Soovin sind puudutada näpuotsaga, vaid imeväikese osaga  Cornelia Freise raamatust “Tantsi oma südamest!”
 
 
13103
 
 
Tants on üks täiuslikumaid vahendeid suhtlemiseks lõputu tarkusega. P.Coelho
 
***
 
Kui me üles ärkame, on nii minevik kui ka tulevik illusioon. On vaja antud hetke poolt pakutud võimalust mänguliselt ära kasutada. Agressioon on mõnes olukorras oluline lisand, kuna ta hoiab või vallutab selle koha, kus midagi võib sündida. 
 
***
 
Võrdväärsus on naiste jaoks oluline. See teeb võimalikuks vastastikuse väärtustamise. Selle jaoks on vajalik olla endas kohal, et mitte lasta tekkida vastastikusel sõltuvusel. Ärgas keha saab olla ankru- ja lähtepunktiks sellele vastavalt uue teadlikkuse otsingul. Kui me oleme oma kehas kohal, siis saame lubada endal olla avatud muutustele ja mööduvale ebakindlusele. Ebakindluse väärtustamine millegi positiivsena võib olla verstapostiks teel uue horisondi poole.
 
***
 
Jalgadevaheline ruum on nagu põhisammas meie keharuumis või hoones, kus elame. See on keha vundament, millesse me maa peal elamise ajal juurdume. Alles siis, kui seisame kindlalt maa peal, suudame kanda taevast oma pealae peal. Meie maandamine tähendab valmisolekut elada täielikult jumalikus olevikus. Selleks, et seda jalgadevahelist ruumi tõeliselt tajuda ja energeetiliselt täita, on oluline alustada jalgadest. Jalad peavad toetuma kindlalt ja samas paindlikult maa peale. See kõlab iseenesestmõistetavana, kuid ei ole seda. Väga vähesed naised seisavad niimoodi. Lubada endale seista tõepoolest laialt avatud jalgadega on esialgu väljakutse, sest ajaga on meid manitsetud nii seisma kui istuma jalad kitsalt koos.
 
***
 
Oma kogemuste tõttu seoses patriarhaadiga kaitses naiselikkus oma tarkust mehelikkuse eest sellega, et peitis selle enda sisemusse. Nüüd on aga tekkinud vajadus võtta see tarkus jälle kasutusse, selleks et saaks võimalikuks meie ja maa tervenemine ning muundumine.
 
***
 
Kui me oma naiselikku ruumi endas üha enam hõlmame ja selles kohal oleme, väljendame teadlikult oma jaatust enda kohalolule maa peal. Jaatus on magnet, mis suunab meie energiad elama naistena oma isiklikus väekuses ja täitma teadlikult oma rolli loomises. Selle kaudu muutub paljugi lihtsamaks ja me võime endale aeg-ajalt lubada hingerahu.
 
***
 
Takistused energia voolamisel võivad olla seotud nii küünarnukkide  liigse rakendamise ja endale jäiga ruumi loomisega, või siis endale ruumi tegemise keelamisega.  Tihti on selle taga peidus omakorda hirm, et lihtsalt kohal olemine ei ole piisav tegemine. Õlad hoiavad endas tihti agressiivseid löögiimpulsse, mis väljenduvad erinevate pingetena. Me võtame oma õlgadele palju probleeme ja imestme siis tagajärgede üle kehas. Lõdvestavale raputamisele lisaks on mõttekas leida häälitsusi, mis väljendaksid meie tundeid. Helid ja häälitsused aitavad kõripiirkonnal avaneda ja avarduda ning leida meil taas oma isiklik kõla ja väljendused.
 
***
 
On lõbus ja vabastav teha grimasse, lasta endal mänguliselt väljenduda. See lõdvestab näopiirkonda ja tekitab meis ühenduse oma sisemise lapsega. Lapse arenemisloos eelneb häälitsemine ja grimassitamine keele arenemisele.
 
***
 
Kohtudes arhetüüpidega on oluline olla maandatud ja keskendatud, sest tegemist on võimsate energiaväljadega, mis ei mõista mingit moraali selle inimlikus tähenduses. Kui püüdleme tantsus tervenemise poole, püüame saavutada terviklikust, siis sirutame end tihti üles. Taevas tundub meile ülekantud tähenduses kohana, kus peitub täitumine ja lahendus.  See vastab viimase kahe aastatuhande patriarhaalsele ettekirjutusele. Me eelistame seda taevast maisele ja eemaldume kohalolekust hetkes. Tantsus lõppeb see tavaliselt sellega, et me ei tunneta enam ennast teadlikult. Nii saab see lõhe kinnitust ja jääb kestma.
See on põhjuseks, miks ma järgnevalt oma tantsutööd määratleva Metssea arhetüübi kõrval olen valinud tegeleda selliste arhetüüpidega nagu Armastajad, Trikitaja ja nende varjupooled.
 
