Kõik päevad on täis üllatusi ja edu! Vahvaid kohtumisi, mõnusaid kingitusi kunstiga tätoveeritud suurte mõnusate Lattede näol, naeratusi ja valgust. Milline elu!
Eile olin ma Tallinnas.
Kuna mul oli aega olla, märkasin, et Solarises isegi kunstpalmid kannavad vilja. Meil kõigil peaks olema võimalus aegajalt eemalduda oma rutiinist. Kasvõi paariks tunniks. Muutuda vaatlejaks, teha massi keskel Üliteadvuse praktikat ja nautida hommikusi rööprähklejaid. Kuigi me võime öelda, et ah, mis need ostukeskused ikka, kõik ju üks ja seesama, aga tegelikult ei ole. Inimesed, õhustik, rütm, energia, kaup – teises linnas on kõik teine. Ma ei ole ammu käinud ostukeskuses ostmise pärast. Mulle meeldib seal olla, vaadata inimesi ja enda sisse. Muidugi võib seda kõike kodus ka teha, vabalt. Ainult et ostukeskus muutub iga sekundiga, liikumine ja muutumine on kiire. Kodu ei muutu. Kodu lihtsalt on. Olin Solarises vara, poodide avamiseni oli pea tund. Sain jalutada, käia mööda treppe, seega teha trenni, vähemalt oli soe. Vaatasin, kuidas müüjad koristavad, võtavad tolmu, korrastavad asju riiulitel. Neil on jaksu praegu veel sõbralikult naeratada, päev on alles ees. Ühele jäin kaks korda silma, poe võrestik keriti üles ja naeratati :”Tulge, tulge!”
Asjad. Nii palju asju. Nii mõnigi võib praegu öelda, et mis neist asjadest vahtida, kui ei osta, aga vaadates ilusaid asju, muutud isegi ilusamaks. Ere näide on korras kodu. Kui kodu on korras, on seal hea ja harmooniline olla. Segamini kodu tekitab ka seesmise segaduse ja frustratsiooni. Aga vbl pole see mõnele üldse oluline, maitea, see on minu arvamus ja tunne. Pealegi on kõik niikuinii üks suur suhtumise küsimus.
Lugesin Helit oodates lause- Mitte see pole oluline, mida sa ütled, vaid see, kuidas seda mõistetakse. Ehk siis – nii palju kui on inimesi, nii palju on tõlgendusvõimalusi. Igaüks on oma isikliku tee erineval kaugusel, erineval ajal, erineva harituse, uskumuste, suhtumise ja kogemuste pagasiga. Igaüks loob ise enda ainulaadse maailma ja vastavalt oma tahtele, kogemusele ja vajadusele siis avab selle maailma teisele või mitte. Samas on sul võimalus teise inimese maailma tõlgendada oma maailma järgi ja sul pole õrna halli aimugi, mis seal teises maailmas tegelikult toimub…sest sa annad hinnangu ainult oma maailma põhjalt. Olen seda viimasel kuul väga teravalt kogenud ja kohtunud imeliste maailmadega, võimalik, et just tänu Kristiina Üliteadvuse viimasele praktikale, ja õppinud lihtsaid asju. Suurim nõuanne – ÄRA ANNA HINNANGUT JA OLE KÕIGIGA LUGUPIDAV.
Suured asjad on lihtsad.
Kirjutasin seda blogilugu, istudes Radisson Sky fuajees. Laenasin leti taga seisvalt kenalt noormehelt pastaka ja paberi, ootasin Evelini ja mu eesmärgiks sai peaaegu taevas – 24 korrus, Babor Spa. Suur maja näis kõle ja kuidagi väga hõre. Külm. Liikusid vaid ükskikud tumedates ülikondades mehed, vanemad purjus soomlased. Ilm oli jahe , avanev keerduks keerutas ühe kollase lehe koos jäise tuulega mu juurde. Külm ja kuidagi närviline paik, aga õnneks pani musajumal mängima mõnusa chillouti ja see lõdvestas kohe. Mõnus.
