browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Pärnu kristallid ja Tartu vaim

jaanuar 23, 2011

Kogemuste laviin eelmisest nädalast on väga kõrge, kerge ja õnnistav! Millised inimesed selles nädalas olid! Jah, nad olid lausa sajamillised ja väga erilised. Kõigepealt väga vahva laste kristalli-eri õhtu. Mul on seda päris keeruline endal kommentaarida, usun et pildid teevad selle töö ära. Lapsed said kristalle kuulata, katsuda ja kogeda enda peal kristalliravi. Lapsed said tuttavaks muremunaga ja tegid kenasti kaasa kristallimeditatsiooni. Aitäh teile, kallid Kertu, Andra-Karolin, Mia,Teele, Rasmus, Maare ja suured lapsed! Ja aitäh sulle, Anneli! Loodetavasti kohtume peagi jälle, sest Annelil on Pärnus plaanis teha ka teismelistele kristalliõhtu ning vanaemade-vanaisade kristalliõhtu. Meie armsad kristall-lapsed 🙂  (Kas märkate Anneli kõrval helendavat ORB´i?) *** Edasi viis mu tee Tallinna ja sealt järgmisel hommikul varavara Tartusse. Istusin Vilde kohvikus, ootasin Avot ja ajaviiteks otsustasin Kõiksust kuulata. Vilde kohvikus on riiulid kaetud raamatutega. Palusin suvaliste(!) raamatute avamisega Kõiksusel endaga rääkida – millele peaksin tänasel päeval tähelepanu pöörama. Avasin järjest raamatuid ja vaatasin, mida Universum ütles. Lugege teie ka. * Kus on minevik, kus on tulevik? * Kui on olemas juurdepääs arvutile, tuleks seda julgelt kasutada. * “Ma joon iga päev veini, aga just reede hommikuti roosat,” ütles Avo. (hahahaaa…) * Reisimine on odavaks läinud. Nüüd pole tulemistel ja minemistel enam vahet. * Kuningannadel ei ole jalgu. * Sul ei ole minevikku ega tulevikku! * Süütunne ja kahetsus – täiesti asjatud, muide! * Eilset pole olemas. * Soovimine läks täide. * Juba on parem ja mu kurk ei valuta. * Ma avastasin kontinendi! * Uusi ideid aina tulvab, mul hakkab neid juba pea kohal lainetena kokku lööma! Vilde kohvikust järgmine sihtpunkt oli Tammistu mõis. Seal ootas mind Merli, minu väga vahva täditütar, kes töötab siinses erivajadustega inimeste tööharjutuskeskuses. Leidsin sealt väga lahedad südameinimesed. Inimesed, kes vaatavad silma. Ja suhtlevad. Kogesin, kui mannetu on verbaalne tasand. Silmad ja süda vestlesid palju aktiivsemalt, kui jutt. Ja kõik mõistsime. Seal on üks väga huvitav noor mees R, kes rääkis palju põnevaid lugusid enrgiast, maailmast ja elust üldse. Panen siia tema lauseid, ehkki neis ei ole midagi uut, suutis ta mind panna mõtlema erinevatele vaatenurkadele elus. R oli ise teinud kaartid, millel vaid üksainus sõna. Tõmbasin endale alustuseks kolm kaarti- EDASIMINEK, KÕRGEMAD MÕJUD ja ARMASTUS. Siin siis R jutust mõned laused: * Peale mõtete väljalülitamist tuleb mõttejõud. * Suhtumisest oleneb kõik. * Sinu loomuse autopiloot – see juhib sind õigesti. * Kui maakodu hävib, jääb taevakodu alles. Seal on tingimusteta armastus. * Maakodu omab, taevakodu annab vabaks, laseb valida. * Maakodus oled kui orav rattas, taevakodus saad puhata. * Taotlus – ära pinguta sellega üle. Aga ära anna alla. * Hõivatus. Ole oma unistuses, hõivatuses koguaeg. * Kui maakodu saab halba täis, siis see hävib. * Andestada – see on mitte piirata. * Kus on kõige vähem andestusenergiat meie planeedil? Egiptuses. * Kus kõige rohkem? Põhjapoolusel. Päkapikkudel on andestus täielik. * Päkapikumaa on tegelikult varjatud nimi! (R naerab südamest ja ma tunnen, et ma ei tea mittemillestki mitte midagi) Ta räägib planeedi tulevikust ja