***
 
 Arhetüübid põhinaved instinktiivsusel. Ühendus oma instinktiivse loomusega on eriti naistele oluline tingimus selleks, et elada enda keskmest lähtuvat elu. Oma keskmes on naised loomulikul viisil ühendatud ühtsusega. Püha naiselikkus teab, kuidas vaim ja mateeria on üksteise sees lõimunud elu kõigil tasanditel. See teadmine on väga sügavalt juurdunud kehasse ja sellele on võimalik ligi pääseda, kui oleme valmis end avama ürgjõududele. Instinktiivne teadvus on meile antud selleks, et me kasutaksime seda elu heaks.
 
***
 
Me tantsisime väljas tiigi ääres, harjutades alguses liikumist ilma muusikata ja võtsime seejärel ringi, näoga ringist väljapoole.  Tegin ettepaneku kasutada liikumist dialoogiks loodusega.  Samal hetkel hakkasid tiigis krooksuma konnad, kes siiani olid vait olnud.  See oli eriline silmapilk, vastus teiselt poolt. Tekkinud oli sünkroonsus.
Kõik on ühenduses kõigega, kõik on pidevas omavahelises voolamises. Meie suunatud-olemise tulemusel tekib teadlik suhtlemine.
 
***
 
Kõige mõjusam ja samas ka keerulisim on oma südame suunamine Elusale, Sellele. Mõjusaim sellepärast, et süda on vaimse äratundmise koht. Ma ei pea siin silmas musklit rinnakorvis, mis hoolitseb vereringluse eest, vaid südant kui energeetilist ja vaimset keskust – Suure Armastatu ilmumise kohta.
Seepärast olen pidanud kõige raskemaks suunatust südamele kui Jumala äratundmise kohale.
 
***
 
Kummardamine mõjub kehas nii, et tagumikulihased lõdvestuvad. See masseerib alakõhtu koos seal asuvate siseorganitega. Kõik see on seotud juurtsakraga, kus pesitseb meie eksisteerimishirm. Kui ma pöördun tema tahtmise poole ja alistun sellele, siis pole enam põhjust hirmu tunda.  Kehaline ja vaimne tasand on omavahel tihedalt seotud.
 
***
 
Ka põlvili laskumisest kui ritulaasest liigutusest võib olla abi süvenemisel, vaba tantsu eel või vahepeal. See toob pea – meie kõige enam kontrolliva kehaosa – maa peale.  Süda on siis kõrgemal kui pea ja võib tantsu  sisemise juhtimise üle võtta. Sellesse asendisse minnes tunnen tihti sügavat kergendust ja sügavat liigutust.
 
***
 
Me oleme osa tervikust. Elusast. Tants võib meie kasutusse anda ruumi, kus saame suhelda lõpmatu tarkusega.
 
***
 
Tantsijad on kirjeldanud, et ruumis, kus me tantsime, tunnevad nad end eriti hoituna ja et seal on neil juurdepääs teistsugustele mõttevormidele.
 
***
 
Igatsuse tühja ruumi teadvustamine endas on igale inimesele tema argipäevas  täiesti konkreetselt võimalik. Ma suuname oma tähelepanu üheaegselt oma keha ja hingeruumile, mis omavahel kattuvad. See ei ole keeruline ega eriline.  Vaja on lihtsalt otsust- pühenduda sellele ikka ja jälle, hoolitseda selle ruumi eest, seda puhastada ja kaitstsa.
 
