Arstid, kes tegelevad verega, jaotatakse kahte gruppi : hematoloogid, kes tegelevad verega ja kardioloogid, kes tegelevad südame-veresoonkonnaga. Kardioloogidele jäid jaotamisel “tühjad” veresooned ja süda. Nad ei ole uurinud verd kui sellist. Hematoloogid jälle vastupidi – omandasid kõik teadmised vere kohta, kuid neisse ei puutu veresooned ja süda. Seepärast jaotatakse vereringlust kahte ossa : esimeses midagi ei ringle ja teises osas pole pole kuskil ringelda. Kardioloogid ütlevad, et teil on kehvad veresooned. Hematoloogid väidavad, et veresooned on teil vist head, aga veri on paha. Aga infarkt toimub… kuskil risteel. Heades veresoontes tekib ja ringleb halb veri, mis võib väga kiiresti rikkuda veresooneseinad. Väga paljud surevad infarkti. Südame veresoonkonna patoloogia on üks peamisi surma põhjuseid ja veresoned ei puutu tegelikult üldse asjasse. Me sooned võivad olla absoluutselt ideaalsed, kuid ikkagi sureme infarkti. See, et meil olid kaunid veresooned ja et süda oli täitsa korras, selgub alles lahkamisel. Mis siis ikkagi toimus? Sõi, mida polnud vaja, lamas valesti…… Sama on insuldi puhul : heitis kõhuli, veri paksenes, jäi kauaks lebama, kuskil tekkis tromb, hapnikku ei jätkunud ja suri.
Kuid siiski, mis on infarkt ? Meie koed on ehitatud ühtmoodi: süda, emakas, neerud, maks – kõik koosnevad elavatest rakkudest, mis ujuvad rakkude vahelises vedelikus. Temas igas suunas, edasi-tagasi, liiguvad leukotsüüdid ja toitained. Kapillaari, mis on ühekihiline veresoon, võib ette kujutada kui sõela, läbi mille iga sekund kulgevad edasi-tagasi hormoonid ja leukotsüüdid. Ainukesed “lambad” on erütrotsüüdid – nemad ringlevad kõik see aeg veresoones ja mitte kunagi ei lahku kinniselt territooriumilt. Kui nüüd äkki veresoones moodustus aterosklerootiline naast ja selle koha vastu saate löögi või tegite järsu liigutuse ning naast läks liikvele, siis tulemuseks ongi insult. Miks peab magama selili ? Lapsed magavad küll tihti kõhuli, kuid neil ei ole kunagi insulte, sest nende veri on väga vedel. Veri hakkab paksenema peale 40. eluaastat. Kui lapsed magavad pidevalt kõhuli, siis hakkab nende nägemine-kuulmine halvenema ja kesknärvisüsteem ei arene korralikult välja.
Mis siis võib juhtuda kui magada vales asendis ? Veri jõuab väändunud vereseooneni, surub ja surub ning veresoon võib lõhkeda. Siis erütrotsüüdid pääsevad oma territooriumilt välja – ongi ajuinsult.
Kui tegu on väikse veresoonega, mille diameeter on näiteks erütrotsüüdi suurune ja sinna sisse suubub tunduvalt suurem kolesteroolitükk, siis kapillaar läheb umbe ja süda või aju ei saa piisavalt hapnikku. Tulemuseks on infarkt, ajurabandus või tromboos. Kui tegu pisikese kapillariga, siis on mikroinfarkt või -insult. Just seepärast on vaja vaadata inimese verd mikroskoobis. Milline on inimese veri, niipalju on tal veel elada!
