Elus kibestunud ja isegi hõõrdumispõhisest seksist rahuldamata naistele võiks olla oma planeet. Igatahes on nad minu reaalsusest väljas. Ho’oponopono…
Mulle meeldib, kui mind lihtsalt kallistatakse kasvõi mitu minutit, niiet energiatest pisarad jooksevad. Ma tunnen, kuidas kahe inimese olemus on kallistuses õnnistatud ja täiesti kohal. See on väga suur hoidmine, mitte kahe käe sinu ümber korraks löömine või patsutamine. Kes seda tundnud pole, ei tea veel, mis on tõeline kahe vaimu kohalolev kallistus.
Ma ei saa mitte midagi teha, kui keegi tahab ja naudib rumaluses olemist, kui ta näeb ainult kaks meetrit oma nina ette, kui ta süüdistab kõiki ja kõike selles, et tema reaalsuses on pime! Jääge rahulikult oma pimedasse, kitsasse, steriilsesse reaalsusesse, kus te saate kibestunult üksteise ees õigustada oma vaimulaiskust, pahurust, rahuldamatust ja kadedust. Kui see on õige ja sobiv endaloodud reaalsus, siis miks te ei saa seda reaalsust nautida? Teoorias te naudite, aga praktikas on lood hoopis teised. Kõik on nihkes! Te olete enda peale vihased ja teistele kadedad. Ärge öelge – valgus on paha, miks ta sisse ei tule.