footonenergiast toitumisest, gravitatsiooni muutusest ja riigipiiridest, sellest, et raha asemel saab olema antimateeria vaba lend. Päike tõuseb väga kiiresti ja loojub samuti, vaid mõne minutiga. Nagu multikas. (kihistame R-ga mõlemad)Teist päikest ei teki, see pole päike, tekib uus planeet, mis on tegelikult kristallide kogum. Ta vaatab mind, räägib mu värvidest, ühest südametshakrast ja ütleb täpselt ära, millal olen transformeeritud ning millal minust sai auratransformaator. Ta ütleb, et minus on jumalik korrasolek ja minust jääb ruumi positiivne energia. Et ma elan punases majas 1,45 valgusmaa kaugusel, mis on kõrgema ajastatuse õppekoht ning me kohtume seal pidevalt. Ma tundsin täiesti kindlalt, et olen temaga kohtunud, kogu ta olemus oli väga tuttavlik. Äkilise küsimuse peale, mida ma teen 27 juuni, 2013 vastas R kõhkelmatult :” Sa tegeled kristallide puhastamisega. See tohutu majasuurune kristall asub põhja pool, praegu on ta Maa sees peidus, ta liigub. Sa ei tee seda üksi, teid on palju, ka see inimene, kes õpetab sulle praegu optimistlikku maailmavaadet. Tead, optimistlik maailmavaade on üks hädavajalik asi!” Kui ma küsisin, mis on selle kristalli ülesanne, siis vastas ta tülpinult: “Ah, mingi armukadeduse jama.” R-i kõrval istub noormees, kes kõik, millest me räägime, omakorda tuntud lauludena kuuldavale toob. Kui meie R-ga räägime tsakravärvidest, laulab see noormees hetkega:” Neid värve ma näen, neid värve ma tean, neist laulugi kokku seaaaaan…” Äkki tsiteerib ta onu Johannest õnne 13st :” Igal pool on parem, kui kusagil mujal… Lase vabaks! Lase vabaks!” Kuna tean neid lauseid, siis kordan naerdes temaga neid koos. Selle peale tõstab ta kulmud kõrgele, vaatab mulle suurte silmadega otsa ja ütleb:”Näedsa…sa tead ka midagi!” :))) Megatunne! Meie jutuajamise lõpuks lubas R mul võtta oma kaartidest veel kolm kaarti. Ma võtsin.  OMA RAAMAT. VALGUS. RAHU. See oli väga eriline kohtumine. Väga. See puudutas mu südant ja oli turvaline mu olemusele. Olen Merlile südamest tänulik selle kogemuse eest. Ja kogu sellele toredale kambale, kelle meie ebainimlik riik on ristinud erivajadustega inimesteks. Minu meelest on ka riigikogu rahval väga erilised vajadused…niiet.. jah… pole hullu, pole hullu! Peale Tammistu mõisas käimist olin natuke ära. Mu maailm oli pisut nihutatud ja nihkes. Aga õnneks lendas mu teele ingel Meeli, kes mõistis, kuulas, küsis, säras ning oli maine ja tõi mind sujuvalt sellesse hetke ja aega tagasi. Koos läksime Kristiina vaimenergiaga lõimumise õhtule. Meie hommik oli alanud kl 6 ja nüüd oli kell 21… Sumades peale üritust läbi lume autoni, esimene tõeline külm nina näpistamas, küsisin Kristiinalt, kas ta mäletab, millal tänane hommik oli. Ta ei mäletanud. Meid ootasid Kristiina hambaarstist vanaema ja vanaisa. Vanaema keetis kartuleid ja oli meile laua katnud. Kui armas see oli! Meie natuke väsinud suu-putru-täis küsimuse peale, kuidas temal päev läks, lõi ta käega :” Ah, mis seal ikka, tõmbasin vanaisal kolm hammast välja!” See lihtsalt oli päeva lõpuks nii sürr, et pahvatasin naerma. Soe toit, kodutunne ja väsimus murdsid jalust. Ja see oli kõigest üks päev mu elust. Milline päev!!! Olin endale tänulik, et otsustasin, lasin südamel valida ja voolasin südant kuulates… Lõpetuseks lummav vaade pimedalt tänavalt, läbi akna ühte Tartu ilusalongi. Naudi meeleolu, mille loob ruum, kus on pisidetailid täpselt paigas. Mis tunne sind valdab?