Mul on kaks imelist sõbrannat, kes on läbi 6 aasta juba olnud igapäevased kaaslased mu kõrval. Nemad on mu südameperekond, hoolimata sellest kui lähedal või kaugel nad minust füüsilises maailmas ka ei viibiks.
Räägi oma vanematest.
KRISTIINA: Olen üles kasvanud klassikalise meditsiini ja alternatiivse meditsiini info keskel. Niikaua kuni mäletan – olen kokku puutunud inimeste haiguslugudega. Meie peres olid inimesed alati eelkõige lihtsalt inimesed – olenemata taustast.
Kuigi emal-isal ja ka vanaemal oli alatasa kiire ( arstide elustiil on ju teada – tihti tuleb töö koju kaasa), siis minu vanaisal oli alati aega minu ja õe jaoks. Vanaisa on eluaeg olnud tervisliku elustiili pooldaja – ta pidas põhjalikke loenguid oma aias kasvatatud toidu kasulikkusest ja viis meid pidevalt õega loodusesse pikalt jalutama. Oleme talle praegu tänulikud selle eest!
Meie peres oli kombeks õpetada laps kiiresti iseseisvaks – tundsime lastena, et meil on toetus olemas, aga otsuseid pidime ise vastu võtma. Teismelisena käisin suviti Soomes tööl ja ülikooli astudes olin oma raha ja koduga juba harjunud.
Kui olin väike, siis küsiti minu käest alatasa küsimusi ja oodati nendele vastuseid. Kusimused olid väga erinevad ja tihti tuli vastuse saamiseks kasutada oma tunnetust. Minus kujunes teadmine, et – ma tean vastust – kas kohe või mõne aja pärast..
Meil olid peres alati loomad, kelle eest tuli hoolitseda. Oma esimese tõeliselt oma koera – Afganistaani hurda – sain ma 12 aastaselt ja ma hoolitsesin tema eest üksinda ilma kellegi abita. Käisin temaga koerte näitustel, ta oli mul Soomes töötades kaasas..- ta oli tõeline loomast sõber!
CRYSTAL: Mu mõlemad vanemad on surnud. Ei soovi rohkem sellest rääkida. Las nad puhkavad rahus. Isast kirjutasin suure blogiloo ‘Ühe jalaga kapten’ ja kõik on oodatud seda lugema, kui huvi on.
TIINA: Mind kasvatas ema, isa ma ei mäleta. Umbes 10a sain teada, et isa on autoavariis surma saanud. Kui puutusin kokku Viilmaga, sain aru, kui väga mul on vaja andestada teadlikult oma isale ja võtta ta vastu ning armastada südamest. See oli mulle väga kerge, ma olin selleks täiesti valmis, ma lihtsalt ei olnud osanud seda varem teha, see oli vabastav ja see andis mu südamele rahu. Ma ei ole seda meest näinud, aga ma olen talle südamest tänulik, et ta mind siia maailma aitas. Mu ema on armas vaikne naine, kellega ses mõttes megalt vedanud, et ta ei kippunud mind kunagi kasvatama, ta lasi mul kasvada, tutvustades ja nihutades piire.
Sinu lapsepõlve imed?
KRISTIINA: Mäletan kui suur vitamiinitablett kurku kinni jäi, kui õega üksinda toas mängisime. Olin siis umbes 4 aastane. Ühel hetkel ei saanud ma üldse hingata. See oli valus…aga siis tekkis suur selgus minu sees ja rahu – ma teadsin, et ma kaua vastu ei pea – et peagi ma suren. Ja et enne kui siit ilmast lahkun – tahan jätta hüvasti oma ema ja vanaemaga köögis. Tõusin püsti, pea käis juba ringi, sammusin köögi poole ja kähistasin midagi vanematele. Mul oli juba järjest parem olla…Aga ema, nähes, et olen täiesti sinine – kasutas kohe erinevaid esmaabivõtteid ja suutis mu kurgu kuidagi lahti saada.
Selle kogemusega sain ma aru, et siit ilmast lahkumine on seotud suure rahu ja õnnetundega. Seda kogesin hiljem ka haiglas, jälgides surevaid patsiente.
Kogu minu elu on täis tavalises mõistes imesid, kus ma saan pidevalt kinnitust, Et elus pole juhuseid. Minu jaoks on kõige suurem ime see, kui inimene otsustab ja suudab kardinaalselt oma elu muuta, oma suhtumist muuta nii, et kogu selle inimese olemus muutub silmnähtavalt. Sest tavaliselt muutuvad hinged suuremas plaanis läbi paljude elude, mitte ühe elu jooksul.
CRYSTAL: Ma ei soovi lapsepõlvest enam käiata. Ime on see, et kõndisin sellest läbi ja see tegi mind väga tugevaks. Ning murdsin miljonite sugulaste ahela, kus oli uskumuseks, et oleme vaesed ja selleks ka jääme.
TIINA: Minu lapsepõlv oli hästi armas, haldjalik, loov. Ema kasvatas mind üksi ja mul oli kõik, mida vajasin. Ma olin täiega ise oma imede allikas, nautides vabalt ka eimidagit. Ma võisin mängida ka siis, kui mul polnud ühtegi mänguasja käepärast, luues haaravaid lugusid näiteks oma sõrmedest. Ma võisin tunde istuda kuskil lillepeenras ja mängida kivide või okstega. Minu jaoks oli kõik elutu elus. Minu lapsepõlve mängumaa üks osa oli vana-Pärnu surnuaed, sest elasime surnuaia vastas. Seal toimis reegel: ei jooksmist ega kisa. Seevastu õppisime ruttu lugema ja arvutama, kui pikalt keegi elas ja meie piiritu mõtlemisega kamp lõi uusi ja uusi mänge ja mängureegleid. Mäletan seda, et meis kõigis tekitasid mingit erilist õõvastust laste hauad ja me arutlesime selle üle, mis tunne on olemata olla. Ema ja minu elu kulges väikses köök-toas. Vahel oli hommikuti veeämbril köögis jää peal, ema ärkas vara, et kütma hakata, mäletan et ühes toanurgas oli kord tuisusel talvehommikul lumi, aga ma ei mäleta sellest ajast mingit hala, vingumist ega puudust.
Ma joonistasin palju. Meeldis aega veeta puukuuris ja taguda haamriga naelu. Vanemana meeldis joonistada, kirjutada, õppisin väga vara lugema. Kolmandas klassis huvitasid mind ema sopakad, aga ma ei mõistnud seda keelt, aga see, kuidas ema sõbrannad kõik nende raamatutega õhkasid, kui põnev see on, siis sai uudishimu võitu, ja ma lugesin need läbi. Vahel olid raamatud nii õudukad, et enne kui magama jäin, kontrollisin kõik kapitagused ja voodialused üle 🙂 Nii sisse elasin raamatumaailma. Raamatud ja loodus olid minu lapsepõle imed. Ja imed toimusid ka siis, kui olin väga kõrges palavikus ja umb 6a kui juurdlesin selle üle, kumb siis ikkagi tõene on ja kumbas ma tegelikult elan, kas unes või tegelikkuses…
Mäletan et väiksena peegli ees seistes arutasin, kas peegel peegeldab ikka tegelikult seda mis on, ja kas kõik inimesed näevad maailma nii nagu mina? Mäletan et võisin tunde jälgida kuidas köögilaual päiksevalguses lusikaga kuldet mett tõstsin ja meepurki tagasi nirisev mesi moodustas imelisi kordumatuid mustreid, ja ma imetlesin seda ja mõtlesin kui andekas ma ikka olen, et midagi sellist oskan teha… Võisin olla siis 4-5 aastane. Kui näen praegu aastaseid beebisid arvutiekraani taga, siis tõesti – kummardan arengu ees…. ja avaldan kaastunnet.
