Lumi… Hetkel meenub eelmise talve lugu lumesahast. Vbl peaks selle uuesti üles panema, igatahes väga päevakorraline teine 🙂 Mina teen, mis mina teen, sahk tuleb ja nullib nagunii. Mõtlen et kusse imede põld täpsemalt asub selles riigis, kuhu eurosid maasse kaevata ja puu kasvamist loota… ;)Igatahes pole mõtet jõusaali kippuda, sest kogu kodu ümbrus on jõusaal, kus lumelabidas hantliks. Ja veel suurem pluss on värske õhk. Lademetes! Nii lund kui õhku! Kodulehe iluravi lõpeb ehk jõuludeks, seepärast on siin ka ajuti segadust, pool blogist kuskil peidus ja muud möllud. Kuna Monika on läind, siis siin möllavad veel kaksikõed Erika ja Hüsteerika… Olen iga päev olnud kontaktis Crystaliga ja panen jõudumööda ka meie lehele Havai uudiseid. Need on nii energeetilised, et kui südamega lugeda, aeglaselt ja kohalolus, siis saab väga võimsaid kogemusi tunda. Proovige! Viimane lugu Eedeni Aiast on väga erilise energiaga. Kogege kogu kehaga, mitte ainult ärge laske silmadel üle joosta ja võtta infot. Või kui olete korra silmadega loo läbi lugenud, minge tagasi algusesse ja lugege teiste meeltega uuesti! Isegi toidu lõhna on võimalik tunda, kose niiskusest rääkimata. Selle loo lõpp aga on täielik teraapia – ports energeetilisi affirmatsioone teiselt poolt maakera! Tunneta, mis su keha teeb, kuidas reageerib, milline kehaosa hakkab kohe tunnet tagasi peegeldama? Mis südames toimub? Nii võib alohaga täitsa pihta saada… Ringiliikuv Akashi kroonika räägib muutustest. Ja ikka valikutest. Ise valime nii hirmu kui armu. Vahel on inimene nii hirmuga löödud, et ei leia sealt koorma alt enam armu üles. Kui sul pole väliselt võimalust olukorda muuta, siis muuda vähemalt enda sees – muuda oma suhtumist! Oma suhtumise muutmine on vahel ainus abivahend, mida saab kiirabi korras ja kohe kasutada. Olen täiesti nõus, et mõnikordl on seda ikka väga raske teha, aga rasked olukorrad tulevadki katsuma meie reageerimist. Kui su elu on film ja sa ise oled selle produtsent ja ka peategelane, siis ela oma elu nii, et iga päev, iga hetk oleks Oscari vääriline! Peategelasena on sul alati võimalus võtta aeg maha, tõmbuda mingil hullul hetkel kõrvale, valida pealtvaataja roll ja astuda lavalt alla publiku juurde istuma. Vaata nüüd ennast ja seda olukorda kõrvalt. Kas oli mõtet oma kallist keha ja vaimu raisata? Ei! Kerge on olla takkajärgi tark, aga astume ikka rambivalguses ämbrisse, kuulen kedagi sisisemas. Va kahtluseuss! Jah, kui oma mõtete üle kontrolli ei ole, siis on tõesti raske, tean – ma olen selle läbi teinud ja olen nõus. See nõuab vaid õige pisut aega, natuke distsipliini ja pisut rohkem tähelepanu! Lavalt alla publiku hulka minnes, ajab lavalolev situatsioon tavaliselt naerma, sest nüüd on sul uus vaatenurk ja muutub kohe suhtumine. See on igapäevaelus töölerakendatav, lihtsalt tuleb kuskilt alustada. Ja kuna ma ise endale kõige lähem õppematerjal olen, siis alustan endast. 🙂 Juhhuuu! Orumets laulab kuskil …”Las kallab!…”…. hahahahaaa! Väga õige, las kallab jah. Kell saab peagi 10 ja algab vilgas, kuid viljatu võitlus: Iga-aastane Mina VS Lumesahk! Olen valmis! Ja rõõmuga, halada pole ju mõtet, sest nagu A-Rühma laulus lauldakse – oleks võinud oma kromanjoonip…e ka Havaile viia… Valikud, valikud! http://www.youtube.com/watch?v=1oFaMsFpdfg&feature=related Aga nautige rütmi, pange puusad tööle ja tulge meiega end raputama-tantsima-ommima-higistama! See pole lumelükkamine, see on Kohalollu tulemise kutse! 