Kolesterool võib olla väga erinevas suuruses. Mikroskopeerimisel on võimalik nad veres tuvastada. Igal jaoskonnaarstil võiks oma kabinetis olla kohe mikroskoop. Tuli inimene, kellel on paha olla, arst vaatab verd ja kõik on selge. Kui ta veri on kolesteroolist paks, siis kuidas tal saabki hea olla ? Aga mida teeb polikliinik ? Seal võetakse verd alati enne sööki. Sellises veres on vähem kolesterooli, kuid verd peaks vaatama peale söömist. Tühja kõhuga ei sure mitte keegi. Surm saabub peale koormust, stressi, lõunat või öösel. Kui vaadata verd mikroskoobis peale 50g viina manustamist, siis see oleks hämmastavalt hea. Kolesterool lahustub, veri läheb leeliselisemaks. Inimene ei sure sellepärast, et veresoon on ummistumas, vaid tavaliselt äkki. Nagu ütles Voland: “Inimene ei ole lihtsalt surelik, vaid ta on äkksurelik.” Üle 60 aasta vanustel inimestel (kahjuks tänapäeval juba paljudel 40’stelgi), peale sööki võib tekkida kolesteroolitromb, mis võib sattuda suvalisse veresoonde. Elu ja surm – see on üldse filosoofiline mõiste. Võib omada 33 haigust, kuid elada ikkagi 100-aastaseks. Samas võib inimene olla täiesti terve ja saada infarkti. Vere seisund – see on ka veresoonkonna seisund. Kahjuks lähevad kardioloogid hematoloogiast mööda. Nad püüavad tugevdada veresooni ja südamelihast. Millegipärast üritatakse ka võimalikult laiendada veresooni. Tegelikult aga toimub hoopis teistsugune protsess.
Hüpertoonia põhjused.
Edasi ma räägin põhjustest, mis erinevad traditsioonilistest arusaamadest.
1. Vere paksenemine e. veepuudus. Kujutlege veresoont, mis viib südamesse. Liigub seal veri, milles peaaegu puudub plasma. Liigub aeglaselt, teda tuleb tagant lükata. Süda on jaotatud kahte ossa : kui üks pumpab, siis teine pool korraks lõdvestub. Seal tekib negatiivne rõhk ja justkui imetakse veri sisse. Ja pärast vastupidi. Südames ei ole mingit mootorit! Puudub pump ja vaakum. Peale surub kohe uus veri kui tekib “vaba pind”, mis on valmis verd vastu võtma. Peale veresoonte ei ole mingit kohta, kuhu veri saaks minna : ta peab südamesse minema. Kui süda ei suuda verd edasi lükata, on tal 2 võimalust : kas lükata kõvemini või ahendada veresooni. Just sellepärast on kõigil hüpertoonikutel suurenenud vasak vatsake (et oleks suurem tõukejõud). Kujutlege, et lükkate võid või kreemi läbi suure avause – selleks on vaja rakendada jõudu, kui aga lükata võid läbi kitsama avause, siis läheb ta ludinal. Just sellepärast organism veresooni ahendabki.
Süda saadab ajju signaali, aju saadab signaali neerudele ja neerud edastavad teate veresoontele, mis ahenevad. (Tõlk.Muidugi kaasnevad koos signaalidega ka keemilised protsessid ja eritatakse vastavaid aineid, mis sunnivad sooni ahenema) Inimene läheb arsti juurde. Tal on paks veri, sest ta ei joo vett – muud tal häda polegi. Kurdab arstile, et tal on WC’s toimetamisest higi otsaees….. Muidugi on tal kõht kinni, kui ta joob 0,5L vett ööpäevas. Kust tuleb vedelik, millest tehakse uriin ja higi, et väljutada mürke ? See võetakse verest, kuid maksimum, mis sealt võtta saab, on 1L. Mis teeb arst ? Ta kirjutab veresooni laiendavad rohud. Süda on nüüd sunnitud rohkem vaeva nägema vere edasi trügimiseks, sest temalt võeti loomulik toimemehhanism. Patsiendi vasaku jala väike varvas ootab toitaineid, hapnikku, hormoone. Aga patsient laiendas rohu abil veresooned ja veri ei jõua enam korralikult jalgadesse. Süda peab hirmsasti vaeva nägema, et väike varvas ka midagi saaks. Varvas signaliseerib jätkuvalt oma puudustest. Keha reageerib sellele taas veresoonte ahenemisega ja vererõhk tõuseb. Patsient läheb jälle arsti juurde ja ütleb, et rohi ei mõju enam piisavalt. Arst tõstab annust. Organism üritab enda kaitseks teha kõikvõimaliku, annab endast parima ja ahendab taas veresooni…….. Kahe kuu pärast on patsiendil kindlasti kõrgvererõhu tõbi olemas. Nüüd teatab arst ränga fraasi :”Teil on tõeline hüpertoonia ja te peate elu lõpuni tablette tarbima.” Valitakse terapeutiline annus. Näiteks iga kolme tunni takka, et vererõhk ei kõiguks. Sellest momendist algab kiire südamelihase häving, sest ta on sunnitud väga tugevalt töötama. Veres aga ei toimunud midagi. Kui inimene sööb ja joob palju (kuid mitte vett), siis tema veri muutub tihkeks. Kui veri on tumedat värvi, tähendab on ta paks ja happeline. Veresoonte toonus on väga kõrge, nad on pideva pinge all. Selleks, et veri jõuaks perifeeriasse, tuleb südamel kõvasti vaeva näha.
