Igaühel on peas oma mõtted
kui ajakapsli tõmbetuul
ja teda ümbritseb kuldne
südame valgus ja ruum
kus kogu universum
koos isikliku loo
teekonna ja põhjustega
kuidas saabki siis
kedagi teist lõpuni mõista
kui iseendagi universumis
ainus turvalisus ja tugi
on lõpmatus muutumises…
Kuidas saaksin ma aidata
peale iseenda kedagi veel
…nii udusel ööl?
