Kes on see salapĂ€rane Piret, kes meile toredaid videosid saadab? Saage tuttavaks – Piret Meinberg!
/Tiina 🙂
 
 
Nimeks pandi mulle Piret ja kui mu emapoolne vanaema seda kuulis, arvas ta, et olen jah, pire kui hobune . Minu lapsepĂ”lv oli suhteliselt raamides, nagu enamusel nĂ”uka-aegsetel lastel, aga ei ole ma lasknud oma vaimu kunagi murda. Olen jah, selline isepĂ€ine ja mĂ”ningate arvates vapper,  aga enda arvates ei viitsi ennast lihtsalt surnuks töötada ja nĂŒĂŒd Ă”nneks tean, et ei peagi. 
Nii palju kui mĂ€letan, on minu sees tiksunud see kĂŒsimus, et “miks ma siin olen?” ja “mis on elu mĂ”te?” – no need igavesed kĂŒsimused, mis vist kĂ”igil siinsetel lugejatelgi on?
 
Aastal 2013 kevadel sai mul Eesti talvest siiber ja tegin otsuse, et 35 talve (olin siis 35-aastane) Eestis kopitada, kordagi soojale maale saamata oli minu jaoks liig, mis liig ja nĂŒĂŒd peab see muutuma. See tunne mu sees oli plahvatuslik ja vĂ€ljendus umbes nii, et mis mĂ”ttes ma pean kannatama ja iga asja eest maksma, et ellu jÀÀda, kui meie kĂ”igi sĂŒnniĂ”igus ju on tasuta koht pĂ€ikese all…?! Novot, ja kribasin midagi sellist ka Facebooki, mille peale Veronika, kellega sel ajal olin ainult pĂ”gusalt tutvunud, vastas mu appikutsele, et “tule siis siia” – ta oli sel ajal Mehhikos ja hakkasimegi suhtlema ja samal suvel tuli ta Eestisse ning saime kokku.
Selleks ajaks oli ta juba leidnud Belizes vĂ€ikese saarekese, nimega Caye Caulker (loe: Kii Kooker) ja rÀÀkis mulle Ă”hinaga, kui mĂ”nus seal on, liivateed ja palju koeri ja inimesed on vĂ€ga sĂ”bralikud ja autosid peaaegu ĂŒldse ei ole, on golfiautod, mis sĂ”idavad (enamus) elektriga. Sellest saigi alguse mu seiklus siin, Belizes. Mu tĂŒtar (8a. Lota) otsustas, et lĂ€heb hoopis issi juurde Hollandisse elama mĂ”neks ajaks. NĂŒĂŒd on mul selle ĂŒle tegelikult natuke hea meel, kuna tal on seal suhteliselt stabiilne elu ja sealt saab ikka parema hariduse ka, kahju ainult sellest, et ta eesti keel hakkab ununema. Aga noh, nĂŒĂŒd on mul rohkem vĂ”imalusi internetis olla ja saan talle helistada ja tema emakeelt talle meelde tuletada. Üks mu soovidest on, et ta saaks oma koolivaheajad (siin) minu juures veeta. 
 
