Kogemus Kristiina kolmanda mooduli praktikast.
Soovin oma kogemusi jagada eelkõige neile, kes arvavad, et nad ei näe, tunne ega taju midagi. Pean tunnistama, et aegajalt on mu enesehinnang samamoodi maadligi. Aga täna ma tean, et asjad ei pruugi juhtuda 10-ndal korral, vaid hoopis 11-ndal ja mõnikord hoopis 110-ndal korral.
Kogu Kristiina loeng oli mulle nagu magustoit, teemaks oma Vaimu jõud ja selle tunnetamine. Ma olen nüüd osalenud kolmel moodulil ja alati on mul kahju, kui need lõpevad. Lihtsalt nii põnev on! Jagan oma kogemust seekordsest praktika osast.
Kuna ma pidin filmima, kuid tahtsin ka praktikat kaasa teha, hoidsin kaamerat lihtsalt põlve peal töös ja jälgisin, et Kristiina “püsiks” enam vähem ekraani keskel. Algul tegin kõike lihtsalt avasilmi kaasa, olen seda varem teinud, see ei valmista raskusi. Kristiina tegeles Meistritega saalis, lausus vaikselt taotlusi… Rahulik keskendumine, tema vaikne hääl ja suhtlemine Meistritega. Vaatasin, kas ta ikka püsib ekraanil. Püsis!
Tundsin äkki, kuidas kuskil tagapool tooliridade vahel algab aktiivne liikumine, jõudsin mõelda, et miks nüüd just, kui käes on praktika aeg, inimesed sebivad..? Pöördusin vaatama – loomulikult kõik inimesed istusid, silmad kinni ja tegid vaikselt kaasa. Liikusid hoopis Meistrid, need nähtamatud kõrged abilised..! Jõudsin tunda suurt tänulikkust, kui mu silmad läksid väga raskeks, järjest raskemaks. Oot-oot, poisid, ma ei saa siin magada, ma tulin filmima… Kristiina alustas uute taotlustega ja mina võitlesin kinnivajuvate silmadega.
Kontrollisin kaamerat.
Lõdvestumine … kaamera kontroll.
Vaimeenergia … pilk kaamerale.
Eluenergia … Kristiina püsib endiselt õnneks veel ekraanil.
Niimoodi kahe asja vahel pranokkides tundsin äkki, et ma ei suuda enam silmi avada. Saan, aga ei viitsi. Täiesti äkki polnud kaamerast mingit huvi, tähtsust ega vajadust, kõigest välisest oli totaalne poogen. Kuna saal oli täis Meistreid, siis mis seal imestada, et minusugune “viilija” liistule tõmmati!
Oot-oot.. härrased Meistrid ..ma tulin siia ikkagi filmima… üritasin veel halada.
Ja ma ei saanud enam kaamerat vaadata, ma ei saanud üldse silmi lahti. Jõudsin mõelda, et nii ei lähe kohe mitte, ma pean vaatama….aga siis vajus kõik pehmesse olemisse. Pea oli nagu õhupall, mis ei sisaldanud mitte midagi. Mitte midagi! Isegi mitte mõtet, et “wow seal ei ole mitte midagi”…?! Mõtlemine sai olemiselt täiega kinga! Kael ei viitsind seda mõtetut eimidagit enam kinni hoida ja pea hõljus rahulikult eemale…kuhugi tagumiste ridade suunas. Õhupall pika paela otsas…
Olin tühjuses, mõtetu ja ilma peata. Ausalt – oli naljakas ja täiesti teistmoodi vaba olemine. Ühel hetkel virvendas läbi minu olemise midagi sarnast – rsk, ma ei saa ju taotlusi öelda, sest mul pole peadki otsas…! Aga siis tuli eiteakust füüsiliselt ligi Kristiina hääl ja kogu mu keha rakuelu kuulas ammuli sui taotlusi. Sealtmaalt vajus kõik mingisse pehmesse piimjasse vatti ja astusin iseendasse. Nägin esimest korda, kuidas mu keha seestpoolt väljapoole vaadates välja näeb, kogesin kuidas mu sees olla on. Kuidas rakud nagu janused õied Vaimu valguse poole küünitasid. See oli ilus ja aukartustäratav. Nägin seda küll kõrvalt, aga olin samal ajal sees ja väljas ja kõige osa. Ma tea küll, et see kõlab nagu Luarviku arulage jutt: “Ma tulin endale peale, inspektor!” aga ma püüan oma tunnet täpselt edastada.
See on Kristiina praktikate absoluutne võlu – kui loodan, et ma midagi ehk kaamera kõrvalt suudan tajuda või tunnetada, siis tuleb praktika käigus alati ilmsiks üllatav tõsiasi, et olen isegi palju enamaks võimeline. Tuleb vaid veel enam lasta lahti kontroll, murda mustreid ja teha rõõmsalt lõdvestunult tööd iseendaga iseendas. Isegi kui peaks kõike läbi kaamerasilma jälgima.
