Loen imelist raamatut. “Armastuse nelikümmend reeglit”, autor Elif Shafak. Lõpetasin. Nutsin. Alustasin uuesti.
Olin jõudnud poole peale ja mõtlesin, et kuidas nii ikka on, et üks mees mõistab nii hästi 40 aastaseks saanud naise hinge-ja tundeelu. Opaaaa…! Suur oli mu üllatus, kui guugeldades selgus, et autor on hoopis naine!Magistrikraadi ja 6 ülikooli taustaga naisõiguslane, sündinud 1971 Strasbourgis Pranstusmaal. Ta on kirjutanud 13 raamatut, neist 9 romaani, tema raamatuid on avaldatud rohkem kui 40 riigis ning ta on üks Türgi väljapaistvamaid kirjanikke. Ta on öelnud:”Türgis oli nii, et mehed kirjutasid ja naised lugesid. Ma tahtsin muutust.” Ja tegigi täiega ära. Äge naine!
Elif Shafak
Kuna Rumi on minu jaoks ääretult salapärane, armastusse sügavuti sukelduv lummav hing, armastan ma lugeda ja tajuda kõike, mis temaga seotud on. See raamat on romaan 13. sajandi sufi müstikust Rumist. Sellest, kuidas nad rändmunga Šamsiga üktsteise poole liiguvad, teineteise elusid totaalselt muudavad ja kuidas teised asjaosalised nende looga lõimuvad. Kui palju võib maailm muutuda vaid kahe inimese kohtumisest! Paremaks, ülevamaks, puhtamaks, voolavamaks, elusamaks! Kahe mehe kohtumine tegi õpetlasest suurima poeedi, kelle armastusluule on kaunemaid maailmas! Sa leiad selle loo lõpust viite Rumi luuletustele kauni muusika taustal. Soovitan südamest südamega neid kuulata, kui oled raamatu läbi lugenud. Sa võid ka enne kuulata, aga sa koged luuletusi pärast raamatu lugemist hoopis teises valguses. Usalda mind, ma tean…
Peale tolle ajastu, 13.sajandi, jookseb paralleelselt Ella lugu, kes elab aastas 2008 ja hakkab ärkama oma pikast igapäevaunest ja koduperenaise rollist. Lood on hästi selged, mõistetavad, iga peatüki pealkirjaks on selle nimi, kelle lugu on. See teeb lugemise kergeks, mõistetavaks, voolavaks.
See raamat kerkib nagu maja – korrus korruse haaval, lehekülg lehekülje haaval. Ka põnevus järjest kerkib. Ma muudkui ootasin Rumi ja Śamsi kohtumishetke, see kruvis ja kruvis põnevust. Ma imetlen selle raamatu ülesehitamise lugu, erinevate elude ja lugude lõimumist, armastuse selgust ja suurust. Armastuse ilu ja valu. Imetlen selle kirjaniku võimast oskust näha tervikut ja suurt pilti. Ja imetlen tema oskust öelda ühe lausega nii palju, et …. novatt – pole võimalik isegi seletada…
See raamat toob maailma palju headust. See muudab igat inimest, kes seda loeb. See raamat muudab maailma paremaks paigaks.
See raamat on nii sügav, et ma ei saa ega tahagi sealt välja. Võib-olla jõulude paiku tahan ka, söön jupi vorsti pohlamoosiga ja sukeldun tagasi. Vahelduseks on päris huvitav vait olla ja tajuda maailma enda sees ja väljas.
Visata kastidesse kogu vaimne eneseabi kirjandus ja kuulata mida räägib tuul, millest pajatab maa jalge all, kuidas õitseb tuleleek, millest sosistab vesi või kuidas kallistab tühjus…
Ma tajusin, et paljud inimesed ei mõista Rumi luuletusi. Täna ma tean, et mõistavad need, kes on armastusse hullumeelselt sügavuti sukeldunud, kellele ei ole olulised ei numbrid, sugu ega nahavärv. Lihtsalt armastus. Armastus kui pühadus. Armastus kui kahe hinge püha üksolemine.
Pane mängima see lugu. Sule silmad ja las su süda saab puudutatud 13.sajandi armastuse valgusega…
***
” Siis haaras Ella kohvri, mille oli juba varem pakkinud, ja lahkus kodust. Majast välja astudes pomises ta endamisi üht Śamsi reeglitest:
KUNAGI POLE LIIGA HILJA KÜSIDA ENDALT: “OLEN MA VALMIS MUUTMA ELU, MIDA MA ELAN? OLEN MA SISEMISELT VALMIS MUUTUMA?”
ISEGI KUI ÜKS PÄEV SU ELUS ON SAMASUGUNE KUI EELMINE PÄEV, SIIS ON SELLEST KÜLL KAHJU.
IGA HETKE JA IGA UUE HINGETÕMBEGA PEAKS INIMENE UUENEMA ÜHA UUESTI JA UUESTI.
ON AINULT ÜKS VIIS SÜNDIDA UUDE ELLU:
TULEB SURRA ENNE SURMA.”
***