 
toolidOIGE
 
 
Kaasa vĂ”tsin aga oma sel ajal 15-aastase poja (Joosep), kes on oma suhtumist ellu just siin kardinaalselt muutnud. Ma nimelt kohtusin saarel Keviniga, kellega elasime (mina, tema ja Joosep) kuu aega privaatsaarel, mille omanik lasi meil seal elada, et me hoiaks saart korras ja vastutasuks saime pisikest toiduraha toetust. See aeg osutuski Joosepi murdepunktiks. Enne seda oli ta, nagu iga teine teismeline, ninapidi arvutis ja ei viitsinud prĂŒgikottigi vĂ€lja viia.
Aga selle saare peal ei olnud voolu, mistĂ”ttu arvutiga mĂ€ngida ei saanud. Raamatuid ta enne ĂŒldse lugeda ei viitsinud, aga nĂŒĂŒd ei jÀÀnud tal muud ĂŒle kui pidi igavusest raamatu kĂ€tte vĂ”tma ja ainuke eestikeelne raamat, mille Eestist kaasa olin vedanud, oli Transurfingu kohta, mis Ă”petab oma elu muutma lĂ€bi mĂ”tlemise muutmise ja mida rohkem ta seda luges, seda selgemaks talle asi sai. Ta hakkas ka sellest aru saama, et mina ju olin talle umbes sama asja juba ennegi rÀÀkinud… No igal juhul nĂŒĂŒd on tal elus isegi mĂ”nusam kui mul – ta elab ĂŒhes peres, kes teda toidavad ja riietavad ja kes elavad ta koolile vĂ€ga lĂ€hedal ja mis kĂ”ige parem, nad ise pakkusid selle vĂ€lja. 
 
 
joosepOIGE
Joosep
 
 
Novembriks saab Belizes elatud neli aastat ja selle aja jooksul olen ikka kogenud pĂ€ris rasket elu, elasime nö “getos”, vĂ€ga vaest elu, iga pĂ€ev oli vaja kuidagi leida raha, millega toita pere, kus oli ka kaks vĂ€ikest last (Kevini lapsed). Meil ei olnud mingit vĂ”imalust Joosepit kooli saata, aga tĂ€nu ta enda loomejĂ”ule kohtas ta ĂŒkskord kĂŒpsiseid mĂŒĂŒes ĂŒhte naist, kelle peretuttav oli pastor Smalls, kes juba ennegi oli aidanud noori kooli minna, sest siin ei ole haridus tasuta nagu Eestis. 
 
No ja nii ta lĂ€ks, kĂ”igepealt lĂ”petas pĂ”hikooli Carmelita (kĂŒla, kus me elasime siis ja nĂŒĂŒd jĂ€lle) kooli parimate tulemustega terve kooli ajaloo kohta ja Orange Walki maakonnas tuli 8.kohale. Siis sai tĂ€nu sellelesamale pastorile minna kooli, kuhu soovis (ITVET,  ametikool), kuigi oleks vĂ”inud ka akadeemilisse keskkooli sisse astuda, aga ta arvas sel hetkel, et see variant on parim. NĂŒĂŒd rÀÀgib, et peale seda kooli vist lĂ€hebki ja saab akadeemilise hariduse pealekauba, et siis on kindel vĂ€rk. No eks nĂ€is, ta on ka praegu geeniuse staatuses seal. Ja peale seda kui esimesel aastal vĂ”itis ĂŒhe koolidevahelise mĂ€lu proovilepaneva vĂ”istluse (pidi umbes 10 pĂ€eva jooksul 150 kĂŒsimust, Ă”igemini vastust, sĂ”nasĂ”nalt pĂ€he Ă”ppima), sai ta kooli poolt tasuta Ă”ppimise. Peale selle saab lĂ”una ajal tasuta sĂŒĂŒa, kuna pĂŒhib peale tunde söögikoha pĂ”randat. NĂŒĂŒd saab veel palka ka igal laupĂ€eval, kuna pakuti talle tööd ja just sellist, mis talle vĂ€ga meeldib. Ta ju on sellest ka kogu aeg teadlikult “unistanud”. Arvutialast tööd , selle eriala pĂ€rast ta sinna kooli lĂ€kski. Ta Ă”pib kolme eriala korraga- arvutiteadus, keevitamine ning Ă”hukonditsioneer ja kĂŒlmutusseadmed. 
 
