Tere, head sõbrad.
Kui ma kuskil algklassides käisin, siis leidsin ema raamaturiiulilt väga kummalise nimega raamatu – “Liikumine – naise tervise ja ilu pant.” Vaatasin , et kena asi, pildiraamat ja puha ning püüdsin ka samamoodi võimelda ja sirutada, aga see pealkiri oli nii hirmutav. Ma ei saanud aru, mis see pant on, et kas see on Valdo Pant ja kuidas tema siis naise tervise ja iluga seotud on? Aga täna ma tean, et liikumine on kõik mis on. Paigalseis on surm.
Meile tuleb esinema ja jagama näpunäiteid Bikiini Fitness Master 2016 – Evelin Ainomäe. Arvad, et temas pole midagi erilist? Arva veel! Ta pole eluaeg tegelenud trenniga, vaid ainult paar kuud! Kas pole põnev teada saada, mida ta sööb ja kuidas trenni teeb, et vaid paari kuuga tippu jõudis? Kas sa ei taha olla samasuguse kauni kehaga, olla terve, tugev ja aktiivne? Näiteks juba sügiseks?
Minu jaoks on see kõik väga põnev teema ja selgus, et paljude mu heade sõprade jaoks samuti. Üks mu tore sõber ütles aga et jama on trenni üksi teha, vahel ikka kohe üldse ei viitsi. Aga ei peagi, meil on valik koos treenida! Peale selle võime kohtuda korra nädalas või üle nädala, vahetada muljeid, utsitada ja toetada üksteist. Esimene trenn saab üles filmitud ja selle saavad kõik osalised. Vaatame, mida suudame oma kehadega teha ja filmime uuesti septembris. Ja mis kõige olulisem – enamus meist ei soovi teha trenni umbses jõusaalis, vaid metsas ning sellepärast valimegi rannapargi. Kui sajab, siis sajab, maailm pöörleb ikka ja võtame siis soojemad asjad ka kaasa ning joome pärast sooja teed ja paneme kaminasse tule! Ega me suhkrust ei ole.
Pane selga mugavad riided. Trennis kasutame venituslinti. Ostsin Rademarist, maksis 12.95. Ma olen hantlitega vehkija, nüüd võtsin proovida lindi. Tegin trenni õhtul ja hommikul ärgates avastasin enda suureks üllatuseks hulga käe ja õlalihaseid, millest mul aimugi ei olnud! Ja kuigi ma ei teinud lindiga kõhulihast (ma ei oskagi!), oli just kõhulihas see, mis hommikul voodist tõustes lausa valus oli! Määdzik! Kui sul linti ei ole – midagi ei juhtu, mõnel meist on see juba olemas ja saame kahekesi korraga ka ühte kasutada.
Ma pean väga lugu Vadim Zelandi raamatutest ja kogu aeg tiksus mul kuklas üks tema lause – lihased on kaldasõudjad. Hakkasin täna uuesti uurima ta raamatut “Tehnogeense süsteemi murdmine” ja trükin sulle siia natuke, lihtsalt et meelde tuletada, sest kui sa seda juba lugema tulid, oled niigi teadlik –
“Väheliikuva eluviisiga inimestel on veenide ja kapillaaride võrk alaarenenud. Kapillaarid kärbuvad, veenid atrofeeruvad. Pealegi reostuvad ebatervisliku toitumise tagajärjel ka soonte seinad nagu vana sanitaartehnika. Lõppkokkuvõtteks ei kuiva mitte jõed ise (verd on ju küllaga), vaid ka jõesängid. Veeküllane jõgi muutub väikseks ojaks või kuivab päriselt. Siit on pärit hulk negatiivseid tagajärgi.
Lihased on kaldasõudjad.
Süda on võimeline verd kiiresti edasi pumpama vaid mööda suuri veresooni. Peentes veresoontes liigub veri edasi üksnes tänu skeletilihaste kokkutõmmetele, seepärast nimetatakse neid teiseks südameks. Lümfi ja rakkudevahelise vedeliku jaoks polegi eraldi südant ette nähtud, nii et nende olluste liikumine oleneb täiel määral skeletilihaste seisukorrast. Skeletilihased on nagu sõudjad soonte ja jõgede kallastel.
See, mida ei kasutata, atrofeerub.
Jah, selline ebameeldiv looduse seadus eksisteerib ja selle eest pole pääsu. On kas areng või taandareng. Umbes 20 eluaastani areneb organism suures osas iseseisvalt, kuid edasi läheb kõik teisiti: te kas teete jõupingutusi edasiseks arenguks või vähemasti hea vormi hoidmiseks või degradeerute pikkamööda. Kui lihased koormust ei saa, siis jõgede kaldasõudjad nõrgenevad tasapisi ja nende arv jääb vähemaks. Sõudjate kehad väheliikuva eluviisiga inimese organismis hakkavad meenutama tema oma kehaehitust. Nad muutuvad ülekaaluliseks, kohmakaks või nõrgaks ja jõuetuks.
Ebavajalikke lihaseid ei ole.
Loodus ei loo midagi ilmaasjata, Kui miski on olemas, siis tähendab, et see on millekski vajalik, sealhulgas ka lihased, millele tavaliselt ei pöörata tähelepanu. Kui mingid lihased ei tee tööd, need atrofeeruvad. Vähene liikumine ja passiivsus toob kaasa selle, et koormus jaotub ebaühtlaselt: ühtesid lihaseid kasutatakse sagedamini, teisi harvemini või üldse mitte. Ühes kohas on sõudjaid rohkem, teises vähem, juhtub ka, et nendest on puudus. Mõnes kohas on Niiluse org, mõnes kohas surnud kõrb. On see normaalne? Ei ole. On see tüüpiline? Tänapäeva inimese jaoks jah.
Mida teha?
Kujutage ette, et teie “sõudjad” on teie armee, kellest oleneb teie turvalisus ja ka teie elu. Sõdureid ei tohi lasta “kuurordis peesitada”, nende võitlusvõimet tuleb pidevalt alal hoida. Pidage meeles: te kas arenete või gedradeerute. Koormused peavad olema regulaarsed, süstemaatilised, kuid mitte kurnavad. Kõik on hea mõõdukuse piires – nii töö kui puhkus. Liikumine peab olema mõnus, harjutused peavad olema maksimaalselt mitmekesised, et areneksid eranditult kõik lihasgrupid.
Nagu näete – pole midagi uut siin päikese all. Kõik on lihtne. Kui jõgede sängid taastuvad ja sõudjad koguvad jõudu, siis jätavad ka haigused teid maha, keha muutub ilusaks, tervis taastub ja kehakaal terveneb tõepoolest.”
*
Ja kui ma vaatasin igal neljapäeval “Suurt komöödiaõhtut” ja kehamaastiku kujundaja preili Zusi Vesiku (appi, Niinemets, sa oled super!) keha, siis tundsin vaid üht – tahan ka olla oma kehaga nii rahul ja enesekindel, tahan näha ja tunda oma lihaseid, tahan olla tugev, terve ja sale, tahan olla aktiivne ja elada rahulolus oma maailmaga!
Kohtume laupäeval, naised.
Tiina