Fotod

Mina ei ole professionaalne fotograaf. Profotograaf on minu jaoks see, kes kõrgeima ülimoodsa tehnikaga metsa all roomab ja hiljem öödpäevad läbi arvutis kallite fotoprogrammidega oma pilte vingemaks tuunib. Ma arvan, et ma lihtsalt jäädvustan hetke. Seda, mis mind paelub, võlub, näitab elu teise nurga alt, peegeldab mind ennast. Seest väljapoole.

 

Olen fotograafina töötanud ateljees, ja minu suurim tasu oli tookord see, kui inimesed piltidele järgi tulles üllatunult Vauuu! ütlesid ja pilte juurde tellisid. See õpetas mind nägema inimese nägu, mille kumbki pool pole iial üksühele sarnane. Õpetas ka seda, et omanik oma näoga kunagi rahul ei ole, aga mina kui fotograaf näen imelist kaunist ja terviklikku olevust. Inimese nägu on kui maastik. Alati kaunis. Pole olemas inetut inimest. Inetu võib ta seestpoolt olla. Kõik inimesed on väljast kaunid. Ja seda tahan ma eriti toonitada teismeliste tüdrukute puhul. Nad lihtsalt ei oska veel tervikut näha, nad näevad neid väliseid enda osasid, mis neid häirivad. Siis ongi vaja nende tähelepanu juhtida erilisele ja ilusale, sellele, mis tasakaalu tekitab, et näidata, kui kaunis on tervik ja kui oluline sisu.

 

Mulle meeldib pildistada kõike. Üsna tihti ma lähen ka oma tavalisele käimisringile koos fotokaga. Minu fotokas on nii armas ja väike, et mahub kenasti tasku, ei ole suure supertoruga kõhu peal hüppamas. Pildistades olen aru saanud, et kvaliteet on küll oluline, aga aparaadist olulisem on inimhing kaamera taga. Kaamera ei ela, läätsed ei pane silmi särama, objektiiv üksi ei suumi midagi. Süda teeb seda kõike.

 

Pildistamine on kui meditatsioon. Kui ma sellega tõsisemalt pihta hakkasin, siis ma võisin teha ühest roosist sadu pilte, sest pildistamise ajal ma tajusin hoopis kummalist asja – mulle näis, et lill vaatab mind. See vaatenurk avardas minus palju, andis võimaluse KÕIGEL MIS ON rääkida läbi sekundi murdosa ja tuua sõnum ka nähtavale… ja samas kogeda iseennast läbi objektiivi.

 

Siia galeriisse on lähipäevadel lisandumas veel mõned pildigaleriid nagu nt Havai, Norra. Ja nalja hakkab ka tulema.  Ja kui keegi otsib mingit kindlat pilti, siis võib alati küsida. Siia ei saa üles panna vihmapiiskades avanenud õunapuuõisi õhtupäikses sätendamas. Saaks, aga neid on pea 400 pilti, ja see inimene, keda õunapuuõis absoluutselt ei huvita, läheb neid lapates lihtsalt hulluks. Niiet kui millegi vastu konkreetne huvi, siis anna teada, proovin aidata.

 

Kui sa soovid siit pilte, siis palun võta minuga ühendust ja saadan sulle originaali. tiina.liimandi@gmail.com

Olen avatud ka kalendrite koostajatega koostööle.

Kõik pildid on tehtud Pentaxiga. Aastast 2007 kuni tänaseni. Lihtsalt koos aastatega on fotoka mark uuenenud. Hetkel on mu kaaslaseks Pentax Optio VS20 ja ta minuga ainult ühel põhjusel. Ta pildistab 1 cm kauguselt. Mmm… Maguuuus.