Valguse ja vaikuse kaskaad
17.jaanuar, 2010
Kas sa oled täna juba ilutulestikku nautinud- küsin oma healt tuttavalt tänaval.
Misasja? Ühmab ta.
Tõsta pilk, inimene….
Et mis puid, ahh neid…jah-jah, kuule tööga on kiire ja söök ka vaja valmis jõuda. Oijah.. Vabandused! Jalutasin Port Arturist kodu poole, mõlemas käes rasked toidukotid nagu oleksin just nõukogudeaegsest filmist välja astunud. Aga pilk rändas puudele ja sellele looduse kingitusele, sellele imeilusale valgele vaiksele ilutulestikule…ja ma ei tundnud kandami raskust. Takkajärgi mõtlesin, et oleksin ju võinud veel paar kilo mandariine ka võtta… 🙂
Kas teid ei pane imestama, et see valge vaikus kestab juba nii pikki päevi? Et pole tuult ega tormi… On see vaikus enne tormi? Kuula. Kas loodus äkki räägib? Jah! Ta suhtleb meiega nagu öeldes:” Kel silmad on, need näevad.” Kas te näete ja mõistate, kuidas loodus- puhas vaimenergia- meiega nende nädalate jooksul püüab suhelda? Kogu see valgus ja ilu on kohal siin ja praegu, et sulle öelda- lõpeta paanika, lõpeta mõtete virr-varr ja ülemuretsemine, peatu! Peatu ja vaata- mõni lumehelves muudkui langeb ja langeb…lõputult kaua, nii pikk on ta tulemine. Tegelikult tuleb nii aeglselt ainult sinu pärast- muidu sa ju ei märkaks.
Ma käisin eile fotokas taskus ringi. Sest üle hulga aja säras päike. Tema kutsus mind. Kop-kop, tere, kas Tiina tohib õue? Jeee…tohtis küll. Meil oli Päikesega väga tore. Päike oli mõnusalt soe kaaslane, ta valgustas paljusid mu hetki. Kui koju jõudsin, märkasin ehmatusega, et olin ära olnud pea 3 tundi! Tundsin äkki, kuidas varbad on jääs ja sõrmi ei tunnegi! Kui ma kodustele seletasin, et päikesega oli mõnus pildistada, siis vaatasid nad mulle tõsiste nägudega otsa- mis päike? (Arvutifriigid- hahahaaa!) Vaatasin õue ja … päike oli ka tuppa läinud 🙂
Leidsin väga erinevaid valgeid “rakette”. Kui sõna rakett mõjub sulle militaarselt, siis muuda oma suhtumist. Kui sa ise oleksid rakett- mida enamus uue aja inimestest ka on, siis sa mõistad seda natuke leebemas kontekstis. Aga ma teen teile väikse valguse esitluse, kui te soovite. Siit ta tuleb-
Valge valguse kaskaad.
Valge valguse rakette on igasuguseid. Valgete rakettide eripära võrreldes aastavahetuse rakettidega, seisneb selles, et vaatemäng on jälgitav mitmeid tunde, isegi päevi. Sel aastal jookseb vaatemäng aga lausa teist nädalat! Milline luksus! Mitmemilline! Mõned näited linnalähedalt maalt. Maamees, põline rikas, omab sellist arsenali-
***
Linnas on aga erinevad hinnaklassid. Luksuslikud on lisadega. Ehteks siis varesed, tihased, leevikesed ja kirjud rähnid. Viimased on mitmeid kordi ka kallimad raketid muidugi. Igatahes pildistada oli neid päris keeruline. Rähn on ilmselt Rannahotelli sissekirjutust omav, sest tambib seal süüdimatult ühte puud juba nädal aega. Võimalik, et puudega. Noh, et tuli oma puudega, mitte meditstiinilises mõttes. Varestega valgusekaskaad on veidi madalamast hinnaklassist, kui rähni oma, aga teda pildistades oli küll kahtlus, kas ta üldse elab. Enamus vareseid lendas fotoka tõstmisel minema, aga see üks oli nagu oksa külge kinni kiilunud (loe: külmunud). Kui ta laisalt pea minu poole pööras ja mulle otsa vaatas, meenus -tervitusi toome palmisaarelt- refräänijupp “..kuradi külm on, kuradi kuradi külm on…” Ma tean, mida te tunnete…pobisesin ja jätsin ta rahule. Ta pööras pea ära ja temast õhkus jäist tänu- Ei tea te midagi! Tean ikka küll… 🙂
***
Eriti kallid ja luksuslikud valguskaskaadid vohavad rikaste hoovides. Ma ei pea siin üldse silmas materiaalset rikkust 🙂 Aga need raketid on kriitvalged ja kaetud õrnalt kuldse härmatispulbriga, mis päikese käes kiiskab ja muinasjutuliselt särab. Väga erilisteks puhkudeks. Võimsad, erilised hetked võite veeta neid imetledes.
