browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Saa tuttavaks – Leni

aprill 12, 2013

Saa tuttavaks Sinagi hämmastav naisega   LENI RIEFENSTAHL.

 

Ta sündis 1902 Berliinis.  Ta õppis maalikunsti ja alustas oma kuntsnikukarjääri tantsijana.

 

Tema elu muutus päevast, kui ta ootas metroos rongi, et minna haigetsaanud jalaga arsti juurde. Ta pilk langes juhuslikult reklaamplakatile. See oli suur mäepilt, mis reklaamis filmi nimega „ Saatuse mägi“.

Leni seisis kui transis, ja jõllitas plakatit. Tema rong tuli jaama ja lahkus jaamast ilma temata.  Selle asemel, et minna arsti juurde, lahkus ta jaamast ning leidis end õige pea hoopis teises maailmas, hoides koguaeg silme ees pilti plakatilt – majesteetlikku saatuse mäge.  Ta vaatas seda mitmed õhtud järjest ja see mõjus nagu loits. Sellest sai alguse tema enda filmimaailma saatuslik mägi ja uus karjäär nii näitleja kui lavastajana.

Ta sai üle maailma tuntuks kui näitleja filmides »Der Heilige Berg« (1926), »Der Grosse Sprung« (1927), »Die Weisse Hölle vom Piz Palu« (1929) »Stürme über dem Mont Blanc« (1930 ) »Der weiße Rausch« (1931), »Das Blaue Licht« (1932) ja «SOS Eisberg» (1933).

 

Leni elutöö on dokumentaalfilm  Hitlerist »Triumph des Willens« nime Reichi parteikongressi 1934 Nürnbergis, mis on saanud suurimad auhinnad:  kuldmedali Veneetsia 1935 ja kuldmedali Maailma näitus Pariisis aastal 1937. Kuid peale sõja lõppu hävitas see film Leni Riefenstahli karjääri –  seda ei tunnistatud enam kunstiteoseks ja mõisteti hukka kui natsionaalsotsialistliku propaganda film. Tema maailmakuulus film olümpiamängudest  koosnes kahest osast, I osa »Fest der Völker« ja 2. osa »Fest der Schönheit«, ja sai ka kõrgeima auhinna: kuldmedali Pariisis aastal 1937, esimese hind Veneetsia on maailma parim film 1938 ,sai  Olympic auhinna ROK 1939 ja 1956 see oli klassifitseeritud kui üks maailma kümnest parimast filmist. Ta on toonud filmimaailma palju põnevaid erinevaid võttenurki jne.

 

 

 

Sõja ajal ta abiellus, lahutas 2 aasta pärast, ning oli tuntud kui fotograaf. Tema fotosid Nubast avaldati maailma suurimates ajakirjades.

 

 

71 aastaselt otsustas ta ära õppida sukeldumise, sest teda veetles veealune maailm. Et saada sukeldumise sertifikaat, muudeti ta sünniaeg 1902 ära 1922, sest tema vanusega ei oleks seaduse järgi tohtinud teda sukelduma lasta.  Sukeldumiseksamile järgnenud peol avaldas ta oma saladuse ja hämmastus oli kõigil suur.  95 aastaselt oli Leni vanim sukelduja maailmas ja sukeldunud rohkem kui 2000 korda.

Tema sukeldused on viinud teda maailma kauneimatesse veealustesse maailmadesse . Ta kasutas vee all erinevaid valguseid ja tegi sadu imelisi võtteid Papua Uus Ginea riffidel ja ka Vaikses Ookeanis Cocos , mis on kõikide sukeldujate unistus kuna siin võib kohata kõiki erinevaid haisid maailmas.

Lenit näete ookeanis siin – http://www.youtube.com/watch?v=91607Aqn-mo

Veealune maailm avas tema uue karjääri ja ta avaldas kaks raamatut veealuste piltidega. „Korallaiad“ ja „Veealused imed“. Tema fotonäitused on olnud üleval maailma suurimates linnades.

See imeline naine tegi 97 aastaselt ebatavalise otsuse – reisida kodusõjast muserdatud Sudaani, oma lemmikpaika – Nubasse ja seda maad aidata. 23 aastat ei olnud ta midagi kuulnud oma Nuba sõpradest ja tal oli väga raske hankida viisat. Pärast seda, kui ta pani kokku endale filmitiimi ja pärast aastast ootamist ja raskeid läbirääkimisi, sai filmimeeskond loa reisida nuba mägedesse sõjalise konvoi kaitse all. Tuhanded Nuba inimesed ootasid Lenit, aga kõik tema kallid sõbrad olid langenud kodusõjas. Seoses uue algava lahinguga anti meeskonnale käsk lahkuda Nuba mägedest võimalikult kiiresti helikopteriga. Pärast vahemaandumist aga juhtus katastroof – helikopter kukkus. Ime läbi ei saanud ükski inimene surma,  olid vaid vigastused.

Leni viidi päästekopteriga haiglasse, kus leiti vaid mõni murtud ribi, mis kopsule haiget tegi. Hoolimata sellest õnnetusest, ei loobunud ta plaanist minna Sudaani ja aidata oma sõpru.

 

Leni suri 2003, 8 septembril, paar päeva peale oma 101 sünnipäeva.

***

Miks ma selle naisega olen koos olnud terve tänase päeva? Huvitav, kas kohalolu lehte loeb mõni 98 aastane naine, kes plaanib Sudaani lennata sõpru külastama? Või mõni 88 aastane, kes ei räägi vererõhust ja gaasidest, ega virise lume ja lohakate lastelastelaste pärast? Või mõni 71 aastane memm, kes otsustab igaõhtuste seebikate asemel ajaviiteks minna Kalev Spasse sukelduma?

Ma hoidsin hinge kinni, kui ma tema lugu lugesin ingl keeles. Ma ei valda seda keelt ju nii perfektselt, aga mu keha reageeris tema jutule, tema piltidele…

Ja muidugi sellele, et sukeldus 71 aastaselt! Ma õppisin ujuma 43 aastaselt. Kas te saate aru??? Kuigi ma arvasin, et see on hilja…ütlen ma nüüd –

MUL  ON  30 AASTAT  EDUMAAD!!!!

Ja ma ei kavatse siit enam raisata ainsatki päeva! 

Kas te saate aru, kuidas üks tavaline plakat seinal võib muuta inimese elu?  Kui ta poleks seda plakatit näinud, oleks temast vbl saanud keskpärane tantsija, sest vaevalt ta selle haige jalaga kaua oleks vastu pannud. Aga mis mind veel tema juures paelub – vaadake pilte! Temast õhkub puhas ürgne naiselikkus. Isegi troopikas piltide jahil – ikka kleidis!

Aitäh sulle, kummaline võõras naine kuskilt teisest ajast ja ruumist – sa inspireerid mind oma elatud iga aastaga!

Vaadake kindlasti videot – see on imeline.

Tiina

Siin venekeelne 3-tunnine film Lenist –

http://www.youtube.com/watch?v=5fp0t9aOCgU