Tallinn, mu Tallinn…
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et olin esimest korda loengus, mille kuulajaskond ületas 200 in! Rahvast muudkui tuli ja tuli, toolid said otsa. Korduvalt! Saalis lainetas megamagus energia. Magus ses mõttes, et seda oli hea kogeda. Selline toetav, tõstev, kerge, mõnus. Noh nagu Mesikäpa komm. Või nagu sirelid. Või hommikukohv. Või kallistus…
Praktika ajal kuulsin, kuidas saali tagaseinas seinakell tiksus ja hetkeks näis nagu istun saalis üksi, ometi oli mu ümber paarsada inimest. Tegin loengu ajal mõned märkmed ja panin need koos filmiga Materjalide alla.
Imeliste inimestega on vist nii, et nendega peabki harvem kohtuma, muidu kui igapäevaselt kokku puutud, siis harjud nende erilisusega. Tuulist Tallinna ja Kristiinat ja ta peret oli nii armas näha. Seda enam, et meie viimasest kohtumisest oli möödas pool aastat. Oli nii palju jagada! Siimuga enne loengut juttu puhudes tulime mõttele, et see õhtu on nagu Stand Up etendus, kus peaosas on Kristiina Raie. Minu jaoks oli see tema loengutest kõige võimsam. Tõenäoliselt oli suur panus ka kuulajatel, keda nii massiliselt oli, ja kindlasti ka nende leebes vastuvõtlikus, toetavas energias.
Ma lihtsalt pole sellist saali energeetikat varem kogenud, tahtsin jagada ja nii huvitav oleks saada ka tagasisidet kuulajatelt. Mis teis toimus? Peale selle, et õhku polnud ja palav oli. Samas aga – eks ta ikka oli vahelduseks mõnusalt lämmi kui võrrelda tavapärast eesti talvist suveilma. Täna näiteks on 18 juuni ja hetkel on Pärnus 10´sooja. Norrakas käib t-särgis ja soiub et on palav, joulupukki juurest siia sõitnud soome turist võtab õues päikest ja grillib. Prrrr… Me läksime koeraga paar päeva tagasi randa ja panin sooja jope selga. Mõtlesin ise küll, et loodetavasti juba hilja õhtu ja jahe, et olen ainus jopes hull. Aga selgus, et on minusuguseid veel, üks tuli läki-läkiga vastu… Meis oli midagi ühist, nimelt teineteisega kohakuti jõudes, me naeratasime korraga. No see lihtsalt oli koom …
Ahjaa, Kristiina loengul oli nii vahva kohata vanu tuttavaid! Näha rõõmsaid naeratusi ja lehvitusi ja tunda sooje kallistusi. Kohtasin lõpuks ka reaalis oma lemmikraadiojaama tegelast Ingrid Peeki. Opaaa – tema naeratust nähes mõtlesin, et pagana kahju, et tal Kosmose saates pilti ei ole, nii särav naeratus läheb vaid kõrvadele! Palusin nad Kristiinaga koos pildile. Nad olid kenad ja vaoshoitud, püüdsid olla. Ütlesin, et nüüd teeme ühe pildi Kosmosemuttidest ka, see vallandas naerupahvaku, ja tulemus on siin –
On alles vinge energia naistel, mis? Kosmosemuttide all mõtlen ma seda, et Ingridil on saade “Halloo Kosmos” ja Kristiina räägib samuti kosmilistel teemadel, niiet see sõna kosmosemutid on soojalt ja armsalt, mitte pahas mõttes öeldud. Panin FB selle pildi pealkirjaks Minu armsad kosmosemutid. Ja tegelt need nad ongi. Kaks tugevat naist, kes tõstavad Eesti energeetikat. Minu lugupidamine ja tänu teile, Kristiina ja Ingrid!
Praegu on selline mustrite murdmise aeg ja miski vana enam ei tööta, tegelikult on ju ka see mingi muster meis, et suvi peaks olema see soe pool. Miks ainult suvi peaks soe olema, miks ei võiks need sügis kui talv üldse taeva jääda ja koguaeg 28 kraadi olla? Anekdooti teate –
Teele, Toots ja Arno lähevad langevarjuhüppeid tegema. Teele ja Toots on õnnelikult maandunud ja ootavad taevast takseerides Arnot. “Kus ta küll on!” muretseb Teele. Stoilise rahuga tõstab Toots sigaretilt pilgu ja sõnab:”Ega Tali taeva jää…” Haahaaaa…
Suvel arvutis erilise tempoga ei hiilga, naudin lilli, fotokat, merd ja päikest, tegelen majutusega. Vaim on valmis uuteks väljakutseteks, muutusteks ja seiklusteks. Sellest lähemalt juba suve teises pooles… aga eks me kohtume siin ikka suurel suvel ka. Kui ma kribada ei jaksa, ma panen pilte, eks.
Seniks – kõike armast teile, ärge laske end jahedusel häirida, pange soe jope selga ja suusamüts pähe, naeratage rohkem, virisege vähem ja ongi õnn õuel. Ja kui teiseks juuniks pruuniks ei saanud, siis karta on et ka teiseks juuliks mitte, aga on ju lootust teiseks augustiks…ja kamoon, tervelt 12 kuud veel kalendris. Ja kui solaariumisse ei saa, võib sügisel lõunamaale lennata päikest nautima ja lilli nuusutama…
***
Ja
palun
ära
unusta
NAERDA!
*
– Vanaisa, kas sul Twitter on?
– Nooruses oli, aga raviti välja…
*
Pagulaste teema käsitlemisel peame hoiduma hirmu külvamisest ja populismist,
ehk eks siis vaatame seda läbi huumori prisma.
Antud videol puudub igasugune seos reaalsusega ning on lihtsalt kvaliteetne nali.
Antud videol puudub igasugune seos reaalsusega ning on lihtsalt kvaliteetne nali.
(Kindlasti kuula ka!)
*
