu peegeldas umbes seda, nagu oleks tal Bingos kogu plats riste täis, välja arvatud üks krdi nurgapall… 
Kui Õunake end tutvustas, hakkas ema lihtsalt nutma ja haaras oma lemmiku kaissu. See oli nii nii nii … ilus.
“Eiolevõimalik… Kuidas see küll võimalik on… minu Õunake…!”
 
 
 
dsc09571
 
 
 
 
 
dsc09585
 
 
 
 
Edasi läks nagu ikka – joogid,söögid ja piltide vaatamine. Nii vahva, et Õunakesel oli oma lapsepõlve album kaasas, mis aga omakorda tuli mulle meeldiva üllatusena! Osade albumisse kleebitud piltide autoriks olin 15- aastane mina. Juba siis armastasin portreesid ja Õunake oli ilmselt siis mu lemmikmodell. :))
 
 
 
ounake
 
 
Õunake küsis:”Kuule, tädi Astra, mäletan, et istusin lasteaias kapi otsas, aga mille eest?” Emps tegi näo, et kohekohe valgus langeb meile kõigile, keeras pea natuke viltu, niiet see mõttetegevus oli lausa näha ja andis siis ükskõikselt igapäevase vastuse:”Ei mäleta!”  Eks me saime naerda ikka päris kõvasti, ei jaksanud ära imestada tolle aja riiete üle, meenutasime teisi lapsi, kasvatajaid, sõpru. Ja kõik järgnevad emakese õnnitlejad said teada, kes on see salapärane blond meie kohvilauas… 
“Minu Õunake, ” tutvustas teda ema.
 
 
 
dsc09576
 
 
 
*
 
 
Kallid sõbrad, hoidke kaunid mälestused elus. Otsige head mälestused üles, kui see on veel võimalik. Olge vanematega vesteldes tähelepanelikud, olge kohal, kuulake, kellest või millest nad pajatavad. Isegi siis, kui olete aastakümneid kuulnud neid lugusid ja need osutuvad igavesti igavateks te jaoks. Rääkijale on see oluline, muidu ta vaikiks sellest. Tehke rõõmsaid üllatusi vanematele inimestele. Ja kui teha ei oska või saa, siis lihtsalt kallistage neid ja öelge, et nad on ilusad ja kallid, igavesti armsad noored hinged. Sest nad ongi. Hoolimata vanusest, hoolimata numbritest passis, Hing ei lähe iialgi pensile… 
 
 
*** 
Kategooria: Viimased | Kuidas ma Õunaraksus käisin kommenteerimine on välja lülitatud

Sisehääl. Sellepärast…

Sain Marilyn Kerrolt loa tema FB pöördumine ka Kohalolu lehele panna. See lugu liigutas ja toetas mind väga ning kogu südamest soovisin, et see tugev jutt jõuaks ka nendeni, kellel pole Fb kontot. Juba aastaid olen mõtisklenud ja praktiseerinud selle üle, et oma küsimustele ise vastata, sest kui minu seest tuleb küsimus, siis on minus endas peidus ka vastus. Nad on minus koos. Teisiti lihtsalt ei ole võimalik. Millest siis tuleb see, et vajame välist vastust? Aga äkki on hoopis nii, et tegelikult juba teame vastust, aga see ei meeldi ning lähme küsima teistelt, lootes kuulda vastust, mis meeldiks või sobiks? See annab ka hea võimaluse alati süüdistada vastusevariantides ja oma valikutes teisi – just neid, kes vastuseid annavad. Kui olla iseendas paigas, on iseenda küsimuste lähedal ka õiged, enda vastused. Keegi teine ju sinu sees ei ela, kui sa just ei ole mingi kahestunud tüüp :)) Lihtsalt ole julge ja vaata seda vastust, mis sinu seest tuleb. Kui julgust pole, on jah palju kergem küsida mõnelt teiselt. Isegi võõralt. Ja saada vahel mitte vastust, vaid kinnitust enda vastusele. Inimesed on ju üldjuhul võõrastega ilusad ja head, mõnusalt leebed, suheldes ettevaatlikud ja hoolivad, ning neile meeldib, kui sa lahkud nende juurest rahuloleva ja rõõmsana. Mõistetav.  Sa pole ju nende elu. Sellepärast.  

 

Hea ja julge eluterve suhe iseendaga muudab (ja päästab) elu. Ma olen ainus, kes elab mu elu siin minu kehas, ma olen ainus kes on minuga tulnud läbi tule, vee ja solgitorude.  Olen ainus, kes kogenud minuga ingellikke kõrgusi ja põrgulikult sügavat pimedusevalu. Järelikult olen ma ainus, kes tunneb mind, teab mu selle teekonna kõiki keerdkäike ja ainus, kes oskab mu küsimustele vastata. Huvitav, et oma elus selleni jõudes, pani see kohe väga kiirelt läbi nägema, õigemini läbi ja paremini tunnetama inimesi. Eriti võltsinimesi, ehk siis neid, kes esinevad kellegi teisena või tulevad andma saamise eesmärgil jne. Inimesi, kes on (minu kogetu põhjal) tegelikult ise tiba katki, aga nende ainus idee fix on lappida kokku teisi inimesi ja maailma. See on mõistetav, me kõik oleme vaid inimesed. Ainult et – erinevad. Teistmoodi paraku fixijate teistepäästmise süsteem ei tööta, ja see on täitsa ok, sest see on nende süsteem. Ma lihtsalt ei vali seda süsteemi, ma ei küsi sealt midagi ega soovi ka sealse süsteemi vastuseid. Olin ise kahe vaimse tehnikaga samamoodi süsteemis sees, tean mis toimub ja kuidas see kõik toimis, aga ma astusin sellest välja, kuulates oma tol ajal hiirvaikset sisehääle sosinat. Elu muutus kardinaalselt, sest olin oma elu peateelt ikka totaalselt võssa (loe:süsteemi) keeranud ja sain lõpuks omal nahal kogeda, kui suureks võiduks osutub kaotamine – süsteemi kaotamine elust. Mitte et ma suhtuksin nüüd erinevatesse vaimsetesse praktikatesse halvasti või ei taha inimesi aidata, ma austan sügavalt kõiki inimesi ja pean alati lugu, ma austan abipalujat ja neid imelisi inimesi, kes suudavad kasvõi natukenegi teise elu kergendada, lihtsalt ma proovin ja tegutsen ses vallas nagu laps, olles küll rõõmsalt avatud erinevatele uutele tehnikatele, aga – ma kuulan alati enne oma sisehäält ja keha tunnetust. Ja ma olen õppinud endaga aus olema ega valeta enam endale. Kui mu keha ütleb – põgene ruumist, siis ma tõesti tõusen, tänan naeratades ja lahkun. See ei tähenda, et praktikas või inimeses on midagi valesti. Lihtsalt minuga see ei resoneeru ja ma ei saa oma keha ja vaimu sundida läbi tegema midagi, mis ei sobi, ma ei jaksa ses mõttes enam viisakas olla. Ja täpselt sama toimub suhtlemisega ja suhetega. Aga kui ma proovin praktikat, mis minuga heliseb, siis ma teen sellega igapäevaselt tööd, iseendaga –  naudin hetkel väga Meistri avaldumist endas. Olen see, kes olen. See on mu ainus võimalus endaks (vahel ka ellu)  jääda – kuulata oma sisehäält, mitte seda, mida teised arvavad, mis mulle vaja on. Nad ei ela minu elu. Sellepärast.

 

 

giphy-1

 

 

Väike näide. Kui saalis on 100 inimest ja neid juhendatakse järgnevaks meditatsiooniks mõtteid vaigistama, siis on saalis 100 erinevat mõttevaigistamise varianti. Kas saab väita – üks tee on ainuõige, see sobib kõigile, tehkem nii? Ei ole võimalik. Igaüks on niivõrd eriline, et isegi kui mõttevaigistamine sõnades ette lugeda või pildina ette joonistada, isegi kui kindlad värvid valida, ikka teevad juba kaks inimest seda erinevalt, sest nende inimeste sisu on erinev, mõtted on erinevad, hinged erinevad, nad leiavad erinevaid pooltoone, taustavärvid on täiesti erinevad, kiirus erinev jne. Sellepärast ongi alati vaja teha asju ainult enda moodi ja julgeda endale tunnistada – JUST SEE ONGI MINU JAOKS ÕIGE, SEST SEE TOIMIB MINUGA! Just nii nagu sulle sobib, sulle õige tundub ja sinu jaoks hästi on! Sinu “õige” ongi sinu Sisehääl. Seega – kõigil on õigus teha julgelt endale sobiv valik. Leia ja jää truuks oma häälele, austa teisi hääli, aga kuula ainult enda oma. Kõigil on oma sisehääl, oma laul. Ja see pole mingi koorilaul, see on hinge vaikne soolo. Selleks, et seda kuulda, tuleb laulupeolt jalga lasta ja väga tasa olla. Sul on ainult sinu oma laul. Sellepärast.

 

Ma jagan oma õppetundi, kuidas õppisin oma sisehäält päevapealt rohkem kuulama. Las ta olla pealegi imelik, vbl naljakas, vbl mõnele väga ebameeldiv või kriipi, deep ja õudne. Aga selline ma juba kord olen. Kord, kui oli vaja vastata oma elu puudutavale küsimusele, aga tundsin, et ei taha välist vastust, kujutasin end maailmas olemas ihuüksi. Point on lihtne ja totaalselt lollikindel – lihtsalt pole kelleltki küsida! Ma olin tormise mere ääres. Et oleks ruumi ihuüksi maailmas olemas olla. Esimene kord oli päris õudne, koju ja pere juurde jõudmine oli suur õnnistus. Mida aeg edasi, seda lihtsamaks ja kiiremaks kõik läks. Ning see ei ole mingi lõpptulemus. See on alles algus. Ma vastutan ja mu elupilt sai selgem. Sellepärast.

 

 

source

 

 

Tants on väga hea võimalus kuulata oma sisehäält. Tantsi hoogsalt, tantsi meeletult, tantsi oma küsimust. Ja siis kas leba või istu vaikselt. Liikumatult ja lõdvestunult. Ning luba vastusel avaneda, kerkida, ilmneda. Loodus ja jalutamine toetavad kogu jõust su sisehäält. Mine metsa! Seal meel vaikib, wifit pole, aga ühendus iseendaga on kergemalt kättesaadav, ilus ja tervislik. 

 

 

200-1sygis

 

 

 

Pidev eluparandus ja haavade lakkumine, mustrite kustutamine, olematute minevikuarvete klaarimine, üksteisele ärapanemine, juuretasandil urgitsemine ja lapsepõlves surkimine jne – see kõik on üks suur suletud ülemõtlemise ring, seega päris kaval vaimse maailma (loe:teraapia) lõks. Ma ei saa ju täna kellestki teisest parem, targem, ilusam, ehedam olla, saan parem olla vaid eilsest endast. Las see minevik olla, siin ja praegu pole enam milleski urgitseda ja ainus, mis korraldan – tõmban selle jama järjekordselt oma ellu saagimiseks tagasi…  Või kui tõesti on tähtsust, no urgitse lõplikult ära ja jäta see! Urgitse kohe nii tugevalt, et sellega see urgitsemine ka lõpeb. Kuula oma sisehäält, kui midagi minevikust üles kaevad – ta juba soiub väga vaikselt – paluuun, jätaaa jäääreeeleeee…  Ära sae enam. Sest tegelikult oled sa ainus, kes sind üldse saab puhastada, aidata, päästa. Ja sul on hullult vedanud, kui su elus on kasvõi üks inimhing, kes julgustab sind olema sina ise, usaldama ja kuulama ainult iseenda sisehäält ning leiab aja ja võimaluse sulle silma vaadates küsida:”Aga mida sinu sistunne ütleb?” Tõega – vaid sellel õrnal sisehäälel on kulla väärtus. Ekstrasuur aitäh sulle, Marilyn, et sa seda pidevalt meelde tuletad ja eetris hoiad. Nii vajalik ja võimas õppetund. Sellepärast.

 

Sama on andestamisega. See on lihtne nagu beebilalin. Kuidas teada, kas oled andestanud lõplikult? Kui andestad südamest, kui andestad tõeliselt, päriselt, siis …  sa homme ei mäleta seda enam. Ja kui sinult näiteks küsitakse, mis sul on seoses selle olukorra või inimesega, siis sa saad vastata eneselegi totaalse üllatusena – issand, ma ei mäleta… See on võimalik. Ja mitte et mul vilets mälu oleks :))) Nii see lihtsalt toimibki. Asi on lõplikult tehtud ja mingit saagimist ei järgne. On üks ilus ütlus –  sa oled inimesele tõeliselt andestanud, kui ta võib sinu mõtetest puutumatult läbi triivida. See on tõeline õnnistus. See on austus. See on puhtus. Sellepärast.

 

Ja vahel tulebki öelda otse ja omadega. Kohe väga otse. Kui keegi sinult nõu küsib, siis serveeri tema lugu talle pallina tagasi – räägi täpselt nii nagu ta selle sulle rääkis oma lugu – ja küsi ootamatult, mis nõu sa mulle nüüd annad? Tavaliselt teab inimene väga täpselt, mida öelda ja mis abiks on. Tema teab, see on ju tema stoori. Mineviku, mõtete, tunnete ja kogu muu krempliga. 

Seega mõistan ma Marilyni otsekohest ütlemist väga hästi. Eriti ühes vene sensitiivide saates, kus (neiu rongi alla hüppas) ta sõna otseses mõttes tütre kaotanud emale kõik pähe kinni lajatas. Mõistan täielikult. Lajatas ema enda pärast. Teise, elusa tütre pärast, oli ta samuti sunnitud emale lajatama. Sa kas aitad nii või üldse mitte. Marilyn Kerro valis aitamise. Ja Meeri ei ole kuri. Ta on lihtsalt kasvanud targemaks. Muudmoodi poleks see tädi aru saanud. On lihtsalt oma mustrimullis kinni ja süüdistab hiljem kõiki neid, kelle käest ta nõu on küsinud. (Ja siis veel lisaks seda kurja väikest eesti nõiaplikat. :)) )  Tädi ei oska teisiti, sest ta mõte on hüplev ja karglev. Seesama karglev meel on ka põhjuseks, miks küsimustele vastaja (loe: selgeltnägija) ennustus ei pruugi nädala või kahe pärast sugugi nii minna nagu räägiti. Ahvimeel on kiire ja muutlik – vaid nädalaga juba uued ja teised ootused loonud, vanu muutnud, unustanud jne. Seega ei eksigi ennustaja ehk vastaja, vaid küsija enese heitlik meel. 