2. Veri ja kolesterool. Mehhanism on sama . Näiteks ringlevad veres suured kolesterooli molekulid. Et suur tükk paremini liiguks, peab süda kas rohkem tööd tegema või nõuab kehalt veresoonte ahendamist. Kolesterool aga kipub veel igale poole ka “kleepuma”. Temasse vere tihedus ei puutu : veri võib olla vedel, aga kolesterooli tükid võivad ikkagi olla suured. See on isegi hullem variant. Kui rõhk on väiksem, siis vool on aeglasem ja kolesterool haagib end veresoone seina külge ja hakkab hapenduma. Veri võib olla ka paks ja rasvane.
3. Viskoosne veri. See on selline olukord, kus ta ei ole rasvane(ei ole kolesterooli), kuid temas on väga palju valku. Valk ja kolesterool on kaks eri asja. Valk, see on see, mis meil tuleb ninast (lima). Veres on sama olukord. Siis on inimesel näiteks astma. Võivad olla üks, teine või kolmas. Kuid eriti hull, kui kõik kolm on korraga.
4. Kõrge adrenaliini tase. Kui inimene pidevalt närveerib, kusjuures tühja-tähja pärast, või on töö tõttu pideva “adrenaliini laksu all”, näiteks autoroolis, siis tal on nägemis-kuulmismeel ja reaktsiionid pideva pinge all. Või näiteks artist laval. Artistid ei ela eriti kaua – tavaliselt surevad nad lausa laval. Adrenaliin – see on energia. Paraku ahendab adrenaliin veresooni. See on tohutu koormus südamele, kui perifeersed sooned on ahenenud ja ta peab trügima verd mööda ahenenud sooni. (Tõlk. Adrenaliini kahjustava toime kohta oli mul eespool pikemalt lillaga juba kirjutataud)
5. Neerude halb töö. Neerud, see on miljon torukest, mis on keerdunud “pallikesteks” ja seal sees on veel sõelakesed. Nende kaudu liigub must veri. Seal torukestes veri filtreeritakse – “veri vasakule, rämps paremale” ja kontsentreeritakse uriiniks, mis mööda kusejuhasud viiakse põide ja valmistatakse ette väljutamiseks. Kui veri on väga saastunud, rasvane, paksenenud, veetu, siis neeru “sõelakesed” ummistuvad ja tekib kõrgenenud surve. Kui inimene kaalub 100 kilo, siis on tal ~5,5 liitrit mitte eriti puhast verd. Aga neer kaalub vaid 70 grammi ja läbi tema peab käima kogu veri pidevalt ja pidevalt. Mööda ei pääse kuskilt. Seal on vere liikumine väga kiire. Kui seal tekib seisak, siis süda seiskub. Miks ? Sest süda seiskub kohe, kui verd peale ei tule.
Neeru peal “istub” neerupealne ja jälgib valvsalt : kui palju läks sisse verd ja kui palju tuli välja. Kui veri läks sisse, aga välja ei tule, siis veresoon, mis asetseb neeru all, kohe ahendatakse, et survega lükata veri neerust läbi. Vere puhastamisel neerus lähevad uriiniks vesi, uraadid(Tõlk. kusihappesoolad), atsetoon, ketokehad. Kui vererõhk tõuseb, siis sõelakesed ei pea survele vastu ja rebenevad. Nüüd on valgul, leukotsüütidel ja eütrotsüütidel vaba võimalus sattuda sinna, kus neid muidu kunagi ei leiaks. Arst ütleb patsiendile, et enne olid teil head uriinianalüüsi näitajad, aga nüüd on halvad….