***
 
Kreeka sõna ekstaasis tähendus on “seisma alasti väljaspool ennast”. Sõna kirjeldas igapäevasusest kõrgemat teadvuseseisundit. Lääne mõjutustega ühiskonnas peetakse keha millekski materiaalseks, mida on võimalik oma tahtmise järgi vormida. Kehasse ei suhtuta enam kui paika,kus saab võimalikuks kohtumine vaimuga. Selline hoiak toob kaasa keha tühjaksjäämise ning soovitud ekstaasi püütakse saavutada uimastite ja muu sarnasega.
Minu jaoks tähendab ekstaas tantsus suurt energiat ja rõõmu, mis tulvab kehast läbi, laseb tal voolata ning avada end uutele ja osalt isetoimivatele liigutustele, mis ei allu enam pea kontrollile. Keha iseseisvub, tõmbleb, vappub. See tundub ajutu erootiline, isegi orgastiline. Keha ja vaim peavad kahekõnet…
 
***
 
Kui me tegeleme püha erootikaga, peavad naiselik ja mehelik pool selles protsessis tegema head koostööd. Kogemusi saada ja neid nautida, on naiselik osa kogemusest. Mehelik pool on kogemuse tähenduse teadlik teadvustamine ja mõistmine. Alles siis, kui mõlemad on koos, on tulemus täielik.
 
*** ***
 
Raamatu autor Cornelia Freise on jurist ja psühholoog, tantsuterapeut. Meditatiivse tantsuga tegelenud üle 25 aasta.
Raamatu tagaküljel kirjutab ta – Tants on hing. Hing väljendab ennast kehas. Me hüppame rõõmust või laseme pea kurvastusest norgu. Nii nagu meie tunded ja meeleolud mõjutavad meie kehahoiakut, saab tants, kui see puudutab südant, omakorda süvendada meid toetavaid meeleseisundeid. Kui tants puudutab südant, avab see hingelise dimensiooni. Tantsu kaudu saab murda endale teed ja leida väljapääsu see, mis alateadvuses hinge koormab. Nii mõjub tants vabastavalt ja aitab avastada kehale loomuomaseid sisimaid teadmisi. Tantsijale avaneb ruum, mis võimaldab tal end leida ja kohtuda iseendaga oma süvakihtides… 
 
 
 
*** *** ***
 
 
 
Tiina:
 
Ma loen seda raamatut ikka ja jälle, saades nii palju tuge, inspiratsiooni, äratundmist ja kogemusi. Just tänu sellele raamatule olen väga palju hakanud tähelepanu pöörama liikumisele, tantsimisele kui mittetantsule, mitte etteantud välisele sammujuhendile, vaid sellele, mis seestpoolt väljapoole tahab end tantsida. Kunagi ammu ma ei osanud tantsida, mulle ei meeldinudki tantsida, see, et mingid konkreetsed sammud olid ette antud, tekitas minus teatud protesti, aga nüüd ma võin tantsida tunde järjest, ja see on suurim puhastav kogemus. Olen väga nõus raamatu autoriga, kui ta ütleb et tantsides tekib juurdepääs teistsugustele mõttevormidele. Täiega tõde! See aga tekib siis, kui sa ei kontrolli enam ei muusikat, rütmi, ei oma keha, ei aega ega hingamist, kõik lihtsalt on oma pühas voolamises ja siis võid sattuda väga müstilistesse kogemustesse. Kord tantsisin ma ennast suureks. Tantsu alustades olin väike tüdruk, kui nööpnõelapea. Järjest koos muusikaga kasvasin nagu lill. See oli väga ilus, kohati oli isegi luudes tunda kasvamist, soonte ja lihaste venitamist. See oli mitmetasandileine kasvamine, ka teadmiste – oskuste kasvamine. See oli naise kasvamine Jumalannaks. See oli pikk ja ilus lugu, kus kasvasin lõpuks planeetide vahele tantsima, planeedid olid väiksed kui pallid. Nende vahel sai tantsida, nendega sai mängida, nad lõhnasid erinevalt ja nende lähedus tekitas erinevaid reaktsioone ja tundeid. Hästi võimas ja suur kogemus, mis andis, avas ja lahustas tookord vist küll kõiki varjukülgi.
Aga ma tantsin iga päev. Ja ma olen tänulik, et mul on terve keha ja võimalused selleks. Pean aga tunnistama seda, et vee osatähtsus ja veeteraapia on mu keha vabastanud paljudest jamadest ja pingetest, arvan et see ongi veeteraapia tagajärg – vaba tants, pingevaba keha lihtsalt voolab ja liigub. Pole tähtiski, mis elemendis ta on, kas õhus või vees. 🙂
 
Raamat on ka sellepärast väga lahe, et siia on põimitud sisse palju naiste endi tantsukogemusi. On olemas ka tantsude kirjeldused ning ka muusika, mis youtubes täitsa olemas.
Alumisel pildil on Gerda Matvere, kes aprilli lõpus tantsis Valgerannas ja luuletus raamatust.
 
Soovitan raamatut soojalt!
 
 
Gerda4444