Ma saan alati hakkama, ma võin kasvada lõputult, ma olen ju Vaim kehas.
Olen väga tänulik, et mul on võimalus õppida ja areneda nii ägedal kursusel ja veel nii suures teadlikus seltskonnas! Tõesti – kogu südamest soovin tänada peale Kristiina ja Heli ka sadat imelist hinge saalis! Ja mulle väga sobib, et on ka kodutöö, mida saan rahulikult toimetada paar nädalat. See ei lase mul nö lappama minna ja hoiab kursil. Ja muidugi kogu selle aja saab rõõmsalt “muukida ja pakkida lahti” zip-faile, mida iga Kristiina kursus kuhjaga kingib, saab avastada ja tajuda järjest rohkem ennast iseendas avardumas.
See pikk kursus – millest mul on tänaseks läbitud vaid 3 moodulit – on toonud vaimse praktika kindlalt mu argielu situatsioonidesse, näidanud et kõik on võimalik ja mitte miski pole kunagi nii nagu paistab. Püüd olla kõrgemas Loovas energias, hoida koos oma Eluenergiat ja Vaimuvalgusel lasta toita ennast ja rakke – see kõik on saanud igapäevase elu osaks. Ausalt öeldes ei uskunud ma, et suudan endale, oma energiale, vaimule ja rakkudele nii palju tähelepanu pöörata ja seda ka hoida. Ja ma saan hakkama! See nagu porgand mu päevas 🙂 Usu, saad hakkama sinagi. Lihtsalt igaüks meist on oma porgandist erineval kaugusel. Mõnel on vaja vaid käsi sirutada, mõnel on vaja 2 minutit, aga mõnele kuu või aasta…, mõne porgand alles seemneke, aga mida rohkem sa porgandit igatsed ja tunnetad, seda lähemale liigud. Ja mida rohkem sellele pühendud kergelt ja huviga, seda lähemale hakkab porgand sulle liikuma. Sest kõik on võimalik.
Mul on olnud suur au ka olla kohal Kristiina ja Heli töötubades. See on aga juba klass omaette. Milles seisneb selle fenomen? Kui oled kursustel osaleja ja midagi on arusaamatu, saad tuge, toetust ja selgust antud teemadel. Eriti super on see, et grupp on alati väike, umb 10 inimest, ja küsida võib kõike. Kristiina ühest töötoast tulin ära, olles täiesti šokeeritud sellest, et ma ei teadnud mitte midagi, ma olin antud teema valdkonnas TÄIESTI puudulik ja piiratud, teinud lolle apsakaid, mõtlematult ning ebateadlikult tegutsenud jne. See teema keeras mind endas täiesti pahupidi ja ma oskasin ühtäkki seda hoopis teisest vaatenurgast iseendas kogeda ja näha. Kui palju segadust see tekitas! Aga ma ju tean, et selgus saab tulla siis, kui segadus lõpeb. Jeee – tunneli lõpus on porgand! Kui lohutav teadmine… See bussisõit Tallinnast Pärnusse kestis küll vaid 15 minutit, sest mul oli iseendaga antud teemal ikka väga palju arutada, vaielda ja veel rohkem ahhaaatada! Hea, et bussis pime oli.
Olen alati teadnud ja uskunud, et ainus vaimne meetod, mis inimest aitab, on see, mis paneb inimese iseendaga tööle. Mitte sunniviisiliselt ja ahelais, vaid huvi ja õhinaga käsi hõõrudes – noh, vaatame, mis seekord juhtub ja mida põnevat ma veel sisaldan!
Täpselt sellise suhtumisega lähen ma kaameraga Kristiina 4-ndale moodulile vastu ja kogu mu keha juubeldab juba ette. Ma tean ega väsi kordamast – KÕIK ON VÕIMALIK.
Aga neile, kes julgevad ja tahaksid iseendaga rohkem ja sügavuti tegeleda, neile olgu porgandiks uudis, et uus Kristiina Enesearengu kursus algab juba jaanuaris 2018 ja kannab nime
PIIRATUD INIMESEST TEADLIKUKS LOOJAKS HÄÄLESTUMINE.
Kursuse materjal on kanaldatud puhtast loovast Jumalikust energiast – Algallikast – väga kõrgest puhtast sagedusest.
Kursuse materjal on elav ja kannab endas Loovat Jõudu, mis toetab kursusel osaleja isikliku Jõu ja võimete aktiveerumist ning Teadlikuks Loojaks saamist.
Kui inimene kasvab oma tavateadvusest välja ja samastub oma Vaimuga – Puhta Loova Energiaga – avaneb kogu inimese isiklik võimete potentsiaal. Inimene hakkab teadlikult looma enda ja teiste kõrgeimaks hüvanguks ja elama oma unistuste elu.
