Õnnetus võib teile pakkuda palju sellist, mida õnn ei suuda. Õigupoolest võtab õnn teilt hoopis palju ära. Õnn võtab teilt ära kõik selle, mis teil kunagi on olnud. Võtab ära selle, milline te olete olnud, õnn teeb teid maatasa!
Õnnetus toidab teie ego, aga õnn on tegelik seisund, milles ego puudub.
See ongi probleem ja selle uba. Sellepärast ongi inimestel nii raske olla õnnelik. Sellepärast ongi miljonid inimesed üle maailma valinud õnnetu elu.
Õnnetus teeb teid eriliseks. Õnn on universaalne nähtus, õnnes pole midagi erilist. Puud on õnnelikud, loomad on õnnelikud, linnud on õnnelikud. Kogu eksistents on õnnelik, väljaarvatud inimene. Õnnetu inimene on väga eriline, erakordne.
Kannatus aitab teil teiste tähelepanu endale tõmmata. KUI te olete õnnetu, siis pannakse teid tähele. Kui te olete õnnetu, siis tegeletakse teiega, tuntakse teile kaasa ja armastatakse. Kõik hakkavad teie eest hoolitsema. Kes thaaks õnnetule inimesele haiget teha? Kes kadestaks õnnetut inimest? Kes tahaks õnnetu inimese vastu vaenulik olla? See oleks liiga julm.
Õnnetusse investeeritakse palju. KUi naine pole õnnetu, siis kipub mees teda lihtsalt unustama. Kui naine on õnnetu, siis ei saa mees temast mööda vaadata, Kui mees on õnnetu, siis on kogu pere, naine ja lasped ta ümber, muretsevad tema pärast.
Kui oled haige, masenduses ja hädas, siis tulevad sõbrad sind vaatama, sulle kaasa tundma, sind lohutama. Kui sa oled õnnelik, siis on need samad sõbrad sinu peale kadedad. Kui sa oeld tõeliselt õnnelik, siis leiad end terve maailmaga silm silma vastu seismas.
Mitte kellelegi ei meeldi õnnelik inimene, sest õnnelik inimene riivab teiste inimeste ego. Teistel on tunne:” Ah et sina oled õnnelik, aga meie peame ikka pimeduses, hädas ja põrgus roomama. Kuidas sa julged õnnelik olla, kui meie, ülejäänud, nii õnnetud oleme!”
Muidugi koosnebki maailm õnnetutest inimestest ja kellelgi pole piisavalt julgust, et maailmale vastu astuda. Parem on kalmmerduda õnnetuse külge, sellega oled sa osa massist. Kui sa oled õnnelik, siis oled sa üksikisik, õnnetuna kuulud sa massi.
Õnn. Kas teie teate, mis on õnn? Õnn on lihtsalt õnn. Inimene rändab teise maailma. Õnnelik inimene ei kuulu enam inimmeele poolt loodud maailma, ta ei ole enam osa minevikust ega ajaloost. Õnnelik inimene ei kuulu enam ühetgi aega. Kui sa oled tõleiselt õnnelik, siis kaovad aeg ja ruum.
Me oleme läbi aegade selgeks õppinud peene mehhanismi: suruda maha õnne ja väljendada õnnetust. Sellest on saanud meie teine loomus. Te peate kogu selle krempli minema viskama! Te peate õppima õnnelik olemist. Te peate õppima, kuidas austada õnnelikke inimesi. Ja te peate rohkem tähelepanu pöörama õnnelikele inimestele. Jätke see meelde. See oleks inimkonnale suureks teeneks. Ärge tundke õnnetutele liiga palju kaasa. Kui keegi on õnnetu, aidake teda, aga ärge haletsege. Ärge tekitage õnnetus inimeses tunnet, et kannatus on midagi väärtuslikku.
Olge õnnelik, austage õnne ja aidake inimestel mõista, et õnn on elu eesmärk – satchidanand. Idamaade müstikud on öelnud, et Jumalal on kolm omadust.
Jumal on sat – tõde ja olemine.
Jumal on chit – teadlikkus.
Ja kõige tähtsam ja ülim on anand – õndsus.
Seal, kus on õndsus, seal on Jumal.
Retsept.
Mõistuse rutiinide ülekavaldamine.
kas te olete kurb? Siis tantsige või minge dushi alla, ja te näete, kuidas kurbus keha jahtudes haihtub. Tundke, kuidas mööda keha voolav vesi uhab kurbuse minema, samamoodi nagu higi ja tolmu. Jälgige, mis sünnib!
Püüdke oma mõistus panna olukorda, kus ta ei saa enam vanaviisi töötada. Selleks sobib kõik. Näiteks kui olete vihane, siis lihtsalt hingake mõned korrad sügavalt. Ainult kaks minutit. Ja seejärel vaadake, kus teie viha on. Te ajate meele segadusse, meel ei suuda neid kahte seostada. Ta küsib:” Kuidas saab keegi üldse vihasena sügavalt hingata? Mis toimub?”
Niisiis, tehke ükskõik mida, aga ärge seda kunagi korrake. Selles on iva. Vastasel korral harjub mõistus sellega ära, kui te iga kord kurb olles dushi alla lähete. Pärast kolme-nelja korda on meelel juba selge:”Kena! Sa oled kurb, sellepärast sa dushi all oleski!” Ja siis saab mõistusest teie kurbuse põhiosa. Ei, ärge ühki tegevust kunagi korrake. Ajage meel iga kord segadusse!
Teie kaaslane ütleb midagi ja te vihastate. Te olete alati tahtnud teda lüüa või millegagi visata. Seekord tehke midagi muud! Minge ja kallistage teda! Andke talle korralik musi ja ajage ka oma kaaslane segadusse! Teie mõistus on segaduses ja teie kaaslane on segaduses. Ja äkki pole miski enam endine. Siis te mõistate, et meel on masin, ja kui ta peab midagi uutmoodi tegema, siis kaotab ta järje. Ta ei tule uutmoodi toime.
Tehke aken lahti ja laske sisse värsket õhku!
Osho
Katkend raamatust “Hingepalsam”