***
Loomulikult ei saa ära unustada ka lapsi ja neid, kellel tillukesed tahtmised. Nende jaoks on erinevad paugukad ja ohutumad ja pisemad vidinad. Aga kaunid on needki. Ja samuti eriliselt kauakestvad. Nende all on ka värviline lumi. Domineeriv värv- kollane.
***
Juba mitmed talved järjest on mulle silma hakanud aiad. Erinevate iseloomudega aiad, erinevate värvidega aiad, erinevate voolamiste ja mustritega aiad. Lumi tuleb omakorda nende ilu esile tõstma, kaunistades neid veelgi. Eile jäid mulle silma kaks aeda. Mõlemad ütlesid mulle, et neil on sellest lumest juba kõrini ja otsustasid üle ääre hakata ajama.
***
Mulle väga meeldivad Karusselli tänava ja Aia ristis olevad sirelid. Kas pole veider teada, et juba 4 kuu pärast oleme unustanud tänased lumemütsides sirelid ja sellestsamast põõsast möödudes tõmbame kopsud täis magusat müstilist lõhna…
***
Kolm aastat tagasi, samuti jaanuarikuus, pildistasin ma palju liblikaid. Jäälilledena lendavaid liblikaid aknaklaasil. Tookord ma ei mõistnud, miks ja kust küll alanud aastal nii palju liblikaid mu ellu tuleb… Nüüd leian ma neid taas. See sinine iludus on majaseinalt, tiivaservad veel õrna lume all peidus. Ja samalt seinalt on ka naerunägu mõnusa soovitusega. Alati, kui sellest möödun, tuletab see mulle meelde hetkes elamist. Siin ja praegu. Naeratangi siin ja praegu. Eilset enam ei ole, homset veel ei ole, aga siin ja praegu olen ma alati olemas, ja ma valin olla õnnelik! Nii lihtne see kõik ongi.
***
Estonia tõmmu suplejabeib on endale lumerebase mütsi ja krae muretsenud ja sealjuures ajab nina ka tähtsalt püsti. Eks ta üks uhke tibi on või mängib lihtsalt kättesaamatut… Aga kas te teate, et teatud nurga alt seda tibi pildistades, seisab seal hoopis mees? (Kodune ülessanne!)
***
Vaadake nüüd seda antenni. Ja teadke, et kui pilt kisub uduseks ja te ei saa ööd ega mütsi aru, mis kanaliga (dimensiooniga) on tegu, siis tuleb teil ilmselt ennast ise maandada. Minge välja, visake lume sisse siruli, vehkige käte-jalgadega ja tehke lumeingleid. Soovitavalt alasti ja peale sauna. Ongi kohe maandus missugune!
***
Ja lõpetuseks, armsad sõbrad, mulle tegelikult ei meeldi soditud seinad. Mulle ei meeldi roppused. Aga selle sodijale lööksin ma patsi, sest mulle meeldib see suhtumine! On aeg lõpetada kuuletumine meediale! On aeg hakata mõtlema oma pea ja südamega! On aeg tõepoolest saata see MASU pikalt.
On aeg hakata masutamise asemel musutama!
Mõnusat uut töönädala algust.