Lugu sellest, kuidas Kristiina ja Tiina sünnitasid sõnumeid.

(kui sind loomelugu ei huvita, keri allapoole ja loe ainult tumedat teksti)

 

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama kaugest ajast, nimelt 2 aastat tagasi istusime me Kristiinaga tema köögis ja arutasime meie maailma asju paika. Me rääkisime tööst, energiatest, elust ja tunnetest ja leidsime et tahaks kaarte võtta, aga mitte igasugust, meid ei köitnud sel hetkel ei inglikaardid ega armastuse magus jutt. Püüdsime tunnetada, mida me vajame, mis meid aitaks, edasi viiks. Aitaks selge nõuanne ja konkreetsus. Hakkasime kirja panema teemasid. Niiet selle kaardipaki panid kokku elu ja teemad, millega ise oleme kokku puutunud. See oli väga loov ja põnev aeg. Me kirjutasime ja saatsime teisneteisele tekste ja tegime palju palju parandusi, püüdes järjest laiemalt väljendada võimalikult väheste sõnadega ja jätta ka ruumi inimese individuaalsusele.

Siis algas kadalipp trükikodade vahel. Ma kirjuatsin pea kõikidele eesti trükikodadele ja küsisin hinnapakkumist. See, mis sealt tuli, pani meid lihtsalt käsi laiutama. Kolm korda nende kaartide loomise käigus otsisin trükivõimalusi, summad aga läksid järjest kosmilisemaks. Üks Pärnu tuntuima trükikoja inimene ütles lausa (ilmselt olin talle meelde jäänud), et mis te arvate, et saate nüüd odavamalt või? Ühes kohas küsis neiu arvutiekraanilt silmi pööramata:”Stants on?” Hakkasin naerma:”Kas ma näen sinu arvates välja nagu stantsija?” ja kui ta selle peale ka minuga silmsidet ei võtnud, tulin ära. Kurb. Täna ma tean, et trükikojad on totaalselt üle makstud ja ei imesta käsitöö hindade üle enam mitte kunagi. Aga siis ma veel ei mõistnud, et iga eitav vastus lükkas mind õigemale teele, avades mulle uksi ja võimalusi.

 

Alustuseks proovisin lõigata mingi suuruse ise välja, leidsin kontoripoe ja sealtöötava Annika. Poes lõigati mu paberid ühesuguseks ja kui ma küsisin kuidas läiget saaks, arvati et lamineerimise teel, näidati ka lamineerimiskilesid. Paraku ei läinud minu lõigatud kaardid nende kilede vahele, olid liiga suured. Jätsin kaardid sinna, lubati Annikale edastada, kes need parajaks lõikab. Jätsin kiled ja kaardid poodi. Aga kui läksin paberitele järgi, oli mu üllatus suur, kui sain juba valmis lamineeritud tühjad kaardid. Olin kurb. Annika oli ka. Me rääkisime totaalselt mööda! Ta küsis, miks ma käsitsi kirjutada tahan, miks ma ei trüki? Mul on vaja jõuluks vaid kaks komplekti, jõuan ju vabalt kribada. Aga ma läksin koju ja mõtlesin selle üle. ( Ma tundsin kehaliselt midagi endas teistmoodi olevat selle lause peale – Miks sa ei trüki? Täna ma juba tean, miks ja kuidas need asjad kehaliselt toimuvad.) Ma ei ole arvutiga nii suur sõber, pealegi pole mul miskeid eriprogramme jne… Noh vabandusi oli mul lademetes! Õnneks tuli poeg Rain appi ja aitas mul aluse luua. Otsisin pool ööd fonti ja nikerdasin… Kustutasin ja alustasin otsast, aga sain sellega hakkama ja läksin magama.

Hommikul seisis keegi – ma ei tea kes, sest tal polnud füüsilist kuju – mu voodi ees ja ütles mulle selgel häälel:” Osta laminaator ja tee ise valmis!” Mul pole aastaid niisugust hommikut olnud! Ma ei tõusnud, ma katapulteerusin voodist! Juba järgmisel päeval oli mul olemas laminaator, paberilõikaja ja marssisin Annika juurde paberijahile. Annikaga leidsime õige paberi, kiled ja töö läks käima.

