Juba aasta tagasi mõlkus mul meeles mõte – teha emale OmaRaamatus raamat. Tema pika elu paljudest piltidest. Eelmine aasta magasin maha, aga sel aastal olin valmis varem kui varem kui varem!
Raamat on imeline, aga sellele eelnev ja kogu tee valmis raamatuni on samamoodi väga vahva ja emotsionaalne, pillates mind üle 100 aasta laiali… ja tõmmates siia kokku tagasi.
Läksin ühel märtsipäeval ema juurde mõttega, et aitan tal laealuseid kappe koristada, et siis ta ei peaks turnima laua otsas. Muidugi oli mul kaval plaan (pluss tagavaraplaan, pluss ideaalne varuplaan) ja fotokas kaasas. Tegime töö ära ja siis algas minu jaoks lõbu kuubis. Ajasin emale sulaselget jura, kogu asja tuuma lükkasin onutütarde kaela, kellel ei ole oma isast pilte, aga tahaksid. “Ma ju andsin neile ometi pilte!”, pobises ema. Üsna pea näksas ta selle läbi (no kamoon, ikkagi minu ema, eksole) ja ütles et missa neid minu vanu pilte siis pildistad. Ütlesin ausalt, et mulle meeldivad need ja miks neid mul ei võiks olla. (Ole aus ja sul on alati hea mälu!) Aga kui te filmi vaatate, siis näete, et ema “valgustub” ka seal.
Kodus algas vanade piltide totaalne disain ja retušeerimine. Mulle meeldib seda teha, ma naudin seda sajaga! Eks need ajahambast ja möödunud sajandist pärit esivanemate pildid olid tiba kortsus, mõni isegi katki, mõnel plekid jne. Said korda ja kenaks kõik! Kokku sain pilte üle 200, sest elu on õpetanud ikka paar duubelvõtet tegema. No igaks juhuks.
Siis algas koostöö Omaraamatuga. www.omaraamat.ee Neil on loodud väga lahe ja lihtne omasoft su albumi jaoks, albumitel on erinevad suurused, laiused, pikkused jne. Saad valida oma leheküljele taustapilte ja paigutusi, tekste ja muid vallatusi. Kui ma arvasin, et fotodega läheb aega, siis ma ei teadnud, et veel rohkem aega läheb albumi endaga, lehe tausta, piltide paigutuse, raamide jm. Aga see kõik oli nii nii põnev! Ja umbkaudseks hinnaks on 1 eur lehekülg, aga see on vbl albumite suurustel erinev, niiet ma ei tea, seega ka ei seleta seda hinnapoliitikat, aga mul tuli emale 41 lk ja maksis ka sinnakanti. Muidugi tasub seal end ära registreerida, sest postkasti potsatavad aegajalt üsna vinged sooduspakkumised. Järgmine ale on koolilõpetajatele, niiet miks mitte oma laspe kooliajast üks vahva tema kooliaja piltidega raamat kinkida?
Saatsin albumi faili teele esmaspäeval, valmis fotoraamatut sain käes hoida juba kolmapäeval. Töö kiire ja korralik. Soovitan soojalt. Panen siia ka mõned fotod ema albumist.
Tulemus. Ise rahul. Väga!
Siin on mu vanaema, et siis ema ema lehma lüpsmas. Millegipärast ajab see pilt mind alati naerma, sest ämber on kuskil kummuli ja näib suht feik värk olevat. Aga täiega andestatav, kui ajale mõelda ja sellele, et siis vist tehti pilte plaatidele, mitte filmile. Aga pildil seisab mu ema valges leerikleidis ja kõrval väikestel piltidel ta õde ja vennad.
Emad, keskel vanaema.
Albumis olid need lehed kõrvuti, moodustades ühtse lehekülje. Ema müttab siin kunstiga. Ta tantsis, laulis ansamblites, tegi teatrit, mängis akordionil. Sealt mu kunstilembus siis.. Tänx, maam!
Esimene lapselaps. Jätsin vahele enda Maaletuleku ja pulmad. (muidugi meelega!) Aga albumis on veel ema eluga seotud sündmused, peod jne.
Minu vanem poja 3aastane ja teine poja 3 kuune. Hästi vahva on OmaRaamatus see, et saab lisada igasuguseid vahvaid vidinaid. Neid tõesti jätkub igaks elujuhtumiks! Kasutasin mänguasju.
Kasutasin lihtsalt emadega seotud luuletusi. Neid otsisin netist. Mõned on emalt endalt kuuldud.
Havai pilte sai mitu lehekülge, kasutasin lumehelbeid, sest emmel oli siin talv.
See sai viimaseks leheküljeks. Ema itsitas selle peale ja arvas, et poiss räägib ju täiega tõtt.
Pealkirja või teksti saab lisada ka raamatu küljele. Kas pole lahe?
***
See, kuidas ema selle avas ja mis edasi sai , võite vaadata allpool asuvast filmist, emotsioonid olid laes ja vahepeal oli mul lausa hirm ta pärast. Kui ära tulime, siis ta helistas tunni pärast ja ütles, et muudkui vaatab ja vaatab ja vaatab… Pilti tegime ikka ka. Kaks emmet korraga!
Ja loomulikult ei saanud me ilma lollusteta. Me tegime vana pildi uuesti üle. Tuli täitsa lahe välja!
Siin siis ka film –
ja andestage see sahin ja kvaliteedi puudumine. Ma filmisin fotokaga nii nagu asi oli. Ja uskuge, see oli väga ilus ja emotsionaalne. Me meenutasime veel kaua kes kus ja millal jne, osalt teadlik minevikupuhastus. Sain taaskord tõdeda, et kinkimise rõõm on miljon korda suurem, kui saamisrõõm ning mu keha ja rakud mäletasid seda tunnet lapsepõlvest, kui ema avas mu joonistatud kaarti. Ja nüüd sain ma talle kinkida terve raamatu! Milline õnn see on!
Olen oma emale tänulik. Rakutasandil.
Ole sina ka. Isegi, kui su ema enam ei ole.
Isegi, kui sa pole oma ema kunagi näinudki.
Ole ikka tänulik. Kasvõi täna.
Ja su homne on muutunud paremaks paigaks Maa peal…
Armastuse ja tänuga
Tiina