Ja nagu juba mainitud, hetkel elab Joosep nagu kuninga kass, ĂŒhes keskklassi peres, kes ise on selle ĂŒle vĂ€ga rÔÔmsad ja rahul. Siin on selline mĂ”tteviis vĂ€ga levinud, et soovitakse teisi aidata. Meile on niimoodi toiduaineid toodud mitu korda. Muidugi eriti just kirikuinimesed. Ja selle maja, kus ma nĂŒĂŒd ĂŒksinda mĂ”nulen, andis ka meile ĂŒks naine (Julie), kes kĂ€ib kirikus, elukohaks. Ja alati aitab meid kui vahel ei ole raha olnud, et sĂŒĂŒa osta. Ükskord ei olnud meil nĂ€dal aega mingit sissetulekut ja Julie lubas meil poest vĂ”tta, mis vaja (tal on vĂ€ike poeke). Vahel toob mulle Mehhikost lĂ”nga ja jagab alati kooki ja puuvilju ja ostab mult asju ka. Ma ikka teen talle ja ta perele jĂ”udumööda kingitusi ka. Ma olen niiii tĂ€nulik, et alati on leidunud lahendus ĂŒkskĂ”ik millisele probleemile. AitĂ€h, Universum!
 
 
laatOIGE
 
 
Selle kolme aasta jooksul olen oma suhtumist vĂ€ga suurel mÀÀral muutnud. Oskan vÀÀrtustada lihtsaid asju, nagu nĂ€iteks elekter ja vesi kraanist voolamas. Sellest ajast kui saare pealt Ă€ra lĂ€ksin, olengi elanud ilma vooluta ja vett on vahel saanud kaevust tĂ”mmata ja joogiks vihmavett tarbida (kui on hĂ€sti), aga mingi aeg elasin nii, et vett tuli ammutada lĂ€hedalolevast suurest lombist vĂ”i siis natuke kaugemalt ĂŒhest kraanist lasta, kus elanikud ise ei elanud, aga kraan oli töökorras. Aga selle kraani lĂ”hkusid naabripoisid Ă€ra ja siis pidime umbes kolme kilomeetri kauguselt jĂ€rgmiste naabrite juurest vett toomas kĂ€ima. See oli aeg, kui elasime Kevini ja lastega Maskalli lĂ€hedal Saint Ann’s kĂŒlakeses, mis koosnes paarist kolmest majast suure tee ÀÀres.
 
 
carmelitaOIGE
 
 
Algul saime tema vanaema maja hoovis olevas majapooles elada, vanaema ise elas koos vanaisaga Ameerikas tĂŒtre juures ja kohta pidas Kevini tĂ€di Anna. Alguses olid suhted ok, aga mingi aja pĂ€rast keeras ta veekraani lukku ja kempsu, millel olid seinad ĂŒmber, vĂ”tit sai ainult siis kĂŒsida kui ta kodus oli. Muul ajal pidime kasutama potti, mis oli lageda taeva all Ă”ue nurgas. No siis varsti lasime sealt varvast ja kolisime kĂ”rvalhoovis olevasse mahajĂ€etud majja, kus esimesel pĂ€eval avastasime, et ainult ĂŒks tuba jĂ€i vihmaga kuivaks. Maja oli kahekordne, aga ĂŒlemisele korrusele treppi ei viinud, pidi ronima , pĂ€rastpoole ehitas Kevin redeli, siis sai seda kasutada. Selles majas sai ikka vatti nĂ€htud. Vihmaperioodil oli tunne, et elasime basseinis, jube tagasi mĂ”eldagi, koguaeg tilkus igalt poolt katus lĂ€bi, peldiku asemel kasutasime Ă€mbrit, mille sisu viskasime metsa. Kui poodi oli vaja minna, tuli minna jala (vahel oli ratas), vĂ”i kui keegi auto peale vĂ”ttis, umbes 7km kaugusele Maskalli kĂŒlla. Nii et tĂ€nu sellele mul kĂ”ndimisega probleemi pole
Meie suhe Keviniga on olnud kogu aeg vĂ€ga tormiline ja tĂ€nu talle olen avastanud endas kĂŒlgi ja ka programme, mille olemasolust mul enne aimugi polnud. Tema on esimene ja ainuke mees, kes on minust laule loonud ja kes on ennast tĂ”esti muutnud kui on aru saanud, et seda on vaja. 
 