Räägi oma lastest.
KRISTIINA: Minul on kaks last, Tütar on 11 aastane, poeg 15. Nad on minu jaoks täiesti eraldi isiksused ja ma naudin nende seltskonda. Ma tunnen end nendega võrdselt. Nad teavad, et võivad minule toetuda alati. Mitte ainult kui emale, vaid kui sõbrale. Ja ma tunnen, kui hea on neile toetuda. See on nii armas, kuidas nad õpivad ema toetamist.
Soovin, et lapsed õpiks ennast selles elus hästi tundma. Et nad oleks heas kontaktis oma Minaga, et nad oskaks ja tahaks toetuda oma potentsiaalile ja oskaks näha oma piire Ja oskaks elada nii, et nende hing ( vaim) oleks rahul.
CRYSTAL: Minu poeg on 16-aastane ja väga armas ning hea südamega poiss. Minu jaoks on ta üks väga vahva noormess, kes alati leiab lahendused ja kes alati on minu jaoks olemas, nii nagu mina tema jaoks.
TIINA: Minul on kaks poega, 23 ja 25 aastased. Nad on mu väga head sõbrad, kes on minust ema kasvatanud. Ma ei ole käinud kuskil emade koolis, seega on minu õpetajaks minu lapsed. Niiet nüüd ma võin neile täitsa õigustatult öelda, et ärge mõistke mind hukka, ise te olete minust sellise ema kasvatanud. Nad on väga osavõtlikud ja mis minu kui naise jaoks kõige olulisem – nad on hoolivad inimesed. Ja muidugi ei saa üle ega ümber nende huumorisoonest. Soovin et nende elu oleks just selline nagu nad ise soovivad ja siis veel tiba avatum, teadlikum, kergem jne Armastan neid väga!
Mis on perekond ja kes sinna kuuluvad?
KRISTIINA: Perekond on raudselt hingelt-vaimult lähedased inimesed, mitte ainult veresugulased. Minu perekond on minu lähedale sündinud inimesed, keda ma toetan ja erineval moel armastan. Mõni on kaugem, mõni on lähedasem. Ma olen paindlik pere suhtes. On lähedasi, kellega ma mõni aeg suhtlen vähem, siis tihedamini. Minu jaoks on pere paindlik mõiste. Pereliikmeid tuleb juurde ja ka lahkub vahepeal. Olen ühelt poolt klassikaline ema ja naine peres, kes teeb kõik oma pere heaolu nimel ja samas olen avatud vastu võtma oma perre uusi liikmeid ja valmis lahti laskma mõnda oma pereliiget, kui nii on vaja. Pere on minu jaoks hetkel lähedased inimesed.
CRYSTAL: Perekond on need inimesed, kellega ma saan olla see kes ma olen ja teha seda mis mulle meeldib ja nad toetavad mind kõiges. Absoluutselt kõiges ja igal tasandil. Seal on null hukkamõistu. Seal on toetus ja armastus südamest. Seal on hoolimine ja väärtuste tõstmine. Seal on kohalolu. Kes sinna kuuluvad seda siin ei avalikusta. Kuna praegu on korduvalt proovitud mind pommitada ja ära tappa läbi ka mu lähedaste, siis ma kaitsen nende privaatsust ja oma elu. Olen targem.
TIINA: Perekond on inimesed, kes on südames. Nö südamepere. See ei ole ainult veresugulus. Südameperre satuvad inimesed kummalisel moel, mõned kukuvad kohe sisse, mõned imbuvad aastatega, seal ollakse ja lahkutakse, kui vaja. Südameinimestele ei loe aeg ega vahemaa. Seal on ehedus. Südameperes on hästi turvaline ja toetatud olla. Siin sa oledki see kes sa oled. Nii saba kui sarvedega ja sinust hoolitakse ikka! Siin ongi kõik mis on. Siin teatakse, et silmad ei näita tõde, siin vaadatakse, räägitakse ja isegi vaikitakse läbi südame.
Mis on sinu jaoks kodu?
KRISTIINA: Kodu on keskkond, mis toetab mu füüsilist keha, on mugav mu mõistusele ja sobiv mu vaimule. Olen palju kolinud ja ma olengi tahtnud kolida. Ma olen talus elanud, kus meil olid koerad, kassid, hobune. Ma olen elanud jahilossis. Kui haritud põllud meid ära tüütasid, elasime metsikus metsas. Siis tulime linna ja proovisime elada südalinnas. See oli tore… Mind ei häirinud inimesed, aga linnas tuli harjuda ruumi piiratusega. Oma kodu lõppes uksega. Ei mingit ruumi oma uksest kaugemal. Minu kodu ei pea olema kindlus, ta peab paitama minu keha, mõistust ja vaimu. Kodu on koht, kus peab olema võimalik täiesti segamatult puhata.
CRYSTAL: Kodu on seal kus mu süda laulab. Selle kohta on mul blogis pikk artikkel. Soovitan inimestel seda lugeda.
TIINA: Kodu on pesa. Kodu olen mina. Kodu on turvaline. Kodutunnet võivad paljud kohad tekitada, aga kodu on kodu. Kodus on kindlustunne, mitte kindlus. Kindel tunne olemas olla iseendana, mitte et maja peaks olema kindlus. Sõna kindlus on kodu jaoks kuidagi piirav. Mulle meeldib, kui mul käib külalisi, uksed on avatud jne, Ma armastan oma kodu. Paljudes kohtades maailmas võin tunda end koduselt ja võib tekkida kodutunne. Aga seni, kui see pole päris mu oma kodu, seni kui keegi võib mulle iga kell öelda- koli välja, seni ma seal end kodus ei tunne. Mulle sobiks omada igas maailma nurgas päris oma mõnusat pesa.
Seleta mulle, kuidas sina näed seda, mida teised ei näe.
KRISTIINA: Kõigil inimestel on olemas kehades samad nägemiskeskused. Lihtsalt paljud inimesed ei ole sunnitud leidma lahendusi nende abil.
Minu emapoolne vanaisa oli ravitseja. Ta küsis küsimusi minu emalt, minu ema küsis omakorda minult. Asi on selles, et laps ei tea selliseid väljendeid nagu – ma ei oska- või – ma ei saa hakkama – või – see pole võimalik. Ei ole olemas sellist olukorda, kus inimene ei saa hakkama või ei tea vastust. Mulle esitati väiksena neid küsimusi, kus ma lihtsalt pidin teadma või pidin leidma selle vastuse. Ma olin väga väike, ei osanud siis veel lugedagi, aga ma õppisin leidma vastuseid ja lahendusi, sest minult küsiti. Ma pidin vastama. Inimesed minu ümber harjusidki minult küsima küsimusi. Laps ei tea, et on mingi taganemistee, ta lihtsalt vastab.
Ka täiskasvanuna saab seda arendada, ei tohi leida mugavalt vastuseid ainult väljapoolt – raamatud, loengud, tv jne. Vastus peab tulema mujalt kui väljast, läbi tunnetuse, läbi sisemise nägemise.
CRYSTAL: Ma arvan kõik näevad, ainult ei ava selle tasandi silmi. Ma alustasin Atga ja hakkasin nägema pilte oma vaimus. Kui silmad kinni panen, siis tulevad nagu filmi pildid ette. Vahest ka muud asjad nagu maitsed ja lõhnad ja helid. Kõik see on info, mis on siis vaja vahendada inimesele. Nüüd olen selle peale täitsa käpp. Võin täiesti vabalt teises maailma otsas skype-i teel inimest lugeda ja talle energiaid vahendada. See on uskumatu.