Järgmine kadalipp oli karp. Abi tuli aga sealt, kus ma oodatagi ei osanud. Nimelt Annikalt. Annika näitas mulle kahte paberit ja ütles naeratades:”Ma teen mõne prooviks, tule homme ja vaata, mis arvad!” Ja meil olidki karbid olemas. Milline õnn, et ma neid kuskilt netiväljadelt ei tellinud! Jällegi viis iga negatiivne kogemus mu positiivsele lõpusirgele lähemale.

Ma olen õppinud nende kaartide sünni kaudu elus voolamist ja täielikku alistumist, jagamist ja tänulikkust. Olen saanud vaid tänulik olla igale algselt näivale apsakale, sest justnimelt apsakad viisid mind järjest õigemale otseteele. Nagu elu ise koondus kohale, võttis kratist kinni ja lükkas õigetest ustest sisse, rääkima õigete inimestega! Kui ma oleksin kohe saanud seda, mida tahtsin, oleksingi vbl piirdunud kahe käsitiskirjutatud pakiga. Ma olen südamest tänulik Annika Reinartile, sest ainult tema kergus ja abivalmidus on aidanud need kaardikomplektid täna siiamaale, et me saame neid teile tutvustada. Ma olin mitmel korral käega löömas, aga just Annika andis mulle “vastu näppe” ja töötas edasi. Aitäh sulle, Annika! Olen väga tänulik ka Rainile, kes aitas kõiges ja on mulle alati nii suur moraalne tugi!

Ma tegin endale need kaardid poolteist aastat tagasi ja olen nendega töötanud. Võtnud inimestele, kes mulle on kirja teel küsimusi esitanud või vahel ka telefoni teel nõu või toetust vajavad. Nad töötavad väga hästi. Vahel näib mulle, et kaardipakist tuleb täiesti kontekstist väljas kaart, aga kui seda inimesele tutvustan, siis selgub see just väga õige ja temale vajalik sõnum olevat. Pean ütlema ka seda, et kaardipaki sissetöötamine võttis mõne aja aega.

 

Siin on tagasiside Janelt, kes on kaarte paar kuud kasutanud:

„Koos kaartidega oli kaasas juhend ja mõned võimalikud ladumis/kasutamisviisid, millega alustada. Ja juba see juhend ise valmistab ette nende kaartidega töötamise. See juhend on piisav ja väga arusaadav. Ärge muutke seda, ärge lisage midagi, jätke inimesele võimalus mõelda ja tunnetada, muidu läheb asi liiga lihtsaks. Need kaardid jõuavad just täpselt nende inimesteni, kes on valmis neid vastu võtma ja nendega oma ellu vastuseid saama.

Ma nüüd püüan kuidagi sõnadesse panna, kuidas need minul toimivad.

Igal kaardil on kirjas üks sõnum ja selle all ka lause, mis juhendab sõnumi sisu suurepäraselt ja piisavate lausetega lahti. Nagu naelapea pihta. Ei ole vaja mitte midagi rohkem kirjeldada – vastus mu küsimusele ongi käes. Ülejäänu tuleb juba vastusena minu enda seest pinnale.

See on imeline, kui täpselt need kaardid sõnumite abil aitavad olukordades selgust saavutada. Nad on vaikivad kaaslased mu riiulil või mu käekotis, kui võtan nad kätte ja hakkan neid segama siis hakkaks nad nagu elama. Iga sõnum, mis ma saan, on palju rohkem, kui lihtsalt sõnaderida kaardil. Seda ei saa kirjeldada, sest seda saab ainult ise kogeda. Vahel võtan lihtsalt selle kaardipaki endale kätte ja loen niisama neid sõnumeid. Siis on nad lihtsalt ilusad lugeda ja nende üle mõtiskleda, aga “ellu ärkavad” nad hetkel, kui teen nii nagu juhendis kirjas – valmistun selleks ette, leian endale aja ja koha,eemaldun mõtetest ja keskendun küsimusele. Siis hakkab see kaardipakk minuga otse suhtlema. Ma tunnen, kui mina olen valmis ja kui tema on valmis. Siis saan vastused, mis annavad mulle suuna. Ja selleks ei ole vaja palju aega. Lihtne. Ja alati toimib. Huvitav on see, et vahel olen mitmeid päevi järjest võtnud pakist välja täpselt sama kaardi. Ja vahest ei meeldi mulle see sõnum üldse, mida mulle korratakse, aga seda vajalikum on selle teemaga töötamine. Täna ma tean seda.