 
kevinigaOIGE
Aga nĂŒĂŒd on kĂ€tte jĂ”udnud minu elus aeg, kus ma tunnen, et mul on vaja olla ĂŒksi ja saavutada see, mille jaoks siia maailma sĂŒndisin. Nagu juba algul mainisin, olen endalt pidevalt kĂŒsinud, mis see on, mida mina saan anda ja olla, mis sobib mulle ja teeb mind ja kĂ”iki teisi mu ĂŒmber (kes seda vastu vĂ”tavad) Ă”nnelikuks. Ja eks kogu mu elu ongi olnud toetamas selle vastuse leidmist. KĂ”ik raskused on mulle Ă”petanud, et ma olen tugevam kui ma arvasin. KĂ”ik Ă”nnestumised aitavad mul jÀÀda kindlaks, et olen Ă”igel teel ja et see on vĂ”imalik, mida olen soovinud. 
Olen aru saanud, et just see, mida ise arvame ennast vÀÀrivat, on see, mida lubame endal vastu vĂ”tta. SellepĂ€rast on vĂ€ga oluline, selle asemel, et pĂŒĂŒda vĂ€list maailma muuta, sukelduda iseendasse ja leida need uskumused ja programmid, mis meie elu ilma meie teadvustamiseta juhtinud on ja millede tĂ”ttu me ei ole omale loonud elu, mida me tĂ”eliselt vÀÀrime. 
 
Minu videod leiad Materjalide alt. 

Miks ja kellele ma hakkasin oma meditatsioone tegema? Iseendale on lĂŒhike vastus 🙂

MĂ”nda aega tagasi hakkasin tĂ”sisemalt vĂ”tma seda, et olen ise oma elu looja ja otsisin (ja loomulikult ka leidsin, sest kes otsib, see leiab) erinevaid mooduseid, nö tööriistu, mida kasutada selleks, et oma alateadvust ĂŒmber programmeerida. Kuulasin ka Joseph Murphy audioraamatuid ja juppe nendest, mida iganes youtubest kĂ€tte sain. Tema Ă”petas muuhulgas ka seda, et kĂ”ige vastuvĂ”tlikum on meie alateadvus vahetult enne magamajÀÀmist, mistĂ”ttu on just see aeg parim oma alateadvuse ĂŒmberprogrammeerimiseks.

Mida ma mĂ”tlen programmeerimise all ja miks on vaja ĂŒmber programmeerida?

Sellest hetkest, kui oleme tulnud elama seda materiaalset, fĂŒĂŒsilist elu, siin, maa peal, oleme me mĂ”jutatavad eelkĂ”ige oma vanemate ja nendega juhtuvate situatsioonide poolt. Nemad ongi meie kĂ”ige esimesed programmeerijad, ise seda tavaliselt teadmata (muidugi on vĂ”imalik sĂŒndida perre, kus vanemad on teadlikud loojad). KĂ”ik uskumused, mis meile kĂŒlge jÀÀnud on, saavad ĂŒldjuhul alguse meie lapsepĂ”lvest ja leiavad hiljem “kinnitust” (seda teeme me juba siis automaatselt). No nĂ€iteks kui minu emal on uskumus, et raha ei saa tulla temani vĂ”i ĂŒleĂŒldse kellegini kergelt ja voolavalt (vĂ€lja arvatud neile, kes on sĂŒndinud “hĂ”belusikas suus”), siis peabki ta oma eluajal raha “teenima”, raskelt ja tĂ”siselt, sundides ennast ja oma lapsi, kuna tema jaoks on see “tĂ”de” ja ta ei suudagi nĂ€ha midagi muud, veel vĂ€hem uskuda.