Marilyn Kerro postitus on Materjalide all. Loe südamega ja anna sõbrale edasi. 

 

Õues on juba jahe, hoia ennast! Sa oled ainus mis sul on. Sellepärast.

 

 

Armastusega,

Tiina

 

giphy-3

 

Kategooria: Viimased | Sisehääl. Sellepärast… kommenteerimine on välja lülitatud

Marilyn Kerro. Suhted

 

14725717_1083522968431194_6072556826285191313_n

 

 

Suhted

 

Minu postkasti ja ka ka minuga kohtudes tahavad paljud küsida suhte teemadel. Põhilseks küsimuseks on kas jääme kokku? Kas mul on mõtet jätkata, mis sa näed? Kas mu mees petab? Jne.
Mu armsad sõbrad. Ei ole olemas ühtegi võluvitsa , mis teie probleemid teie eest ära lahendab. Ka ei tee seda mina. Suhte alus on koostöö, rääkimine, mõistmine, vabadus olla sina ise, ausus, seda nii enda kui partneri vastu. Kui teil tekivad juba sellised kahtlused kaaslase suhtes, siis mida see sinu kohta ülteb? Kui sa oled juba oma mõttes sellised küsimused loonud, siis millest see tuleb? Sa eelistad enne tulla oma muredest rääkima minuga, kuigi sa peaksid selle asemel tegema seda oma teise poolega. Kas sa ei arva nii? See on sinu elu kallis sõber ning kui sa tunned, et see suhe ei rahulda sind ega ka sinu kaaslast, siis ongi sinul kaks valikut alati. Kas sa jätkad ja oled õnnetu või liigud edasi ja oled õnnelik. Ära unusta, et õnn tuleb sinust, tihti tehakse sellga viga, et oma õnne otsitakse kelleski teises. Ei! Sina oled oma õnne ja käekäigu alus! Teine inimene vaid täiustab sind ja kasvate hingeliselt tugevamaks!

Seetõttu tee siit omad järeldused. Igakord kui sa seda küsimust tahad esitada, millest ma alustasin oma tänast jutuajamist, siis küsi endalt: “Mida mina saan anda suhtesse? Kas võib ka olla asi minus?” Õpi end rohkem analüüsima ja avama. Väga kergekäeliselt suhtutakse suhtesse ja veel lihtsamalt saabub lõpp. Enda vigu ei armasta keegi tunnistada ning alati on lihtne otsida põhjust mujalt, kui iseendast.

Teiseks, petmine? Kui sa juba seda oma vaistuga aimad, siis üldiselt sa ei eksi. Mis annab sulle minu kinnitus? Toob viha ja vihkamist. Meeletut ja paaniliselt hakkab enamikel juhtudel jahiinstink ja egode mäng pihta. Kes siis peale jääb? Olgu, te saate ehk oma suhte korda mõneks ajaks, kuid kas see kirves kuklas ja minevikuvari ei jää sind kummitama? Vähesed suudavad seda. Alusta enne selle selgeks tegemisest ja siis mõtle, kas sa ikka suudad andestada sellisel moel? Andestama peab alati, kuid kas suudad eldada selle teadmise ja kogemusega. Kas sa oled nii tugev?

Ma tahan lihtsalt sellise väikese meeldetuletuse jutuga teile inimlikult asja selgitada, ei ole mingit maagiat suhtesse vaja, alati oled sa ise kõige alus. Suhtes on kaks osapoolt, seega on ka mündil alati teine pool, kas sa ei leia? Enne, kui hukka mõistad ükskõik keda, proovi mõista!

Kristallide kooslus on toetav alati ja need ka toimivad, kuid sassis ja puntras pea ja olukord tuleb enne ise lahti harutada. Mõista ka kogu loo teist külge mu sõber. Ma ise armastan alati selgitada välja põhjuseid, miks midagi juhtub . Seetõttu ei poolda ma ka nii pinnapealset küsimist.
Paljud soovivad lisaks omale minu armastuse nukke, mida ma teen, kuid unustate, et need nukud pole kellgi mõjutamiseks. Kellegi kindla sidumiseks. Tasu selle eest tuleb alati väga kiiresti tasuda.Maagia ei ole mäng, kordan veel. Eriti, teisi sidudes. Kutsun teid üles rohkem hindama üksteist, rohkem hoidma kõike mis teil on ning rohkem õppima ennast armastama! Sul on miljon põhjust, miks hommikul tõusta ja särada!

 

Palju hoolimist teile ja üksteisega rääkimist ja arutlemist!

Armastusega
Marilyn Kerro

 

***

 

link- https://www.facebook.com/?stype=lo&jlou=AffVh-RItMGncV_tdJBaI8qMkN9GdZgcuThBJeL1SRXZVuLJfbRkP32ttWrFWmtDfWmUKD0OFdlGSsvUR92KcsUt&smuh=8850&lh=Ac9Yc-kp67s_gpJ0

Kategooria: Materjalid | Marilyn Kerro. Suhted kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi. Tallinn, mu Tallinn

Tallinn on lummav, kiire, hullumeelne, külm, kihutav ja naeratav. Ma pole ammu kõndinud varahommikul vanalinnas, fotokas kõhu peal nagu turist. Paljudest söögikohtadest hõigati:”Good morning!”, turiste oli veel vähe kõndimas. Ja oi-oi, teil on ühes salapärases hoovis keset vanalinna imeline kastanipuu, mis kannab õunu… Pilt allpool. Ma kohtasin ilusaid inimesi, viibisin müstilistes kohtades, nägin pühasid hingesid. Armastan vanalinna mõnusaid hoove, kangialuseid ja sõnumeid seintel. Tallinn on mõnus… 

 

 

dsc08656

 

 

dsc08701

 

 

dsc08702

 

 

dsc08713

 

 

dsc08844

 

 

dsc08869

 

 

dsc08893veel

 

 

dsc08900

 

 

dsc08914hea

 

 

dsc08919

 

 

tagahoovis

 

 

laternad

 

 

trepp

 

 

nunn

 

 

dsc08983

 

 

dsc08888

 

 

dsc08857

 

 

dsc08890

 

 

dsc09003

Kategooria: Viimased | Fotoblogi. Tallinn, mu Tallinn kommenteerimine on välja lülitatud

Must Himaalaja Sool

Olen alati armastanud pigem soolasemat, kui magusat jooki. Mulle lihtsalt maitseb soolane vesi. Ju siis keha vajab ja muidugi Riina Raudsiku loengud avasid mu silmi tervise osas ikka kõvasti, ka soola osas. Mul on veekannus ka juba pikemat aega see must sool, vahel tugevam, vahel nõrgem soolasus, kuidas keha vajab, kuulan teda.  Vahel on süda justkui rütmist väljas või väsinud, siis olen pannud paar tera keele alla, kahe minuti pärast on süda rahulikum. Aga arstiga peab ikka ka konsulteerima ja hea, kui on teadlik arst. Joon soolast vett januga, maitseb väga. Mida see sool veel sisaldab, mida teeb ja mida mitte, leidsin netist. Kust soola saab? Tallinnas Solarise toidupoes must, suurte teradega Himaalaja sool kenasti riiulis olemas. Ajalehtede ja ajakirjade poolses otsas, kõige äärmine. Pärnus RiiaMariis. Hind alla 4 euri pool kilo. Täitsa asjalik jõulupaki idee. 

Himaalaja must sool. Tera suurus 2-5mm. Parimat loodusest saadavat Himaalaja kristallsoola on sajandeid kasutatud tervisesoolana. Mustas Himaalaja soolas on kuni 82 erinevat looduslikku mineraali, näiteks Mg, Ca, Fe, K, Zn, millest tuleneb soola värv ja tugev maitse. Kasutamine: Lauasoolana, annab toitudele eriliselt huvitava maitse. Sobib ka välispidiseks kasutamiseks vees lahustatuna, näiteks soolavanniks. 100% loodustoode. Keemiliselt töötlemata ja ei sisalda sünteetilisi lisaaineid.
 
Himaalaja soola peetakse väga puhtaks ning väärtuslikuks, sest ta on :
rikas mineraalainete poolest;
sisaldab loodulikku joodi;
ilma lisaaineteta;
keemiliselt töötlemata;
Varustab organismi enam kui 82 bioloogiliselt aktiivse ja rakkude poolt kergesti omastatava mineraaliga;
Ergutab vereringet;
Optimeerib toitainete omastamist meie igapäevatoidust ja aitab saleneda;
Puhastab sidekude ja stimuleerib toksiliste ainete väljutamist organismist;
Stimuleerib organismi kaitsevõimet;
Parandab meeleolu ja annab energiat;
Normaliseerib vererõhku;
Lahustab ja kõrvaldab sette, mis võib viia sapikivide moodustumiseni;
Vähendab artriidist ja reumast põhjustatud vaevusi;
Leevendab nahahaigusi, kutsudes esile tõelise puhastuse — seestpoolt väljapoole;
Soodustab raskemetallide väljumist organismist;
Vähendab iha sõltuvusainete järele;
KOOSTIS: 100% loodustoode. Keemiliselt töötlemata ja ei sisalda sünteetilisi lisaaineid.
Kategooria: Viimased | Must Himaalaja Sool kommenteerimine on välja lülitatud

Ja olgu su elu kui lotovõitja kolmapäev

Kõik päevad on täis üllatusi ja edu! Vahvaid kohtumisi, mõnusaid kingitusi kunstiga tätoveeritud suurte mõnusate Lattede näol, naeratusi ja valgust. Milline elu!

Eile olin ma Tallinnas. 
 
Kuna mul oli aega olla, märkasin, et Solarises isegi kunstpalmid kannavad vilja. Meil kõigil peaks olema võimalus aegajalt eemalduda oma rutiinist. Kasvõi paariks tunniks. Muutuda vaatlejaks, teha massi keskel Üliteadvuse praktikat ja nautida hommikusi rööprähklejaid. Kuigi me võime öelda, et ah, mis need ostukeskused ikka, kõik ju üks ja seesama, aga tegelikult ei ole. Inimesed, õhustik, rütm, energia, kaup – teises linnas on kõik teine. Ma ei ole ammu käinud ostukeskuses ostmise pärast. Mulle meeldib seal olla, vaadata inimesi ja enda sisse. Muidugi võib seda kõike kodus ka teha, vabalt. Ainult et ostukeskus muutub iga sekundiga, liikumine ja muutumine on kiire. Kodu ei muutu. Kodu lihtsalt on. Olin Solarises vara, poodide avamiseni oli pea tund. Sain jalutada, käia mööda treppe, seega teha trenni, vähemalt oli soe. Vaatasin, kuidas müüjad koristavad, võtavad tolmu, korrastavad asju riiulitel. Neil on jaksu praegu veel sõbralikult naeratada, päev on alles ees. Ühele jäin kaks korda silma, poe võrestik keriti üles ja naeratati :”Tulge, tulge!” 
 
Asjad. Nii palju asju. Nii mõnigi võib praegu öelda, et mis neist asjadest vahtida, kui ei osta, aga vaadates ilusaid asju, muutud isegi ilusamaks. Ere näide on korras kodu. Kui kodu on korras, on seal hea ja harmooniline olla. Segamini kodu tekitab ka seesmise segaduse ja frustratsiooni. Aga vbl pole see mõnele üldse oluline, maitea, see on minu arvamus ja tunne. Pealegi on kõik niikuinii üks suur suhtumise küsimus. 
Lugesin Helit oodates lause- Mitte see pole oluline, mida sa ütled, vaid see, kuidas seda mõistetakse. Ehk siis – nii palju kui on inimesi, nii palju on tõlgendusvõimalusi. Igaüks on oma isikliku tee erineval kaugusel, erineval ajal, erineva harituse, uskumuste, suhtumise ja kogemuste pagasiga. Igaüks loob ise enda ainulaadse maailma ja vastavalt oma tahtele, kogemusele ja vajadusele siis avab selle maailma teisele või mitte. Samas on sul võimalus teise inimese maailma tõlgendada oma maailma järgi ja sul pole õrna halli aimugi, mis seal teises maailmas tegelikult toimub…sest sa annad hinnangu ainult oma maailma põhjalt. Olen seda viimasel kuul väga teravalt kogenud ja kohtunud imeliste maailmadega, võimalik, et just tänu Kristiina Üliteadvuse viimasele praktikale, ja õppinud lihtsaid asju. Suurim nõuanne – ÄRA ANNA HINNANGUT JA OLE KÕIGIGA LUGUPIDAV. 
Suured asjad on lihtsad. 
 
Kirjutasin seda blogilugu, istudes Radisson Sky fuajees. Laenasin leti taga seisvalt kenalt noormehelt pastaka ja paberi, ootasin Evelini ja mu eesmärgiks sai peaaegu taevas – 24 korrus, Babor Spa. Suur maja näis kõle ja kuidagi väga hõre. Külm. Liikusid vaid ükskikud tumedates ülikondades mehed, vanemad purjus soomlased. Ilm oli jahe , avanev keerduks keerutas ühe kollase lehe koos jäise tuulega mu juurde. Külm ja kuidagi närviline paik, aga õnneks pani musajumal mängima mõnusa chillouti ja see lõdvestas kohe. Mõnus. 
 
