25. aprill, 2010
Segane aeg? Jätkub?
Aeg ei saa ju olla segane? Kui aega ei eksisteeri, on ilmselt inimene segane, segaduses, segadusse aetud. Aja, kui mittemillegi poolt.
Pakun teile lugeda tuulepesast tänase päeva olukorda:
Saturni ja Neptuuni vastaseisust oleme siin rääkinud juba pikalt. Seisule on appitulnud Jupiter, mis annab harmooniat nii Saturnile kui ka Neptuunile. Ja tulemuseks on et varjus olevat probleemid ja korrastustvajavad nähtused tulevad välja ja nad omavad iseendas ka juba lahendusi. Samas võib Jupiteri harmoonia tekitada tunde, et “NÜÜD” on see EHK möödas ja ehk saab nüüd vanaviisi edasi elada. Kuid nagu üritame vähem teadlikumalt miskit võtta, on Saturni “õrnalt karm” käsi ees, sest oma elus loodud energiasõlmed tuleb iseendal ka lahtiharutada ja Saturn – AjaValitsejana “kingib”(enamasti mingi haiguse läbi ) meile Aega. Peatades tavapärase edasiliikumise. Saturni – Neptuuni vastaseis annab meile võimaluse lõpetada igasugune enesepettuse – igaühel siis vastavalt oma sünnihetkel määratud valdkonnas. Ja seda, mis On, seda muuta ei saa, küll aga saab sellest, mis ON teha lõputult järeldusi ja koguda jõudu sobivateks muutusteks enda elus.
Uraan toob uue energia. Uut me ootame, muutusi vahel omameelest igatseme, aga kui nad kohal võime avastada, et UUEL pole meie elus kohta. Sest selgub ,et UUS muudab ära KÕIK ja me ei suuda kontrollida, mis saab. Ja siis tundub nagu lihtsam, et “las kõik olla vanaviisi edasi”. Uraani vägi aga, kui ta on tulnud, siis ära teda ajada võimalik pole. See UUS tuleb ja kui talle ruumi ei ole, siis ta lihtsalt teeb endale jõuga ruumi ja tulemuseks äkkõnnetused, äkkhaigestumised ( infarktid ja insuldid). Võime Uuele, Muutusele, Vabadusele ju vastu seista, kuid mida suurem on vastuseis, seda suurema Sõja endas loome ja Suured Sisemised Sõjad ongi Väliste Sõdade, Õnnetuste loojateks. ( praegune vulkaan Islandil?) Samuti võimaldab Uraani energia asuda “aktiivselt likvideerima rõhuvaid olusid” ehk siis revolutsiooni teha. Nii et tajugem Muutuste energiat, vaadakem kuhu ta meie ellu mahtuda võiks, suunakem ta mingi Uue Sünniks Elus . Seda protsessi soodustab ka Marss. Mis võimaldab meil aktiivselt oma Plaane elluviia. Aga selleks tuleb ikkagi teada ,mida tahame, kuhu kulgeme ja kes oleme. Toimetulematus Marsi energiatega tekitab viha ja agressiivsust. Seda enamasti “kellegi” suhtes, kes näib elu ja elamist takistavat. Nii et saame kuulõpuni kõik koos uurida, kuidas me toimetuleme Uue energia enda ellu paigutamisega ja aktiivse olemisega , lisaks vajadus Aega endale anda, et Elu mingis teises valdkonnas suurpuhastust teha…. Ja kõige selle juures on meil kasutada Valgus ehk meie oma Teadlikkus Toimuvast. Hetkes olemine võimaldab reageerida vastavalt hetkele.
Oskate te pakkuda, mis ajast see lugu on? See oli üleeile täpselt 2 aastat vana! Lugesin seda ja olin väga üllatunud. Tunne oli selline, et võtaks kahe käega peast kinni:”Kaua veel???” Kõik toimib. Ikka veel! Ja sellise kiiruse ning hooga, et päris tegu on püsimisega. Püsti püsimisega, teel püsimisega, endana püsimisega. Vaadake üle ja meenutage sündmusi täna, aasta tagasi. Minu elus oli tohutu pööre! Ületades hirme, ujusin ja tegin vee all kukerpalle. Aasta tagasi. Mis sinu elus oli? Muutused olid ju juba siis kõvasti elusid raputamas. Täna on see kõik veel tugevam, kiirem, selgem.
Mulle tundub et viimaste kuude ainus lause, mida kordan, on – lasen endast turvaliselt ja armastusega lahti kõik selle, mis ei teeni enam minu kõrgemat eesmärki. See varieerub sadades erinevates variantides, sõnades ja toonides. Seda võib öelda südamest naerdes mingis koomilises olukorras ja seda võib endast ahastusega välja nutta. Kõik on lubatud, mis ennast aitab.
Täna on minul südame päev. Tunnen, kuidas just täna kolin veel sügavamale oma südame sisse. Olen südames. Hingan läbi südame, vaatan läbi südame. Nii olles ja hingates – kuidas ka ei punnita – ei tule ühtegi hinngut. Kõik lihtsalt on. Olemas oma olemises, avardumises ja kogemises.
Aeg jääb seisma. Aeg möödub. Aega ei ole. Kui teda üldse ei eksisteeri, siis kuidas saab ajast puudu olla? Aeg lendab. Kuhu ta lendab? Lõunasse? Põhja? Lendab ta lennukiga või on tal tõesti tiivad? Aeg parandab haavad. Mittemiski parandab midagi? Või kasvab meie enese teadlikus olukorrast? Uus aeg. Kuidas saab see, mida ei ole, olla vana või uus? Uus ei ole aeg, uus on energia. Üks eriti huvitav väljend on – aeg annab arutust. Kas see mittemiski tahab, et oleksime arutud? Miks? Kui on probleem, siis arutu olles saame sellest üle? Arutu olek, ehk siis mitte pea kasutamine. Ära mõtle, tunne. Südamega. Ja südames elades ei eksisteeri mingit aega. Ta võib välises maailmas numbritena eksisteerida, aga mitte mu kehas, kui ma niimoodi valin ja otsustan. Ma olen multidimensionaalne. Ma olen kõikjal. Koos ja läbi südame olen ma seal, kus ma tahan ja seal, kus mul on hea. Aeg parandavat haavad. Südames elades ei eksisteeri haavu, on lihtsalt kogemused. Kui elad südames, siis mõistad, et kõik on õnneks nö endale valitud, palutud ja eelnevalt kokkulepitud haavad, et läbi nende areneda.
Lange peast südamesse, jäta mõtlemine kõrvale ja tunneta maailma nüüd…
Jaga oma kogemusi ja tulemusi, kui oled selle vahe ära tabanud. Mis tunne on südames olla?
Kell saab 1 öösel. Tahtsin veel jagada seda, et käisin täna jooksmas ja ütlesin merele tere! Meri teretas vastu, mängides mu jalgadega ja tõmbas päikse enda kaissu tuttu. Jooksin meres mudaravila juurest kuni terviseparadiisini. Keha sai kuumaks küll. Pärast merejooksu on tossud alati 2 nr suuremad… mingi sindirella sündroom? 😉
Kallistus kõigile ja päikselist teed südamesse!