Nüüd on hilja juua “Boržommi”, kui neerud “alt ära hüppasid”. Neerud tahavad puhastamist ja läbiuhamist. Neere tuleb ravida siis, kui uriini analüüs on veel korras ! Kui sõelakesed on rikutud, siis on see krooniline glomerulonefriit(Tõlk. neerupäsmakeste põletik). Kui laps põdes läbi angiini, kuid uriini analüüs on korras, siis mandleid ei ravita. Peale järgmist angiini on uriin juba kehvem. Peale kolmandat korda on uriinis juba valk, leukotsüüdid ja erütrotsüüdid. Ravida tuleb kolm aastat enne haigestumist (Tõlk. Hiina vanasõna). Peale angiini tuleb kindlasti kontrollida neerusid, mandleid, pesta läbi lümfisüsteem, tõsta immuunsust ja väga hoida neere ! Kui uriinis on juba valk, siis neere enam “kinni ei lapi”. Immuunsust tuleb nii tõsta, et bakteritel ei oleks võimalust elada-olla. Muidu on varsti veres aina rohkem valku ja siis tuleb juba kunstneer. Kõik on organismis omavahel seotud.
Hüpertoonia on seisund, kus inimesel on selline vererõhk, mida ta väärib. Organism hoiab sellist rõhku, et ka vasaku jala väike varvas saaks kõik vajaliku. Et sinna ikka hapnik kohale jõuaks, peab kehas olema vastav rõhk. Mõnel on selleks 180/100, mõnel 130/90. Kuidas muuta vererõhku ? Mitte kuidagi. Teda ei tohi torkida. Ta peab ise langema teiste jõupingutuste läbi !
Kui inimene kaebab sagenenud südame tööle, siis arst püüab südame lööke vähendada, kõrvaldada hingeldust, alandada vererõhku ja teha kõike muud head….. aga inimene võtab ja sureb hoopis ära. Meie keha ei ole meie vaenlane ! Ta on alati meie poolt ! Ta püüab iga hinna eest varustada meie rakke hapnikuga. Kui me alandame kunstlikult vererõhku, siis me töötame oma kehale vastu. Kui rõhku alandab keha ise, siis on see meile vajalik ja kasulik. Seda mõista on väga oluline. Ei tohi sekkuda südame, pulsi ja kopsude töösse. Kui inimesel on veri vedel(aneemia), siis süda peab teda kaks korda kiiremini ringi ajama, sest erütrotsüüte on vähe, kes hapniku kannavad. Tahhükardia ilmneb just sel puhul. Süda valib endale sellise rütmi, millega ta suudab tagada meie rakkude varustatuse hapnikuga .
Kui teie vanemad on hüpertoonikud, siis tuleks teil oma verd kohe mikroskopeerida. Te peate teada saama, kas teie veri on paksenenud, viskoosne, rasvane ja kui palju seal on kolesterooli.
Toidu kogust tuleks vähendada 3x. Kuidas seda lihtsam teha on ? Süüa soolavaba toitu näiteks. Siis aga kahe toidukorra vahel panna keelele meresoola tükke. Haiget ei tohi muuta mingil juhul “soolatuks”, sest siis tema keha hapendub täitsa ära. Putru, mis on lausmage, ta palju ei söö. 1,5 – 2 tunni pärast aga söögu näiteks kasvõi soolakurki. Kuid see peab olema jälle korralikult soolatud, sest muidu ei ole jälle õiget efekti. Vaja on hästi soolast, kuid vähekene. Suur viga oleks süüa vähesoolaseid pistaatsia pähkleid. Neid võiks vabalt pool kilo nahka panna. Soola saaks vähe, aga valku oleks liiast. Vähesoolased tooted oleks viga. Amps korralikku soolakala oleks väga hea.
Välistada tuleks hapukad joogid : mineraalvesi, kompott (väljaarvatud kuivatatud aprikoosidest), tee, roheline tee (kõikidesse Hiina teedesse on lisatud rasestumisvastast hormooni!). See-eest vett tuleks juua nii palju, kui suur ollakse !
Kogu toit oleks soovitav teha vedel. Mitte keeta paksu pudru, vaid vedelat. Supp olgu “lurr”.
Vesi tuleks muuta vastava preparaadi abil kergelt leeliseliseks ( Tõlk. USA-s näiteks peab olema pudelivee pH 8. Meil, kui poes vaatate, kõigub 5 ja 6 vahel. Vähemalt aasta tagasi sain ma poes uurides ja netis surfates sellised tulemused) ja üldse oleks hea juua korallvett (vesi, millesse on lahustatud korallipulber). Väga kiiresti ei tohi inimese keskkonda muuta, see on kehale šokk. Seega alustada väiksemate annustega ja mida haigem inimene, seda vaiksem olgu annuse tõstmine.
