Trennis

Rauaga rabistamiseks on Saller muidugi tiba pehme taust. Aga alustasin sõudmisega ja panin silmad kinni ning lihtsalt olin. Oli väga lahe teha trenni kinnisilmi ja mõnus kuulata, kuidas Universum minuga läbi Salleri räägib. Ilm ei olnud sel varahommikul just kõige etem ja saller laulis: väljas on pime ja külm ja midagi sajab tuul puhub näkku ja varbad on täiesti jääs seda sitta ja sodi pole mulle sada aastat vaja üles tõstan krae ja surun taskusse käed Sõudsin silmad kinni. Mööda jõge…kuskil Amazonases võibolla? Oli kuum ja kentsakad linnuhääled, mööda libisesid rõõmsalt lehvitavad aborigeenid, mustad lapsed lippasid mu paadiga kaasa… Äkki kimasin paadiga millegi otsa, pagana Saller mainis seina: Igakord kui mõte on ees nagu sein olen sinu jook sinu punane vein künnan sinu merd nagu valge laev see on kvaliteetaeg Avasin silmad ja läksin ratta peale. Panin täiega nagu Salumäe! Silmad kinni, higi voolamas mööda selga ja ees terendas kuldmedal! Jeeee…. See lõi pulsi hullult ohtlikult ruttu lakke ja mõtlesin et valin järgmiseks kükid ning teen rahulikult, ei rabista ega lõhu ennast, no mis salumäe mina olen, kamoon. Saller arvas et See kõik, mis ei tapa tuult mu purjedele annab… Absoluutselt õige, kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Olen strong. Jagasin kükid kõhulihasega. Ilus kõhulihas on ju kena, mõnus ja seksikas. Seda oli silmad kinni päris sürr teha, sest ma polnud sellist kõhulihase masinat veel kunagi näinud. Vahepeal kimad pea ees allapoole nagu mingi tivoli! Aga vahet pole, see atraktsioon ajas mind naerma.  Saller ahastas ja andis lubadusi: Minu käes laulaksid mõnust kui lind ja nagu jäätist ma lakuksin sind teisi ei taha ja kui sinu käest ei saa panen raekoja platsis ennast põlema Leegitsev Saller eriti naerma ei ajanud, aga kõhulihas andis tunda. Ma tean, et nüüd on paar päeva päris valus naerda. Aga see ongi lahe. Tunnetada kõhulihaseid läbi naeru. Võtsin masinatega uue ringi ette, Saller otsustas samal ajal plaati otsast alata. Lõpuks ometi arvas ta õige olevat katuseid mööda käia. Ahh, milline hitt see kunagi oli, mäletate? Käime katuseid mööda tule lähme turnime tornides lähme katsume pilvi lähme värvime taeva siniseks ühed tahavad palju teised rohkem veel mõned tahavad kõike nad ei kõnni katustel Olgu, Saller, võrguta täiega! Lähen ja valin sõudemasina lõpetuseks, sulen silmad ja tõusen koos sinuga lendu: täna ööseks võin jääda mis võiks olla ilusam tantsin sinuga taevas ainult tähed jalge all Tahtsin sellega öelda, et liikuge rohkem! Liikuge ja tehke see liikumine endale eriliseks. Ja eriliselt meeldivaks. Ükskõik siis millega. Kasvõi Salleriga häälega. Sulgege silmad ja avardage teisi meeli… Nautige OMA ELUST igat käesolevat sekundit!