TIINA: Ei oska seletada, vahel näen ka. Pildina. Aga enamus ajast tunnetan. Mida rohkem end usaldada, tegelikult mida rohkem MIND KUI VAATAJAT peitu panna, seda rohkem tunnetus ja nägemine avanevad. Minu jaoks tähendab see mängu. Iseendaga. Piiride lahustamist. See on nagu lapsepõlv. Mõnus, mänguline, põnev. Aga teadlik!
Tegelikult on nii, et inimese energia annab vahel teada palju rohkem, kui tema sõnad. Proovi näiteks tunnetada hommikul mõnda oma kolleegi, ja tööl saad kogeda, kas läks õnneks. Seni kui kestab mäng, tunnetus avaneb. Kui tekib tahtmine või press, kõik sulgub. Mäletan oma esimest pikemat kohtumist Kristiinaga, kui ta mulle“pilte vaatas“ , minu jaoks lihtsalt mingeid nähtamatuid ekraane jälgis ja neid meie ümber õhus ringi tõstis. Siis ma ütlesin, et pane see “midagi, mida sa vaatad” meie vahele, siis ma ka näen. Kristiina istus otse minu vastas. Kummaline oli see, et ma ei näinud midagi, aga kui ma Kristiinale otsa tahtsin vaadata, pidin vasakule või paremale end kallutama, justkui oleks mingi asi ees, meie vahel. Keha oli uueks mänguks valmis, aga meel surkis kõik ära. Seega siit moraal – kõik on nägijad, ainus segav faktor on mõistus. Nii lahe, eks?
Inimesed, kes helistavad sulle vaba randmega õhtul peale 20. Tahaksid sa neile midagi öelda?
KRISTIINA: Ka mul on oma elu. Soovitan üldse mitte helistada. Pigem saata sõnum või kirjutada meilile kiri.
CRYSTAL: Jah, mina olen ka inimene, kas saaks selle teemaga hommikuni oodata? Kui ei, siis võib meili kirjutada ja ma vastan siis kui aega saan. Möödas on ajad, kui ma töötasin kella 6st hommikul kuni kella 2ni öösel inimeste vastuvõttudega. Samuti ma tunnen, et paljud eestlased ei väärtusta mu panust ja kompetentsi piisavalt. Seepärast panen nüüdsest rohkem fookust globaalsele turule. Eestisse tulekud jäävad harvemaks ja võibolla mingi hetk üldse ära, sest Eesti energia ja väga paljud eestlased ei toeta mind või ei väärtusta mind ning miks peaksin olema seal, kus seda ei tehta kui võin olla kohtades, kus seda nähakse ja armastatakse. Eks vist nii ole, et ükski prohvet pole väga in omal maal? Ma valin jagada oma energiat ka teiste tegevuste ja toimetamiste peale, millega mulle meeldib tegeleda ja mis ka mind täidavad ja ka inimestega. Samuti pean hoolitsema oma keha eest. Keha on mu suurim kingitus.
TIINA: Vastan, kui on võimalus. Kui vastu ei võta, siis järelikult ei saa rääkida. Nii lihtne see ongi. Mulle meeldib kui kirjutatakse. Kiri jääb ette ja seda võib uuesti kogeda. Kiri võib olla väga mitmetasandiline. Mul on viimased paar aastat üks põnev müstiline kirjasõbranna, keda ma olen elus vaid korra-kaks näinud üritusel ja me kirjutame igapäevaasjadest ja ma poleks iial osanud arvata, kui palju abi sellest mulle endale on. Kui palju ma temas näen iseennast, kuidas selline peegeldus aitab elada! Vahel ma naeran tema kirju niiet silm märg, vahel on kirjad kurvad, aga see on elu ise. Me oleme teineteise poolt totaalselt toetatud. See on hämmastav, kuidas keegi oskab toetada sinus just ainult sind ennast. Meil on teineteise telefoninr olemas, aga me ei helista. Väga tihti tuleb temalt näiteks just selle teemaline kiri, millega ma maadlen jne. Me pole isiklikult kahekesi kohtunudki, ilmselt sobib hetkel selline suhtlusvorm ja see on nii ilus, puhas. Lihtsalt pidin seda jagama!
Meil on hea sinult nõu küsida. Kellelt küsid sina?
KRISTIINA: Kui ma vajan selgust enda sees mingil teemal, siis ma häälestun vastavale teemale ja kogun infot – arutan erinevate inimestega vastaval teemal kuni minu sees tekib tunne, teadmine, selgus. Ma vaatan sisemise nägemisega harva vastuseid enda jaoks, pigem tekib minu sees tunne ja teadmine. Kui teema ei ole isiklik vaid globaalsem, siis ma loon ühenduse Kõrgema Teadvusega (Loova Energiaga Maa peal) ja võtan sealt vastuseid.
CRYSTAL: Mina küsin iseenda südamelt ja paarilt väga lähedaselt sõbrannalt ja sõbralt. Küsin nende perspektiivi. Kui ma ei saa ikka selgust, küsin küsimusi, mis annab mingid situatsioonid, kus ma saan tunnetada rohkem, mis toimub ja siis tuleb selgus mida teha. Avardumine ja kergus on mu võtmesõnad valikute tegemisel. Olen liiga palju kannatanud ja ei vali seda enam. Valin tõeliselt elada ja nautida nüüdsest.
TIINA: Lähedastelt, perelt, oma südamelt. Oleneb teemast. Ma ei ole paugupealt asjade üle otsustaja. Olen kogenud, et kõik muutub, ja kiiresti. Ma annan asjale aega ja ruumi olla, sest elu on näidanud, et paljud olukorrad oskavad mu ümber ise ära laheneda, kui ma neid ei torgi. Kui tekib valikuküsimus, siis keha on hea otsustaja ja kui mängida läbi situatsioonid, nt kas valin selle või tolle võimaluse- kuidas keha tunneb end, kas avardub või tõmbub kokku, kägarasse, kaitsesse. See on totaalselt kindel asi, mis pole mind kunagi alt vedanud. Soovitan soojalt, sest ajapikku hakkab see süsteem ise kehas tööle ja annab märku kohe, pole vaja mingeid ommimisi ja meditatsioone üksinduses või vaikuses. Mulle meeldib lihtsus, seda õpetasid mulle Osho raamatud.
Milline on sinu jaoks põnev klient?
KRISTIINA: Mida avaram on inimese sisemine maailm ja inimene on avatud erinevatele lahendustele, seda põnevam on temaga kohtumine minu jaoks.
CRYSTAL: Kes mind väärtustab ja kes ei tee ninakortsutamist, kui mu hindu näeb. Kes pigem helistab mulle ja ütleb, kuule tahan sind oma isiklikuks terapeudiks, kas saadan sulle helikopteri järgi, vaata mul on siin bassein ka, saame ka veetööd teha. Millal saad tulla? Ja ma ei tee nalja, sellised hakkavad juba ka minu sfääridesse tulema. Ma olen aastaid teinud väga odavat tööd ja vägagi lihtsalt panustanud pool heategevusena (näiteks Hawaii reisid), aga tunnen, et aeg on oma väärtuse eest väärilist tasu ka küsida. Supiköögi aeg on möödas. Nüüd olen gourmet köök. Kes soovib tulla maiustama, on ka väärtusega ühenduses ja maksab vastavalt. Kui seda võimalust pole, on mul väiksemaid maitseproove, mis annavad tööriistad, kuidas luua küllust. Külluse puudus on vaid laiskuse tulemus.
