browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Lumepeegeldus Jan Kausilt

juuli 18, 2011

Olgu, lumi, tule. Tule, tee ja ole.

Võtan sind vastu – tule mu aeda,

istu, pikuta, puhka oma mõõtmatut keret.

Toeta ennast vastu mu aialippe, nõjatu neist üle,

vaju meie autole ja majale, kata kõik klaasid oma

jääga, et sul oleks mugavam toetuda.

Siruta oma sõrmed purikatena maani, vabandust, lumeni.

Kui kühveldan sind, siis tuiska vaikselt ja märkamatult tagasi mu labidale.

Tervitan sind oma krae vahel, tuisk,

higistan su lund tassides nagu kuuma päikese all.

Keeruta helbeid nagu õietolmu. Tere, hang, mille tagant ma välja ei paista!

Sukeldun sinusse nagu rohelisse merre, heidan sinu peale

nagu düünile, võtan sutsu kõrvetavat tuisku, et mu jume ühilduks

su toonidega, lumi. Sula mu huultel nagu jäätis leitsakus.

Üks palve ka. Lase inimestel jõuda koju. Kui otse pole võimalik,

siis ringiga ikka. Kui on lumekoristusmasin hanges kinni, las siis

uriseb seal väsinult, andesta talle tema pahameel ja tuiska

lahti teine tee. Tule ja tee Eestist mägine maa, orud sama

valged kui tipud, aga lase inimestel minna mägede

vahele, sinu alla mattunud kollete juurde.

Nii et lase tulla. Ja minna…

 

 

Armastuse ja valgusega saatis Kohalolule,

Anu