Äkki kuulsin väga tuttavat meeshäält, mis korraldusi jagas, tema tuttav naer sundis lihtsalt pead pöörama. Opaaa! Tunnen end Marina Pilvede alt, kes vaatab oma Indrekut. Vladas Radvilavicius! Milline jumalik hääletämber… Ta vaatas mind, astus kaks sammu, vaatas uuesti. Astus edasi ja vaatas jälle. Mõtlen praegu, et kas see ajas mind tegelt ka naerma või ma lihtsalt tahtsin naeratada Indrekule? Dziiz… Kuhu ekraan meie vahel kadus? :)) Jagasin seda kodus abikaasaga ja mõtlesin, et huvitav kas Vladas nüüd ka kodus oma naisele räägib, et kuule tead, seal Radissonis istus üks kirjutav blond ja kujuta ette – vaatas mind kolm korda… Hahahhaaa… No igatahes oli see selline mõnus ootuseaja klikk. :))
 
 
neli
 
 
Ja siis saabus minu tänase päeva kirss tordil, toimekas Babori boss ja bikiinifitness master, mu hea sõber ja kaunis fotomodell – Evelin Ainomäe! Ma ei väsi iial seda kordamast, et ta on mulle väga suur inspiratsiooniallikas. Ja kui sa oled teda korra näinud, õigemini kui sa oled tema lihases keha näinud, kuulnud tema suhtumist oma kehasse, siis sa lihtsalt tahad oma laialivalguva karkassiga midagi ette võtta. Ma naudin tema elutervet ellusuhtumist, tema asjalikkust, tema -minujaokstotaalseltarusaamatutjõudu- oskust jõuda igale poole ja kõigega hakkama saada. Mulle meeldib Evelini huumor. Mulle meeldib tema kergus. Tal on anne ja oskus lubada asjadel juhtuda ning võtta kõike lihtsuses, et tema jaoks juhtub parim, ja just siis, kui vaja. Ja kui lähebki miski vahel natuke nihu, siis äkki see hoidis ära veel suurema nihke? Selline eluterve suhtumine mõjub igapäevase virisemise, juuretasandil urgitsemiste ja igasuguse eneseabi saikoteemade taustal vägagi värskendavalt.
 
Kõigepealt oli meil ees väike makeup. Aitäh Piret Ujok! www.jumestamine.ee/et  
 
 
uks
 
 
 
kolm
 
 
Sealt edasi liikusime jõusaali. Oh neid pilkusid, mis jõusaalis Evelini saadavad, see on alati omaette teema. Olen teadlik ja pildistan teda nii, et ükski nö juhuslik kaanepoiss pildile ei jää, aga ausalt – ma tahaks neid pilke filmida. Need on tunnustavad ja imetlevad ja neis pole midagi ebainimlikku. Kamoon, kui ma ratast sõidaks, ja mu kõrval selline tshikk väntaks (pilt allpool), ma ka vaataks. Ja ma jõuan taas selleni, et ilusat inimest lihtsalt on ilus vaadata. Ja kõigi õnneks on Evelin lihtsalt armas inimene, naeratab selle kõige peale laialt ja jätkab keskendunult treeningut.  Ta võtab liblikkergelt 10kg hantlid ja kukub hagu andma. Ja ma tunnen kolmandat pilti tehes, kuidas mu fotokas raskemaks muutub! Nali, nali. Minul on kodus 4kg hantlid ja ma panen ka kaks kokku ja teen trenni. Kusjuures huvitav on see, et kui nt paar nädalat vahele jätta, on keha kohe jälle unustanud ja kõik algab uuesti otsast. Ja see kõik sõltub vanusest. Kui sa alustad trenniga peale 30, siis saad end kahe nädalaga korralikult korda. Selle sisse kuulub trenn, saun, higistamine, jõusaal, jooks, ujumine, massaaz, õige toitumine, palju vett joogiks. Kui sa alustad seda 40, siis läheb veel kauem aega, ja peale 50 on palju lihtsam end pidevalt, aga kergelt ohjes hoida. Teha mõõdukalt kõike ja mitte oma keha sundida millekski, mis talle vastukarva on. Ja eelkõige muidugi armastada ennast ning seda, mida teed. Me rääkisime Eveliniga palju tema tööst ja teest ja toitumisest ja treeningust. Tema imelisest aastalõpust ka, sihiks Dominikaani Vabariik ja MM! Niiet minul on, kellele maailmatasemel pöialt hoida ja keda toetada. Ja see naine on võitu väärt. 
 
Armas Evelin,
soovin sulle südamest palju palju edu ja õnne, müstilist uut eluaastat, madalat rasvaprotsenti, nauditavalt kergeid trennipäevi, leebet treener Otti, maitsvat kana ja värsket salatit, prullakaid konkurente, soovin sulle palju ägedaid toetavaid sõpru, heldemast heldemaid rahakaid sponsoreid, rõõmu ja rahulolu su südamesse, ja eelkõige loomulikult suurt võitu aasta lõpus Dominikaanis! 
 
  
viis
 
 
 
kuus
 
 
 
kaheksa
 
 
 
8
 
 
 
9
 
 
 
dsc08016mv
 
 
 
dsc08386
 
 
 
dsc08395
 
 
 
dsc08349_ppppp
 
 
 
eveliin
 
 
Peale sinuga kohtumist, Evelin, on mul alati tunne, et ma olen juba võitnud.
 
Hip-hip-hurraa ja palju õnne meile – võitjatele!
 
🙂
 
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Ja olgu su elu kui lotovõitja kolmapäev kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi – Suvehaldjad Iirimaalt

Ta ilmus mu hoovi kaugelt. Teisest riigist. Iirimaalt. Ta ei rääkinud minu keelt, aga mõistis kõikide mu lillede kõnet. Talle ei lugenud vihm ega tuul, ta jooksis paljajalu hoovis, ta lihtsalt naeratas ja päike tuli välja. Talle polnud vaja muusikat, et tantsida. Ta hakkas tantsima ja kõikide hinges helises vaikne muusika. Tema nimi on Kristina Maia…

 

dsc03776

 
 
Ja kui ta seal keset hoovi vaikuses ja oma südamelaulu saatel kinnisilmi tantsis, siis ma tundsin ta ära. See oli meie kokkulepe. Kohtuda selles hoovis, nüüd ja praegu. Ma jätsin pildistamise, läksin ta juurde, kallistasin teda ja ütlesin:”Ma ootasin sind, ma tundsin su ära, ma tänan sind, sa oled imekaunis, aitäh sulle, aitäh!” 
Hoidsin end väga tagasi, et mitte nutma hakata, et mitte väikest tüdrukut ehmatada, see hetk oli lihtsalt müstika. Pole oluline, millises kehas on su kallis tuttav hing, kas siis mehe või naise või lapse omas. Ühel hetkel sa lihtsalt tunned ta ära ja tead temast kõike. See on müstiliselt ilus. Mind lummas kogu selle tüdruku olemus, kui ta tantsis. Liigutused tulid kuskilt seest ja mõnus muie andis meile mõista, et temaga on kõik kõige paremas korras ning see, mida ta teeb, on ilus. 
 
 
dsc03783
 
Kristina Maia
 
dsc03769999
 
 
 
 
dsc03369
 
 
 
 
dsc03661
 
 
 
dsc03745
 
 
 
dsc03673_ppdddd
 
 
Kristina Maial on õde Sofia Melanie. Mäletan teda väikese pikakoivalise ülienergilise kallistava plikana. Aga selleks suveks oli plikast saanud väike uje neiu, kes teadis täpselt, mida ja kuidas tahab ning veel rohkem teadis, mida ei taha. Julgustasime teda väljendama oma tahet julgemalt ja see tegi pildistamise lihtsamaks ning ka lõbusamaks. Tüdrukute valdusesse said mu käevõrud, seelik, kingad ja muu staff. Tehke tüdrukutest selliseid pilte! Ja kui ise ei oska, teeme koos! Ärge sundige midagi peale, lubage neil valida oma kaunistuseks kõik, mis antud hetkel hing ihkab ja te näete selles väikeses itsitavas plikas naist, ennast ja näete end temana mingil hetkel. Toetage, õpetage, aidake väikesel tüdrukul kasvada naiseks. Õpetage ilusat asja hoidma, õpetage ehetega ümber käima, õpetage ilusat rühti, õpetage ütlema tänan ja palun. Ma tean, et see on igapäevane, aga mu tutvusringis on vaid paar väikest tüdrukut, kes käituvad külas kui printsessid. Ei haara ise laualt midagi, oskavad viisakalt küsida ja vastata, on tähelepanelikud ja kohal. Ja selline asi ei tule kuskilt iseenesest, see on tublide emade kool. Ning just sellised printsessid on ka Kristina ja Sofia. Aga nad on väga õnnelikud väikesed tüdrukud, sest neil on veel ka väike venna, peene ja väga võimsa nimega hurmur Alex Seamus Power! 
 
 
 
dsc03358
 
 
Sofia Melanie
 
 
 
dsc03483_pp
 
 
 
 
dsc03578
 
 
 
 
sofia1
 
 
 
 
dsc03313soooooo
 
 
 
 
dsc03508
 
Alex Seamus
 
 
dsc03370_ppmaiuuuu
 
Maiu
 
Nendel kolmel lapsel on toredad vanemad, aga eelkõige emast tahaksin pikemalt  rääkida. Tunnen Maiut umbes 8 aastat ja me oleme reaalselt vist kohtunud vaid kolmel suvel, muidu räägime pea iga päev telefonis ja fb.  Aga nagu mõne inimesega juhtub olema – ei pruugigi füüsiliselt kohtuda, et temaga väga lähedane olla. Süda teab. Vahemaa on vaid number. Maiu on mind palju aidanud, nii elus olnud toeks kui ka Kohaolu lehel tõlgetega, tõlkinud Kristiina Raie praktikaid ja muidugi sel suvel avastasin ma, et lillepärgasid ei oska mu maailmas keegi teha vingemalt, kui Maiu! Me istusime ühel soojal suveõhtul grillmajas, Maiu ees olid kõik mu enda ja tema kaasatoodud kunstlilled ning ta muudkui punus ja keerutas. Nuuh, mõnel lihtsalt on selliste asjade peale silma ja südant ning kätt ja maitset. Ma poleks iial osanud sellseid lilli sel moel kokku sättida nagu tema seda tegi. Välja tuli ülivinge asi, mis mu kauneid modelle terve suve on ehtinud. Ja sellega asi ei piirdunud. Ühel hetkel tuli Iirimaalt pakk uute ülemõistuseägedate pärgadega! Niiet – kes ees, see pärjatet! Kummardus sulle Maiu, ja su toredale perele! Olete suur õnnistus mu elus. Aitäh!
 
 
Kategooria: Viimased | Fotoblogi – Suvehaldjad Iirimaalt kommenteerimine on välja lülitatud

Kes on president ja mida ta teeb

“Kamoon, valigem presidendiks Anu Saagim. Ilus naine, kes on alati, ka jooksurajal, kaunis ja hoolitsetud. Naine, kes enda eest hoolt kannab, on alati tark naine. Pealegi, te mõelge, milline saaks olema Eesti suhe teiste riikide ja nende presidentide ja kunnidega!!! Kogu maailm võidaks! Seega, kui presidendil erilisi õigusi ei ole, miks ta ei võiks siis erineda teistest totaalselt, vähemalt olla tiba bravuurne ja kaunis naine? Pealegi armastab Anu end otse väljendada ega keeruta. Vbl oleks meie kirbutsirkuseriigile sellest ometi ka kasu, kaotada ei ole ju enam mitte midagi, sest kõik on juba niigi kaotatud. Mis vähegi püsimist väärt oli, kadus koos Lennartiga. Riigil pole põhimõtteid, valitsus teeb reegleid, millest vaid tema kasu saab, inimesed lahkuvad massiliselt. Ei maksa olla sinisilm ja uskuda statistikat, kes “teab” mingit rahvaarvu numbrit. Lubage naerda! Algul ma mõtlesin, et tegelt on Anu ju liiga noor presidendiks, siis guugeldasin ja sain teada et (sorry, A!) nii Anu kui Mariina sünniaasta on 62. Osalt tõmbas see tõde vanemana näivale poliitikule vee ikka kolinal peale. (Sorry,M!) Niiet tegelikult on vist juba totaalselt suva, kes “selle koha peale” valitakse, eriti piinlik on see, et need, kes valivad, EI OSKA VALIDA. Miks teie, inimesed riigikodanikud, siis neid totusid valima tormate, kes ise ei saa nüüd isegi oma tööga, presidendi valimisega hakkama??? Appi… mida riik???!!
Aga vahet pole, lihtinimesena valin ma ikka elu ja ellujäämise. Ja valin presidendiks Anu Saagimi. Võidaksid kõik. Ja maailm oleks tüki maad lõbusam, ehedam ja ilusam paik. “

***

Mu teemakohane kirjatükk Facebookis tõi elavat tagasisidet. Seda kiideti ja mõisteti hukka. Olgu siis siin ka üleval. Hakkasin huvi pärast otsima, mida siis president võib ja mida peab ning mis tema pädevuses üldse on, kooliaeg ju ammu möödas, tuletame siis koos meelde. Soovitan läbi lugeda. Tark poiss Wiki andis vastuseks järgmist – 

 

President – Algselt tähendas “president” koosoleku või tseremoonia ees istuvat ametnikku. Tänapäeval on president eelkõige täitevvõimu teostaja. 

 

Valimine ja ametiaeg

Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel Riigikogu. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.

Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse lüngad täidab Vabariigi Presidendi valimise seadus. See seadus keelab kandidaadiks üles saada isikut, kes on president teist ametiaega järjest.

Vabariigi Presidendi valimise seadus näeb ette ka olukorra, kus valimiskogus ka teises voorus ei suudeta presidenti valida. Sel juhul viiakse läbi presidendi erakorralised valimised. Erakorralised valimised saab läbi viia kiiremini kui korralised. Kui korralised valimised toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul.

 

Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine

 

Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande:

“Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks.”

Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ning nimetatavates ametites ja tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus.

Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel immuniteeti. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda küsimust kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad.

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega.

Kui Vabariigi President on Riigikohtu otsusel tervisest tulenevalt kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle Riigikogu esimehele, kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma Riigikohtu loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi.

 

 

Välissuhtluspädevus

 

Vabariigi President esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Lähtudes sellest, et Vabariigi Valitsus korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi president oma välispoliitilist tegevust valitsusega.

Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne saatkonnaõigus. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate volikirjad. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on tema pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine, st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi: lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon ja erakorraline seisukord.

President annab Vabariigi Valitsuse ettepanekul diplomaatilisi auastmeid, mis antakse eluks ajaks.

Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud välissuhtlemisseaduse ja välisteenistuse seadusega.

 

 

 

Riigikaitsepädevus

 

Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioonja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

Vabariigi President nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna, kuhu kuuluvad Kaitsejõudude Peastaabi ülem, Kaitseliidu ülem ja väeliikide ülemad. Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht annab kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju sõjaväeliste auastmete andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks.

Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, erakorralise seisukorra seadusega ja kaitseväeteenistuse seadusega.

 

 

 

Pädevus Riigikogu suhtes

 

President ja Riigikogu on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete ja materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised, kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid.

Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi poolt esitatud peaministri kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministri kandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus lõpetada Riigikogu ennetähtaegsete volituste lõpetamiseks on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelnevatest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele umbusalduse avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised. Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud Riigikogu kodukorra seaduses.

 

 

 

Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes

 

Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse . Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn. “portfellita ministrid”, nagu nt. rahvastikuminister). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega, piirdub Presidendi roll sisuliselt vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikanditaatide valik kuulub peaministri pädevusse. Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile umbusaldust. Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud Vabariigi Valitsuse seaduses.

 

Seadusandlik pädevus

 

Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka nn vetoõigus, st riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ja oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule neljateistkümne päeva jooksul uuesti arutamiseks ning otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja. Riigikogu VII ja VIII koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral. Riigikogu IX koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 8 seadust.

Riigikogu IX ja X koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 13 seadust, neist 1 puhul pöördus ta Riigikohtu poole.

Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi, mis peavad olema kinnitatud peaministri ja Riigikogu esimehe kaasallkirjadega. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja nn konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina.

Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a. põhiseaduse muutmise algatamine.

Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja Vabariigi Presidendi Kantselei tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju.

 

Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus

 

Vabariigi President nimetab Eesti Panga nõukogu ettepanekul Eesti Panga presidendi, Riigikohtu ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ja valitsuse ning kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Riigipea poolt ametisse nimetamisega kaasneb teatava sotsiaalse respekti andmine, kontrolli teostamine isiku nimetamise seaduslikkuse üle, ametisse nimetamise suurema avalikkuse tagamine ja ametnikule stabiilsuse tagamine. Vabariigi Presidendil on ka õigus keelduda neid isikuid ametisse nimetamast, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega, mida ta on ka reaalselt kasutanud.

Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: Riigikohtu esimees, Eesti Panga nõukogu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnike ametisse nimetamine ja vabastamine toimub Vabariigi Presidendi töökorra seaduses sätestatud korras.

 

Autasustamispädevus

 

Vabariigi Presidendi ainupädevuses on riiklike autasude andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus. Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ja nende taotlemine ning andmine on sätestatud teenetemärkide seadusega.

 

Armuandmisõigus

 

Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. Armuandmine eeldab, et õigusmõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele karistuse täideviimiseks. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel.

 

Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine

 

President algatab õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president Riigikogule riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, kuid otsuse tegemisel ei pea ta arvesse võtma esitatud tõendeid, vaid üksnes kehtestatud protseduuri järgimist. Ilma Vabariigi Presidendi nõusolekuta ei saa kriminaalvastutusele võtta ka kohtunikku tema ametisoleku ajal. Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga.

 

Presidendi ametihüved

 

Vabariigi Presidendi ametihüve on ametipalk ning muu presidendiks valitud isiku soodustus. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega.

Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsiendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks esindustasu, mille suurus on 20% ametipalgast.

Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas puhkust 35 päeva. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus).

Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile pensioni, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus toitjakaotuspensionile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand presidendi ametipensionist.

Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus saada oma kasutusse tööruumid (üüri- ja kantseleikulud hüvitab riik), saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, saada ühekordset toetust aasta ametipalga ulatuses ja kasutada ametiautot ning autojuhti. Vajaduse korral määrab peaminister presidendile ka kaitse.

Kategooria: Viimased | Kes on president ja mida ta teeb kommenteerimine on välja lülitatud

Tsirkust, leiba ja taevamannat

 
No hullumaja puhvet oli igatahes nädalavahetusel avatud ning kes tahtis tsirkust ja leiba, see sai seda ka täie raha eest. Ma ei kommenteeri, aga võtkem Eesti elu just nii nagu ta meile seda ette näidati – valge leht. 
 
eimiskit
 
Kamoon, valige presidendiks Anu Saagim. Ilus ja temperamentne naine, alati hoolitsetud, sportlik ja terve, ta on otsekohene ega keeruta, naudib oma tööd ja teeks presidendina Mariinale ikka pika puuga ära. Algul ma mõtlesin, et Anu on vist liiga noor, aga natuke guugeldamist ja ülla-ülla – nende mõlemi sünniaasta on 1962! 
 
 
anu-saagim-72836211
 
 
 
 
Pealegi! Mõelge, milline suhe saaks Eestil olema teiste riikidega – kõikide maade presidendid oleksid kui vaha! Nad kõik tahaksid olla partnerid. Kõiges. Seega – kui presidendil erilisi õigusi ei ole, siis miks ei võiks ta vähemalt olla salapäraselt bravuurne ja alati – ka jooksurajal – imekaunis ja hoolitsetud Anu Saagim! Võidaks kõik. Ja maailm oleks tüki maad parem paik.  
 
Üleelmise nädala lõpus olid paljud mu tuttavad haiged. Ma ka. Oksendamine, jube nõrkus, pearinglus, süüa ei saanud midagi. Päevi ja öid kestev peavalu, peavalu, peavalu igas variandis, nõrk, tugev, südant pahaks ajav. Nälg oli, tegin külmkapi ukse lahti, aga kohe keeras sees nii ära, et midagi kapist võtta ei saanud. Liikuda oli halb, lebada oli okei. Siis tõusis poole tunniga palavik pea 40-ni.  Vappevärinad. Kui ma tavaliselt haigena olen väga hea veejooja, siis seekord ei olnud võimalik mitte tilkagi vett võtta, seega jäid ära ka igasugused ravimid. Lebasin, värisesin ja mõtlesin, mida teha. Küsisin kehalt. Keha loivas kööki, leidis Himaalaja musta soola paki ja võttis paar suuremat soolatera keele alla. Kui ma tunni aja pärast ärkasin, ei olnud enam palavikku. Jõin januga ära kaks klaasi vett, kuhu veel peoga soola viskasin. Selleks korraks ok.
Aga paar päeva enne seda oli taevas täis lennukisabasid. Sama oli eilne pühapäev.  Päike oli muidugi väga kaunis selles keemiapilves. Noh, viskame pilgu peale!
 
 
desktop48
 
Kuidas sellest kõigest pääseda, ma ei tea, aga üks armas inimene teadis mulle jagada, et Himaalaja mustas soolas on 82 mineraali, mis aitavad kehast välja viia raskemetalle. Ja raskemetallid sajavad teadagi kustkohast. Kes midagi keemiapilvedest ei tea, aga teada tahab, loeb siit rohkem. Ma kriban siia natuke valgustava, aga kahjuks kurvapoolse lõigu –

“Keemiapilvede programm on suurte tööstusharude kasumiallikas. Näib, et isegi kui valitsused sooviksid peatada keemiapilvede pritsimise programme, tuleks neil seista vastu kõige mõjuvõimsamatele tööstusharudele nagu meditsiin, põllumajandus, sõja- ja energiatööstus. Arvestades seda, et enamasti maksavad just need suurkorporatsioonid poliitikutele enim raha ning kindlustavad nende tulevikku, on keemiapilvede programm muutunud liiga suureks, et seda saaks peatada.”

Misasi on HAARP ehk elektromagneetiline relv, millega saab kliimat muuta ja näiteks ka looduskatastroofe luua, saab selle lehe pealt teada… 

 

Mismoodi siis ellu jääda selle sry – pasalasu all? Kui lähtuda sellest, et inimkeha on isetervenev ja ennast loov süsteem, siis…hakkame õppima, kuidas end hoida, luua, tervendada. Sobiks? ..Siis tööle iseendaga!

Meie kõrvaltänavas on üks õunapuu õunte all lookas ja lisaks avas ka õied. Imeline tänav. Täpselt aasta tagasi pildistasin selle tänava teises otsas sügisesi õunapuuõisi. 

 

dsc07358

 

Ja juba ülehomme uus FotoBlogi…  

 

Seni aga hoidke ennast, jooge puhast vett ja nautige sooja ning sõpru!

 

 

 

Kategooria: Viimased | Tsirkust, leiba ja taevamannat kommenteerimine on välja lülitatud

Ohtlikud inimtüübid

Soovin teiega jagada väga huvitavat raamatut. Joe Navarro “Ohtlikud inimtüübid”. Raamat on huvitav, sest vürtsitatud põnevate näidetega, kerge lugeda. Väga õpetlik. Koosneb isiksustüüpide äärmiselt täpsest ülevaatest, tüüpide kontrollnimekirjadest*, kommentaaridest ja ka enda kaitsmisest ohtlikke inimtüüpide eest. Kriban siia natukene, lünklikult küll, saate aimu. Kui teie elus on teatud tüüpe (kamoon, kelle elus neid ei oleks!), lugege-õppige, targem on teada saada ja midagi ette võtta enesekaitseks, kui takkajärge teada või hädaldada. 
Lapsi võib keskkoolis ju sundida lugema Tammsaare teoseid, aga see raamat võiks seal kõrval olla küll kohustusliku kirjandusena olemas, lapsed saaksid ellu kaasa rohkem eluõpet ja teavet, kui seda on lauses “Tee tööd ja näe vaeva…”
Tiina.
 
 
 
OHTLIKUD INIMTÜÜBID
 
*”Need kontrollnimekirjad ei ole ainult selleks, et aidata teil anda hinnangut  inimestele, kes teile muret valmistavad, nende eesmärk on ka harimine. Need on justkui meeldetuletused selle kohta, kuidas niisugused inimesed manipuleerivad, emotsioonidel mängivad, teiste inimeste tahtmata nende ellu trügivad, kaasinimesi kehaliselt või vaimselt väärkohtlevad jne. Isegi siis, kui te seda raamatut teist korda tervenisti läbi ei loe, vaadake aegajalt vähemalt läbi ohtlikke isiksustüüpide kontrollnimekirjad, et meelde tuletada: need on inimesed, keda te soovite vältida ja seda teatud kindlatel põhjustel.”
 
 

KUIDAS TEKKIS NELJAST OHTLIKUST ISIKSUSETÜÜBIST KOOSNEV LIIGITUS

 

Töötades FBI-s kurjategijateprofiilianalüüsi spetsialistina, hakkasid meie tähelepanuväljas olevate inimeste puhul välja joonistuma teatavad isiksusetüübid.
… Ma õppisin enda kogemustest ja teiste antud juhistest, et on olemas teatud isikud, kes käituvad alati vastikult, kes petavad ja manipuleerivad, tunnevad mõnu teiste ärakasutamisest ja ei austa kaasinimesi ega seadusi.  Nad on emotsionaalses mõttes kurnavad, võivad olla julmad, kalgid ja allutada teisi oma tahtele. Ja nad kordavad neid käitumisviise ikka ja jälle, tundmata muret füüsilise vägivalla ja psühholoogilise hävingu pärast, mida see kaasinimeste jaoks kaasa toob. 
… Töö käigus on minuni jõudnud arusaamine, et ohtlikud isiksusetüübid võivad olla vägagi petlikud. Nende välimus ja käitumine võivad tunduda pealiskaudsel  vaatlusel üsna normaalsed.  Nad võivad olla isegi intelligentsed, huvitavad, sarmikad ja armastusväärsed. Kuid nad on alati ohtlikud. 
1995a kohtusin ma Kellyga. Ta oli tollal 30 aastane ja elas koos oma tütre ja abikaasaga Georgia osariigis. Ta on täitnud sõjaväes sekretäri kohuseid ja lahkunud teenistusest pärast seda, kui tema laitmatu teenistusaeg Saksamaal lõppes.
Kellyl oli iga kord minu jaoks varuks naeratus ja ta tervitas mind sooja kallistusega. Ta oli alati valmis minuga jagama seda vähest toitu, mis neil oli, ja ta jälgis alati, et magus jäätee minu klaasis otsa ei saaks. Ta jutustas mulle, milline oli tema elu Saksamaale teenima saadetud Aneerika sõdurina ja mis tunne oli lõunaosariikides vaeses peres üles kasvada. Ta oli vaimukas ja heatujuline, valmis mu küsimustele kiireid vastuseid andma.
Peaaegu aasta jooksul varustas ta minu FBI kolleege ja mind infoga , mida me kasutasime ühe kurjategija jälitamisel – ja see polnud mitte lihtsalt kurjategija, vaid Nõukogude bloki spioon. Terve aasta jooksul me juhindusime Kelly igast sõnast, me uurisime igat infokillukest, mida ta meiega jagas.
Kuid midagi oli valesti.
Mitte miski, mida Kelly meile rääkis, ei aidanud meid edasi ja meil läks tõe väljaselgitamiseks hulk aega. Lõpuks surusime Kelly faktidega nurka.  Alles siis saime aru, et ei olnud mitte ainuüksi valetanud, vaid ka kogu oma rahva ohtu seadnud. Tema oli inimene, kes, olles ise alles kahekümnendates aastates, oli külma sõja kõrgajal seadnud ohtu kogu Kesk-Euroopa, müües Nõukogude blokile detailseid sõjaplaane, mille ta oli välja trükkinud. 
Ta kannab praegu talle spioneerimise eest mõitstetud 25a pikkust vanglakaristust.
Sellistel inimestel ei ole mitte ainult isiksuslikke puudusi, vaid ka iseloomuvigu – see tähendab vajakajäämisi moraalis ja eetikas. Põhimõtteliselt ei saa te kunagi kindel olla ning nende käitumine toob alati kaasa hulga inimlikke kannatusi. 
Ajapikku hakkasin ma märkama, et enamiku probleemidest, mille tunnistajaks me olime, tekitasid nelja isiksusetüübi esindajad. Just nendele tüüpidele keskendubki käesolev raamat:
* nartsissistlik isiksus
* emotsionaalselt ebastabiilne isiksus
* paranoiline isiksus
* kiskjatüüp
 
….
 