TIINA: Avatud, jagav, kohalolev. See, kellest on kohe näha – tal on minuga vaja kohtuda, et ise endaga paremini läbi saada, et iseennast tundma õppida, ja ta vajab vaid väikest lüket või uusi vaatenurki, mis temale on varjatuks jäänud. Inimpeegli roll on päris võimas ja läbi klientide õpin ma ise oi-kui-palju.
Milline on klient, kes oskab sul juuksed püsti vihastada?
KRISTIINA: Ma vihastan väga harva inimeste peale üleüldse ja eriti vastuvõtus juhtub seda harva. Aga on olnud mõned sellised kogemused, kus inimene tuleb minuga kohtuma selleks, et kellelegi kurja teha. Sellisel juhul ta raiskab aega ja raha, sest ma ei mõjuta inimesi negatiivselt. Pole lihtsalt huvi nii tihedas sageduses tegutseda. Igal tasandil on omad seadused ( reeglid) ja me allume nendele reeglitele, kus sageduses elame.
CRYSTAL: Kui ma olen talle korduvalt seansse teinud ja ta pole ise oma kodutööd ära teinud. Kui ma Auratransformatsiooniga alustasin, siis selliseid oli päris kenake hulk. Ja ma olin nendega päris karm. Ma polnud väga populaarne. Pärast kui oli rohkem transformaatoreid, oli neil võimalus muidugi minna ja teisi proovida. Kui inimene tuleb mu juurde, et ma ta ära korda teeksin, siis palun tal mitte tulla. Mina ei saa kedagi parandada, ikka vaid inimene ise. Olen lihtsalt suunaja ja toetaja ning aitan tal leida uued uksed ja võimalused ja teadvustada mustreid ja mida võiks teisiti valida. Minu seansid on alati erinevad. Ükski seanss pole teisega sarnane.
TIINA: Ei vihasta ükski klient, aga kinniseks muutun ma kliendiga, kes teeb vaimsusest teaduse ja jahub kaks tundi suuri vaimseid tõdesid ja tuumateooriaid, selle asemel et kuulata, tajuda ja kasvõi püüda mõista mu peegeldust. Midagi ei ole teha, tema maksab, mina vaikin, aeg jookseb, tema lobiseb… Vahel on see ikka päris koomiline. Ja kui tihti süüdistatakse oma ebaõnnes teisi! Aga see, et inimene ise oma elulaeva uppumise hetkel mitte rooli ei hoidnud, vaid tormihirmus kapis kükitas, see arvesse ei lähe. Süüdi on torm, tormi tekitaja ja vilets laev! Selline inimene juba tuleb hoiakuga – tee mind korda, remondi mind! Aga inimene ei ole pesumasin või auto. Pealegi on töö tellija materjalist…niiet jah…
Kas sinul on ka vahel nii, et midagi ei suuda, midagi ei oska ja miski ei õnnestu? Kui on, mis sa teed siis?
KRISTIINA: Ei, mul on teistmoodi. Ma ei oska antud olukorda lahendada. Mis ma siis teen? Kindlasti jätan ma selle olukorra lahenema. Isegi siis, kui asi ei lähe kohe nii nagu ma tahan, olen ma kannatlik ja rahulik. Ma tunnetan läbi, et ma ei oleks klammerdunud ühte lahendusse, vaid olen avatud erinevatele lahendustele ja olen ootel. Vahel on vaja hoopis mõne teise asjaga tegeleda, et antud olukorda selgust saada.
CRYSTAL: Praegusel hetkel ei ole. Aga kui on, siis võtan aja maha. Ma veetsin viimased 5 kuud teiste tööd promoteerides. Sest ma ise olin päris kadunud oma asjadega. Olen teisi promonud mingi viimased 6 aastat. Arvasin, et kui panustan teistele oma väärtusega, siis nad vast saavad aidata mul ka oma väärtust taibata. Ja õige ta oli. Nii juhtuski. Praegu olen vabatahtlik Watsu Keskuses Mehhiko läänekaldal. Ja kaifin elu nii täiega, et pritsib. Ning selleks, et täiega elada pole palju vaja. Vaid natuke. Õigeid inimesi, kohti ja tegevusi.
TIINA: Ikka juhtub. Olen ju vaid inimene. Ma tantsin siis. Hea on selline metsik Aafrika trummimusa. Ma hüppan ja kargan ja see võib tõega välja näha kui mingi hullunud aborigeeni sõjatants. Ma raputan-tantsin-patsutan oma keha puhtaks. Ma löön füüsiliselt oma kehast ja väljast välja kõik selle, mis siia ei kuulu. See võib vahel olla nii tugev, et on füüsiliselt valus, aga see on ka kiirabi. Ja kui siis peale seda vaikselt istuda, siis on tunda uus puhas ruum ka sellele olukorrale – lahendusele on ruumi tehtud. Selleks ei ole vaja tantsusaali, võimast stereomusa ega isegi üksi kodusolemist. Mine vannituppa ja raputa end seal tühjaks ja koge ennast uuesti. Tõde on see, et mõnest minutist võib tiba väheks jääda, minu trummimusa on 40 min. Olen seda meelt, et kui endaga tegeleda, siis tegeleda põhjalikult, nii et ikka oleks tulemus.
Kui juhe on koos, kuidas sa end tasakaalustad?
KRISTIINA: Mul on juhe koos väga lühikest aega. Ma ei seo end tervenisti selle kogemusega, mis mul juhtme kokku ajas. Mu ümber on elu täis kogemusi! Elu on ju palju suurem, kui see üks kogemus!
CRYSTAL: Ookean ja vesi ja ujumine ning vabasukeldumine. Ning muidugi Oming (Orgasmic Meditation) ja teadlik armatsemine ja tantra on megad.
TIINA: Vaata mu eelmist vastust. Peale tantsimise on hästi tasakaalustav loodus. Rannapark ja mererand on mu parimad antidepressandid. Vesi on suurepärane tasakaalustaja. Kui muu ei aita, siis dushi alla ja lagipähe lasta veel voolata, niiet see voolab ka energeetiliselt minu kehast läbi, viies vooluga kaasa organitest, verest, luudest kõik selle, mis siia ei kuulu ja jamasid tekitas. Tasakaalustada võib ka paar sügavat rahulikku teadlikku hingetõmmet. Segadus välja, selgus sisse. Crystalil oli eriti lahe TM sellest loodud, mille vabalt ka 2-aastane ära õpib – “Jama välja – jammi sisse!” ehk siis ütle välja hingates JAMA VÄLJA! Sisse hingates JAMMI SISSE. Millegipärast arvatakse et vaimne värk on megatõsine ja peab surnumatja näoga nurgas ommima. Tühjagi… Lugege Oshot.
Mis sind vihastab? Milline on vihane sina? Mis teed siis?
KRISTIINA: Ma olen temperamentne või peaksin ma ütlema, et minu keha on temperamentne? Kui ma ägestun, siis mitte terviklikult kogu inimese peale, vaid mind ärritab konkreetne situatsioon. Ja ma hakkan kohe lahenduse leidmisega tegelema. Kui vaja – räägin inimesega kõik rahulikult selgeks. Ja kohe kui ma olen endast kõik andnud, et olukord laheneks, siis ma rahunen maha. Lõdvestun.
CRYSTAL: Praegu ei vihasta miski. See on kummaline, sest ma just tegin läbi maksa puhastuse. Välja tuli mingi 15 kivikest. Ma olin üllatunud, sest ma ju söön nii puhast toitu ja hoolitsen enda eest. Aga eks aastatega ikka sodi kinni jääb sinna. Vihane mina on vahest näost punane ja võib tahta padjapoksi teha. Aga ma tavaliselt lähen ookeanisse. Vesi lahustab väga hästi.
