Lihtsaim osa, mida enamus ei mõista, et iga mõte mida mõtleme, iga sõna, mida ütleme, loob meie tuleviku.
Mõtted levivad universumisse ja tulevad tagasi meile kui kogemused.
See on väga lihtne. Kuid enamus ei taipa seda, nad pole seda varem kuulnud või peavad seda naeruväärseks, aga kui suudate nõustuda faktiga, et igakord kui mõtlete midagi või kõnelete sõnu, te maalite oma tulevikku!. Te loote. Te loote oma elu! See on lihtne, aga seda pole kerge aktsepteerida. Aga kui kord olete aktsepteerinud, saate kavatsetult luua seda, mida te soovite oma elus ning saate teadlikuks, mida te oma ellu ei soovi ja kuidas seda soodustate. Arvan, et see on igavesti lähedal olnud, aga mingil põhjusel viimase 20a jooksul Universum on soovinud, et see jõuaks kõikide inimesteni, kes on selleks valmis.
Enamus meist lihtsalt mõtleb, mõtleb, mõtleb ja ei pööra mingit tähelepanu sellele, millest ta mõtleb. Me lihtsalt teeme seda. Aga see on midagi, mida tuleb treenida ennast tegema! Tuleb treenida ennast, et olla teadlik sellest, mida te mõtlete.
Üks viis selle teostamiseks on perioodiliselt pöörata tähelepanu sellele, millest ma mõtlen. Kas soovin, et see mõte looks minu elu?
Kas soovin seda kogemust, mida see mõte võib mulle tuua?
See võtab aega, et seda teha. Aga kui suudame alustada väikseimast astmest olles teadlik oma mõtetest, saame alustada muudatustega.
Alustada tuleks sellest, mida kutsume tegevuse jaatuseks, tehes positiivseid avaldusi oma elus. Võid teha neid hommikul, päeval või õhtul, kaks korda või palju iganes… Lase sel saada harjumuseks. Kui hakkad sellega tegelema, hakkavad asjad muutuma võib-olla vägagi märkamatult. Kutsun seda rohelisteks tuledeks parkimiskohtades. Need pole küll suured asjad elus, aga võib olla väga meeldiv sattuda kolm korda rohelisele tulele teel, eriti kui sul on kiire. Tehes jaatust, kirjutades seda üles või seinale või peeglile või lihtsalt öeldes seda. Mulle meeldib kui inimesed seisavad peegli ees, tehes jaatust. Selles on midagi väga võimast, vaadates oma silmadesse jaatades iseennast. See oleks koht alustamiseks. Ärkad hommikul, lähed peegli juurde, vaatad peeglisse ja ütled:”Ma armastan sind! Ma tõesti tõesti armastan sind!” Sellega alustada on raske, sest enamus mõtlevad, mis kõik nendega valesti on! Aga kui sa suudad alustada oma päeva seda öeldes, on väga võimas tunne.
Mulle meeldib mõelda, et Universum kuuleb kõike, mida sa mõtled ja ütled. Ta ütleb- okei, sa võid seda saada, siis algab sinu toomine sellesse või olukordade toomine sinu juurde. Tean, et see kõlab kummaliselt, aga on hämmastav, kuidas see toimib! Kui teed mingi olulise positiivse avalduse enda kohta, siis Universum leiab viisi, kuidas seda soodustada, kuidas tuua see sinu ellu. Võivad juhtuda sündmused, mida sa absoluutselt ei oodanud, aga need juhtuvad.
Mõtle oma positiivsest jaatusest, kui seemne panemisest maasse. Sa paned seemne mulda ja eeldad, et see hakkab kasvama. Sa ei oota kaks päeva, ei kaeva neid välja…et vaadata, mis toimub? Sa eeldad, et need kasvavad, sa tead seda. Sa tead, et ta kasvab, kui on õiges mullas ja parajalt niiskust. Ja tänulikkus toimib tohutult! Lihtsalt olla tänulik. Kõige eest! Universumile meeldib tänulikkus.
Mida rohkem oled tänulik selle eest, mida head su elus on, seda rohkema eest on sul tänulik olla.
See on, nagu keegi teeb mulle kingituse ja ma ütlen- oh jumal, ma vihkan seda värvi, see ei sobi mulle… See isik ei tee mulle enam kunagi kingitust! Kui aga ütled, see on suurepärane ja kena, saate igal kohtumisel uue kingituse. Universumile meeldib tänulikkus.
Ainult hea on mu ees.