***
_____________________
Mida arvavad teadlased teadvuseseisundi muutmisest ja meditatsioonist
ning mida teeb su kehaga mustrite vanade uskumuste muutmine?
Järjest rohkem on tõendeid selle kohta, et meele treenimine ja teatud teadvuseseisundite esile kutsumine võib tervisele hästi mõjuda ning teadlased on püüdnud mõista, kuidas need praktikad keha füüsiliselt mõjutavad. Wisconsini, hispaania ja prantsuse teadlaste uus uurimus toob välja esimese tõestuse konkreetsete molekulaarsete muutuste kohta kehas peale intensiivset meeleselguse praktikate perioodi.
Uurimuses jälgiti, milline on ühe päeva jooksul tehtud intensiivsete meeleselguse praktikate mõju kogenud mediteerijate grupis võrreldes oma meelt mitte treeninud inimestest koosneva kontrollgrupiga, kes tegelesid vaiksete mittemeditatiivsete tegevustega. Peale kaheksa-tunnist meeleselguse praktiseerimist oli mediteerijate puhul näha mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid erinevusi, sealhulgas muutusi geene reguleeriva masinavärgi hulgas ja põletikku soodustavate geenide taseme langust, mis omakorda oli otseselt seotud kiirema füüsilise taastumisega stressiolukorrast.
Mediteerimine toob kaasa mitmeid geneetilisi ja molekulaarseid muutusi
“Meile teadaolevalt on see esimene teadustöö, mis näitab kiireid muutusi meeleselguse meditatisiooni praktiseerivate katseisikute geenide avaldumises,” ütles uurimuse autor Richard J. Davidson, Tervete Meelte Uurimiskeskuse asutaja (the Center for Investigating Healthy Minds) ja William James and Vilas uurimislabori psühholoogia ja psühhiaatria professor Wisconsin-Madison’i Ülikoolis.
“Kõige huvitavam oli tõdeda, et muutusi märgati geenides, mida tänapäeval mõjutatakse põletikuvastaste ja valuvaigistavate ravimitega,” ütleb Perla Kaliman, kes on artikli esimene autor ja teadlane Barcelona Biomeditsiini Instituudis (Hispaanias), kus molekulaarseid analüüse läbi viidi. Uurimus anti välja ajakirjas Psühhoneuroendokrinoloogia.
Meeleselgusel põhinevad treeningud on avaldanud kasulikku mõju põletikuga seotud vaevuste puhul nagu selgub ka varasemates kliinilistes uuringutes ja Ameerika Südame Ühing tunnustab seda kui ennetavat sekkumist. Uued tulemused pakuvad raviefekti saamiseks ühe võimaliku bioloogilise meetodi.
Geenide tegevus võib muutuda vastavalt tajule
Dr. Bruce Lipton väidab, et geenide tegevus võib iga päev muutuda. Kui su meele taju peegeldub su kehakeemias ja kui su närvisüsteem jälgib ja tõlgendab keskkonda ning seejärel reguleerib su verekeemiat, siis võid sa sõna otses mõttes muuta oma rakkude saatust, kui muudad oma mõtteid.
Dr. Liptoni uurimus näitab, et muutes oma taju, saab su meel muuta geenide tegevust ja luua igast geenist rohkem kui kolmkümmend tuhat variatsiooni produkte. Ta täpsustab, et geeni programmid on raku tuumas ning sa võid neid geneetilisi programme oma verekeemia muutmisega uutmoodi luua.
Lihtsamalt öeldes tähendab see, et meil on vaja muuta oma mõtlemist, kui tahame terveneda vähist. “Meie meele ülesanne on luua ühilduvus meie uskumuste ja selle reaalsuse vahel, mida kogeme,” ütles Dr. Lipton. “See aga tähendab, et su meel kohandab keha bioloogilised näitajad ja käitumise nii, et need sobiksid su uskumustega. Kui sulle on öeldud, et sured kuue kuu pärast ja su meel usub seda, siis suure tõenäosusega sa sured kuue kuu pärast. Seda kutsutakse nocebo efektiks (negatiivse mõtte tulemus), mis on placebo efekti vastand, kus tervenemine toimub läbi positiivse mõtte.”
See dünaamika toob välja kolmest osast koosneva süsteemi: osa sinust vannub, et ei taha surra (tavateadvus), selle trumpab üle osa, mis usub, et sured (arstide prognoos, mida toetab alateadvus), mis omakorda käivitab keemilise reaktsiooni (mida vahendab ajukeemia), et tagada su keha ühilduvus domineeriva uskumusega.
___
link: https://elu5.ee/teadlased-naitavad-lopuks-kuidas-meeleselgus-ja-su-motted-voivad-esile-kutsuda-konkreetseid-molekulaarseid-muutusi-su-geenides/
