Vihaga on huvitavad lood. Ma ei tunne viha teiste inimeste või olukordade vastu. Tihti paneb mind tegutsema aga mingi võõras energia mu energiaväljas. “Mingi” sellepärast, et ma ei raiska oma aega tema juurdlemisele ja lahkamisele, mulle on olulisem temast võimalikult kiirelt vabaneda. See võib olla rahulolematus, laiskus, distsiplineerimatus, jonn, pimedus – misiganes nimi talle panna. Ehk kõige täpsem seletus sellele tundele on – KUI SEE EI OLE MINA. Kui selline tunne tekib, siis on su väljas võõras energia. (Aga – see toimib minuga nii. Ma ei saa sulle öelda – tee nii, see aitab mind, aitab ka sind. Ma ei tea seda kindlalt. Ma saan vastutada vaid iseenda eest.)
Sellistel hetkedel olen ma nagu märatsev ja jonniv 4-aastane. Ma karjun ja vehin kätega, ma trambin jalgu ja karjun täiest kõrist, nt “Käi välja mu väljast, see ei ole sinu koht, sa oled võõras! Välja mu väljast!”. Nuuh, see võib jube välja näha, aga veel jubedam on mul olla selle võõra energia alluvuses..
Pole olnud korda, kus see ei toimiks. Lapsed ju teavad 🙂
Ülimalt hea variant on karjumiseks auto. Mul on üks sõbrants, kes sõidab oma väikeste lastega ja neil on alati karjumissessioon autos. Siis lastakse korraks aknad alla ja jama lendab välja. Õhk on puhas ja autos totaalne vaikus, igaüks pöördub korraks iseendasse… See on tõeline teraapia kõigile, eriti lastele, kellele ju pidevalt korratakse :”Ära karju!”
Karjumine on üks asi, aga teine on see kogu kehaga välja elada. Las käed jalad ja selg ja pepu ja kael märatsevad täiega! Trambi jalgu ja karju!
Kui tunned, et enam ei tule, (tavaliselt tuleb lõpuks naer) siis istu maha, mine enda sisse ja tunneta väga hoolega seda vaikust ja ruumi, mis su sisse tekkis. Las süda avardub selles ruumis, rahus ja vaikuses. Las äsjaleitud rahu voolab su südamest mööda su keha laiali…sõrmeotsteni, varvasteni välja. Tunneta õhu voolamist endas. Lihtsalt ole olemas. Puhas sina ise… Ole tänulik oma kehale, mis viskas su väljast välja kõik selle, mis siia ei kuulu. Aitäh, ma armastan sind, mu kallis keha.
Ja nüüd jäta see tunne meelde ja seivi ära. Kasuta selleks lihtsat nippi – näiteks pane kokku pöial ja nimetissõrm. On tunne, et justkui sulgeks selle tunde olemise endasse. Sa võiksid välja mõelda mingi ainult sulle omase liigutuse, mis sind edaspidi aitab. Ja nii on. Ja nii jääb. Ja kui tekib mingi olukord või pinge, kus tunned, et tahaks märatseda, aga sa ei saa seda teha, pane sõrmed kokku, hinga…, las rahu voolab südamest laiali…mööda keha..
Väike vihje duaalsusele – igasugune ülevoolav emotsioon toidab ühisvälja.
Paradoks ,eks? 🙂
Aga mis või kes on, ja kuidas hakkama saada Kaliga endas ja oma sõbrannas?
Sellest homme 🙂