Ma ei väsi seda kordamast – minul loomulikult!
Abielu algul tundsin ebamugavust ja teadmatust – kuidas ma tema poole pöördun? Nimepidi või kutsun ämmaks? Ilmselt on see paljude minnide küsimus, aga lapselapsed, elu õied, kes ämmal juba olemas, olid selle töö juba ära teinud ja hakanud teda kutsuma Memmeks. Heal lapsel mitu nime, aga passi järgi Silvi.
Toon ühe näite oma ämmast, ja te saate aru, kellest jutt. Kui lapsed olid väiksed, noorem alla 2 ja vanem 4 aastane, siis mees töötas paar kuud Saksamaal. Elasime üürikas, kus polnud sooja vett, wc oli külmas koridoris, ahjuküte. Olin üksi kahe väikse põnniga ja sain sellega ka kenasti hakkama. Sest üle tee elas Memme!
Mu laupäeva ja tihti ka pühapäevahommik nägi välja nii – me ärkasime vanema pojaga kuskil 10 paiku. Väiksem poja oli oma võrevoodist Memme juurde teleporteerunud, köögis oli kauss kartulisalati ja soojade ümmarguste imeheade kohupiimapallidega! Sellega on ilmsegelt kõik öeldud… Ja veel – pole parimat kokka, kui tema on!
Peale selle saan ma Memmega rääkida vaimsetest asjadest, inglitest, transformatsioonist, uue aja energiatest. Nii lahe, on kui ta istub mu köögis maha, ja alustab juttu:” Teadsa, ma ei saa sellest ju kellegi teisega rääkida, siis peetakse mind hulluks, aga sa saad aru…” Lohutan teda sellega, et kaks hullu on igaljuhul parem kui üks hull, ja nii me saamegi kõigest rääkida. Tema avatus on ilmselt loodusest, ta siblib kevadel-suvel-sügisel maal, toitub teadlikult ainult kohalikust, paastub, joob puhast vett jne. Loodus hoiab teda ja tema hoiab loodust.
Niisiis. Minu ämma juubel. Algul plaanisime seda pidada nädalavahetusel meil söögimajas, aga siis tuli Lii, tema tütar, mõttele teha hoopis restoraaanis ja ämmakese õigel sünnipäeval. Väga lahe on selliste asjade organiseerimine, kus peakangelane ikka täiega ära lollitatakse. Ja kõige toredam variant on see, et valetatakse ja vassitakse õilsal eesmärgil! Noh ses mõttes et mitte aint lubatud, aga lausa sunnitud!
Memme mässas sel päeval maal mesimummide ja muu maisega ning tal polnud õrna aimugi, mis õhtu toob…
Põhikoorem lasus Lii õlgadel, kes sujuvalt ja (ilmse mõnuga) varrukast puistas sel päeval oma emale makarone kõrva peale, niiet tolmas. Lii oli maale kaasa võtnud memme piduriided, ja plaanis oli ka juuksur. Memme tuli pesust ja Lii lihtsalt ütles et ära juustega mässa, lähme juuksurist läbi, lased seal kuivatada… No tore, läkski alt. Piduriie ja lille päheistutamine oli ilmselt juba kergem samm. Iga naine tahab kena olla, see on ju nii lihtne.
Samal ajal peosaalis.
kallid kogunesid ja tegid hääleharjutusi Ülle taktikepi all. Päris põnev on jälgida, et alguses on kõik sellised pohhuistid, keegi ei tea sõnu, ei laula kaasa, kõik pole ammu üksteist näinud, lobisevad. Aga siis saabus auto sünnipäevalapsega ja see elevus, mis NÜÜD ruumi täitis… Seda ei ole võimalik kirjeldada!Hetk, kus Memme saali astus ja sünnipäevalaul kajama hakkas, oli väga raske pildistada. Mu käed värisesid.
Ma jälgisin teda, ta silmad olid vees, ta naeratas. Ta oli õnnelik. Laulukoor, mis koosnes lastest, lastelastest ja lastelastelastest ning headest sõpradest-sugulastest, laulis rõõmsal kõlaval häälel. Silmad särasid ja kohati tundus, et kogu kambal on sünnipäev. Vaadake neid nägusid!
Tõeline DAAM, kas pole?
Memmel on ülimalt hea huumorimeel ja peaaegu alati paneb ta mingi killu niimoodi maha, et see tuleb nagu muuseas ja ta ise üldse ei naera. Lauas, kui ta auks veiniklaase tõsteti, võttis ta klaasi, nautis sekundi pidulikku vaikust ja lausus mõtlikult:
“Ma ei ole üldse vana. Ma olen lihtsalt ammu sündind!”
Noh me Riinaga panime diagnoosi, et kõik, kes on meist vanemad, ongi lihtsalt enneaegsed, tulnud ju enne meid, enne meie aega… Vanus on ju ainult number. Mingi tühine mõõtühik, millega planeet Maa mõõdab Memme siinolemist. 🙂
***
Kaks olulist naist mu elus: EMA ja ÄMM
***
Siin üks tore pilt Memme juubelist täna, ja 20 aastat tagasi. Midagi pole ju muutunud. Kui, siis ainult juuksevärv. Ja Elu õied on endiselt ümbritsemas Naeratust…
***
Memme kõige tillemad Õiekesed LISANDRA ja SANDER oma emmedega 
Kallis armas ämmakene, aitäh, et sa oled mul olemas! Soovin sulle palju õnne, raudset tervist ja pappi kui putru! Sinuga põrutaks kõikjale, nii luurele kui rullikatega Ibizale. Me saame alati hakkama… Alati. Igavesti ja aamen sellepeale!