TIINA: Mind on vist päris raske vihastada, kui mitte võimatu. Viha pidada ei oska ma kah absoluutselt, selles olen ikka totaalselt mannetu. (Lausa häbi, ma loodan et päkapikud mulle ikka andestavad ja endiselt kommi toovad sussi sisse…)
Mis sind kurvastab?
KRISTIINA: Inimlikult kurvastab see, kui asi ei lähe nii nagu hing ihkas. Isegi kui ma tean, et see pidi teisiti minema. Ma teadvustan endale, et olen kurb ja siis meenub mulle, et – elu on suurem kui see kogemus… Ma ei jää sellesse olukorda kinni.
CRYSTAL: Kurvastab inimeste lollus ja kadedus ja negatiivsus. Ükskõik kui positiivne ma olen, siis viimasel ajal Eestis on see olnud eriti karm. See lausa sööb mu energeetiliselt ära. Edaspidi olen Eestis maks paar nädalat või kuu, et jagada oma uudseid tehnikaid ja mida mul jagada on või üldse mitte. Las inimesed, kes väärtustavad tulevad ise minuni.
TIINA: Vahel iseenda jõuetus, oskamatus. Tavaliselt ma lasen lahti või lihtsalt teen kannapöörde. Ma luban endale kurvastust, aga ma tean kui ohtlik on jääda kinni OMA LOOSSE. Alati on elus ka midagi tiba paremat, kui see “minu kurb lugu”. Ikka tuleks hoida meeles see, et energia järgneb tähelepanule. Mida kastad, see kasvab. Kui niimoodi asjale vaadata, siis ei saa meid miski kaua kurvastada. Ja see on treenitav.
Mis sind hirmutab?
KRISTIINA: Minu keha kardab füüsilist vägivalda. Mida vaim kardab? Mu vaimule ei meeldi, kui ta on näiteks vangistatud ühte pikaleveninud igavasse olukorda.
CRYSTAL: Enam ei hirmuta miski ega keski. Kuna ma just olen läbi kõndinud surma kanalist, siis ma tean, et mu missioon on alles alguses, seega planeet ja energiad peaks olema täitsa lollid kui mind ära tapaks või eemaldaks. Olen juba praeguseks panustanud päris hullult uue teadlikkuse loomisele. Ning see on vaid algus. Isegi skorpionihirmust sain just hiljuti üle läbi selle. Ja kui midagi juhtub ja mu aeg on tulnud, olgu nii. Tean et ma ei ole hetkegi siin planeedil laiselnud ja teisel pool olgu parem punane vaip valmis. Olen puhkuse ära teeninud kui see peaks toimuma. Kavatsust praegu lahkuda pole, mu elu just algab nagu päriselt praegu.
TIINA: Äärmused. Igasugused äärmused.
Mida sa teed, kui süda ja mõistus on vastuolus?
KRISTIINA: Süda peab alati võitma, siis on hing rahul. Las mõistus valitseb mõnda aega. Siis peaks mõistus aitama leida kõige turvalisema tee selleni, et südamesoov saaks täidetud.
CRYSTAL: Nüüd ma lihtsalt teen midagi mis meeldib. Tavaliselt parim moodus on minna ookeanisse ujuma. See lahustab jamad kohe ära. Või istuda lõkke ääres, või teha midagi, mis mulle väga kõrge energialaksu toob. Mulle meeldib vahest autoga sõita ja muusikat kuulata hästi kõvasti. Siis tulevad mul parimad mõtted ja ideed.
TIINA: Lasen asjal olla…ja vaatan kas ma mitte pole jälle südames asju pakkinud ja pähe kolinud. No võin mina ikka silla peal kõõluda, aga see on seiklus omaette! On hea harjutus, mida mängida – ole oma kolmandas silmas, istu seal ja vaata seda teemat, mis vastuolu tekitas. Ja nüüd hakka langema allapoole. Nina, neel, kael ja lange südamesse. Taju ja tunneta oma südant kõikide meeltega: vaata, kuula, maitse, puuduta, taju. Löö oma südameväravad lahti ja vaata olukorda nüüd sellelt tasandilt. Vean kihla, et tulemus üllatab sind päris kõvasti! See harjutus muutis mu elu, sest ajapikku tekib pea ja südame vahele sild ja see on väga vinge tulemus. Ja me võime koos sinuga mängida ka, et peas on silt SULETUD ja südame juures AVATUD ning jälgida siis, mismoodi meel toimib. Meelt tulebki šokeerida iga kord, kui jamaks läheb ja ülemõtlemine jälle päevakorral. Siis saab süda vabalt rokkida, kui meel shokib.
On sul mingi rituaal, ilma milleta päev ei alga või öö ei tule?
KRISTIINA: Ma ei saa kunagi alustada toiminguid negatiivses seisundis. Ei autosõitu, ei vastuvõttu.
CRYSTAL: Praegu ma teen hommikuti ühte külluse meditatisooni, mis on viimaste nädalatega toonud jällegi küllust igas vormis. Ja teen venitamist voodis. Õhtul loen ühe erilise luuletuse, mis mulle hiljuti kirjutati ja mis on väga inspireeriv ja mu väärtust kinnistav. Kui ma olen oma lähedastega koos, siis on lisarituaale küll. Kui olen troopikas, siis proovin kohe hommikul minna ookeanisse ujuma. See on vaieldamatult parim algus. Nüüdseks olen 6 kuud käinud ookeanis. Keha on täiesti muundunud. Ma pole üldse mingi inimene, et elada Euroopas.
TIINA: Üks mis kindel – õhtul enne magama ei lähe, kui nägu pole puhtaks pestud. Sinna ei jää mingit meigiraasugi. Alates sellest sügisest on teinegi harjumus – masseerida peanahka, kammida mõned minutid juukseid või siis sikutada neid tasakesi edasi-tagasi. Hommik algab kohviga. Enne lihtsalt ei algagi.
Üksikul saarel juba piisavalt kaua mõnuledes saad sa külla kutsuda meie planeedilt mõned inimesed. Kes need on ja miks? Ome pere ei lähe arvesse 🙂
KRISTIINA: Dalai Laama, Richard Branson, Will Smith
CRYSTAL: Richard Branson – sest ta on väga teadliku ja küllusliku mõtlemisega. Ning olen alati tahtnud temaga kohtuda ja ärivõimalusi arutada. Oprah Winfrey – lihtsalt võimas naine ja tahaks mõningaid küsimusi küsida ja temaga äri teha. Ellen Degeneres – ta on kohati nagu minu teisik. Oleks tore kohtuda ja koos natuke nalja teha. Ja siis ringi toimetada. Ja samuti meeldib mulle, et ta on uhke oma suhte üle. Ja küsiks ka Portia ja tema suhte kohta nii mõndagi.
TIINA: Ellen DeGeneres. Richard Branson. Muidugi võiks seal olla ka veel kaamera, Sepp ja Avandi ning kogu eesti saaks naerukrampides uut tõsieluseepi nautida. Ellen meeldib mulle oma huumori poolest, ma olen tema elu aastaid kõrvalt jälginud ja ma sooviks tema ehedust päris elus kogeda. Bransoniga oleks põnev mingi aeg koos elada, tema eluseiklusi kuulata, temalt õppida, teda kogeda kui miljonäri. Siis me Sepa ja Avandiga laulaks iga jumala päev (mitu korda) et „..Richard tuli laulma 6 milli eest…“ (Pärast jagame Oti ja Märdiga ja Krissudega)
Millised omadused peaksid mehel olema, et sulle muljet avaldada?
* Milline omadus võib need kõik nullida?