Meie alateadvus vĂ”tab vastu infot, mida piisavalt palju korrutada, kui “tĂ”de” ja hakkab seda meie jaoks looma. Muide, see on juba ammu teada fakt, et meie alateadvus ei analĂŒĂŒsi ega kĂŒsitle, vaid tĂ€idab kĂ€ske. Kui hĂŒpnoosis inimesele panna nina alla klaasitĂ€is puhast vett, samal ajal sisendades talle, et see on klaasitĂ€is pipart, hakkab inimene aevastama ja nina nuuskama, justnagu see olekski pipar, mitte vesi.

Seega, meie alateadvus ei tee vahet reaalse ja kujuteldava vahel. Tema tĂ€idab vaid neid kĂ€ske, mida teadlik teadvus “usub”.

Ümber programmeerimiseks on vaja lihtsalt oma uskumust muuta ehk siis ideaalis olla teadlik programmidest, mis on meile loonud elu, mida me tegelikult ei soovi, aga pole osanud muuta, kuna pole uskunud selle vĂ”imalikkusesse.

Kuidas oma uskumust muuta?

No kĂ”igepealt on vaja hakata ennast teadlikult jĂ€lgima. See ei pruugi juhtuda ĂŒleöö, aga piisavalt pika harjutamisega on see saavutatav. Kui oled aru saanud, mis programmiga tegu, saad seda hakata teadlikult muutma. Selleks on pĂ€ris mitu vĂ”imalust ja nagu juba mainisin, siis ĂŒks kĂ”ige efektiivsematest viisidest on enne unnesuikumist sisendada endale nö “uued tĂ”ed”. Et kui enne “teadsid”, et raha ei kasva puu otsas, siis nĂŒĂŒd saad hakata endal lubama (lubamine on ĂŒks vĂ”tmefaktor) rahavoolu kergemat sissetulekut.

Asi aga peab olema usutav, seetÔttu vÔib endale vÀlja mÔelda nö trepiastmed, mis viivad sind jÀrkjÀrgult lÀhemale oma ideaalile.

Samuti tuleb olla ettevaatlik, et mitte omistada visualiseerimistele ja sisendustele liiga palju tĂ€htsust. Hea mĂ”te on harjutada algul mingi sinu jaoks ebaolulise vĂ€ljundiga, nĂ€iteks vĂ”ta kĂŒmneks minutiks aeg maha ja mĂ”tle pastapliiatsist. Kujutle seda enda silme ees elavalt, mĂ”tle erinevatele situatsioonidele, mil pastakat kasutad, nĂ€e erineva kuju ja vĂ€rviga pastakaid oma elus, erinevates olukordades. Kui oled juba umbes 10 minutit niimoodi mediteerinud, mine oma tavalise pĂ€evaga edasi. MĂ”ne aja pĂ€rast hakkad mĂ€rkama, kuidas pastakad ilmuvad su ellu rohkem ja rohkem, erinevates situatsioonides, erinevatel viisidel 🙂 See on pĂ€ris huvitav.

Niisiis, hoia energia kergena, lase oma soov lahti, et ta saaks kergelt manifesteeruda, samas on hea oma taotlusi korrata. Kui teha see enda jaoks mÀnguliseks ja kergeks, tulevadki tulemused kergelt ja mÀnguliselt.

Igatahes jĂ”uan nĂŒĂŒd oma jutuga sinnamaani, et otsustasin teha enda jaoks audiosalvestuse telefoniga, kus ma loetlen endale kinnitusi selle kohta, et mu elu on muutumas ja ma tunnen ennast hĂ€sti ja turvaliselt. Kui esimest korda seda salvestust kuulasin, mĂ”jus see mulle superhĂ€sti. Tundsin ennast oivaliselt ja lasin endal isegi magama jÀÀda, mis on ka hea viis alateadvuse ĂŒmberprogemiseks, kuna sel ajal kui meie tavateadvus magab, siis alateadvus on jĂ€llegi lihtsamalt mĂ”jutatav, seega on magamajÀÀmine isegi soovitatav. Mina tegin omale telefoni mĂ€llu muusikanimekirja (playlist), kuhu tikkisin selle salvestuse vaheldumisi rahuliku, meditatiivse muusikaga, et mu alateadvus ennast mĂ”nusalt tunneks. Kui olin sedasi teinud jĂ€rjest kolm pĂ€eva, oli tunne mu kehas juba tuntavalt kergem ja mĂ”nusam ja isegi kui vĂ€liselt ei olnud asjaolud muutunud, siis sisemine rahu- ja Ă”nnetunne kompenseeris selle puudujÀÀgi ja samuti ju mu teadmine, et vĂ€lisega lĂ€hebki kauem aega ja tuleb lihtsalt endaga jĂ€rjekindlalt “tööd” teha 😛

