Kabli Päikeseloojangu Festivalide sarja viimase vestlusõhtu külaliseks oli Kristiina Raie, kulgesin kaasa, et kogeda uut kohta ja uut fotokat.
Meie päev algas sünnipäevahõnguliselt Paradiisis, kus soovisime teineteisele õnne ja lõime taotlustega uut reaalsust. Võtke oma kallil sõbral käest kinni ja minge ilusasse kohta sööma. Tundke sõpruse õnnistust, hoidmist ja üksolemist! See on väärtuslik, see on südame toit ja hinge kosutus.
Ma ei olnud kunagi Uue-Jaani talus käinud, aga ma soovitan siiralt – kui seal sündmused toimuvad, astuge kindlasti sisse, elamus garanteeritud. Koht armastusega loodud ja müstiline. Kristiina õhtule oli saabunud inimesi üle saja ja igalt poolt Eestist, nii kaugelt kui lähedalt, naabertaludest. Plaan oli et loeng on tund, siis vaheaeg ja siis algab praktika. Esimest korda kogesin loengut vabas õhus ja kuna nõianaisi oli koos omajagu, siis puhuti pilved kenasti laiali ning õhtuks oli pilvevaba taevas ja päike. Mõned mehed olid tiba napsised ja seetõttu ka nende kommentaarid toimuvale seinast seina. Üks küsis, et kesse kena naine seal räägib täna. Vastati, et Kristiina Raie. Mees tegi suured silmad ja arvas nii: “Kas teie siis ei tea, et Kristiina Raie on juba 10 aastat surnud ju!” No tore mees, eksole. (Kristiina rääkis samal ajal loengus kloonitud Putinist. Hm…) Siis tegi mees õues tiiru ära, kuulas natuke loengut ja oli mingi aja pärast jälle meie juures, kurtes, et küll see naine tahab ikka palju rääkida… Järgmise tiiru järgi oli ta mures, et kui see naine nii kaua räägib, et kas siis tants ikka ka tuleb pärast? Naljanina.
Praktika oli imeilus. Ma olen kindel, et midagi sellist sai kogeda ainult kohapeal. Praktika algus ja kuldkollase täiskuu tõus taevasse olid täpselt ajastatud. Oli aeg taotlusteks. Tugevateks taotlusteks, mida toetas täiskuu ja grupi jõud. See oli ülivõimas. Mul oli väga külm, aga maa väli ja kuu soojendasid mind. Olin vägaväga tänulik. Imeline oli seista vee ääres, otse silme ees kerkimas kuldne soe kuu, saates oma valguse ka veepinnalt minuni, selja taga Kristiina hääl ja saja inimese toetus! Ma ei lindistanud seda praktikat. Ma jäädvustasin selle jõu endasse, ju nii pidi seekord olema. Praktika ajal lihtsalt pidin paar pilti tegema. Siis, kui üheltpool puud tõusis kuldne kuu ja teiseltpoolt lähenes naisekujuline pilv, justkui aidates väestada naisi. Selles praktikas oli eriline vägi.
Kogesin sel nädalavahetusel palju, leidsin palju uusi vahvaid sõpru, elu tõestas taas, et mitte miski pole kunagi nii nagu paistab ja igal medalil on üks kuni mitu külge… Hoidke oma väli puhas ja terve. Ka meel.
Ülejäänud pildid varsti FB-s, sealt saab neid soovi korral ka endale tõmmata.
Sõbralikku ja sooja suve jätku Sulle!