Vahel on ellu vaja midagi, mis inspireeriks sajaga või lammutaks mustreid või näitaks elu hoopis teisest vaatenurgast. Selle aasta algul otsustasin esimest korda, et sel kevadel ma peale käimise mingit trenni ei tee, et tahaks näha, mida keha ette võtab, kuidas ja kas toimetab jne. Pääsesin ma nii lihtsalt jee… 🙂 
 
 
üks
 
 
Siis ilmus mu ellu Evelin. Kes on selle naisega korra kohtunud, selle elu enam endine ei ole. Ainuüksi Evelini keha (loe: kõhulihaste ja käte) nägemine on totaalseks inspiratsiooniks! Mulle väga meeldib Evelini huumorimeel, tema otsekohesus, tema soojus ja lihtsus kõiges. Ta ei ütle – söö seda või toda, või siis – see on sulle kasulik, see kahjulik. Ta ütleb – toitu tervislikult, ära ole toitumises äärmuslik, mine üle järkjärgult, vaikselt ja loomulikult, liigu palju, ka käimine on trenn. 
 
Toon siia enda näite. Ma jõin koguaeg kohvi kahe suhkruga. Vähendasin ühe peale ja nüüd joon ilma. Sama hakkasin katsetama toiduga, võtsin väiksema taldriku ja portsud vähenesid paratamatult. On oht, et kõht ei saa täis? Ei ole, tuleb lihtsalt süüa vähemalt poole aeglasemalt. Aga see toimib minuga, inimesed on erinevad, iga keha koosneb oma tabelist. Või kui oled väljas söömas ja tuuakse praad ning peast käib läbi – nii väike, sellest küll kõhtu täis ei saa. Paraku tunned juba poole peale jõudes, et siitmaalt piisaks. Keha annab märku, aga või me kuulame. Eks meie põlvkond on ka kasvanud selle leninliku loosungiga, et kui taldrik tühi, siis paistab homme päike. Oleks aeg vanu mustreid murda ja julgeda jätta toitu järele. Mulle meeldis, et Evelin puudutas peidetud maitseid. Mis need on? Tulge järgmine kord kuulama. Septembris ehk. 
 
Evelin:” Vaadake oma toitumisharjumused üle. Kus on võimalik teha muutusi? Mida hakata vähehaaval vähendama? Võtke vaevaks paar päeva panna kirja kõik, mida te sööte, ja seda ausalt. Siis näete, kui suure koguse te tegelikult sööte. Kui ma lähen poodi, ma alati tunnetan, kui ma mingi toidu võtan, mis mu keha teeb, kas mul on hiljem hea või halb, mida mu keha tunneb? Tehke valikutest enda jaoks parim valik!” 
 
 
DSC00045
 
 
Siis näitas Evelin lintidega ette harjutusi ning läksime rannaparki trenni. Evelini vaadates on kõik harjutused muidugi imelihtsad ja kukepea. Meie jaoks need nii  lihtsad polnud, aga saavad olema. Me oleme vaprad ja ilusad ning meil kõigil on sama eesmärk – hea toonus, hea tervis, suurepärane keha.
 
 
DSC00038
 
 
Ja kui kellelgi tekkis kahtlusi, kas ta jaksab jälgida toitumist ja teha trenni ja tantsida, siis – selleks ongi sõbrad! Hoiame kokku ja tegutseme koos! Näiteks mind peab küll aegajalt tampima takka, et ei jääks mugavustsooni mugavlema naiivse mõttega, et oookei, homsest alustan trenniga. Minul ja Annelil toimib omavaheline utsitamine imehästi. Mitu korda on juhtunud, et just siis, kui hakkan täis kõhuga sooritama hädamaandumist diivani pehmusesse, helistab äkki Anneli ja me saame väga lühidalt hakkama. 
-“Tsau, mina siin. Käima lähme?”
-“Eeee…”
-“Ma olen muidu su hoovis…”
-“Kohe tulen! Lähme muidugi!”
No halloo, kuidas ma ütlen, et ma ei viitsi, ei jaksa, ei taha, ei hooli? Tema ju viitsib, jaksab, tahab ja hoolib. Kui ma kord ja kaks loobun, siis ta ilmselt enam ei kutsu. Nii me tavaliselt alla anname ja sellega ka inspiratsiooni kaotame. Evelin ütles selle kohta hästi – ma ei taha HILJEM kahetseda, ma tahan PRAEGU anda endast kõik.  
Õige suhtumine!
 
 
DSC00058
 
 
Ja just selle tarvis teeme uuel nädalal ka FB lehe, kus utsitame ja inspireerime üksteist, anname ja saame nõu, toetame ja oleme toetatud, terved, tegusad ja ilusad 🙂 Naudime liikumist ja naeru ning väldime rahulolematust sajaga! Suzi Vesiku sõnu kasutades – “Oleme just selles vabas ja vallatus vanuses, kus naine avastab oma keha ja hakkab seda täiel määral nautima! Kannid trimmi!”
 
 
 Aitäh sulle, kallis Evelin Ainomäe,
sinu aja, su inspireeriva keha, sinu toetava jutu, lihtsuse, mõnusa trenni ja kinkide eest!
 
Häppid pärnakad