KRISTIINA: Mulle sobib mees, kes on pigem väljast okkaline ja seest sile, kui väljast sile ja seest okkaline… Ta on julge. Armastab elu. Aus. Ta väljendab seda ausust alati armastusega. Ta on enesekindel ja avatud.
* Ja milline üks omadus võib kõik selle eelneva nullida? Mees, kes näeb ka täisolevat klaasi alati pooltühjana. Mees, kes näeb puudusi kõiges ja kõigis…
CRYSTAL: Vaadake ‘Suur Gatsby’ filmi. Kui kõik muud jamad sealt juurest ära jätta, siis selline mees võib mu jalust maha niita küll nagu Gatsby – suurte unistustega, luues paradiisi oma naisele. Meestel pole enam palju alles gentlemeni oskuseid ja lähenemist. Ma pole 13 aastat saanud naine olla. Nüüd lõpuks kui see toimuma hakkab ja ma saan seda olla, ma pean lausa rolli õppima. Uste avamine, arvete maksmine, mulle üllatuste tegemine. Tavaliselt olin mina see, kes kõike korraldas ja tegi. Nii hea on lõpuks ometi ka lihtsalt ilus olla ja lihtsalt naine olla. Iga naine peaks seda kogema. Kerguses ja rõõmus. Elada maapealses ekstaasis.
*Kui mees teeb midagi mis minu väärtust riivab või avalikult alandab, siis on kohene good bye. Ta ei tea kes ma olen. Ja pole mind väärt. Uskuge mind, neid on olnud palju ja naeruväärseid. Aitab. Enam ei jaksa ja neid ei vali. Mingu ja elagu mujal orbiitidel. Ma tean kes olen ja kui keegi tuleb lollitama, siis kohe löön oma väljast välja. See pole mitte mõnus kogemus. Ajaga on mu tehnikad läinud ka karmimaks. Olen nii palju haiget saanud meeste poolt ja vahest täiesti hakklihaks hakitud emotsionaalselt. On võtnud aastaid, et seda tervendada. Nüüd on uus algus ja uued valikud.
TIINA: Kindlasti hea huumorimeel, osavõtlikus, toetus, ausus, avatus. Toetav mees. Selline, kes isegi kui ta natuke arvab, et mul mingi asi ei õnnestu, õhutab mind end proovile panema, toetades kõrvalt. *Mul on üldse raske mõista negatiivset inimest, pole vahet, mees või naine, kelle jaoks maailm on üldjoontes negatiivne, raske, liiga kiirelt muutuv jne.
Kui ma su välja kutsun, siis millise söögikoha sa valid?
KRISTIINA: Spirit. Seal on miljöö, teenindus ja toit tugevalt üle keskmise. Viimasel ajal on oluline, kellega ma koos söön. Ma naudin head toitu meeldivas õhkkonnas koos armsate inimestega. Siis on tunne, et ma saan toidust kõik hea ja õige kätte. Toit maandab mind, läbi toidu ma lõimun Maa energiatega. Muidugi pean ma silmas värsket ja kvaliteetset toitu. Ma ei ole taimetoitlane.
CRYSTAL: Tallinnas mulle meeldib Olde Hansa. Mulle meeldivad kohad, kus on isikupära ning mängulisust ja toidud on erilised. Kuigi Olde Hansa toidud on mu kehale natuke rasked, siiski ma armastan atmosfääri. Armastan nende magustoite. Armastan inimesi seal. Minu jaoks on kõik detailid väga olulised. Olen väga esteetiline ja visuaalne inimene.
Muidu meeldib mulle Tallinnas ka Swissi katusekorrusel käia söömas. Mulle meeldib vaade. Aga samas võin valida mingi väga väikse ja hubase kohviku vanalinnas, mis pakub mõnusat olemist ja endasse maandumist. Olen naine, kes võib olla täielikus luksuses ja järgmisel hetkel täielikus lihtsuses. Olen väga paindlik ja voolav igal tasandil. Sellele on kaasa aidanud veeteraapia ja Hawaii.
TIINA: Kui sa mu välja kutsud, siis seal on vaikne muusika, seal ei sagi rahvast. Seal on teenindajad meeldivad ja hea huumorimeelega, kes julgevad öelda komplimente ja teha nalja. Kui sa võtad siin välja oma telefoni või ipadi või muu vidina ja hakkad sellega tegelema, siis sa oled mu seltskonna juba kaotanud. Ma söön sinuga meeleldi ülikallis restoranis, aga söön sinuga ka paberisse keeratud võileiba kuskil maantee servas. Pean tunnistama, et mulle on olulisem seltskond, kui toit. Ma söön peaaegu kõike, kuulan selles ainult oma keha, aga mu toidukogus on imeväikseks muutunud. Ma võin nädal otsa toituda ainult puuviljadest ja rohelisest smuutist ja siis äkki nõuab keha hamburgerit ja kokat ning seda ta ka saab. Magusa järele ma erilist vajadust ei tunne, kui see tekib, siis õngitsen meepurgist kreeka pähkleid. Aga kui keha nõuab, on käkitegu üks pähklitega Karl Fazer hea filmi taustaks ära nahistada.
Ma ei tee toidust probleemi ja tõesti ei ela selleks, et süüa. Vahel aga tahan kogeda seda tunnet, et mulle tuuakse kena maitsev roog, et mind teenindatakse. Mul on ka üks lemmik-ettekandja, ta on küll kaugel, Havail, tüdruk, kellel igaühele oli alati öelda kompliment, kes mõnikord liikus laudade vahel tantsusammul, kes mäletas kustkohast me oleme, kes meid nähes juba kaugelt lehvitas ja kelle parasiitsõna oli „Excellent!“. Tõesti, seal oli ka toit hea, aga sealt lahkudes räägiti tavaliselt sellest ettekandjast, mitte toidust.
Mis on armastus ja milline oled armunud sina?
KRISTINA: Tõeline armastus on rahu minu sees. Armumine toob välja minu inimliku naiseliku armastuse, mis on mänguline, armastab väljakutseid, vallatusi ja seiklusi. Ma olen siis energiast pakatav, ülevoolav. Armumine annab energiat ja ma tahan seda jagada teistega. Ma olen armunud olnud mõned korrad oma elus.
CRYSTAL: Armastus kui selline oli minu jaoks mingi udumäärane termin kuni ma tõeliselt sain kogeda tõelist armastust. Ja nüüd olen seda vastu võtmas igal tasandil ja moel. Armastus on midagi, mida peab kogema. See on see, kui sa iga hetk tahad teha midagi mõnusat teise inimese jaoks. See on selline, et kus tunned tahad talle tõesti ka kuu alla tuua. Ja see on kõige võimsam kui see toimib kõigil tasanditel – intellektuaalselt, vaimselt, seksuaalselt, füüsiliselt, emotsionaalselt, energeetiliselt jne. Ja mitte ainult inimestele vaid kogu planeedile!
Armunud Crystal on väga särav, mõnusalt naeratav ja väga mänguline ja pöörane, vahest isegi kohati metsik. Lõpuks kui saad olla see shakti kes sa oled siia tulnud olema ja on olemas inimesed, kes oskavad sellele ruumi hoida ja lasevad mul olla just see kes ma olen, olen lõpuks jõudnud koju. Vaid paar kuud tagasi olin lootuse kaotanud. Olin otsinud oma meespoolt 13 aastat tervest maailmast. Ei uskunud, et kunagi teda leian. Aga kõik konnad, keda oleme suudelnud on suudeldud selleks, et saaks ette valmistatud praeguseks hetkeks ja meie ultimaatseks partneriks.