Neerude tööd tuleb ergutada, et kaoks spasm ja mürgid saaks läbi. Ei ole olemas ühtegi hüpertoonikut, kellel oleks neerud korras. Ühtlasi oleks vaja kiiremas korras ära puhastada maks : teiste sõnadega – vaja vabaneda liigsest kolesteroolist.
Hüpertoonikutel soovitan ma juua sooja korallvett. Hea oleks lisada veel Artišoki kapsleid. Kallata kahele kapslile kuum vesi peale, lasta tõmmata. Artišokk on söögitaim, mida terve Ida tarbib.
Seda võiks nimetada hüpertooniavastaseks programmiks. Ei ole oluline, miks teil on vererõhk tõusnud. Kuid sellest, kuidas neerud töötavad, sõltub väga palju. Kaasa arvatud südame-veresoonkonna seisund. Kujutlege, et neeru kapillaarides on rõhk kõrgem, kui mujal, oma 7x, et neerud suudaks saastunud verd filtreerida. Neerupealne on oma töö teinud ja õige rõhu tekitanud. Nüüd aga te hakkate arsti poolt ettekirjutatud preparaati tarbima ja langetasite vererõhu. Sellega on kohe vere ja uriini filtreerimine häiritud. Ei sõeluta enam välja mürke ja toksiine. Inimene hakkab paistetama. Arst määrab nüüd lisaks vettväljutavad vahendid, aga patsient paistetab edasi ja hullemini. Hakkab varsti tekkima juba südame puudulikkus. Mida oleks aga vaja teha neerudega ? Esmalt tuleks nad “läbi pesta”, aga seda saab teha ainult taimetoiduga. Teiseks tuleks ära jätta KÕIK muud joogid peale vee. Ainult taimne toit ja vesi suudavad veel midagi päästa.
Kes elavad neerudes ? Esiteks ureaplasma, kes üritab kive ehitada. Teseks mükoplasma, kandida ja soolekepike. Viirused seal ei ela, sest neerudes on liiga kiire vool nende elutegevuseks. Nad läbivad pidevalt transiidina….. Aga seened ja bakterid seda paika armastavad. Kui seen satub neeru, siis ta puistab oma eoseid kõik torukesed täis….
Soolestiku puhastus. Neerupatoloogia korral ei ole soovitatav nälgida. Kui inimene hakkab nälgima, siis ta veri järsult halveneb ja see kõik läheb läbi neerude, mis on kurnav. Seepärast puhastatakse neerusi sorbentide abil. Mingil juhul ei tohi kasutada toodet nimega “Kelp”(pruunvetikatooted). Kelp kutsub esile neerudes ägenemise. Ta on vastunäidustatud kõikide neeru haiguste korral! Võib kasutada aktiveeritud sütt, enterogeeli(????) või mikrotselluloosi, sobib ka valge savi. Kõik, kellel on neerudega probleeme, võivad saada neerukoolikud. Kelp sisaldab väga võimsat koreainet, mis ei seedu ja kui ta läbib neerusid, siis hakkab seal tugevalt vibreerima. Kui inimesel on neerupuudulikkus või neerude tõttude tingitud hüpertoonia, soolestikku kuhjub kilo savi, kõht on kinni ja kui nüüd veel peale juua 3L vett, siis neerud on tuksis. Enne oleks siiski mõistlik neerusid puhastada taimetoidu ja veega vähemalt paar kuud. Samuti toimida, kui teil on kivid neerus, sapipõies või maksas. Te ei või iial teada, kus teil kivi on ja millal ta liikvele läheb.
……..
Väga hea neerupuhastuseks on arbuus. On lausa spetsiaalne dieet, mis koosneb vaid mustast leivast ja arbuusist. Selle abil võib pesta neerud läbi vapustavalt hästi, kuid praegu mürgitatakse arbuuse nitraatidega. See on väga ohtlik. Usbekid võtavad süstla ja süstivad nitraati arbuusi sisse. See aine on väga tugev stimulaator ning aitab arbuusil kiiresti küpseda, kuid samas on ta väga mürgine. Kui teile satub selline arbuus, siis te võite oma neerud täiesti hävitada.
Kõik looduslikud neerurohud on mürgised : pohlalehed, üheksavägine, harilik linnurohi, põldosi. Nende abil võib ravida ennast vaid väga hea fütoterapeudi juhtimisel. Isetegevus võib lõppeda kurvalt.