Jah, ikka veel maadlen oma meelega, kes soovib analĂŒĂŒsida, kontrollida, mÔÔta ja teha jĂ€reldusi… ĂŒhesĂ”naga minna tagasi vanale mĂ”tlemisviisile, sest nii on ju mugavam. Muide, ĂŒks kĂ”ige raskematest asjadest pidavatki inimesel olema uue info aktsepteerimine. Pane tĂ€hele, alati, kui tuleb mingi uus info, siis esimese reaktsioonina ajame me sĂ”rad vastu, kuna see on midagi muud, millega siiani harjunud oleme ja seega tundub hirmutav 😀 Kui seda infot aga meie ellu veel tuleb, hakkame me vaikselt mĂ”tlema, et vĂ”ib-olla see ikka polegi nii halb ja hirmus ja vĂ”ib-olla paari-kolme korra pĂ€rast olemegi juba vastuvĂ”tmises ehk lubamises.

Novot ja niimoodi siis hakkasingi ennast “ravima”, kuulasin palju spirituaalseid Ă”petajaid, kes annavad vĂ€ga head nĂ”u kui ainult ise kaasa mĂ”elda ja ka enda sees lĂ€bi viia.

Eelmise aasta lĂ”pus tegingi oma esimese meditatsiooni “Maagiline peeker”, mis koorus vĂ€lja ĂŒleskirjutamise kĂ€igus. Isegi kui seda alles kirjutasin, tundsin, kui vĂ”imas see on ja kuidas see saab mediteerijale abiks olla, et ta leiaks selle tĂ”elise teemanti enda seest. Iga kord kui seda uuesti kuulan, saan vĂ”imsa laengu, mis aitab mul jÀÀda vibratsiooni, mis on just minu jaoks parim. See ei tĂ€henda, et teised seda kasutada ei saa. See on ĂŒles ehitatud nii, et see, kes seda kuulab, leiab oma tĂ”elise olemuse iseenda seest.

Novot ja nii ongi. Ei oskagi praegu rohkem midagi lisada, eks igaĂŒks ise tunnetab, mis ja kuidas. Ja siis veel see, et mĂ”nikord on mulle teada antud, et sorry, ma jĂ€in magama, mingit meditatsiooni kuulates, aga sellest pole midagi, nagu ma juba mainisin, kuna meie alateadvus saab ikkagi “laksu” kĂ€tte  ja nii isegi parem, sest kriitiline meel ei sega siis manifesteerumisprotsessile vahele.

Nii et mÔnusat mediteerimist ja miks mitte saada minu omadest inspiratsiooni enda omade tegemiseks ja kes soovib, vÔib ju ka minu poole pöörduda, et ma nt talle individuaalse meditatsiooni teeksin. 

 
 
 
PIRETOIGE
 
 
Saad toetada mu videote loomist enda poolt valitud panusega minu pangakontole, EE342200001100456045 (Swedbank) vÔi lÀbi PayPali piret.meinberg@gmail.com
 
Anna alati tundega, et soovid seda teha. Siis voolab raha tagasi ka sulle. Kui joondame ennast rÔÔmsalt sellega, mille eest tasume ja vÀÀrtustame seda, mida see meie ellu panustab, hakkame elama oma elu parimal vÔimalikul viisil.
Armastuse ja tÀnuga,
Piret.Â