Äkki kuulsin väga tuttavat meeshäält, mis korraldusi jagas, tema tuttav naer sundis lihtsalt pead pöörama. Opaaa! Tunnen end Marina Pilvede alt, kes vaatab oma Indrekut. Vladas Radvilavicius! Milline jumalik hääletämber… Ta vaatas mind, astus kaks sammu, vaatas uuesti. Astus edasi ja vaatas jälle. Mõtlen praegu, et kas see ajas mind tegelt ka naerma või ma lihtsalt tahtsin naeratada Indrekule? Dziiz… Kuhu ekraan meie vahel kadus? :)) Jagasin seda kodus abikaasaga ja mõtlesin, et huvitav kas Vladas nüüd ka kodus oma naisele räägib, et kuule tead, seal Radissonis istus üks kirjutav blond ja kujuta ette – vaatas mind kolm korda… Hahahhaaa… No igatahes oli see selline mõnus ootuseaja klikk. :))
Ja siis saabus minu tänase päeva kirss tordil, toimekas Babori boss ja bikiinifitness master, mu hea sõber ja kaunis fotomodell – Evelin Ainomäe! Ma ei väsi iial seda kordamast, et ta on mulle väga suur inspiratsiooniallikas. Ja kui sa oled teda korra näinud, õigemini kui sa oled tema lihases keha näinud, kuulnud tema suhtumist oma kehasse, siis sa lihtsalt tahad oma laialivalguva karkassiga midagi ette võtta. Ma naudin tema elutervet ellusuhtumist, tema asjalikkust, tema -minujaokstotaalseltarusaamatu
Kõigepealt oli meil ees väike makeup. Aitäh Piret Ujok! www.jumestamine.ee/et
Sealt edasi liikusime jõusaali. Oh neid pilkusid, mis jõusaalis Evelini saadavad, see on alati omaette teema. Olen teadlik ja pildistan teda nii, et ükski nö juhuslik kaanepoiss pildile ei jää, aga ausalt – ma tahaks neid pilke filmida. Need on tunnustavad ja imetlevad ja neis pole midagi ebainimlikku. Kamoon, kui ma ratast sõidaks, ja mu kõrval selline tshikk väntaks (pilt allpool), ma ka vaataks. Ja ma jõuan taas selleni, et ilusat inimest lihtsalt on ilus vaadata. Ja kõigi õnneks on Evelin lihtsalt armas inimene, naeratab selle kõige peale laialt ja jätkab keskendunult treeningut. Ta võtab liblikkergelt 10kg hantlid ja kukub hagu andma. Ja ma tunnen kolmandat pilti tehes, kuidas mu fotokas raskemaks muutub! Nali, nali. Minul on kodus 4kg hantlid ja ma panen ka kaks kokku ja teen trenni. Kusjuures huvitav on see, et kui nt paar nädalat vahele jätta, on keha kohe jälle unustanud ja kõik algab uuesti otsast. Ja see kõik sõltub vanusest. Kui sa alustad trenniga peale 30, siis saad end kahe nädalaga korralikult korda. Selle sisse kuulub trenn, saun, higistamine, jõusaal, jooks, ujumine, massaaz, õige toitumine, palju vett joogiks. Kui sa alustad seda 40, siis läheb veel kauem aega, ja peale 50 on palju lihtsam end pidevalt, aga kergelt ohjes hoida. Teha mõõdukalt kõike ja mitte oma keha sundida millekski, mis talle vastukarva on. Ja eelkõige muidugi armastada ennast ning seda, mida teed. Me rääkisime Eveliniga palju tema tööst ja teest ja toitumisest ja treeningust. Tema imelisest aastalõpust ka, sihiks Dominikaani Vabariik ja MM! Niiet minul on, kellele maailmatasemel pöialt hoida ja keda toetada. Ja see naine on võitu väärt.
Armas Evelin,
soovin sulle südamest palju palju edu ja õnne, müstilist uut eluaastat, madalat rasvaprotsenti, nauditavalt kergeid trennipäevi, leebet treener Otti, maitsvat kana ja värsket salatit, prullakaid konkurente, soovin sulle palju ägedaid toetavaid sõpru, heldemast heldemaid rahakaid sponsoreid, rõõmu ja rahulolu su südamesse, ja eelkõige loomulikult suurt võitu aasta lõpus Dominikaanis!
Peale sinuga kohtumist, Evelin, on mul alati tunne, et ma olen juba võitnud.
Hip-hip-hurraa ja palju õnne meile – võitjatele!
🙂