TUNDEMÄRGID:
(Kirjutan välja vaid alljärgnevate peatükkide pealkirjad. Tiina )
 
 
NARTSISSISTLIK ISIKSUSETÜÜP
 
*Kogu maailm tiirleb ümber minu
*Hindab ennast üle, alavääristab teisi
*Enesekeskne
*Empaatia asemel ülbus ja enda paremaks pidamine
*Otsib kõverteid, väänab reegleid, läheb üle piiri
*Vajab kontrollitunnet
 
 
EMOTSIONAALSELT EBASTABIILNE ISIKSUSETÜÜP
 
*Ülitundlik
*Nõudlik ja pirtsakas, ei suuda piiri pidada
*Manipuleeriv
*Irratsionaalne. Kas kõik või mitte midagi -tüüpi mõtlemine
 
 
PARANOILINE ISIKSUSETÜÜP
 
*Ülimalt kahtlustav, hirmunud, salatsev
*Iseteadlik, vaidlushimuline, vihkamisaldis
*Haavumiste kollektsionäär, vimmakandja
 
 
KISKJATÜÜP
 
*Ei mingit empaatiat, kahetsust ega süümepiinu
*Külm, tundetu, kalkuleeriv, kontrolliv
*Palju kihusid, vähe kontrollivõimet, ei mingit järelemõtlemist
 
 
 
ÜKS ON HALB.
KAKS ON LAUSA HULL.
KOLM ON SURMAV.
Kombineeritud isiksusetüübid.
 
 
“Igal pool leidub vaenlasi, kuid mul on kõik vastused olemas!”: paranoiline+nartsissistlik
 
“Vaadake kõik, kuidas ma teen seda, mida tahan!”: nartsissist+kiskjatüüp
 
jne 
 
ning loe raamatust ise, mis saab siis, kui
KÕIK NELI ISIKSUST ÜHENDAVAD JÕUD.
 
 
***
 
Kui teil pole kontrollnimekirju, kuid te soovite kellegi kohta siiski kiiresti hinnagut anda, esitage endale järgmised 5 küsimust:
1. Kas ta mõjub mulle emotsionaalses mõttes negatiivselt?
2. Kas ta teeb midagi mõtlematut, ebaseaduslikku, ebaeetilist või ühiskondlike normidega kokkusobimatut?
3. Kas ta kasutab teisi inimesi ära ja manipuleerib nendega?
4. Kas ta teeb midagi ohtlikku?
5. Kas ta tegutseb impulsiivselt ilma enesekontrollita või kohese kasusaamise ootuses?
 
Mida rohkem jah-vastuseid saate, seda suurema tõenäoususega on teil kokkupuude inimesega, kellel esineb kombineeritult rohkem kui ühe ohtliku isiksusetüübi omadusi.
 
***
 
 
ÄRGE AINULT VAADAKE, VAID PANGE TÄHELE.
 
 
Nooruses käisin ma igal nädalavahetusel Miami rannas. Seal oli rohkesti Euroopa turiste, kelle väikesed lapsed käisid sageli paljalt ujumas, nii nagu sealmail kombeks. Ma nägin tihti läheduses üht tänavariietuses meest, kes tegi fotosid. Ma arvasin, et ta on professionaalne fotograaf, kuna tal oli terve komplekt objektiive. Tol ajal ei mõelnud ma sellest midagi erilist.  Mind huvitasid rohkem kaamerad, kuna need olid sellised, mida minu vanemad poleks saanud endale lubada. Mina nägin toona 11 aastasena  ainult fotograafi. Kuid ma ei osanud tähele panna aktiivselt tegutsevat pedofiili. 
Inimesed näevad, kuid nad ei pööra tähelepanu. Järgmine kord, kui olete avalikus kohas, vaadake ringi: inimesed on naelutanud oma pilgu nutitelefonide ekraanidele, olles sageli nii süvenenud, et põrkavad lausa teiste inimestega kokku, ja nende kõrvakuulmist summutavad kõrvaklapid. Raske on märgata varitsejat, kui te kõnnite oma auto juurde, silmad ekraani puurimas, meeled keskendunud telefonikõnele või muusika kõrvaklappides põhja keeratud. Vaadake, kui paljud inimesed niimoodi käituvad. Ja meie ümbruses luusivad kiskjad teavad seda.
 
 
KÕIGEPEALT TÄHTSAIM: TEGELIKKUS
 
Kui me oleme hädas mõne isikuga, antakse meile kõige sagedamini umbes sellist heatahtlikku nõu: püüa temaga ikka rääkida, püüa talle abi leida, üritage need asjad kuidagi koos läbi arutada, anna talle ometi veel üks võimalus.
Esiteks, nagu juba eelmisest peatükkides juttu oli, ei leia need inimesed ise, et nendega midagi valesti oleks. Seega vastatakse teie püüetele umbes järgmise reaktsiooniga:” Minul ei ole mingit probleemi, sinul on probleem!” või “Kes väitis, et minul on mingi probleem, minuga on kõik korras!” või “Sa ei tea ise ka, millest sa räägid!” või “Kellele sa rääkisid? Mida sa talle ütlesid?” Pidage meeles, et need inimesed on loomult kui ka isiksuselt väärastunud, seetõttu võivad nartsissistid teid  oma raevuga üle valada, kuna nad ise peavad end ju laitmatuks ja teie julgete väita vastupidist. Emotsionaalselt ebastabiilsed isikud suunavad oma vihapurske samuti teile,  kuna selline on lihtsalt selle tüübi loomus. Kiskjatüüp ei näe kindlasti endas ühtegi viga ja pelk vihje sellele, et ta võiks abi otsida, võib muuta nad vägivaldseks.  Seevastu paranoilisele isiksusele võib mõni selline vihje olla kinnituseks sellest, et te olete nende vaenlane, ja nad usaldavad teid veelgi vähem. Just sellepärast ma ütlengi, et soovitus otsida abi vaimse tervise spetsialistidelt on enamiku endaga puntras olevate inimeste puhul asjakohane, kuid ohtlike isiksusetüüpide esindajatega tuleb olla äärmiselt ettevaatlik.
 
 
USALDAGE OMA TUNDEID: MIS TUNDE SEE INIMENE TEIS TEKITAB?
 
Meil on olemas sisemine hoiatussüteem, mis annab märku, kui me oleme ohtu sattunud – aga ainult siis, kui me seda kuulame. Pange tähele, missuguse tunde teised inimesed meis tekitavad. See on põhilise tähtsusega kriteerium. Tunnetage oma füüsilisi reaktsioone: kõri on kinni nööritud, juuksed tõusevad püsti, iiveldus, ärevus, ebamäärane ebamugavustunne. Olge nende tunnete eest tänulik, kuna need on meie aju sõnumid meie kehale:”Ole ettevaatlik – see inimene võib olla ohtlik.”
 
 
ENDA KAITSMINE OHTLIKE ISIKSUSETÜÜPIDE EEST
 
Tõenäoliselt te teate seda lugu konna keetmisest. Kui te panete konna keevasse vette, siis hüppab ta sealt välja. Ent kui te panete ta leigesse vette ja tõstate temperatuuri vähehaaval, siis konn isegi ei tea, et ta keeb aegamisi surnuks.
Ma kirjutasin selle raamatu, et jagada teiega seda teavet, mida minu aastakümnetepikkused õppimis- ja koolituskogemused ning ohvritega vestlemine on mulle andnud. Ma tahtsin seda teiega jagada, sest ma tean, et teil ei ole võimalust läbida sellseid koolitusi ja samuti pole teil käepärast mõnda politseiohvitseri või vaimse tervise spetsialisti. kellelgi meist pole.
Ameerikas on tuhandeid infoliine, mille töötajad tegelevad kriisis ja enesetappu plaanivate inimestega, kuid pole ühtegi keskust, kuhu te saaksite helistada, kui teil on kahtlusi mõne ohtliku isiku suhtes. Samamoodi nagu me peame ise hoolitsema, et me ikka vaatame mõlemale poole , enne kui teed ületame. Ma ei taha, et te oleksite konn, kes arvab, et kõik on korras, ega taipa. et temperatuur tõuseb iga tunniga ühe kraadi võrra. 
 
Kui teile pakub huvi küsimus, miks ohtlikud isiksusetüübid on just sellised nagu nad on, siis ei ole see raamat teie jaoks. Ent kui te tahate teada, kuidas nad mõtlevad ja käituvad, kui te tahate kaitsta ennast, oma sõpru, sugulasi või ettevõtet, siis on see raamat sobiv koht alustamiseks.
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Ohtlikud inimtüübid kommenteerimine on välja lülitatud

Soovitan korduvalt läbi lugeda

https://innercreationtwelve.wordpress.com/2016/07/20/millest-koosneb-meie-reaalsus-ja-kuidas-elu-meid-opetab/?iframe=true&theme_preview=true

Prindi enda jaoks välja ja loe homme uuesti. Ja neljapäeval ja laupäeval ja esmaspäeva hommikul loe ka veel!

Kategooria: Materjalid | Soovitan korduvalt läbi lugeda kommenteerimine on välja lülitatud

Fotoblogi. Inimesed on ilusad ja head

Elu on olnud kirev ja pikslirohke, olen astunud lõpuks sellele teele, kus ma olin 30 aastat tagasi ja kust ma ei oleks ehk pidanud kõrvalteele ära keerama. Või siis oleksin võinud kõigi muude teede vahel osata teha kannapööre ja oma teele tagasi astuda. Aga parem hilja kui mitte kunagi. Ja loomulikult on kõrvalteed kavalad, aga väga õpetlikud.

Armas inimene, palun taju praegu selgelt, kas sa teed seda, mis sind avardab, naeratama paneb, tiivustab? Kui ei tee, tee esimene samm – küsi endalt, kas oled üldse oma elu peateel? Sellest alustuseks piisab. Nüüd on valik – kas muutud rahulolematuteks virisejateks (“Mis ma selle teadmisega peale hakkan?”, “Ma ei oska ega julge ega saa midagi muuta!”, “Pealegi on kõik teised- riik, partner, ühiskond, kool, lapsepõlv, vanemad- mu hädades süüdi, mitte mina!”) või lubad enda meelel ja kehal kasvõi mõne minuti kogeda tunnet, mida TÕELISELT TAHAKS TEHA või taju selgelt ja ausalt seda tunnetust, et see, mida praegu teed, ei olegi tegelikult sinu tee. Loe seda tiba segasena näivat lauset veelkord. Mis tunne sul on? See on tohutu algus. See on elumuutev seisund, kus sa ei pea mitte midagi hakkama otsustama selle hetke ajel, lihtsalt luba endale seda tunnet teadvustada. Ma ei ütle, et see sinu peal toimib. Ei pruugi, aga võib. Kui ei proovi, ei saa ka teada.  Minu peal toimis see imehästi, minus muutus midagi ja ma tahtsin mõista, mis saama hakkab, kui seda teadvustatud algul kahtlevat seisundit tajusin. Lubasin sel olla… ja tee viis mind kiirelt takistusteta mu oma pildinurka. 

Vanem poeg oli mulle tohutu suureks toeks. Kui Rainile oma unistusest rääkisin, olid tema siirad sõnad:”Lõpuks ometi!” mulle suurimaks vabanemiseks, võimsaks tõukeks ja innustuseks. Tema toetus on olnud vingemast vingem, sest tema abiga materialiseerus mu pildinurk. Abikaasa lõi valgust nagu Jumal, tinistas pirnid tulerõngaks ja mul oli vaid vaja tegutsema hakata. Olen neile oma meestele südamest tänulik iga abisõna, abikäe ja nõuande eest! Aitäh Rain ja Ain, olete supertoetavad mehed! Ja Raitule aitäh teisele poole maakera moraalse toetuse eest!

Kõik algas muidugi uue kaamera ostmisega. Õnneks sain proovida ka protöövahendit, millega kahel päeval pildistamas käisin ja peale mida käte värinal edasi tiksusin. Siis otsustasin, et minu uus kaamera peab olema kerge, mugav, tark, manuaalne ja ma saan vahetada objektiive. Sattusin juhuslikult ühe video peale, kus maailmanimega fotograaf tegi video teemal, miks ma lahutan end Nikonist ja abiellun Sonyga. See oli minu jaoks kirss tordil ja mu valikuks osutus hübriidkaamera. Tänaseks olen oma uut sõpra ikka enda arvates tundma saanud, aga paraku suudab ta mind ikka veel üllatada. Ma lihtsalt tean ja olen kogenud, et Sony on parim. Minule. Sest ühtegi pilti ei tee kaamera ise, vaid see, kes kaamera taga on. Hing püüdmas hinge. Nii lihtne see ongi. 

Kui pildinurk oli loodud, tuli leida pildistatavad. Ma olen nii õnnelik, et mu elus on kalleid ja vahvaid sugulasi ja sõbrannasid, hulgaliselt üliarmsaid lapsekesi, kellel olnud aega ning tahtmist kaamera ees istuda ja särada. Olen tänulik naistele, kel on julgust ja aega piiluda iseendasse, sest mis see pildistamine muud on, kui oma hinge sisse vaatamine, iseenda avastamine läbi oma turvapiiride nihutamise. Ja see ei ole ainult modelli endasse vaatamine, ka fotograaf vaatab endasse, kui ta pildistab. 

Olen vähe pildistanud portreesid. Õpin alles. Kui kunagi fotoateljees töötasin, oli võimalus teha vaid 1 klõps. See üks pidi olema parim, see pidi näitama mulle iga kord, milleks ma selles hetkes ja selle inimesega võimeline olen.  See oli väga suur vastutus, see tegi pildistamine tõsiseks tööks. Praegune tehnikamaailm lubab lustida palju laiemalt ja see on nii vahva! Lubab kasutada rohkelt abivahendeid, proovida, mängida, korrata. Otsida võimalusi jne.