Kui sul on väga tugev usk, et sa ei vääri häid asju oma elus, siis tulevad viivitused. Vahel inimesed ütlevad, et jaatus ei toimi, midagi ei juhtu- ma küsin- mitu tulutoovat jaatust sa päevas tegid? Nad ütlevad, et tõenäoliselt 3, ja kui ma küsin mitu “ilma-oleku” jaatust nad tegid samal päeval. See võis olla 300…vastavad nad. Sõltudes sellest, kus nad viibisid ja mis mõtted jooksid nende meeles.
Üks minu mõte elust on see, et ainult hea ümbritseb mind! Olen seda öelnud palju aastaid, seega minule ei loe, mis toimub elus kuna ma tean, et see saab olema hea.
Sa ei saa muuta oma mõtteid, kui sa ei tea, millised need on.
Siin on palju teha, et saada rohkem teadlikuks sellest, mis toimub.Paljud meie usu-süsteemid on teadvustamata või alateadlikud, palju on sisse söödetud lapsepõlves. See võtab aega, et taibata, mis need on.
Hea harjutus selleks on: võta suur paberileht ja kirjuta üles kõik, mida sa mõtled meestest, või mida sa mõtled naistest või mida sa mõtled rahast. Millest iganes, pane kirja. Ja vaata, kui palju on seal nimekirjades positiivset, palju negatiivset. Siis võta negatiivsed ja pööra need positiivseteks jaatusteks. Nii saad alustada puhastusega. Mida sa usud et rahas pole positiivset sinu jaoks ja mis takistab sul seda saamast. Sa saad seda teha paljude asjadega oma elus, et tõeliselt mõistaksid – mida sa usud nendes asjades.
Sa ei saa muuta oma mõtteid, kui sa ei tea, millised su mõtted on! Me alles õpime seda tundma, see on nagu arvuti. Kui su ette panna vinge arvuti ja sa ei tea, mida sellega teha, on see lihtsalt üks kolakas. Aga kui sa oskad tema keelt, siis imed juhtuvad.See on mõtlemise seadus: Kui õpid, kuidas see toimib, siis imed juhtuvad!
Mida sa mõtled ja mida sa usud- see saab sinu tõeks- sinu mõtted loovad su elu!
See on nii lihtne. Ja kui selle saavutame, suudame teha tohutuid muudatusi.
Armasta iseennast!
Sa mõtled, et ei armasta ennast, enamus ei armasta. Enamus tunneb, et nad ei ole piisavalt head, ei ole teinud õigesti, ei teegi õigesti, ja kindlasti pole nad armastusväärsed. Kui me tuleme sellisest taustast, siis on väga raske teha endale midagi tõeliselt head. Varasematel aegadel, kui tegelesin inimestega, lahendasin selle ja tolle probleemi, ja ühel päeval avastasin enda imestuseks, et kui aitan inimestel õppida ennast armastama, aktsepteerima ennast nii nagu nad on, siis me ei pea enam töötama probleemidega. See näis lausa ime, kõik näis langevat ära. See on väga raske inimestele, sest me oleme kasvanud uskudes, et me pole piisavalt head ja miski pole õieti. Küsisin inimestelt, mis teiega tõeliselt valesti on ja mis on see nii kohutav, mida te teinud olete, et te pole endale vastuvõetavad? Ma pole mitte kunagi saanud mingit vastust, milles oleks midagi mõttekat olnud. Nad võivad öelda midagi sellist, et olen liiga paks. Ja siis???
Kui räägid enda armastamisest, siis paljud arvavad et see on edevus. Aga tegelikult pole siin eneseimetlusega mingit pistmist.
Teadvusta endale, et sa oled oluline!
