Hääletavad kaks meest maanteel.
Juba pikemat aega seisavad, kuid autosid ei liigu. Äkki tuleb kaugelt kiiruga lähemale must täpp, mis osutub jooksvaks meheks, kel käes Kamazi rool, teeb suuga pidurdamise häält ja jääb meeste juures pidama.
“Noh mehed?! Mingi mure või? Pole probleemi, tulge istuge peale, viin teid kohale!”
“Kuule debiil oled või…küll me ise kuidagi hakkame saame…”
Kamazijuht tõmbab püstoli välja ja käratab: “Marss kohe auto peale!”
Mehed ehmusid ja ronisid nö Kamazi peale. Jooksevad niimoodi kolmekesi paar kilomeetrit, kui juht paneb äkki pidurit ja pobiseb: “Ronige nüüd momendiks maha… ees on politsei, mul pole lube. Ma sõidan siit otse üle maisipõllu politseist mööda ja kilomeetri pärast võtan teid uuesti peale!”
Mehed rõõmsad, et said hullust lahti. Jõuavad siis politsei juurde ning seletavad politseile, et meid võttis üks lollakas  nö “auto peale” ja sundis jooksma pea viis kilomeetrit!
“Kus ta on?” Küsib politsei. “Me otsime teda juba ammu, sõidab siin kogu aeg ilma lubadeta.”
Mehed seletama, et näe pani siit üle maisipõllu.
Politsei pöörab ümber enda kujutletava külgkorviga mootorratta ja ütleb: “Nii. Kohe saame ta kätte. Üks istub minu taha ja teine külgkorvi!”
Mehed jäävad lollakalt vahtima. Politsei relvaga ähvardades: “Kohe kohtadele! Täidab käsku! Üks minu taha ja teine korvi!”
Istuvad mehed siis nö “kohtadele” ja jooksevad läbi põllu. Politsei käratab “korvis” istuvale mehele: “Mis sul viga on? Miks sa korvis püsti seisad? Kohe istu maha!”
Jooksevad siis, “korvis” mees jookseb kükakil, maisilehed peksavad näkku, jalad valutavad kohutavalt ning pöördub sõbra poole, kes “tagaistmel” istub: “Kurat, oli meil vaja ümber istuda, praegu oleks sõitnud Kamaziga….”