TIINA: Armastus on avardav ja täiesti piirituks lahustav tunne. Ma ei hakka ise leiutama, ma olen D. Ickega kahel käel nõus -Ääretu armastus on ainus tõde, kõik muu on illusioon. See ääretus on tõesti nii võimas, et sinna saab kõikidel tasanditel lahustuda… Armunud mina on leebe, pehme, voolav, pisut pilves, pidurdamatu, pöörane, sulav nagu vaha. Armumine on minu jaoks sisemine ilutulestik. Ei mingeid õrnu liblikaid kõhus!
Klassika – mis on õnn?
KRISTIINA: Õnn on see, kui hing on rahul.
CRYSTAL: Kui oled iseendasse koju jõudnud. Kui hirmu ei ole, on õnn, armastus ja kohalolu ning küllus igal tasandil. Kui sa elad iga päeva nagu muinasjutus ning kõik mida lood tuleb sinuni isegi kergemalt ja võimsamalt, kui sa julgesid unistada.
TIINA: Õnn on rahulolu.
Naine-naine. Mees-mees? Samasooline armastus?
KRISTIINA: Armastus on ilus. Füüsiline vorm (sugu) ei saa piirata ega mõjutada tunnet, armastust. Armastus kahe naise vahel? Minu nägemuses kohtuvad ka siin ikkagi mees- ja naisenergia. Kusjuures ma olen tihti vaadanud heteropaare, kus energia poolest on mõlemad samasoolised. See tähendab – näiteks mehel domineerib täiega naiseenrgia. Armastus on armastus. Armastus on ilus. Armastus on armastus hoolimata vormist, soost või vanusest. Kui me oleme armastuses, kui me oleme avatud armastusele, ei piira meid ei sugu, vanus, mõõdud ega nahavärv. Aga kui me oleme armastusele suletud, piirab meis absoluutselt kõik. Siis me näeme kõigis pidevalt ainult puudusi ja vigu.
CRYSTAL: Tõelisel armastusel pole sugu. See on energia ilma polaarsuseta, see on teadlikkus, see on maapealne taevas, mida mõistus ei saa kunagi mõistma ja mida saab kogeda vaid siis kui maandud südamesse. Minu arust ideaalversioon elada praegusel ajal oleks igal inimesel omada kaks partnerit – üks mees ja üks naine. Paljude inimeste jaoks on see utoopia, aga minu arust on selles peidus tasakaal kuna olen seda ka isiklikult proovinud. Mulle sobiks.
TIINA: Armastus on kõik mis on. Vaim armastab vaimu, hing hinge – kuidas iganes valid nimetada, ja kogu muu maailm kaob kuhugi teise reaalsusesse. On ainult Armastus. Järelikult ei oma sugu, vanus, pikkus, kaal, kilomeetrid, keel ja muud numbrid-värgid mitte mingit tähtsust ning on illusioonid, kuhu inimest mässitakse. Tean seda.
On sul konkreetne soovitus, millele võiks tähelepanu pöörata praeguses uues energias nii naine kui mees?
KRISTIINA: Naine peaks paremini tunda õppima oma naisolemust, ennast kui naist läbi elude. Kuidas ta reageerib olukordades? Kui palju ta toetub oma isiklikule jõule? Mis on tema tugevused? Millise iseloomuga on armastus, millise iseloomuga on andestus? Millised tunded on domineerivad? Kuidas naisolemus lahendab lahendust nõudvaid olukordi? Naine õppigu ennast tundma ja avardama oma piire naisena. Pidage meeles – arenenud naisenergia ei tee mitte kunagi haiget.
Mees. Ka mees peaks õppima tundma oma meesenergiaid. Enamus meesenergia vorm on Maa peal aegunud ja ei toimi enam. Meesenergia peab muunduma. Tal on seda lihtsam teha, kui ta usaldab naisenergiat.
CRYSTAL: Jah mul on terve blogi neid harjutusi täis. Iga nädal panen sinna erinevaid soovitusi mida ja kuidas järgmine nädal kujundab ennast. Ning peale selle palju muid nippe. Seega end kordama ei hakkaks, kes huvitub, vaadaku sealt.
TIINA: Naine võiks panna seeliku selga, hoolitseda oma keha eest ja keskenduda vahelduseks perele ja sõbrannadele ainult iseendale. Mees võiks mitte karta olla nõrk, ta võiks lõpetada võitluse, usaldada naist ja lihtsalt voolata kaasa, nii aktiveerides ka oma naisenergia. Kaotada pole ju midagi, aga võita on kõik. Mees ja naine – Kui ääretu armastus on ainus tõde ja kõik muu on illusioon, siis… Mida üldse on soovitada…?
On sul unistus?
KRISTIINA: Ma tõesti soovin, et suudaksin inimesi suunata efektiivsemalt iseendaga tegelema.
CRYSTAL: Jah, ja mitte ainult üks.
TIINA: On, aga ei taha jagada.
Kas sa oled õnnelik ja kas õnnelik olla on võimalik koguaeg?
KRISTIINA: Sügaval sisimas kannab ja toetab mind õnnetunne, mille peal lainetavad erinevad emotsioonid, mis on mööduvad ja pole kõige olulisemad. Õnnetunnet on võimalik kogeda pidevalt. See ei ole rõõm, see ei ole emotsioon, see on seisund. Õnn on rahu minu sees. Seda ei tohi segi ajada pinnapealsete emotsioonidega. Näiteks vaatasid kurba filmi ja nutad, või keegi rääkis nalja ja naerad jne. Need on mööduvad. Kui inimese hing on kontaktis eluga (enda ümber), siis ta ei tunne end kunagi üksi, ta teab, et saab alati toetust, ta saab alati erinevatest allikatest just seda, mida ta vajab! Kui üks ei saa sind aidata, aitab keegi teine. Kui hing teab – ta on ALATI HOITUD JA TOETATUD ERINEVAL MOEL, siis ta ei saa õnnetu olla.
CRYSTAL: Jah olen lõpuks super õnnelik. Olen vastu võtmas kõike, millest olen unistanud. Mu kannatlikkus on ära tasunud, mu konnade suudlemised on ära tasunud. Lõpuks ometi saan vastu võtta kõike, mida väärin, ning hakata elama elu naisena ja kergusega ning olla iga hetk kes ma olen. Ilma hirmuta. Kuna elan Eestist eemal siis on õnnelik väga kerge olla. Ookean, soe päike, lihtsad ja lahked inimesed on minu õnne keskmeks praegusel hetkel, nii nagu ka minu lähedased. Õnnelik on võimalik olla kogu aeg, sul on vaja vaid valida oma vaatenurk ja seisukoht. Kas oled mäe peal või kõrval, vahet pole, oluline on see, mida kuidas valid kogeda. Kui tuul puhub, kas tuule peale pahane olemine aitab sind või tuult? Tõenäoliselt mitte. Kui koer on tänavale kakanud ja keegi pole seda üles korjanud, kui see sind segab, siis mine korja ise üles ja ela õnnelikult edasi.
TIINA: Kogen endas rahulolu järjest rohkem ja rohkem ning olen ka õppinud teadlikumalt oma tundeid jälgima ja neid vajadusel parema vastu välja vahetama. Jah, see võib tunduda luul, aga mingis viletsas olukorras on juhtunud nii, et minus käib ühel sekundil see klikk, kus on täiesti võimalik valida – kas vihastada, nutta või valida teadlikkus, rahu ja rahulolu. Mida kastad, see kasvab.
Mis on jõulud sinu jaoks?
KRISTIINA: minu jaoks isiklikult ei ole jõulud kui püha oluline. Minu jaoks on oluline, mis toimub inimestega jõulude ajal. Mulle teeb rõõmu kui inimesed on rõõmsamad, avatumad üksteise vastu, tähelepanelikumad teiste vastu, naeratavad soovivad jagada rohkem – ma naudin seda:)!