See on nagu piiblis- sa taipad, et sa oled jumala laps ja seega täiuslik. Isegi kui sa pole piibli uskuja, kui sa suudad tuvastada, et oled olend iseendas, kui suudad tõeliselt tunnistada oma tööd, siis hakkad ennast teisiti kohtlema. See on väga oluline, kui ennast armastad, lõpetad enese piitsutamise,enese alahindamise, lõpetad rääkimise, kui kohutav sa oled, lõpetad ütlemise kui rumal sa oled ja sellised asjad…ja hakkad end kohtlema lugupidamisega. See, mida sa välja kiirgad, tuleb sinu juurde tagasi. Seega, kui kiirgad enesearmastust, lugupidamist, oled enda vastu aktsepteeriv, armastad elu ja ennast. Kui oled tänulik endale ja elule, siis elu kohtleb sind samuti. Kuna sul on erinev vibratsioon, mida kiirgad. Ja saad selle tagasi. Sellest hetkest hakkavad asjad tõeliselt voolama. Paljud ei mõista seda, et tuleb praktiseerida, tuleb alustada sellega, Seega suunan palju inimesi peegli tööle. Sellised lihtsad asjad nagu vaadata endale silma ja öelda- ma armastan sin, ma väga väga armastan sind! Aitab, kui kasutad ka oma nime: Kallis …(sinu nimi) ma tõesti armastan sind! See jõuab selle väikese lapseni sisemuses, keda on nii kaua tõrjutud, see murrab lahti iga ukse. Ja väikesed imed hakkavad juhtuma. Universum armastab tänulikke inimesi. Mida tänulikum sa oled, seda rohkem saad tänulik olla, see on nii lihtne.
Elu on tegelikult väga lihtne, me ise teeme selle nii tohutult keeruliseks. Aga see ei pea nii olema.
Spirituaalne rännak.
Igaüks meist on siin teekonnal- ajast, mil sünnime, ajani, mil lahkume, aga kui läheme spirituaalsele teekonnale, näib see olema rohkem teadlik, me hakkame tegema teadlikke valikuid elus ja ei ole nii masinlikud enam. Me hakkame tegema teadlikke valikuid oma mõtetest ja tegudest, isegi toidust, mida me sööme. Aga ikka samm sammu haaval. Üks samm korraga. Mõni meist teeb väga muutliku rännaku, võttes palju kõrvalradu ja mitte eriti kaugele jõudes. Mõni on väga teadlik oma teest, tehes kindlalt samm sammu ette.
Valgustumine on lasta minna kõikidel asjadel, mis ei toeta meid elus, mis on selles elus barjääriks või mis segavad tegemast head oma elus.
Lasta nad vabaks üksteise järel. Tehes teadliku valiku, võime mõista et iga üksikasi, mida usume, on olnud valik ja see võib olla tõde sulle , aga mitte teisele. Sest see on sinu usu süsteem ja mitte minu oma. Minu tõde on minu tõde ja sinu tõde on sinu oma. Sest sina ütled ja teed asju, mis pole seotud minuga. Mis iganes toimub, sel pole pistmist minuga, sest mina olen omaenda teadvuse mõjusfääris. See on minu tee, igaühel on oma tee. Igaüks on omal teekonnal ja mida teadlikumad me oleme, mida teadlikumaid valikuid teeme, seda lihtsam , kiirem ja kergem on meie rännak.
Sõnad.
Kunagi, kui alustasin inimestega tööd, pöörasin palju tähelepanu sellele, mida inimesed ütlesid. See sai harjumuseks ja ma teen seda siiani, kuulates mida nad ütlevad, mis sõnu kasutavad, väga sageli ma mõtlen- oh, kui sa vaid jätakasid need sõnad oma sõnastikust välja. Alustaksin sõnaga “peaks” – see on üks pirakas, sest igakord kui sa ütled sõna “Pean”, teed ennast valeks, kas oled valesti või saad olema valesti.
Võtke see sõna – “pean” täielikult oma sõnastikust välja!
Koorem, mida suudad kanda.
Igaühe rännak on erinev, kuna me alustame erinevatest kohtades, seega me ei saa olla samal rännakul. Aga ma arvan, et me kõik saame teatud AHHAA-sid. Need on need kohad, kus me õpime midagi ja kui suudame hoida seda, mida õppisime, ja praktiseerida seda, siis me oleme teinud järgmise sammu ja võime liikuda edasi. See on eluaegne rännak ja me ei peatu õppimast. Ma olen 80 ja ma ikka õpin! Kui õpime asju, mõtleme- ma ju õppisin seda ja see ei juhtu enam kunagi, sest olen juba õppinud… Kuidas sa tead, et see on selge, kui see ei tule veelkord, lihtsalt vaatamaks, kuidas sa reageerid. Kas sa oled selle tõesti ära õppinud või sa lähed kohe tagasi oma vana reakstiooni juurde? Seega näete- me pole kunagi valed, seda tuleb õppida!
Me teeme alati parimat, mida suudame- mõistmise ja teadlikkusega, mis meis on just sellel hetkel.
Lase minna!
Minus on väga kindel usk, et ainult hea laotub minu ees.
Ja selle usuga ei ole oluline, mis tuleb.
Sest tulla saab ju ainult hea.