Nii tore on tunnetada, kuidas pildistamine kulgeb. Räägime, sebime, sätime. Vahepeal võib väga kiireks minna, samas võib äkki kõik olla täiesti liikumatu! Täielik liikumatus, kus hetk on kõik mis on. Või siis lihtsalt istume ja joome kohvi, lõkerdame naerda, unistame või lobiseme läbi tulerõnga. Sellest rõngast ei pea läbi hüppama ja see ei tee haiget, see ainult valgustab. Soojalt. Ja meil ei ole kuhugi kiiret. Iga inimese pildistamine on omaette lugu. Ma luban lool kasvada, vahel suunan mina, vahel modell, vahel mängin kaasa, enamasti oleme voolamises ja anname rooli käest. Mulle ei meeldi öelda klient. Ma imetlen oma kauneid modelle. 

 

 

portree

 

 

Esimene inimene, kes mul fotoka ja valgusrõnga ees pikemalt istus, oli Merli. Tegin mürinaga paarsada pilti ja kui pilk ühele peale läks, jäin seda vaadates lausa hingetuks. Ma ei saanud äkki arugi, kes nimelt mulle fotolt vastu vaatab, aga tavaline Merka see polnud. Minu Merka see polnud. Seal oli midagi enamat. Mingi uutmoodi kindlus, mingi vana tarkus, lummav rahu ja lubamine. Kui küsisin, kes sa oled, tuli vastus, et ravitseja, aitaja, teadja Merlis. Pilt haaras mind täiega. Saatsin Merkale, ei rääkinud talle oma tundmusest midagi, vaid küsisin, keda ta näeb. Ta arvas, et tervendajat endas. 

Nii oli pildile astunud inimese hing. Täna ma olen juba targem, ma teen eeltööd. Võite vabalt võtta seda kui põrunu juttu, aga ma räägin enne kohtumist inimese hingega ja palun tal avalduda fotosessiooni ajal. Ja ta avaldub. Ma olen hingedega sõber, ma tean, et inimesed on kõik ilusad ja head. Hingelt. Välimus on ainult välimus. Ja kui hing on kaunis, on seda ka välimus.

Kuidas ma tean, et see on hingepilt? Pildistava olemus muutub mingi hetk. Mina tajun modelli asemel enda vastas nö “kedagi teist”, suuremat kui inimene ise, suuremat kui pelgalt keha. Pilt erineb teistest piltidest. Seda pilti ei pea tavaliselt ka töötlema. Sellel pildil on miski, mis lummab. Selle pildiga kaasneb mingi kummaline sisemine rahu ja seisund. Ainuke jama on olnud selles, et kas satun peale…või lasen käest? Aga võib-olla ma sellepärast siin olengi? Et pildistada inimhinge…

Nüüd läks asi minu jaoks ikka põnevaks kätte. Pildistamine polnud enam lihtsalt pildistamine. Täiega ootasin juba järgmist inimest ja eks ma ju ootasin tegelikult rohkem Hinge avaldumist. Tükk aega vaikust. Ja siis see juhtus, vaid kaheks sekundiks astus hing pildile. Ja see on nii ka jäänud… Nii äge! 

 

 

Et selle hetkeni jõuda, olen pidanud elus tegema miljoneid pilte…

 

 

Märkasin ühe olulisema asjana enda jaoks seda, et teen inimestega sama, mis looduses. Grupipilt mind eriti põlema ei pane, aga mida lähemale ma lähen, seda enam ma leian. Mida rohkem suumin, seda rohkem avastan. Ma imetlen iga kauni terviku tillukesi säravaid osi. Ja ma naudin seda sajaga!

Kõik inimesed näevad AINULT oma silmadega. Ja see ongi meie imeline erinevus, et me võime vaadata ühte pilti, aga näeme seal igaüks iseenda peegeldust, oma tee kogemusi ja enda elu vaatenurki. Milline rikkus! Ja veel suurem rikkus olen ma endale ise, kes ma enam ei lase end sellest kõigutada, kui kellelegi mu kunst ei meeldi. Ei peagi meeldima. Sest see on osa minust, see olen mina ja ma ei pea kõigile meeldima. See on see osa minust, mis oleks pidanud jätkama oma mängu ka siis, kui ma valisin teised mänguasjad. Ma tean, et kordan ennast, aga oma teel tuleb tugevalt kohal püsida. Sellest on vaja aru saada, seda hetke on vaja osata tunda kogu kehaga, kui elutuul sind su elu peateelt hakkab eemale puhuma. Või seda tunnet, kui ahvatlev teeots su oma rajalt kõrvale viib, peab tajuma väga täpselt seda, kas see on sinu või mitte. Väga tublid on need, kes kõrvale astudes küll natuke uudistavad, õpivad mida vaja, aga siis sipsti oma kindlale eluteele tagasi astuvad. Kust muidu õppetunnid, kogemused, eks? Kõik on hästi.

Tore kogemus oli mulle ka see, et nii paljudel inimestel on kinnisidee, et ta on ainult teatud nurga alt kaunis. Ma tean, et seni kui fotokas on minu käes, juhin mina. Ma teen kõike, mida klient tahab, ja kuulan teda kõiges, aga ma ei unusta pildistades kunagi enam iseenda sisehäält. Mulle meeldib otsevaade. See on eriline, midagi ei saa varjata, kõik on nagu on. Ma tegin nii nagu modell palus, aga kui ma ütlesin  “Otse kaamerasse!”, siis ta pööras igalt poosilt näo otse kaamera suunas. Need tulid kauneimad pildid. Hiljem sain tagasisidet, et suutsin kummutada väited kindlate nurkade kohta.

Lapsed. Jumalikud kliendid! Kõige kõigemad! Igas vanuses. Mul on paar sellist väikest sugulast, keda olen pildistanud. Eliise on oma vanuse kohta tõeline modell. Tema juures tegi mind tähelepanelikuks tema lugu kogu perega fotoateljees käimisest. Ma arvasin, et küllap see oli meeldiv, aga ta ütles vaikselt:”See fotograaf oli niiii kuri…” Teadsin, et üheks mu eesmärgiks on see kogemus ümber lükata. Eliisel on lai naeratus, imelised mandlisilmad ja võrratud tedretäpid. Eliise on esimene modell, kes sai ruttu aru võltsist naeratusest. Ta mõistis ülikiiresti, mida ma mõtlen sõnade tõsine, natuke naeratust, lai naeratus! all. Ta on väga andekas. Ma arvan, et meil on ees veel vahvaid pildistamisi, nende hulgas kindlasti ka üks Pipi sessioon.

 

eliseeee – koopia222

Eliise

 

 

Teine väga lummav pildistamine oli Meriliisiga. Meriliis sai just 16 ja õppis jube ruttu. Lihtsalt olema. Lubama mul tegutseda. Lubama lisama detaile, ehteid, hoiakuid. Meriliis on kui vaha, kes voolab kindlalt oma teel, aga alati võtab nõu kuulda. Imeline omadus, hindan seda väga kõrgelt. Tema on ka mu esimene kallis, kes sai suure foto omanikuks. Ma polnud varem ühestki oma pildist teinud nii suurt fotot ja mul ei olnud erilist ootust. Aga kui fotot nägin, olin lummatud. Aitäh Timo ja kogu su meeskond MinuPrint. Teete imelist tööd!

 

 

mellukene

Meriliis

 

untitled

 

 

Väga palju olen õppinud tänu Anettele. Tema kannatlikkus ja kaamera ees olemine on väga erilisi pilte loonud. Õnneks on tal olnud ka kooli kõrvalt aega. Kui ma teda esimest korda nägin, olin ta ilust rabatud. Mõnel inimesel lihtsalt on kohe kõik paigas ja ta on ilma igasuguse meigita imekaunis. Ise ta, kaunitar, muidugi nii ei arva :)). Nagu paljud temavanused tüdrukud, näevad nad endas “valesid asju” ja keskenduvad nendele. Ma väga soovin selliseid tüdrukuid toetada ja aidata neil leida ja näha endas ilu ning keskenduda ilule. Niiet kui su kodus on teismeline tüdruk, kelle enesehinnang vajab toetust, tõstmist ja tunnustust, siis vii meid kokku. Igas tüdrukus elab Jumalanna, igas väikeses tüdrukus on peidus printsess. Seda on vaja talle lihtsalt näidata.

 

Anettele

Anette

 

Mul on hea portreetöötlusprogramm. Kortsud jäävad alles. Aga samas on kõik nii pehme ja imeline. Ma ei töötle pilte eriti. See programm mu meelest lihtsalt pehmendab näojooni ja ühtlustab tooni. Kõik inimesed on kaunid. Ja paljud inimesed saavad olema veel kaunimad, kui nad on. Alguses see tekitas minus segadust, et muudan inimest kaunimaks. Samas võib minu juurde tulla ka ilma meigi ja soenguta ja ikkagi teeme sellise pildi, mille peale me mõlemad Wow! hõikame. Ja usu mind, üsna tihti on tulemuseks ilusate piltide kõrval tore koosveedetud aeg. Vahepeal joome teed või kohvi, ajame juttu ja siis tulistame edasi. Kiiret pole ju kuhugi. Mul vähemalt mitte.

Ja kui keegi arvab, et pildid pole sellised nagu tavaliselt ateljees tehakse … no mis teha! – ma teen asju omamoodi, teen nii nagu mina näen ja oskan. Lasin endast lahti hirmu – kui ma ei tee nii nagu teised, siis ma teen valesti. Ma teen lihtsalt asju enda moodi, sest ma ajan oma asja. Mul on olnud palju kauneid koduperenaisi ja vanaemasid, kes ei kasuta meiki. Aga kui ma nende piltidele lisan natukenegi pehmust kortsudele, silun nahatooni, veidi toonitan silmi, siis ilmuvad pildile imelised, kaunid naised! Ja kui see naine paneb foto oma toas nähtavale kohale, siis tahad sa või mitte – ta hakkabki muutuma selliseks nagu fotol. Pehmemaks, kaunimaks. Ei, see pole abrakadabra, see on vaid üks iseenda kõrgema versiooni nägemise võimalus ja oskus.  Kui vaid tahta. Valikud, eks. Ma lihtsalt näitan ühte võimalust.

Minu jaoks on vastuvõetamatu panna fotosessioonile ajaline piirang ja tulistada tunniga. Kindlasti on see võimalik ja vahel ka hädavajalik, aga see pole mul siiani õnnestunud. Ma tahan küll pildistada, aga ma tahan ka inimesega tuttavaks saada, ma tahan püüda kinni ta hingepildi. 

 

Ma armastan inimesi.

Ja ma tean – kõik inimesed on ilusad ja head!

 

Väike pildivalik modellidest muusika taustal asub siin, soovitan vaadata täisekraanil: 

(all paremal nurgas ruut)

 

 

 

 Aitäh kõigile kaunitele modellidele, te olete mu hinge puudutanud.

 

 

Armastuse ja tänuga,

Tiina

 

 

 

Kategooria: Viimased | Fotoblogi. Inimesed on ilusad ja head kommenteerimine on välja lülitatud

Dr Raudsiku loeng alateadvusest

Kallid, jällegi panen üles vaid üksikud laused. See ei pruugi teile sobida, aga loengus järgnes igale sellele lausele põhjendus, seos, pikem seletus. Seega, palun peatuge iga lause juures pisutki pikemalt ja püüdke ise tunnetada, mida see teile ütleb. Võtke aega. See ON oluline. 

 

riinaoigeeee

 

Kuna see teema on nii huvitav minu jaoks, siis ma lihtsalt kuulasin suu ammuli ja kui dr Raudsik äkki keset loengut ühele kuulajale otsa vaatas ja armasalt ohkas:”Jumal, mitmes kord ma seda juba räägin? .. Sa oled mu kõikides loengutes käinud, kas sul on see pealuus juba?”… , siis hakkasin naerma ja sain korrapealt aru, miks mina käin seda arsti kuulamas. Keha on ülimalt keeruline, samas niivõrd loogiline süsteem. Ja lihtne. Kui teda vaid osata kuulata. Paraku on meile seda kehaõpetust antud ikka totaalselt haigelt. Anatoomia tunnis õpitakse küll, mis on süda ja mida teevad vereringe või neerud, aga mis seos võib olla aju, südame ja pärasoole vahel, vot seda tarkust ei jagata, sest nad ei tea isegi. Aga see seos ON kõige olulisem! Need vanad koolimustrid said minul igatahes murtud. Ja ma mõistsin, miks ma jälle istun loengus. Mu keha on minuga nii aktiivselt püüdnud rääkida aastaid, ja ma alles täna sätin pusletükke kokku ning mõistan, millest ta rääkis, kui olin 12 ja algasid südame rütmihäired. Aga vähemalt ma mõistan takkajärgi ja ma olen täna väga väga väga tähelepanelik seoses oma kalli selle elu “sõiduvahendiga” ning teen talle ikka hooldust pidevalt ja iga päev. 
Pisut allapoole kirjutan ka välja dr Raudsiku raamatust ühe lõigu. Ehk aitab see südant rohkem mõista. Kui raamatu esimest korda ühe sõõmuga tühjaks lugesin, siis olin mitu päeva segaduses. Liiga palju infot sai ilmselt korraga, aga praegu olen ma raamatust saanud nii palju informatsiooni just peale loenguid. Tulen koju, otsin raamatust lisa ja mõistan täiesti. Keha on ikka üks imeline vidin küll :))
Niisiis, dr Riina Raudsiku viimane loeng kandis pealkirja
 
 
 
ALATEADVUSE SEOS HAIGUSTEGA.

 

 
Vahel öeldakse:” Sul on see kõik kahe kõrva vahel kinni!” See ei pruugi meile meeldida, aga just nii see on.
 
Mis on intelligents? See on kohanemisvõime.
 
Alateadvust saab treenida. 
 
Otsmiku trauma korral kaotab inimene intelligentsi. Kanna kiivrit. 
 
Mitte pisikud ja bakterid ei juhi teid, vaid emotsioonid.
 
Tunnetel on toime.
 
Emotsioon juhib keha.
 
Emotsioon teeb meid ka haigeks.
 
Kui te muretsete, te hapestute.
 
