browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Unenägu

jaanuar 30, 2015
Olin reisinud seekord väga kaugele. Elasin mingis suures klaasist ümmarguses majas avakosmoses. See oli vist hotell. Kõik seinad olid klaasist. Vaatasin välja ja nägin, kui võrratult ilus on kauguses tuledes planeet Maa. Äratuntav oli suur tuledes Venemaa, Itaalia, kõik riigid olid tuledes. Vaatasin kella, kell oli pool 4 öösel. Hakkasin otsima, et kus mu fotokas on. Leidsin, ja kui uuesti Maa poole vaatasin, siis ei olnud enam mingit tuledesära – päike oli peale liikunud.
 
Mul oli vaid üks öö veel seal olla ja ma olin väga valvas järgmisel ööl. Panin endale äratuskella tirisema 3st. ja sain paar pilti teha. Kibelesin, et seda imelist ilu jagada – just seda, et kui ilus on olemine eemalt vaadates.
 
 
maaa
 
 
 
Siin sees, sellel tasandil Maa peal ei oska me seda tunnetada, näha, me kiirustame ja saeme, orgunnime, ajame asju,  jääme kas liiga pinnapealseks või sukeldume liiga kauaks, pendeldame…. aga seal näeme näoilmeid, ripsmeid, hingamist, iga tunnet… Kõik on selge, püha, jääv. 
(Hästi paljud asjad meenusid mu enda lapsepõlvest sel hetkel). See oli väga ilus, puhas, selge. Seal oli süda hästi kerge, kogu olemine nagu lumehelves…
 
Olin korraga nii unes kui ärkvel. Mõtlesin ka, kas ma suudan seda pilti ja tunnet hoida. Et meenutada hommikul.
 
Need hotellid hõljusid umb 30 – 50km Maast kõrgemal, oma hotellist oli imeline teisi hotelle vaadata – nagu tohutusuured sädelevad diskokerad, erinevatel kõrgustel hõljumas. Tuledes ja kaunid. Neid oli palju. Oli vaikne ja väga turvaline. Ja Maa pealt kõrgus hooneid kõrgele üles, hõbedased hästi kitsad tornid, väga pikad-pikad, ikka kilomeetreid pikad. Hotellide vahel lendlesid õhus hääletult ja kergelt kolmnurksed paberlennukite moodi lennukid. Kõik oli hästi vaikne, hõbedane, särav, kerge ja lihtne. See oli väga hea olemine. See oli “Nii on!” tunne.
 
Maa oli väga maagiline eemalt vaadates. Vaatasin ja mõtlesin, kui “kerged” on mõtted siit vaadates. Neil ei olnud üldse kaalu, muretsemisel või plaanimisel polnud üldse mingit kaalu. Sain aru, kui oluline on asja nii kaugelt vaadata… et küllap ma sellepärast siin hotellis täna ööbingi.
 
Selline uni siis. Vaatame, kuhu ma täna öösel reisin…