browser icon
You are using an insecure version of your web browser. Please update your browser!
Using an outdated browser makes your computer unsafe. For a safer, faster, more enjoyable user experience, please update your browser today or try a newer browser.

Vett, vett ja veel rohkem vett!

november 5, 2013

Pole olnud aega blogida, sorry kallid, tegelesin Kristiina filmi redigeerimisega. Ülimalt põnev töö, seda tehes kaotan täiesti ajataju, ei kuule ega näe (kodused – ho’oponopono!) ning söömine ei tule meeldegi! Filmiga läks kaua aega ja praktika on seekord palju pikem, sügavam ja laiema haardega. Soovitan paar korda teha see läbi koos Kristiinaga, ja edasi proovida ka iseseisvalt. Maitea, kas te üldse adute, kui oluline praktika see on? Kõigest lahtilaskmine? Just täna, siin ja praegu? See praktika haarab mind üleni. Kogu keha. Ma teen seda nii hommikul kui õhtul. Ja eile õhtul jäin mingil hetkel magama. Öösel olin ühel soojal maal, tühjendasin mingeid suuri ruume (!) ja nimetasin ümber kuud – mai, juuni, juuli, ruuli, huuli-muuli, eeter, peeter, detsimeeter.  Oh, ei kommentaari…

Paar päeva tagasi (see on oluline, et just 3ndal nov) andis Vaim mulle teada, kuidas puhastada keha füüsilise valu tekitajatest – hirmudest. Kuidas vabaneda kõige hullemast hirmust – “Mind ei armastata, kui… ” Minu jaoks on see baashirm, nagu hirmukindluse vundamendikivi. Kui selle liikuma saab, kukub kogu kaardimaja kolinal kokku, koos numbrite, kuningate ja narridega! Ning see samm omakorda lööb liikuma kõik teised hirmud. Seega –  tööd jätkub! Ma tegin seda tund aega, niiet higimull oli otsaees, ma nutsin ja naersin, ma nautisin seda, ja lõpetades oli tulemus – pool aastat kestnud seljavalu on läinud. Ma jätkan seda iga päev ja see koorub nagu sibul – igakord on uus kogemus. Jagan seda heameelega, aga vastuvõtu vormis. Ma olen oma Vaimuga ühenduses ja kuulan oma Vaimu, sõbrad!

Kas Veevalaja ajastu tähendabki seda, et tahaks hommikust õhtuni kõrini vees olla? Ma ei tea, aga ma tajun, kuidas energia mu sees ja mu väljas hakkab iga päevaga üha enam ja enam voolama, ma tunnen end kui jõgi. Käin ka ujumas. Sõna ujumine ei ole päris täpne, sest see on pigem veealune delfiini moodi libisemine. Aga ma käin Estonia termides ja kuna seal on veejugade surve lihtsalt superteraapiline, siis tulge ja ravige end veega! Kui lihtsalt veejoa all olla, ei toimu energiaga eriti midagi. Jah, saad puhtamaks ja oled hiljem lõdvestunum, aga kui juurde lisada teadlik taotlus, on lood sootuks teised. Toon lihtsa näite enda eilsest. Ma ei ole selle üle uhke, aga ma olen uhke, et sain endas midagi liikuma. Eile spas tõdesin, et kael – kurk on ikka siuke huvitav organ. Kui ülevalt võidakse sulle alla valada tohutult õnnistust, ja keha on avatud, siis kael on ikka tõesti kui pudelikael, selline kitsas kitsaskoht. Palusin veelt abi, tegin taotluse ja lasin endaga teha, mida vaja.

Kaks tundi hiljem olin koeraga rannapargis. Eemal oli suur koer lahti ja peremees viskas talle puuoksa. Mõtlesin – tore, mängiv koer. Minu koer teda ei märganudki, kui äkki see suur koer oma mängu katkestas ja meie poole tuiskama hakkas, hoolimata oma peremehe hõikamisest. Võtsin oma Trumpsi sülle. Suur koer hakkas mu ümber haukuma ja mulle peale hüppama. Käratasin talle – mine ära! Märkasin et koeraomanik jookseb ka meie poole, noh paks mees, eks see võttis aega… Mõlemad koerad lõugasid kui segased. Vehkisin suure koera poole jalaga ja ta vakatas äkki vait ja hakkas peremehe poole minema. Ja siis käratasin onule – “Kas sa lollakas oled, mees? Pane oma koer rihma otsa, see on avalik koht, mitte koerte park!”

Nägin kuidas mees pani koerale rihma kaela ja riidles temaga. No hallooooo, mees! Esimest korda kogesin, kuidas koer on tore, aga koeraomanik pesuehtne idioot. Ja nii ongi. Koerad on koerad. Ja inimene, kes ei võta oma looma eest mingit vastutust, on (täida lüngad). Panin oma koera maha ja tundsin, kuidas mu kehaga on midagi teistmoodi. Kurk! Ma ütlesin välja sõnad, mis ma alati olin sellistes olukordades alla neelanud. Ei, mitte viisakusest, vaid hirmust – MIND EI ARMASTATA, KUI… Ma tean, et see polnud minust kena sellele mehele niimoodi karjuda, aga mitte midagi ei jäänud minu sisse sellest. Palusin mõttes koeraomanikult andeks ja katkestasin sideme, olles nö kindlalt omal platvormil. Tänasin oma Trumpat, et ta mind kaitses, ta vaatas mulle otsa, liputas saba ja sukeldus põõsastesse nagu polekski midagi toimunud.

 

Vee jõud on võimas. Vesi aitab nii palju. Kui keegi tahab minuga ühineda spas, siis anna endast märku, lähme koos, saad ise kogeda! Me ise oleme vesi. Me peaksime palju palju jooma puhast vett. Minu veekannus on šungiit, räni ja mäekvarts. See on minuga olnud paar päeva ja ma võin öelda – mu olemus on kergem. Kõik see on umbes 7-8 euro eest saadaval Maxima looduspoes. Tore ja tervislik  jõulukingi-idee, mis kestab vähemalt pool aastat.

 

Panin kivid kannu siiski mitte tarkade paberite, vaid oma sisetunde järgi, nii nagu minu kehale vajalik kogus näis okei olevat.

 

Soovin sulle voolavat kulgemist, kallis sõber, joo puhast vett, vabane teadlikult kõigest, mis sind ei teeni, tantsi ja jaluta! Ja kui tahad minuga Estonia termides ühineda, siis neljapäeva hommikul kuskil 9 tuuris olen mulistamas! Tule ka! Ja maanda ennast, suru oma juured sügavale sügavale maasse! Ole oma keskmes, ole maandatud ja ära lase välisel tormil end räsida! Oled ju tähele pannud, kuidas sel sügisel tormab? Miks?

 

Naudi imelist sügist…

 

…ja loomulikult-

 

 Armastusega,

Tiina