Kui olen sattunud Egiptusesse Ramadani pühade ajal – seal kestab see püha täpselt kuu aega. Selle kuu jooksul peavad kõik inimesed riigis iga päev kõhu täis saama, jagatakse raha ja muud abi. Selle kuu jooksul välditakse konflikte jne. Energia on kohe hoopis teine sellel ajal riigis. Ka meil võiks jõulude ajal olla näiteks kampaania – kõigil kõhud täis Eestis!
CRYSTAL: Minu jaoks on jõulud üks suur ostuhullus, mis massid on kopeerinud ja mida kõik teevad ilma küsimata mis see tegelikult on või mis see tähendab. Tahan kogu aeg oma kallitele ja lähedastele näidata et nad on mulle kallid ja olulised, mitte vaid paar korda aastas. Ma eelistan jõule veeta Eestist eemal, kuna siis ei pea sööma verivorsti, ning ennast nuumama. Kuna enamasti veedan jõule palmi all, siis on kõik superlihtne. Võibolla söön puuviljasalatit, puuviljadega otse puu otsast? Ja kui mul on kohalik ‘perekond’ siis veedan nendega aega või teen midagi lahedat.
TIINA: Ei miskit erilist. Ma ei pööra sellele erilist tähelepanu. Ostuhullus, kiire sundost Selverist, et midagigi pakki saaks… Mis mõte sel on? Pealegi mulle meeldib teha inimestele koguaeg väikseid üllatusi, selleks ei pea ju põhjust olemagi, selleks ei pea olema mingit püha või tähtpäeva. Kuskilt rannast sõbrakäe korjatud kivi võib rohkem südant liigutada kui kallis moekink. Praegu on imelik tagasi vaadata, et kunagi olin samasugune hull ostukeskuses… aga elu õpetas mulle selgeks, et kui ma näen ükskõik millal poes mõnda vahvat asjalikku asja, mis seostub mõne kalli inimesega, siis ma ostan selle talle ära ja panen kappi. Niimoodi kogunevad asjad mu jõulupakkidesse aastaringselt ja mingeid erilisi väljaminekuid ei nõuagi. Aga ma tõesti nautisin jõule, kui lapsed olid väiksed. Kõik see päkapiku-müstika ja aknasussid oli hästi armas ja naljakas aeg. Laste näod, mis teatasid meile ootamatutest jõulupakkidest kamina juures ja kuuse all… Praegu on praegu ja head on ka siin küllaga, kui vaid seda tahta valida näha. Isiklikult tunnen, et selle aasta jõulud on väga erinevad kõikidest eelnevatest. Osalt kindlasti sellepärast, et väljas on nii soe. Pealegi – päkapikud käivad ju valimatult kõigil, hoolimata ajast, east ja sellest, kas see meeldib või mitte. Mulle küll meeldib, kui mu sussi sees sokolaad on. Järelikult olen täitsa okei olnud 🙂
Mida ootad uuelt aastalt?
KRISTIINA: Isiklikus plaanis soovin ka uuel aastal lähedastega palju koos olla – armastada ja armastatud olla! Soovin maailma näha. Plaanis on oma võimeid edasi arendada. Töiselt – jagan uudiseid siis, kui õige aeg selleks on.
CRYSTAL: Midagi ei oota, ma valin. Valin elu ekstaasis ja maapealses paradiisis, kus hirmu ei ole, kus on teadlikkus ja armastus, selline, mida isegi filmides pole näidatud. Selline mis ei muuda mitte ainult mind, vaid ka kogu planeeti ja universumit. Ma valin õndsuse, sest õndsus on kõige kiirem tee iseendani. Ma valin inimesi, kes valivad minuga olla ja mind ja mu panust väärtustavad. Need kes seda ei tee, neil lasen olla ja soovin neile head teed. Kui keegi hakkab varvastele astuma, siis näitan koha kätte. Möödas on ajad kui Crystal oli pehme ja lükata tõmmata tegelane. Nüüd olen igal tasandil omal platvormil ja minuga enam nalja ei ole. Uus aasta on Maa elemendi aasta ja mulle sobib, sest lõpuks saan natuke ka mingi ühe koha peal kauem olla ja paindlikke juuri alla kasvatada.
TIINA: Võtan järgmist aastat kui Elu kingitust. Hobuse aasta siis? Mu hobusel on tiivad ja äkki ta nimi ei olegi mingi labane suksu nr 2014 vaid hoopis Pegasus? Me kappame temaga läbi maailma, meil on kõike külluses igal tasandil. Armastus, üllatused, imed! Kõike topelt ja kõigile ja kirssidega, nagu Muhv hõikas. Tahan midagi uut õppida. Tahan teha seda, millest olen vaikselt unistanud, tunnen et algav aasta toetab mind selle täitumisel.
Mida soovid sellele inimesele, kes praegu sinu juttu loeb?
KRISTIINA: Lugege ja kui leiate enda jaoks midagi põnevat siit materjalidest, siis arendage enda sees teemat edasi ja jagage siis seda ka teistega….;)
CRYSTAL: Et kõik julgeks ärgata oma südame teadlikkusse ja aitaks kaasa oma sisemise mehe ja naise ühtimisele. Ning elu on selleks et elada, mitte ära elada. Tuleb julgelt massist välja astuda ja kuulata oma sisemist kompassi ja vastavalt sellele edasi liikuda. Meil pole enam aega jorutada. Iga inimene oma missiooniga on praegu vajalik ja saab panustada Maa muundumisele kaasa. Soovin, et iga inimene suudaks aru saada, et oleme kõik üks ja tema valik mõjutab kõiki. Kuidas ja kas mida saaksime kõik teha, et elada igat hetke täiega ja praegu mitte hiljem?
TIINA: Ole see kes sa oled. Sest see, kes sa oled, teab kõiki vastuseid. See, kes sa olla püüad, teab ka, aga kõiki valesid vastuseid. See ongi tema ülesanne- ajada segadusse, tekitada tühjust ja kaost, panna sel moel otsima sind iseennast.
Ole terve. Ole õnnelik. Armasta. Tee seda, mis meeldib ja ole teiste vastu lahke.
Kui sul oleks võimalik saada endale praegu võluväel mingi oskus, siis mis see oleks?
KRISTIINA: Ma sooviks oskust materialiseerida kõike hetkega 🙂 !
CRYSTAL: Väärismetallide materialiseerimine. Siis kasutaksin seda küllust maailma teadlikkuse tõstmiseks erineval moel. Ja see saab olema totaalne transformatsioon. Ma usun et meil kõigil on see oskus olemas. Vaja vaid nupule vajutada, aga pole veel nuppu leidnud. Totaalne transformatsioon. Jama ongi selles, et enamus maailma võimust on inimeste käes, kes ei valitse tegelikult teadlikult, vaid hirmust ja kontrollist lähtuvalt.
TIINA: Esimest korda ma tunnistan, et tean, et ma ei tea mitte midagi. Hooga ma kirjutasin et tahaks et mõtted materialiseeruks…aga enne seda oleks asjalik olla teadlikum omaenese mõtetest… eee…
Tähendab, teeme lühidalt – Mõista ja rääkida vabalt kõiki maailma keeli!
***
Aitäh, et olid meiega!
Ja siin meie kontaktid –
Kristiina Raie – http://kristiinaraie77.wordpress.com/
kristiinaurm@gmail.com
mob: 5117210
***
Crystal Ra Laksmi
www.crystalralaksmi.com/eesti
newflow44@gmail.com
***
Tiina Liimandi
www.kohalolu.com
tiina.liimandi@gmail.com
mob: 5137207