Keha kaitseb end happelisuse eest rasvaga.
 
Kui te ei liigu, on veresooned kinni.
 
Te ei lähe happeliseks, vaid muutute happelisemaks.
 
Ma olen seda juba 46 aastat rääkinud,
 
Emotsiooniline aju kontrollib:
Hingamist
Südametegevust
Vererõhku
Und
Libiidot
Seedetegevust
Immuunsüsteemi
Hormoonide eritumist
Ainevahetust
 
Inimene on energeetiline väli. Ei saa ravida vaid liha ja luid.
 
Vananemine on hapestumine ja veetustumine. Mineraalide puudus.
 
Viirused on laboritooted.
 
Kui inimene läheb happelisemaks, peab süda hakkama rohkem lööma.
 
 
Siinjuures soovin sinuga jagada katkendit Riina Raudsiku raamatust “Energiakriis”:
“Süda vastab emotsioonile pekslemise, vererõhu tõusu ja vahelöökidega, kui olukord on pikalt pingeline, siis isegi rütmist väljamineminemisega. Tal pole teisi hoiatussignaale energiakriisist teada andmiseks. /—/ Südamepekslemise pärssimine ravimitega olukorda ei paranda, kergendab lihtsalt raskustunnet rinnus, kuid süvendab kudede hapestumist. Mõelda tuleb, miks inimene energiat kätte ei saa. On selle põhjuseks mure, vale toitumine, vähene puhkus ja liikumine, ebapiisav veejoomine? /…/ Süda ei suuda iga löögiga verd korralikult ringlusse paisata, kudede kapilaaristikust suur osa sulgub. Koed kannatavad hapnikupuuduses, mis tekitab orgaaniliste hapete tõusu ja energiapuuduse. Inimene hakkab tundma väsimust, nõrkust, lisandub hingeldus. Hapete neutraliseerimiseks kasutab organism tähtsaid aluselisi mineraale – naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi ja magneesiumi. Kui kudedest nende varud ammenduvad, hakkavad luud neid loovutama ja algab luude hõrenemine. Keha nõrgestab oma karkassi ellujäämise nimel.
Olukorra lahendamiseks on ainevahetus vaja kiiresti aluseliseks muuta bikarbonaatide ülekandega veeni, mille käigus võib südame rütm antiarütmikumideta taastuda. Sageli on südame rütmihäire ainus põhjus krooniline veepuudus. Rütmihäirete teke on märk kogu organismi energiakriisist, mitte veel südame enda haigusest.”
 
 
RIINAõige
 
 
 
Kui mehele siirdati naise süda, hakkas mees kuduma. Ta pole elu sees kudunud. Seega – keha pole ainult liha.
 
Veri hoiab end tasakaalus teiste kudede arvelt.
 
Kui on pinge või stress, seedesüsteem lülitatakse välja.
 
Praegu on juba paljudel 6-10 aastastel lastel luuhõrenemine.
 
Inimesed, palun hakake mõtlema! Kuidas end ise aidata saate – õigesti hingates, õigesti toitudes, õigesti mõeldes, liikudes.
 
Tervis hakkab tulema alati tervisekriisiga.
 
Ilma veeta ei saa olla heas seisundis.
 
Higistama paneb suhkur ja happelise keha higi haiseb.
 
Kui olete pingeseisundis, on enamus väikesed veresooned kinni. Hingake!
 
Ei ole hullu, kui teie kolesterool on kõrge, halb seis on, kui see on madal.
 
Mida rohkem istute, seda vähem liigub lümf.
 
Kui aastaid ravitakse end antibiootikumudega, ei saagi muu tulla, kui vähk.
 
Immuunsüsteem PEAB võitlema ja kõik ravimid on mürgid.
 
Kõik haigused meie kehas on psühhosomaatilised. Sest need algavad kahe kõrva vahel
 
Mälu ei ole ainult teie peas. Iga rakk on mälu!
 
 
 
TEIE ALATEADVUSE SEIS ON TEIE TERVISE PEREMEES.
 
Aitäh ja olge terved! 
 
 
***
 
 
Väike vihje minu poolt veel.  4 soola koosneb:

  • naatriumvesinikkarbonaadist
  • magneesiumvesinikkarbonaadist
  • kaaliumvesinik -karbonaadist
  • kaltsiumvesinikkarbonaadist

tellida ja uurida saab: http://www.sojapood.ee/toode/4-salts/

 

 

SUUR AITÄH SULLE, DR RIINA RAUDSIK,

AITÄH VILLA MEDICA 

ja kõigile jätkuvat mõnusat septembrikuud!

 

 

Kategooria: Viimased | Dr Raudsiku loeng alateadvusest kommenteerimine on välja lülitatud

Mida sa sööd, seda sa mõtled

Olen  oma kehale viimasel ajal lubanud palju palju isetervenemist kogeda. Tänu dr Riina Raudsikule voolas mu ellu palju rohkem puhast vett ja puhast teadlikkust. Ja mitte väliselt, seesmiselt. Vahel kuulen lauseid, mille peale mu keha reageerib väga tugevalt. Üks võimas lause oli selline – 
 
 
Mida sa sööd, seda sa mõtled. 
 
 
Mis siis, kui meie mõte toitub samuti toidust? Et kui armastan juustu, siis mis mõtteid ta mu ajju saadab? Äkki hiire mõtet? Mis mõtteid toetab oma aiamaalt toodud kurk? Mis mõtte annab sealiha? Või mis toimub nt kukkumisvideote vaatamisel kehaga? Õudusfilmide vaatamisel? Inimesed ajavad mingeid pokemone taga. Appi, see on reaalsus! Väikesed eelkooliealised tapavad mängudes ja ütlevad selle peale :”Ah, mis siis, et surnud, järgmises levelis ta elab.” Mida lapsevanem loob sel hetkel kui annab paariaastasele oma tel mängida? Liidame siia juurde veel sundmõtted ja vanade mustrite rägastiku ning saame päris kõva koguse hullumeelsust.
 
 
Loodus, vaikus ja puhas vesi on heade mõtete, seega ka tervema keha, tugevaim alustala. 
 
 
Ma olen viimastel nädalalatel loonud tugeva kontakti oma vaimuga ja nähtamatute kõrgematega enda ümber. Ma joon 4soola vett vaheldumisi soodaga. Sooda puhastab seedetrakti, 4soola toetavad luustikku. Kerge valitud toit ja Dvitamiin annavad powert niiet vähe pole. Vahel unustan, vahel panen üle, aga äärmuslikku kontrolli ei lange ja oma keha ega vaimu ei piitsuta. Minu arvates on oma sisetunne selle kõige juures kõige olulisem. Nii nagu kehalt märgi saan, selle järgi juhendun. Ärge tehke mu järgi, ma lihtsalt jagan. Kuulake arste, aga ärge enda keha kuulamata jätke. Teistelt ei saa šnitti võtta – kehad on täiesti erinevad ja igal on oma koostis, me koosneme erinevaist Mendelejevi tabelitest, kogustest rääkimata. Ka päevadest rääkimata, hetkedest ammugi. Ja ei saa unustada, et meie mõttemaailmad on ikka totaalselt erinevad, meie teed erinevad, eesmärgid erinevad, nagu ka teekonna kaugused ja kõrgused-langused… No kuidas saakski ühe inimese hea soovitus kõiki korraga aidata? Vat, kui sellest juhinduda, siis kas pole tõeline ime, kui kaks inimest miljoneist üksteist leiavad ja kehakeemiad sobivad. Müstika, eks :))
 
Kuidas kuulata oma intuitsiooni? Hakkab vaikselt selginema. Toon näite. Hakkasin ema juurde minema, sinna on 3km. Kuna olin teinud hea õhtusöögi, siis tahtsin seda temaga jagada. Nagu punamütsike, eksole? Olin jõudnud astuda vaid kümmkond meetrit, kui täiega lambist tuli mõte ja sõna otseses mõttes peatas mu liikumise – milleks minna, niikuinii homme pead minema, ära mine täna. Tunda oli ühe lähedase väikese beebi energia. Mõtlesin veel et mis temaga, küllap oleks ta ema helistanud, kui … Aga siiski ime juhtus – kuulasin seda mõtet, keerasin ringi ja jalutasin koju tagasi. Nüüd see olemine selle lühikese tee ajal koju ajal oli VÄGA KUMMALINE. Oli justkui kaks ühes mõtlemine korraga – ma (ma) peaks (peaks) minema (minema) ema (koju) juurde (tagasi) koju… Noh mitte päris nii, aga et veidigi arusaavaks teha…
Jõudsin tuppa, panin toidu külmkappi ja tunnetasin, mida ma tunnen. Kaks väga tugevat tunnet korraga. Esimene – see oli õige ja vajalik tagasipöördumine – teine – miks sa ema juurde ei läinud. Ma üritasin hakata mõistma, et kumb neist siis nagu peale jääb, aga samal ajal meel lõdevstus ja lasi kõik lahti. See oli väga vinge tunne. Kestis ehk kõige rohkem 15- 20 sekundit.
Siis  helises telefon. Helistas sellesama lähedase beebi emme ja küsis, kas ma saan beebiga natuke aega olla, tal on ootamatuid asju ajada.  Kõik pusletükid kukkusid omale kohale. Sisetunnet oli edukalt kuulda võetud. Ehk siis beebi energia käiski mind peatamas. Olen avatud ja võtan vastu.
 
Veel üks huvitav asi. Ma pole ammu söönud šokolaadi hulgi. Äärmisel vajadusel üks komm, keha ei soovigi rohkem. Ühel päeval sõin selveri Browni kooki. Imehea ruudus! Megamagus kuubis! Sulas suus astmes miljon! Selle manustamise ajal me arutasime, et selle koogi saab veel paremaks teha vaid jäätisepall ja vaarikamoos. Lõi maitsemeeled lakke ja oh jama – lõi südamelöögid samuti ruutu ja kuupi … 
Kuna olen pikalt joonud puhast vett ja olnud kehavaliku dieedil, siis keha ise reageeris magusale lausa hullumeelselt, eriti süda. Ausõna, ma ei kingi enam kellelegi šokolaadikarpi või komme. Ja palun ärge mulle ka tooge. Parem juba puuviljad. Või heeringas ja päts Pärnu leiba. Aga olete te mõelnud, et miks me lähme külla ikka šokolaadiga, veel hullem – me lähme vanematele selle mürgiga külla, ja veel hullem on haigele viia šokolaadi. Milline manipultasioon ja vana muster! Mitte sellepärast, et minuga nii oli või mina soovitan, jagan ainult oma kogemust. Vaid sellepärast, et las need kallid inimesed, keda te armastate, olla terved ja teiega kauem
 
 
Soovin kõigile imelist sooja vanameeste sügist. Lihtsalt ma usun, et see on oluliselt kuumem. Ja südamest kutsun teid 30ndal kl 17.30 Strandi Riina Raudsiku Pärnu viimasele ja väga põneva nimega loengule “ALATEADVUSE SEOS FÜÜSILISTE HAIGUSTEGA”. 
Pärnus 9 septembril juba ka kauaoodatud Kristiina Raie loeng-praktika, mida soovitan tulla kogema juba sellepärast, et üksi on küll hea tegutseda, aga grupi jõud kohalolus võimendab kõike tunduvalt. Eelmisel Kristiina Pärnu loengul toimus võimas tervenemine ja kindel, et toimub imesid selgi korral!
 
 
Sõbrakesed, olge kõik maandatud, rahulolus ja terved! 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Mida sa sööd, seda sa mõtled kommenteerimine on välja lülitatud

Riina Raudsiku loeng “Nahahaigused”

Täna siis selline loenguteema nagu “Nahk ja nahahaigused”

Sorry, et ma siia kriban teile nö üksikud laused. Tark on endal kohale tulla, küsida küsimusi ja saada isiklik vastus. 
 
 
 
Keha vananemine on hapestumine ja veetustumine.
 
Nahahaigused avalduvad pika ajaga, mitte kohe.
 
Inimene ei lähe rasvast paksuks. Magusast läheb.
 
Kõik, mis meid aluselisemaks muudab, hakkab meid tervendama.
 
Nahahaiguste suurimad põhjustajad toiduainete hulgast on valge nisu, piim, mis on pulbrist tehtud valge magus vesi, kõik piimaooted ja magustatud joogid.
 
Nahk on emotsioonide peegel.
 
Lapsed haigestuvad, kui hakkavad lasteaias käima, sest nad lahutatakse vanemaist. See on tugev emotsioon.
 
Kõõm on happelise keha tunnus.
 
Suviti tekib palju põletikke. Inimene higistab soolad kehast välja.
 
Kui rinnaga toitev ema liialdab magusaga, siis on ka lapsel nahaprobleemid.
 
Kui kaks rakku ühinevad ja moodustub inimene, siis on inimesel võime terveneda, kui rakkudele anda seda, mida nad vajavad.
 
Nahk on hea indikaator, kuid hiline marker.
 
Kõik immuunsüsteemi pärssivad ravimid võtavad immuunrünnaku maha. Aga ainult seni, kuni rohtu võtate.
 
Ükski seenhaigus ei ole nakkav.
 
Antibiootikumid on ühed hirmsad asjad. Viiruslikud haigused tuleb läbi põdeda, mitte hävitada ja maha suruda baktereid.
 
B12 on roiskbakter, seda leidub nt lihas ja mullas. Vanasti võtsime porgandi peenrast, raputasime mulla maha ja sõime ikka. 
 
Ärge ostke silminiisutavaid tilku, parem jooge aluselisemat vett. 
 
Mida rohkem me hävitame enda seest baktereid, seda haigemad oleme.
 