Hästi mugavad ja käepärased on need kaardid ka oma olemuselt. Imelihtne endaga käekotis kaasa võtta ja kustahes oma küsimusele vastust saada.

Minu lemmikkaardiks on üks kaart oma sõnumiga, mis esimesel korral mind jahmatas oma tohutu väega ja avardas mu mõttemaailma igas suunas tohutult palju. Selleks kaardiks on ILLUSIOON.“

 

 

Veel üks oluline detail – Küsimus peab olema selgelt esitatud. Juhul kui küsimusele pole vastust Universumis hetkel veel olemas (pole veel realiseerunud), siis võib saada tühja kaardi, mis tähendab, et vastust pole veel olemas sellele küsimusele. Kui küsimust esitada, siis peab olema keskendunud täielikult ainult selle küsimusega seotud teemale. Kui sul on raske mõista, mida kaart sulle öelda tahab, siis tihtipeale õpetabki selline hetk asjadele vaatama teistest vaatenurkadest, õpetades küsimusi küsima.

Teinegi oluline detail – Sõnumid võiksid koostööd teha pigem ühe inimese energiaga.

Kus see pakk võiks olla? Mul on köögis aknalaual ja praktiliselt igapäevane kaaslane, sest töötan ka arvutiga köögis. Ka kodust väljudes olen vahel võtnud ja küsinud nt – mida ma kinldasti peaksin täna märkama vms. Väga tihti juhtub nii et hommikul tuleb kaart, mida ma üldse ei mõista, aga õhtul magama minnes saan nö otsad kokku viia, seega Sõnumid teadsid juba hommikul, mida edastada. Inimmeel ei pruugigi kohe mõista.

 

Kaardipakis on ka  seletus, mille väikse teksti pärast palun mitte pahandada, aga lohutame end – see ongi vaid ühekordne lugemine. Trükin selle ka siia:

Sinu käes on sônumid kôrgemast sagedusest. Kaardid toimivad koostöös Kôrgema Loova Energiaga, mis vahendab Sulle teateid sônumite kaudu.

Sa leiad siit kaardipakist 55 sõnumit. Sul on võimalus luua ka oma isiklik sõnum ühele tühjale kaardile pakis või nimetada see kaart lihtsalt oma soovi järgi.

Selleks, et Kõiksus saaks Sulle kanaldada selge vastuse, valmista end ette – leia aeg ja koht omaette olemiseks ja tee paar sügavat, rahulikku hingetõmmet. Keskendu ainult ühele küsimusele. Kui konkreetset küsimust on raske koostada, küsi: Mida ma õpin selles kogemuses? või: Millele ma peaksin tähelepanu pöörama? Esita korraga ainult üks küsimus ja hoia pea teistest mõtetest puhtana. Kui vastus jäi segaseks, palu selgust, sega uuesti kaarte, korrates küsimust ja tõmba uus kaart. Ladumisel võib esitada ka küsimuse: Mida soovivad mulle edastada Laps, Keha ja Vaim? Ehk siis sisemine laps, mõistus ja kõrgem mina, ning vali kaardipakist kolm kaarti. Võid kaarte laduda ka endast eemale: mis oli, mis on, mis tuleb? Võid laduda ka järgnevalt: Mis on hetkel mu elus takistuseks? Mis jääb mulle märkamatuks? Mis mind aitab? Kuidas selleni jõuda? Leia enda jaoks sobiv ladumistehnika, mis just Sinuga töötab ja Sulle sobib – usalda ennast, see ongi õige! Loodetavasti aitavad need sõnumid avaneda Sul järjest enam ka Universumi sõnumitele igapäeva elus. Usalda ja kuula ennast, sest ainult Sina oled see, kes teab…

 

Kaarte on võimalik osta nii minu käest Pärnus, Karusselli 23, helistage tel 5137207, või lepime kirja teel kokku: tiina.liimandi@gmail.com

ja Kristiina Raie käest Tallinnas – Kentmanni 10-18, eelnevalt kokku leppida tel 5117210 (võib saata sõnumi, kui telefon ei vasta)

Kaardipaki hind on 25 eurot.

***

Armastuse ja tänuga.

Kristiina Raie ja Tiina Liimandi