KÜÜSLAUGU LUGU
“Puukide vastu aitab tõeliselt ainult üks asi – küüslauk! Olen elanud Saaremaal ja Muhumaal ning tean, mismoodi ennast ja oma peret nende eest kaitsta,” kirjutab Maalehe lugeja Juhan.
Kõige kindlam viis küüslauku puukidevastases võitluses kasutada on seda lihtsalt süüa. Ilmselt tekitab see nii veres kui nahas mingisuguse erilise lõhna, mida puuk ei talu.
Olen rahulikult vaadelnud puugi käitumist mitmel korral, kui ta mulle käe peale on ilmunud. Tundub, et ta hüppab nagu kirp! Puuk askeldab käe naha peal, justkui otsides, kuhu edasi minna. Natukese aja pärast aga on kadunud. Minu arvates ta siiski hüppas minema…
Lapsed küüslauku eriti süüa ei taha ja sellepärast olen neile enne õue minekut taskutesse värskeid küüslauguküüsi poetanud. Mõnikord olen ka nende jalgu ja kingakesi
küüslauguga määrinud. Taskusse küüne panek on osutunud aga piisavalt efektiivseks.
Peale kõige muu on küüslauguküünt taskus kandev lapseke hakanud seda tasapisi närima ja niimoodi siis ka küüslauku sööma õppinud. Mul on aastatepikkune kogemus ja katsetatud kümnete inimeste peal, kes meil siin külas on käinud. Soovitan julgelt! Pealegi ei tule sellest kunagi mingit kahju.
SIBULALUGU.
Kui 1919. aastal Ameerikas tappis gripp 40 miljonit inimest, siis üks arst käis paljudes taludes, et aidata neil gripiga võidelda. Paljud talunikud olid haigestunud ja paljud neist ka surnud.
Kuniks arst oli jõudnud ühte tallu ja oma üllatuseks avastas, et selles peres ei olnud grippi haigestunud. Arst tundis huvi, et kuidas on see võimalik ja mida pere teisiti teeb? Mille peale pereema vastas, et ta paneb koorimata sibulad kaussidega maja erinevatesse ruumidesse (tollel ajal ilmselt kahte ruumi). Arst uuris, et kas ta tohiks ühte sibulat mikroskoobi all lähemalt uurida. Pereema andis ühe kausis olnud sibula ning mikroskoobi all oli näha, et sibulas esines gripi viirust. See oli endasse imenud bakterid ja tänu sellele oli ka pere terve.
Nüüd siis lugu tänapäevast
Naine kes selle loo kirja pani (Marcia Carter), kuulis seda oma juuksurilt. Et paar aastat tagasi jäid tema juuksuri töölised ja ka kliendid äkki grippi. Järgmisel aastal pani juuksur mitmed kausid sibulatega tööruumidesse ning oma üllatuseks avastas, et ükski töötaja ei haigestunud. Seega see peab toimima. Kindlasti tasub proovimist. Marcia ütles, et oli seda ka ise eelmisel aastal teinud ja keegi tema perest ei haigestunud.
Marcia oli saatnud selle loo oma tuttavale Oregonis, kes saadab talle alati tervistpuudutavaid materjale. Vastuseks tuli tuttava oma kogemus sibulaga ning lisaks midagi veel ootamatut.
Lõike kirjast
Tänud meeldetuletuse eest, ma ei ole teadlik sellest talunike loost 1919. aastast, aga ma tean üht: Kui ma haigestusin kopsupõletikku, ei pea vist ütlema, et olin väga haige, sattusin ma sarnasele artiklile, milles kirjutati, et sibulal tuleb ära lõigata mõlemad otsad ning panna see ööseks tühja purki haige inimese kõrvale öökapile. Öeldi, et sibul pidavat hommikuks bakteritest must olema … nii see enamvähem ka oli … sibul oli omadega täitsa läbi ja mina hakkasin ennast paremini tundma.
Teine asi, mida ma sellest artiklist lugesin oli see, et nii sibulad kui ka küüslaugud, mis olid asetatud tubade erinevatesse nurkadesse olid palju aastaid tagasi päästnud hulga inimesi mustast katkust. Sibulatel ja küüslaukudel on võimsad antibakteriaalsed ja antiseptilised omadused.
Veel üks märkus. Kui meil on kõhuprobleemid, siis me ei tea, mida või keda süüdistada. Võibolla on see sibul, mida peaks süüdistama? Kuna sibulad imevad endasse baktereid ja on suurepärased abilised erinevate haiguste ennetamisel, siis see sama on ka põhjuseks, miks me ei tohi süüa sibulat, mis on varem lahti lõigatud. JÄRELEJÄÄNUD SIBUL ON MÜRGINE!”
Mul oli võimalus külastada Mullinsi Toidutööstust, mis teeb majoneese. Külastuse käigus võeti ülesse ka küsimus toidumürgitustest ja soovin jagada infot, mida ma sealselt keemikult kuulsin.
Ed, kes oli meie giid, on ühtlasi kursis ka toidukeemiaga. Külastuse käigus küsis keegi, et kas meil on põhjust muretseda majoneesi pärast. Inimesed on alati majoneesi pärast mures, et see läheb halvaks. Edi vastus oli ootamatu ja võib sind täielikult üllatada. Ta ütles, et tööstuslikult tehtud majonees on täiesti ohutu. Seda ei olevat vaja isegi mitte külmas hoida. Et külmas hoidmine majoneesile halba tee, kuid otsest vajadust selleks ei olevat.
Ta seletas, et tööstusliku majoneesi PH tase on selline, milles bakterid elada ei saa. Rääkides ühest suvepiknikust, kus oli laual kauss kartulisalatit ja kõik, kes hiljem haigestusid süüdistasid selles majoneesi.
Ed ütles,, et kui leiab aset toidumürgitus, siis tasub esimese asjana kaaluda seda, millal söödi viimati sibulat, ning kust need sibulad tulid (kartulisalatist?). Süüdi ei ole mitte majonees, kui see ei ole kodus valmistatud, mis soojas halvaks läheb, vaid suure tõenäosusega sibulad ja kui tegu ei ole sibulaga, siis on see kartul.
Ta seletas, kuna sibulad on tohutud bakterimagnetid, eriti just toored sibulad. Mitte kunagi ära tükelda sibulaid ette. Need ei ole isegi zip-lock kotis kaitstud, mida on hoitud külmikus. Sibul on piisavalt saastatud juba ainuüksi sellega, kui see pooleks lõigatakse, pärast seda võib see tervise ohtu seada (kindlasti keeldu kiirsöögikohas kausis istuvatest sibulaviiludest, mida tahetakse uhkelt roogadele raputada). Ta ütles ka seda, et kui sa võtad selle järelejäänud sibula ning kuumutad/küpsetad seda hiljem nagu segane, siis suure tõenäosusega ei juhtu sinuga midagi, aga kui sa selle sibula viilutad ning paned toorena salatisse, siis kutsud ise omale probleeme kaela. Mõlemad, nii sibul kui ka kartul kartulisalatis on bakteritele hästi vastuvõtlikud, mitte aga tööstuslik majonees.
PS! Ühelegi koerale ei tohi sibulat anda! Nende seedimine ei suuda sibulaga toime tulla.
Palun meelde jätta, kui ohtlik on lahtilõigatud sibul, mida plaanite järgmisel päeval kasutada. Sibul on isegi pärast ühte ööd kapis seistes saavutanud kõrge mürgituse taseme toksiliste bakteritega, mis võivad esile kutsuda erinevad kõhuhädad nagu ülemäärased sapieritised ja ka toidumürgitus.