 
 
 
KUI VETT ON ORGANISMIS VÄHE, ON
 
VERI PAKS
TURSED
NÄLJATUNNE
PEAVALU
LIHASVALU
KÕHUKINNISUS
SILMADE KUIVUS
SEENHAIGUSED
HINGELDUS
PÕLETIKUD
NAHA PÕLETIKULISED HAIGUSED
 
 
 
 
 
***
 
Katkend ka Riina Raudsiku raamatust “Energiakriis. Keha häirekell” –
 
“Nahk on keha suurim eritusorgan, seega haigused, mis nahal välja löövad, on seotud ainevahetusega. Kui koed on veepuuduses, siis ka nahk kuivab ja sügeleb. Erinevate löövetega kulgevad nahahaigusedon alati keha liighappeliseks muutunud sisekeskkonna peegeldajad. Nahahaiguste ravi peaks alati alustama seedetrakti puhastusest, magustatud jookidest loobumisest, aluselise vee joomise suurendamisest, nisu-ja piimatoodetest loobumisest, suhkrutarbimise vähendamisest, loomse valgu vähendamisest. Loomuliku raviga algab paranemine alati haigusnähtude ägenemisega, millest peaks inimest teavitama.
 
Nahk vahetub küll 28 päevaga, kuid nahalööbega kulgevatest haigustest paranemine võtab minu kogemuse järgi aega kuni kuus kuus. Oleneb sellest, kui happelised on kehakoed eelnevalt, ja laste puhul sellest, kui otsustavalt tegutsevad lapsevanemad toitumise muutmisel ja vee joomise suurendamisel. 
Hormoonkreemid peidavad nähte nahal, tervistumist ei toimu.
Nahk lõtvub kollageenivaeguse tõttu. Kollageeni moodustamiseks on vaja rohkelt väävlit ja C-vitamiini. Väävliallikas on aminohape metioniin, mida leidub mandlites, India, Brasiilia, Kreeka pähklites ja pistaatsiapähklites, kõrvitsa- seesami- ja päevalilleseemnetes, nisuidudes, munas, vasika-, kana-, veise- ja lambalihas.”
 
 
 
Järgmine loeng juba homme, 23 august kl 17.30 “SÜDAME- JA VERERÕHU HAIGUSED”
25.august kl 17.30 “SEEDETRAKT JA LIMASKESTA HAIGUSED”
 
 
 
30.augusti loenguteema muutus ja on minu jaoks kirss tordil, tulge kuulama – 
“ALATEADVUSE SEOS FÜÜSILISTE HAIGUSTEGA”
TOIMUB “STRANDIS” 
 
 
Kategooria: Viimased | Riina Raudsiku loeng “Nahahaigused” kommenteerimine on välja lülitatud

Salapärane Good Lady

Täna hommikul esitasin oma kaardipakile küsimuse, et millele ma peaksin tähelepanu pöörama, mida toob see vihmane päev? Vastuseks tuli – GOOD LADY.  “Nu nuu…” mõtlesin mina.

 

DSC03880
 
 
Aga sel hetkel, kui ma teda nägin, tundsin ta kohe ära! Olin nimelt villa Medicas dr Riina Raudsiku loengutesarja avaloengus, mis kandis alapealkirja “Energia – tervise alus”.
 
Tean dr Raudsikut vaid Facebookist ja kui see lahing tema ümber käima hakkas, siis tundsin, et tahan toetada enda jaoks õiget asja. Kes sellest veel ei tea, siis võib lugeda kogu stoorit Riina enda lehelt – http://raudsik.com/tervenda-end-ise/
 
Mul oli väga suur rõõm lõpuks temaga silmast silma kohtuda! Ta on soe, avatud, naljalembene, terav ja väga kohalolev. Tema puhul ei jää vist ükski küsimus vastuseta, imetlesin tõsimeeli tema pühendumust eraküsimuste puhul, hetkel tundsin, et just selline inimene on tõepoolest üks super perearst, niiet kurb küll Jürikad, aga kuuldavasti on teil uued armsad teadlikud noored arstid, kes Riina tõstetud lippu kõrgel hoiavad!
 
 
saal
 
 
Riina Raudsikul on imeline anne, mis on vähestel suurtel inimestel. Nimelt oskab ta keerulised asjad anda edasi väga lihtsaltmõistetavas keeles, tuues vahele väga asjalikke näiteid. Armsad inimesed, ma ei jaksanud kõike üles kirjutada, sest dr Raudsik räägib lihtsalt nii huvitavalt ja kohalolek on kohalolek. Mõned kirkad hetked ma siiski püüdsin kribada, aga needki erinevatets teemadest ja võib näida hüplevana, aga loeng oli väga kompaktne ja kergesti mõistetav, põnev ja tarkust ning uudiseid täis.
 
***
 
Meditsiin ravib analüüsi tulemust, mitte inimest.
 
Loodus ilma meieta saab, meie ilma looduseta ei saa.
 
Mida rohkem loodust, seda tervemad oleme. Tegelikkus – linnastumine. Juba sellepärast on inimene haige. Puhas vesi on raviv. Kui lill on haige, te ei  vii teda arsti juurde, ei tee talle analüüse, te annate talle vett. Kui kala on akvaariumis tõbine, te ei torgi teda, ei tee süsti, te vahetate akvaariumis vett.
 
70kg inimene sisaldab umbes 49l vett. Ta joob nädal aega vett, aga ütleb siis, et see aita teda. Ei saagi aidata, selle 49l väljavahetamiseks läheb vähemalt 25 päeva. Enne ei ole tõesti midagi, peale kriiside ja tagasilöökide. Iga tervenemine algab kriisiga. Tervenemise kriisiga.
 
Aastaid on meid lollitatud, et me ei vaja D vitamiini. D-vitamiin ei olegi vitamiin, D-vitamiin on hormoon.
 
Inimene on energeetiline olevus, aga meditsiin ravib lihatükki.
 
Kroonilist haigust ei ole olemas, kui ei ravitaks krooniliselt.
 
Meie lapsed ja lapselapsed on praegu haigemad, kui meievanused.
 
Rasvase toidu ärakeelamine on üks hullemaid asju, mida meditsiin on loonud.
 
Keha ei tooda kolesterooli mitte rasvadest, vaid süsivesikutest.
 
Kas teie teate, kui palju on inimese kehas baktereid? 100 triljonit. Rakke on kehas poole vähem.
 
Põletike ravi: keskkonna muutmine, mitte immuunsüsteemi pärssimine.
 
Mingit aidsi viirust ei ole olemas. Lihtsalt lüüakse alla immuunsüsteem.
 
Kõige võimsam energiakriisi põhjus on EMOTSIOON.
 
Me sureme pigem steriilsusesse, aga mitte bakteritesse. 
 
Ükskõik, mis haigus teil on, järelikult olete te happelisem kui vaja.
 
Kui inimene ei liigu, siis lümf ei liigu.
 
Happelisus kütab isud üles, aga haige ühiskond lõikab magusid väiksemaks.
 
Keskkond ja meie mõjutame geene. Geenid ei mõjuta meid.
 
Küsimus saalist – “Millist vett on kasulik juua? Millised on kogused?”
Riina – “Väga hea on 4soola pulber. 1,5või 2L kannule veele lisage 1 mõõtlusikas pulbrit.
Kui ei ole võimalust seda osta, pange pool tl soodat ja pool tl näiteks himaalaja soola. 
 
Küsimus saalist – “Viski soodaga on siis täitsa okei?”
Riina naerab – “Muidugi on!”
 
 
Riinakene, Suur aitäh sulle, et teed seda, mida sa teed! Hoidku su vaim su valgust ja jõudu.
Mul on suur au sind tunda!
Ole õnnistatud ja terve. 
 
 
tiinariina
 
 
Järgmise loenguni…
 
 
 
(Loeguteemad leiad Mis Pärnus toimub …alt)
Kategooria: Viimased | Salapärane Good Lady kommenteerimine on välja lülitatud

AugustiUnetus ja valged kingad

Isegi ilmataat tuli vastu ja soostus lõpuks oma kraanid kinni keerama, et härrased August ja Unetus võiks ette astuda. No superlihtne dresskood selgi korral: vihmakile & kummarid. Aga õhtul paistis isegi päike ja see tõi ka rohkem rahvast Supelusse. 

Mind on alati lummanud kõik need vidinad mis läbi aastate on Karusselli poe juurde tänava kohal lehvima tõmmatud. Sel korral olid peade kohal valged, punase tallaga jalanõud. Mida iganes see kellegi jaoks siis sümboliseerib – see oli väga ilus! Teen ettepaneku järgmiseks aastaks üles riputada valged prillid, klaaside asemel peegel. Mida iganes see jällegi kellelegi siis räägib. 

 

DSC03059

 

Toitu oli seinast seina, jooki veel rohkem, noored lavad, vanad lavad, saksofonid autokastis, mustlasmusa, kino, Pitsahunt, kapten Morgan, müügiletid jne. Mulle tundus, et toidu-ja joogipoolist oli küll kohe mitu korda rohkem, kui Toidufestivalil. Ka valik oli laiem. Minge nurka ja halisege, toidufestikad! Hahahaa… 

 

veel3

 

Ja muusika ning Supeluse ja Karusselli risti tantsuplats oli öötantsijatest taas tulvil. Väga äge pidu ja taaskord – suur suur tänu kõigile korraldajatele! Nüüd siis kiva ka kuhugi ikka – sest mis eestlane ma olen, kui ma ei viriseks, eks? 

Ma ei mõista üldse, juba aastaid juurdlen – miks Pärnule üldse raha vaja ei ole ja selliseid vägevaid TERVE-TÄNAVA-TANTSE või toidu ja müügipidusid suvel kõige käidavamal turistitänaval igal laupäeval ei korraldata?! Ei pea ju terve öö läbi tegema, võiks olla kindlad kellaajad – nt 15 – 24. Päevainimesed käivad päeval, öökullid chillivad hilisematel tundidel ja ma olen kindel, et ükskord harjub see supeluse tn elanik ka sellega ära või siis linn võiks kuidagi neile kompenseerida asja, nt kolm kuud tasuta prügivedu vms. Pärnu linnas võib magada nii sügisel, talvel kui kevadel, aga need suve kolm sitta suusakuud võiks linn küll targemalt ära kasutada… Või mis?

 

Kummardus kõigile, kes Augustiunetust korraldavad. Taaskord – väga hästi tehtud!!

 

14022169_10202234537102238_321512378549200411_n

 

Kategooria: AuraTransformatsioon™, Viimased | AugustiUnetus ja valged kingad kommenteerimine on välja lülitatud

Järgmise weekendini…

Weekend selleks korraks läbi ja vaikus Pärnu kohal on kurdistav…

 
week
 
 
Parim suveüritus ever!!! 
 
 
Kogu Pärnule laskus nooruse, elu kerguse ja lapsemeelsuse hõng. Tõeline teine kevad! Linn oli kolm päeva mõnusas chillivas kerges energias!
Pärnu tänavad on suiti rahvarohked küll, aga eks see vanus tiksub ikka rohkem sinna soome pensionäri ja muude vanapaaride poole, aga kui algab Weekend on tänavatel rõõmsat naeru, lõbusaid hõikeid, rulasid ja jooksimist, Naeratavad kõik. Nii noored kui vanad. Eriti vanad. Kas pole vahva?
Me viriseme, kui tänavatel on palju autosid pargitud, aga kui algab Weekend ja vähegi võimalikud pinnad on täis autosid, siis me ei nurise, lihtsalt muigame, kui mõned pikad jalad autoaknast välja sirutuvad ja ninad alles teki sees peidus, ei häiri neid möödujad, ei ebamugavused. Sel aastal olid paljud taibud tulnud autodega ööbima. Tekid-padjad autos, magati öö ära ja järgmine päev jälle näppu viskama. Pissiti nii mõneski totaalselt vales kohas, sest mis sa hädaga ikka ära teed, aga igal ööl oli paduvihm, mis selle pesi. 
Meie maja ees oli ka üks uneauto. Tüdrukud olid väga ülemeelikud ja mingil hetkel kostus sealt kahekõne:
-“Kuule, hakkame minema nüüd!”
-“Kuhu meil minna on?”
-“Kõigepealt Selverisse sitale…”
Tänavad olid puhtad, vähemalt koristati kõik väga kiirelt ära. Käisime viimasel weekendi õhtul rannas jalutamas, noored tantsisid, laulsid, kallistasid. Ma pole ammu kogenud tänaval nii palju headust ja ehedat rõõmu. Teretati ka täitsa võõraid ja see oli fun. Eriti lätlased olid eestkeelse TERE nii selgeks saanud. 
Küllap järgmisel aastal organiseerib linn parkimise paindlikumaks ja viidad selgemaks. Ja kindlasti tuleks mõelda rohkem prügikastidele ja suurematele prügikastidele. Neid võiks olla kõikjal tänavatel ja parkides vähemalt 10 korda rohkem. Ja veel natuke rohkem. Nii 10 korda. 
 
Noored inimesed on väga toredad. Millal nad veel end välja elavad? Õige pea hakkab see kooliaeg peale, surutakse elavad rõõmud jälle kastidesse kopitama. Las nad siis vähemalt sel ühel nädalavahetusel kargavad ja tantsivad end välja. Las nad võtavad selle joogi ja õpivad tunnetama oma piire. Las nad mürgeldavad end välja 20selt, siis ei pea 40sena kuskil pere kõrvalt baarides jaburdama sel põhjusel, et noorena ei pidutsetud. Las noored olla noored. Neil on õigus lärmata, neil on õigus lollusi teha, neil on õigus õppida elust, mitte ainult koolist, neil on õigus tantsida ja julgeda olla need, kes nad on. Nad on tublid ja toredad. Muusika jõudu ja võimu ei tohiks alahinnata ja nimetage seda kuidas soovite, kasvõi vaibakloppimiseks, aga kui te Elmar raadiost end näiteks StarFMi peale keerate või siis R2-le, te olete tervem, rõõmsam, positiivsem. See on muusika jõud, see on rütmi ravi. Ja noored teavad seda. Õppige neilt! 
 
 Ja üleüldse – Weekend võiks olla igas linnas ja igal aastaajal ja see võiks olla kohustuslik. Igas eas!
 
Eraldi kummardus ja aitäh kõikidele weekendimajutust kasutajatele! Te olete superlahe punt ja alati Remeranis oodatud! Suur aitäh teile ja järgmise Weekendini! 
 
 
EAT. SLEEP. WEEKEND. REPEAT!
 
 
 
 
Kategooria: Viimased | Järgmise weekendini… kommenteerimine on välja lülitatud